Tegelikkusekurtus
Hirmul pole mitte ainult suured silmad, vaid ka kurdid kõrvad ehk inimeste taju ja tegelikkus lähevad harva kokku. Ette ülereageerimine iseloomustab ka hirmuga põgenike kvooti ootavat Eestit, seega korrakem faktid üle. Poliitikud – nii kvoote pooldavad kui neile vastu seisvad – seda mingil põhjusel ei tee, rõhudes vaid emotsioonidele.
Eurostati andmeil esitati Eestile eelmisel aastal 155 asüülitaotlust, mis on ELi…
Eurostati andmeil esitati Eestile eelmisel aastal 155 asüülitaotlust, mis on ELi…
1 minut
Köögis läks lahti kaos. Mõistetav ka – seal vehklesid kümned eri kultuurid oma tööpinna ning oma osa jahu ja õli eest.
Aet Ader
Vastuvõtt
Vahemere kriisi valguses on ka Eestis hakatud aktiivselt rääkima migrantide tungist Euroopasse. Maailma lõikes on aga mure märksa tõsisem: üle 50 miljoni inimese on olnud sunnitud kriiside tõttu oma kodust lahkuma. Tihti jääb…
8 minutit
Neill Blomkampi „Chappie“ on üks neist filmidest, kus tegelase teadvuse on määranud tema elukeskkonna spetsiifilised tingimused.
Kaader filmist
Muutuse brändimine
Pole ju palju paluda, et filmis tegutseksid karakterid, kelle teadvuse on määranud nende elukeskkonna spetsiifilised tingimused.
8 minutit
Plaanikomitee arvutuskeskuse hoone, praegu rahandusministeeriumi hoone.
Autor arhitekt Ülo Ilves, dolomiitreljeefi autor Edgar Viies, valminud 1978. aastal.
Barbaarsus Tallinna kesklinnas
Rahandusministeeriumi hoone lammutamine
3 minutit
Kes kardab Ayshet, Alid ja Mehmedit?
Me peame rääkima Alidest ja Ayshedest, keda on Vahemerelt ja maad mööda Euroopasse tulemas kõigi aegade rekordarv. Aastaid Türgis elanuna üldistan isikliku kokkupuute alusel, et inimesi liikuma panev jõud on valik – jää ja sure või mine ja ela. Enamiku põgenike suurim unistus oleks elada endistviisi sünnimaal, säilitada tuttav keskkond ja sotsiaalne struktuur.…
4 minutit
„Semiosalongi“ kuraatorid Piert Karro ja Kristin Orav valisid lektorid ja tsüklite katusteemad oma huvi järgi.
Semiosalong
Üleskutse geriljaharidusele
Nüüdisaegne ideeringluse formaat ei ole staatuseuuendus suhtlusvõrgustikus, vaid formaadivabadus.
4 minutit
Marco Laimre. Jagatud territooriumid. Installatsioon, 1995.
kunst.ee
Võitlus maa pärast
Territoriaalsete konfliktide evolutsiooniline taust
12 minutit
Pealesunnitud ja vabatahtliku üksinduse ristumiskohas
Prantsuse kirjaniku Emmanuel Bove’i raamat „Minu sõbrad“ toob meelde ühe huvitava ilmingu Loomingu Raamatukogu lähiajaloos. Nimelt ilmus sarjas ajavahemikus 2011–2012 mitu teost, mida ühendab kirjeldus rohkem või vähem autobiograafilise minajutustaja üksindusest, suutmatusest või tahtmatusest ennast kaaskodanikele mõistetavaks teha ja/või lähedust leida. Need on raamatud üksindusse sattunud või peitunud meessoost haritlase…
6 minutit
„Üks valge linnusulist kleit …“ kui rõõm ja kohustus
XVI rahvamuusikatöötluse festival „Moisekatsi elohelü“ 24. ja 25. aprillil Moostes
Kes käisid Moostes XVI rahvamuusikatöötluse festivalil, teavad vist juba peast uuemat rahvalaulu „Üts´ nuur´ ja illos tütarlats“, mis vastavalt võistlejate arvule kõlas kokku 14 korda. Lisaks sellele kohustuslikule loole töötles iga osavõtja veel teistki rahvamuusikapala vastavalt oma identiteedile, nõnda…
5 minutit
Karistuse mõistatuslik leebus
Inimesi ei tükeldatud enam nelja või kuue hobusega, vaid distsipliiniga.
I Kuidas tükeldada inimest?
Michel Foucault avab oma 1975. aastal esmakordselt avaldatud raamatu „Valvata ja karistada“ äärmiselt värvika ja äärmuslikult piinarikka pildiga Robert-François Damiens’i hukkamisest. Ebaõnnestunud kuningatapja nuhtlemine kiskus justkui tellitult viltu – avaliku hukkamise üks funktsioone oli ka kuriteo taasetendamine –, pikendades nii vaese…
Michel Foucault avab oma 1975. aastal esmakordselt avaldatud raamatu „Valvata ja karistada“ äärmiselt värvika ja äärmuslikult piinarikka pildiga Robert-François Damiens’i hukkamisest. Ebaõnnestunud kuningatapja nuhtlemine kiskus justkui tellitult viltu – avaliku hukkamise üks funktsioone oli ka kuriteo taasetendamine –, pikendades nii vaese…
6 minutit
Eesti üks tõsiseltvõetavamaid komöödianäitlejaid Aarne Soro kehastab Villet, kes on mõnevõrra hädine nii majaremondis, suhetes kui ka kirjanikuna.
Andres Keil
Remondieelse Ugala remondimeelsed lavastused
Ugala uuslavastuste „Kaheksajalg“ ja „Teie ebaõnn on teie endi kätes“ lavalistest lülidest on kõige tugevamad näitlejatööd.
4 minutit
Kalev Kudu
Erakogu
Pealelend – Kalev Kudu, „Pärast kaldkriipsu“ lavastaja
Tartu Uue teatri proovisaalis esietendus eile õhtul Tartu Üliõpilasteatri uuslavastus „Pärast kaldkriipsu“ (originaalpealkirjaga „Olukord 2222/ . . . .“). Valgevene näitekirjaniku, stsenaristi, lavastaja ja näitleja Viktor Krassovski näidendi…
1 minut
Maa akna taga on uus, aga kes olen mina?
Rootsi kirjaniku Theodor Kallifatidese nimi pole eesti lugejale päris võõras. Mõnikümmend aastat tagasi ilmus samuti Loomingu Raamatukogus tema armastusromaan pealkirjaga „Armastus“ (tlk Anu Saluäär-Kall, 1981). Värske raamat räägib aga peamiselt hoopistükkis immigratsioonist.
„Uus maa minu akna taga“ („Ett nytt land utanför mitt fönster“, 2001) on pealtnäha lausa toksiline toode iga Eesti marurahvuslase käes,…
„Uus maa minu akna taga“ („Ett nytt land utanför mitt fönster“, 2001) on pealtnäha lausa toksiline toode iga Eesti marurahvuslase käes,…
2 minutit
Evi Tihemets. Armeenia reis. 1962, värviline pliiats.
Katrin Kaev
Moodne kunst algas etüüdi väärtustamisest
Tihemetsa raamatuga avatakse kunstniku loomingus seni kõrvale jäänud tahk.
4 minutit
Teost viimaste taktideni pingestades vormis Irina Zahharenkova Daniel Raiskini käe all Mozarti kontserdi lõpust tõelise emotsionaalse „plahvatuse“.
Maarja Kasema
Helistikku pühitsev kontsert
Sarja „Meistriklass“ IV kontsert „Šostakovitš“ 30. IV Estonia kontserdisaalis: Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, solist Irina Zahharenkova, dirigent Daniel Raiskin.
Tonaalse harmoonia tekkimisest peale on helistikke seostatud konkreetsete karakterite või tähendustega. Näiteks Matthesoni…
Tonaalse harmoonia tekkimisest peale on helistikke seostatud konkreetsete karakterite või tähendustega. Näiteks Matthesoni…
4 minutit
Kartul, siga ja kägu
Köleri auhinna üritus on saanud sündmuseks ja veab nõnda esile tugevamaid ja ka veidi nõrgemaid tegijaid.
Köleri auhindade nominentide näitus EKKMis kuni 14. VI. Kunstnikud Kristiina Hansen, Edith Karlson, Tanel Rander, Anu Vahtra ja Ivar Veermäe. Peaauhind ja publiku auhind kuulutatakse välja 29. V.
Eesti kunsti mõeldav matemaatikaülesanne, mis seisab ka Köler Prize’i…
Eesti kunsti mõeldav matemaatikaülesanne, mis seisab ka Köler Prize’i…
5 minutit
Hauschka astus seekord dialoogi live-elektroonikaga ega jätnud kasutamata prepareeritud klaveri kontseptsiooni pakutud võimalusi vaatemänguks.
Sven Tupits / Jazzkaar
Kaks ja pool elamust „Jazzkaarelt“
Vaba Lava: John Scofield ja Jon Cleary 18. IV, Hauschka 24. IV ja Magma 25. IV.
Jazzkitarrist John Scofield käis „Jazzkaare“ publikut rõõmustamas juba 2004. aastal oma rühmitusega Überjam,…
Jazzkitarrist John Scofield käis „Jazzkaare“ publikut rõõmustamas juba 2004. aastal oma rühmitusega Überjam,…
4 minutit
Keelega seotu võidakse tembeldada natsionalismiks
Lähenemas on komi kirjakeele päev 17. mail (tähestik loodi 1372. aastal), aga enne kui läheme komi keele olukorra juurde, tuleks kirjelda lühidalt, kes on komid ja kus nad elavad.
Nikolai Kuznetsov: Komid on Venemaa Euroopa-osa kirdenurgas elav rahvas, kes on ajalooliselt kujunenud kaheks rahvaks, sürja- ja permikomideks. Esimeste asuala nimetatakse Komimaaks…
Nikolai Kuznetsov: Komid on Venemaa Euroopa-osa kirdenurgas elav rahvas, kes on ajalooliselt kujunenud kaheks rahvaks, sürja- ja permikomideks. Esimeste asuala nimetatakse Komimaaks…
4 minutit
„Fantastika“ kinnitab teatritarkust, et autentse kogemuse iha ja näitleja (näiline?) maskipaotus ei pühi lavalt mitte fiktsioonivajadust ja ümberkehastumist, vaid lihtsalt üleliigse „vahu“, mida on võimalik nii käsitööoskuste abil „õhku peksta“ kui ka vajadusel tükkhaaval tagasi kleepida.
Veiko Tubin
Kuidas jutustada teatrilaval lugu?
„Fantastika“ on ambitsioonikas kunstiline tervik, „Kallis, ma valetasin“ pigem pihtimuslik sketširida näitlejatöö köögipoolelt, kuid mõlemad tööd on väga sisendusjõulised ja inspireerivad.
5 minutit
Kelle territoorium on reaalsus?
Meie ainus väljapääs on õppida elama tehiskultuuride ajastul.
Territoorium, mille all mõistetakse ruumi, mida keegi inimene või institutsioon kontrollib, on ammu ületanud geograafilised mõõtmed. Infosõda saab pidada siiski mingil territooriumil, milleks ei ole tavaline maa-ala, vaid abstraktsem inforuum. Selliste abstraktsete mitmedimensiooniliste konfiguratsiooniruumidega tekib aga üks tõsine probleem, mis on seotud inimese ajuga.…
9 minutit
Stseenid seriaali ühest jaost
„Tasujad“, Marveli universum ja filmide hulgikaubandus
Mängufilm „Tasujad. Ultroni ajastu“ („Avengers: Age of Ultron“, USA 2015, 141 min), režissöör Joss Whedon, stsenaristid Joss Whedon, Stan Lee ja Jack Kirby. Osades Chris Evans, Mark Ruffalo, Scarlett Johansson, Robert Downey jun, Chris Hemsworth, Jeremy Renner, Samuel L. Jackson jt. Linastub kinodes Coca-Cola Plaza, Solaris, Ekraan, Kosmos…
9 minutit
Paremat José’d kui Boldizsár László oleks patt tahta, oma ürgtenoriga pakkus ta elamuse ka kuulsas „Lilleaarias“.
Tõnis Järs / Vanemuine
Avangardi- ja klišeevaba kassatükk
„Carmen“ on üks neid oopereid, mida on väga raske kõrge tinglikkusastme puhul välja mängida.
5 minutit
Kaarega ümber jazzi ja „Jazzkaare“
XXVI rahvusvaheline festival „Jazzkaar“ 17. – 26. IV Tallinnas ja veel 13 Eesti linnas – ligi 200 sündmust kokku 21 000 kuulajale.
„Jazzkaar“ on juba aastaid võtnud ette laia muusikapaleti ning lisanud festivali tonaalsusse üha uusi värve. Festivali raamis sel aastal Telliskivi loomelinnak, mis haakub oma DIY hoiaku („Tee see ise“) poolest „Jazzkaarega“ väga hästi. On ju selle festivali meeskondki…
3 minutit
Marginaalsed tikusaatused müütide vastu
Andrei Ivanovi uue romaani kaane peal on pakk tikke. Loomulikult ei ole need siin puhtalt argirealistliku esteetika pärast, kuigi see oleks teose sisu arvestades isegi arusaadav. Nimelt meenub peategelasele romaani lõpupoole saatuslik külm öö oma leedulannast tüdrukuga ühes Norra kirikus, kus nad on illegaalsete pagulastena peidus. Ümberringi on masendav pimedus, tüdruk on…
4 minutit
Armas Eduard Vilde!
Viimati kirjutasin ma Sulle 85 aastat tagasi. Aasta oli siis mitte „kuuskümmend viis“, nagu Ivo Linna laulus, vaid 1930 ja ma ei saa teisiti, kui pean ennast kordama tsitaadiga hilisemast ajast: „Elame jälle süngeid aegu“. Tookord murdis kirjandusse elulähedus, nüüd surutakse päevakorda sõda. Sina elasid üle neli sõda (Vene-Türgi, Vene-Jaapani, Esimene maailmasõda, meie oma Vabadussõda), kolm revolutsiooni…
6 minutit
Austatud Friedebert Tuglas!
Teie mind võib-olla ei tunne, mina aga Teid tean küll, juba umbes sellest ajast, kui Te Werneris Loomingut toimetada tavatsesite. Introvertse literaarhistooriliste huvidega uitaja mõttetegevust Werneri sumin aga pigem pärsib, mistap ise uitan ja mõtisklen mujal, Tartu on ju suur ja lai.
Nojaa, meenuvad uitaja Ormussoni tunded Tartu suhtes, nagu olete neid kirjeldanud „Poeedis ja idioodis“:…
Nojaa, meenuvad uitaja Ormussoni tunded Tartu suhtes, nagu olete neid kirjeldanud „Poeedis ja idioodis“:…
2 minutit
Digitaalne identiteet ja nartsissism
Eneseimetlus ja vuajerism on infoajastu aktsepteeritud sotsiaalne tava.
Mõistel „digitaalne identiteet“ on mitu konnotatsiooni ja seda saab mitmeti defineerida. Teabehalduses ja ettevõtluses kasutatakse digitaalset identiteeti, kui räägitakse identiteedijuhtimise struktuurist. Teabejuhtidele ja infotehnoloogidele tähendab digitaalne identiteet identiteedijuhtimise strateegiat, identiteediandmete loendeid, andmestruktuure, autoriseerimist, usaldusväärsust ja privaatsust.1 Minu kirjutis puudutab eessüsteemi (front end): mitte ärilise ega…
5 minutit
Rundeskogeni tornelamute juures ei pidanud keegi mänguväljakuid hoone alumisel korrusel oluliseks, palju aktiivsemalt arutleti kõrgete tornide üle. Ometi kujunes mänguväljakust lõpuks kõige iseloomulikum maja arhitektuuriline element.
Emile Ashley
Kontekstist välja kasvav arhitektuur
Siv Helene Stangeland: „Ainult kohaga kontakti võttes saame tagasisidet, et mitte selle väärtust hävitada ega vähendada, vaid see esile tuua.”
4 minutit
Virserumi süürlased
Somar (28) on endine ÜRO abiprogrammi töötaja Süürias, kes tegeles sealse majanduse edendamiseks väikelaenude andmisega. Ta on õppinud Damaskuse ülikoolis majandust ja põgenes Süüria pealinnast Türki, kust ujus öösel illegaalselt üle piirijõe Kreekasse, maksis Kreekas Poola salakaubitsejatele mitu tuhat eurot Ungari valepassi ja smugeldamise eest. Poole aasta pärast tema asüülitaotlus Rootsis rahuldati. Ta elab Virserumis, üürib…
2 minutit
Usutav ja mõnus ajaluule
Kärt Hellerma „Seniitvalgus“ on hea luuleraamat. Tõeliselt hoogne, värske. Alguses kahtlesin, kas aasta-paariga on võimalik kirjutada raamatutäis head luulet. Ise olen enda puhul pannud tähele, et see enamasti pole võimalik. Et on hea, kui luule saab settida, kui talle aega anda. Et siis näha, mis tõesti on hea.
Aga Hellerma esimese luuleraamatu puhul võib julgelt öelda:…
Aga Hellerma esimese luuleraamatu puhul võib julgelt öelda:…
5 minutit
Mart Kangro: „Inimesena vajame kunsti eeskätt selleks, et tajuda, et me ei ole üksi: inimesena üksi, oma otsingutes ja arutlustes üksi.“
Veiko Tubin
Teater suudab kõike
Mart Kangro: „Ammu pole teater pelgalt betoonikeskne meelelahutus – müüritud nelja seina vahele.“
7 minutit
Post-sõnastik XXVI – heterotoopia
Antiikajast peale on euroopalikus ruumikujutluses kindel koht utoopia ideel. Täiuslikku tulevikku kujutavad väljamõeldud paigad muunduvad XX sajandi jooksul pessimistlikke arengustsenaariume käsitlevateks düstoopiateks või uue sajandi alguses virtuaalsesse maailma ankurdatud etoopiateks. Kuid lisaks nimetatutele leiab alternatiivse ja mõnevõrra fantastilisegi ruumikirjelduse Michel Foucault’ 1967. aasta märtsis peetud loengust „Erinevuse kohad”. Foucault’ tööde kaanonist üldjuhul välja…
8 minutit
