2014-6 (3476)
Film pole film pole film
Kultuur ja plahvatus. Pendel. Tsenter ja perifeeria. Kultuuri kulgu on ikka ja taas mudeldatud vaheldumise kaudu. Korrale tekib vastureaktsioon, mis kogub jõudu seni, kuni võtab ise võimu. Sellele järgneb paratamatult uus tsükkel. Üks selliseid mudeleid on ka „põlvkondade vahetus”, mis kätkeb endas ühtviisi sümboolset isatappu, prevaleeriva ideoloogia võimult kukutamist, tihti…
3 minutit
Uus taju
Romaan on surnud. Elagu romaan! Muuseum on surnud. Elagu muuseum! Uus põlvkond on sündinud. Elagu traditsioonid! XXI sajand nõuab justkui kogu senise ümbermõtestamist, kuid Y-generatsiooni esindajad, need, kelle asi peaks olema uusi tõlgendusi pakkuda, eelistab omaette nokitseda või lausa vaikida.
1 minut
Eesti romaani paremad ajad on ees
Eesti Kirjanike Liidul (EKL) on vahest läbi aegade noorim juhatus. Selle liikmete Peeter Helme, Jan Kausi ja Tiit Aleksejevi eestvedamisel on taastatud mõneks aastaks soiku jäänud romaanivõitlus – ning seda täielikult Eesti oma erakapitali toel.
9 minutit
Y-generatsiooni pained
Üpsilonid ei heieta unistusi maailma vallutamisest.
Y-generatsioon: globaalne generatsioon, millenniumilapsed, beebibuumi lapsed, võrgugeneratsioon – kuidas me neid ka ei nimetaks. On see kaotajate põlvkond, kelle nina ees võitjad parimas eas turuühiskonda sisenedes tööturu soojadest kohtadest paljaks riisusid või traditsioonilised väärtused minetanud välismaale pagejate põlvkond? Äkki hoopis nartsissistlik hedonistide põlvkond? Empaatiavõimetu, spliini…
Y-generatsioon: globaalne generatsioon, millenniumilapsed, beebibuumi lapsed, võrgugeneratsioon – kuidas me neid ka ei nimetaks. On see kaotajate põlvkond, kelle nina ees võitjad parimas eas turuühiskonda sisenedes tööturu soojadest kohtadest paljaks riisusid või traditsioonilised väärtused minetanud välismaale pagejate põlvkond? Äkki hoopis nartsissistlik hedonistide põlvkond? Empaatiavõimetu, spliini…
8 minutit
Kas videomängud on kultuur?
Videomängud on meie aja üks levinum valdkondadeülene massimeedium.
Kui Eesti peavoolumeedias puudutati seoses videomängudega küsimust, kas tegu on kultuurinähtusega või mitte, esimest korda alles möödunud sügisel Sirbi saaga kõrvalteemana, siis mujal maailmas on sel teemal diskussioone peetud juba üsna pikka aega. Ingliskeelses maailmas on teemapüstitus sõnastatud küll veidi teisiti: „Kas videomängud…
Kui Eesti peavoolumeedias puudutati seoses videomängudega küsimust, kas tegu on kultuurinähtusega või mitte, esimest korda alles möödunud sügisel Sirbi saaga kõrvalteemana, siis mujal maailmas on sel teemal diskussioone peetud juba üsna pikka aega. Ingliskeelses maailmas on teemapüstitus sõnastatud küll veidi teisiti: „Kas videomängud…
7 minutit
Kas me sellist muuseumi tahtsimegi?
Muuseum vaatab mineviku asemel tulevikku.
Näitus „Kas me sellist muuseumi tahtsimegi?” Tartu kunstimuuseumis kuni 9. III. Kuraator Rael Artel, kaaskuraatorid Marika Agu, Mare Joonsalu ja Hanna-Liis Kont.
Näitus „Kas me sellist muuseumi tahtsimegi?” Tartu kunstimuuseumis kuni 9. III. Kuraator Rael Artel, kaaskuraatorid Marika Agu, Mare Joonsalu ja Hanna-Liis Kont.
9 minutit
Võidukurb näitus
„Kas me sellist muuseumi tahtsimegi?” on Arteli nõrgemaid kuraatorinäitusi, kuid sellele vaatamata meie üks päevakajalisemaid väljapanekuid.
Näitus „Kas me sellist muuseumi tahtsimegi?” Tartu kunstimuuseumis kuni 9. III, Kuraator Rael Artel, kaaskuraatorid Marika Agu, Mare Joonsalu ja Hanna-Liis Kont.
Näitus „Kas me sellist muuseumi tahtsimegi?” Tartu kunstimuuseumis kuni 9. III, Kuraator Rael Artel, kaaskuraatorid Marika Agu, Mare Joonsalu ja Hanna-Liis Kont.
3 minutit
Palju reklaami, vähe värskust Nooruse galeriis
Noorte maalikunstnike Ahto Elleri, Helmi Arraku, Marie Kõljala ja Edgar Tedresaare näitus „The Kids Are Sane / Lapsed Mars Tupla” Nooruse galerii keldrikorrusel 3. – 26. I ja Tartu kõrgema kunstikooli meedia ja reklaamiosakonna üliõpilaste näitus „Nurk” Nooruse galerii I korrusel kuni 16. II.
2 minutit
Klouninäoga surmapühak ja päikesekollane üksindus
Kõneldakse dialoogist, õigemini kahe tegelase või ka tegelase ja tema minapildi dialoogi puudumisest, näidates seejuures, et just nii sünnib tõeline suhtlus – kahe sõbra ja kunstniku vahel, inimesel iseendaga.
„Santa Muerte and the Sun” („Surmapühak ja päike”), autorid ja esitajad Karl Saks ja Hendrik Kaljujärv, operaator Timo Toots. Esietendus 25. I…
„Santa Muerte and the Sun” („Surmapühak ja päike”), autorid ja esitajad Karl Saks ja Hendrik Kaljujärv, operaator Timo Toots. Esietendus 25. I…
5 minutit
Endis-Eestit lugedes
Endis-Eesti elu-olu. Lugemispalu kodusest ja perekondlikust elust.Koostanud ja toimetanud Mall Hiiemäe. Eesti Kirjandusmuuseum, 2013. 396 lk.
6 minutit
Poliitiline provokatsioon
Tiit Aleksejev, Kuningad. Näidend aastast 1343. Loomingu Raamatukogu 2014, nr 1, SA Kultuurileht, 2014. 80 lk.
3 minutit
Issanda loomaaia kultuuriliste genotüüpide välimääraja
Subkultuurid. Elustiilide uurimused. Koostanud ja toimetanud Airi-Alina Allaste. Kujundanud Norman Orro ja Sirje Ratso. Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2013. 396 lk.
7 minutit
Kui metall põleks
Juhan Ulfsaki lavastus ei kirjelda sõpruse avaldumise, vaid selle igatsemise viise.
Teatri NO99 „Kadunud sõbra juhtum”, dramaturg Taavi Eelmaa, lavastaja Juhan Ulfsak, kunstnik Kairi Mändla ja muusikaline kujundaja Hendrik Kaljujärv. Mängivad Marika Vaarik, Mirtel Pohla, Gert Raudsep, Rasmus Kaljujärv ja Lauri Lagle. Esietendus 18. I teatris NO99.
Teatri NO99 „Kadunud sõbra juhtum”, dramaturg Taavi Eelmaa, lavastaja Juhan Ulfsak, kunstnik Kairi Mändla ja muusikaline kujundaja Hendrik Kaljujärv. Mängivad Marika Vaarik, Mirtel Pohla, Gert Raudsep, Rasmus Kaljujärv ja Lauri Lagle. Esietendus 18. I teatris NO99.
4 minutit
Kas tuju, tempo, diktsioon või väline vorm?
„Savoy ball” Estonia laval.
Pál Ábrahámi operett „Savoy ball”: lavastaja ja kunstnik Mart Sander, dirigendid Lauri Sirp ja Risto Joost, koreograaf Ingmar Jõela, valguskunstnik Anton Kulagin, Estonia solistid, koor ja orkester. Etendused 15., 16. ja 26. I Estonias.
Pál Ábrahámi operett „Savoy ball”: lavastaja ja kunstnik Mart Sander, dirigendid Lauri Sirp ja Risto Joost, koreograaf Ingmar Jõela, valguskunstnik Anton Kulagin, Estonia solistid, koor ja orkester. Etendused 15., 16. ja 26. I Estonias.
7 minutit
Hääbuv Tartu vaim ja köögiviljasadu
„Hakkab jälle pihta 2” ETVs pühapäeval kell 20.30, „Kartulid ja apelsinid” TV3s esmaspäeval kell 20.30.
Naljakaid telesarju võib teha kahte moodi: teadlikult ja kogemata. Tänavune hooaeg näitab, et kumbki tee ei garanteeri edu.
Naljakaid telesarju võib teha kahte moodi: teadlikult ja kogemata. Tänavune hooaeg näitab, et kumbki tee ei garanteeri edu.
4 minutit
Näljane mõtleb ikka leivast
Mängufilm „Nümfomaan II” („Nymphomaniac: Volume 2”, Taani-Prantsusmaa-Saksamaa-Belgia-Suurbritannia 2014, 123 min), režissöör Lars von Trier, stsenarist Lars von Trier, operaator Manuel Alberto Claro. Osades Charlotte Gainsbourg, Shia Labeouf, Stellan Skarsgård, Stacy Martin, Jamie Bell, Uma Thurman jt. Linastub Artises, Solarises, Sõpruses ja Hobujaama tänava kobarkinos.
3 minutit
Muusika Kadrioru kunstimuuseumis
Muusika- ja muusikuterikkas Tallinnas pole just palju häid kontserdipaiku. Nende seas on hinnatud üheks esinduslikumaks Kadrioru kunstimuuseumi saali. Sel kuul on muusikahuvilisel sinna rohkem asja – eelmisel pühapäeval algas uuesti kontserdisari „Lossimuusika” ja järgmisel nädalavahetusel etendatakse Helena Tulve kammerooperit „Läheb nii pimedaks” –, mistõttu Sirpki küsib, mis teoksil.
2 minutit
„Läheb nii pimedaks”
21. ja 22. II toob MTÜ NordArt Group Ühing Kadrioru kunstimuuseumi saali Helena Tulve kammerooperi „Läheb nii pimedaks” („It Is Getting So Dark”, tekst Sei Shonagoni „Padjaraamatu” ingliskeelsest tõlkest, 2004). Mäletatavasti oli korraldajate esimene suurprojekt Fääri saarte esimese ooperi, Sunleif Rasmusseni „Hullu mehe aias” (2006) lavastamine 2008. aasta sügisel Kultuurikatlas.…
2 minutit
LAB Orkester tahab avardada klassikalist kontserdikultuuri
„Sümfoonia solistidele”: LAB Orkester, dirigent Tanel Nurk 30. I Mederi saalis.
1 minut
Volditav, klapitav, rullitav, pakitav
13. kuni 19. jaanuarini põikasid Eesti Kunstiakadeemia neljanda kursuse arhitektuuritudengid nädalaks parameetrilise disaini imedemaale. Juba teist aastat järjest sai Pika tänava koolimajas Renee Puusepa juhatusel teoks töötuba „Volditav, klapitav, rullitav, pakitav”, kus tegemist geomeetriliste probleemide, n-ö loomanimedega arvutiprogrammide, laserite ja aeganõudvate käsitöötehnikatega. Töötoa põhirõhk oli mudeldamisel, kineetilistel komponentidel ja kohanevatel…
3 minutit
Tellise leiutamine
Nutikam tellisetehnoloogia aitab kaasa kasvuhoonegaaside vähendamisele.
2 minutit
Kolmanda põlve akadeemik Andres Öpik püüab kinni halbu molekule
Kui te tahate kinni püüda kala, siis valite paraja konksu. Kui tahate kätte saada liblikat, siis tuleb abiks liblikavõrk, kuid pole sellist konksu või liblikavõrku, mis püüaks kinni vaid ühe liigi kalu või liblikaid. Hiirelõksu võib sabapidi jääda kinni ka kass. Ometi on Tallinna tehnikaülikooli teadlased ehitanud sellised lõksud, mis…
5 minutit
Pigem Star Trek kui näljamängud
Tehnoloogia kiire arengu tõttu tuleb inimõigusi rakendada uudsetes olukordades.
Üleilmse lausjälgimise skandaali kajastus Eestis ja mujal maailmas toob ilmekalt esile, et tehnoloogia arengu ja inimõiguste kaitse ristumiskohal on palju ebaselgust ja vähe konstruktiivset koostööd. Apaatsus tähendab, et liigume vabatahtlikult ulmekirjanduses kirjeldatud düstoopia poole – seepärast pidasin ka mina vajalikuks ühineda teadlaste…
Üleilmse lausjälgimise skandaali kajastus Eestis ja mujal maailmas toob ilmekalt esile, et tehnoloogia arengu ja inimõiguste kaitse ristumiskohal on palju ebaselgust ja vähe konstruktiivset koostööd. Apaatsus tähendab, et liigume vabatahtlikult ulmekirjanduses kirjeldatud düstoopia poole – seepärast pidasin ka mina vajalikuks ühineda teadlaste…
4 minutit
Ajaloo mõtestamine massimeedias
Viperused kuulusidki Sotši taliolümpiamängude avatseremoonia juurde.
4 minutit
