-
Hiljuti riigikogus pea üksmeelselt ratifitseeritud Istanbuli konventsioon defineerib seksuaalset ahistamist kui sugulise iseloomuga soovimatut verbaalset, mitteverbaalset või füüsilist käitumist, mille eesmärgiks või tagajärjeks on isiku väärikuse riivamine. Seega võib lihtsustatult öelda, et ahistamise keeld tähendab sisuliselt inimväärikuse alandamise keeldu.
Universaalsete inimõiguste eestvedaja Eleanor Roosevelt on öelnud, et inimõigustel pole mõtet, kui neil pole väärtust inimese tasandil – kodus, töökohal, koolis ja mujal. Kui inimene peab oma soo tõttu ahistamist taluma, on…
-
Puude korral on inimõigustel põhinev arusaam parem kui tervishoiukeskne lähenemine.Inimeste arusaamas sellest, mis on puue, on üle maailma toimumas revolutsioon. Puude või kroonilise haigusega inimeste inimõigusi kaitstes saab nende olukorda palju paremaks muuta. Selle revolutsiooni peamine vahend on puuetega inimeste õiguste konventsioon, mille ka Eesti kaks aastat tagasi lõpuks ratifitseeris.1
-
IRLi poliitik Mart Nutt, keda miskipärast nii ei tituleeritud, kommenteeris viimases Sirbis1 poliitiliselt korrektse uuskeele teemadel mitmeid inimõiguste ja vähemuste õigustega seotud küsimusi. Muu hulgas väidab ta, et keelepiirangutega üritatakse suunata inimeste mõtlemist ideoloogilistel põhjustel. Tegelikult on just Mart Nutt ja tema mõttekaaslased need, kes üritavad näilise objektiivsuse varjus kehtestada oma poliitilist nägemust nii inimõigustest kui maailmast üldiselt.
-
Tehnoloogia kiire arengu tõttu tuleb inimõigusi rakendada uudsetes olukordades.
Üleilmse lausjälgimise skandaali kajastus Eestis ja mujal maailmas toob ilmekalt esile, et tehnoloogia arengu ja inimõiguste kaitse ristumiskohal on palju ebaselgust ja vähe konstruktiivset koostööd. Apaatsus tähendab, et liigume vabatahtlikult ulmekirjanduses kirjeldatud düstoopia poole – seepärast pidasin ka mina vajalikuks ühineda teadlaste lausjälgimisvastase üleskutsega. Olukorda aitaks paremaks muuta suurem mõistmine ja koostöö tehnoloogiainimeste ja inimõiguste eest seisjate vahel, samuti inimesed ja institutsioonid,…
-
Tehnoloogia kiire arengu tõttu tuleb inimõigusi rakendada uudsetes olukordades.
Üleilmse lausjälgimise skandaali kajastus Eestis ja mujal maailmas toob ilmekalt esile, et tehnoloogia arengu ja inimõiguste kaitse ristumiskohal on palju ebaselgust ja vähe konstruktiivset koostööd. Apaatsus tähendab, et liigume vabatahtlikult ulmekirjanduses kirjeldatud düstoopia poole – seepärast pidasin ka mina vajalikuks ühineda teadlaste lausjälgimisvastase üleskutsega. Olukorda aitaks paremaks muuta suurem mõistmine ja koostöö tehnoloogiainimeste ja inimõiguste eest seisjate vahel, samuti inimesed ja institutsioonid,…
-
Tehnoloogia kiire arengu tõttu tuleb inimõigusi rakendada uudsetes olukordades.
Üleilmse lausjälgimise skandaali kajastus Eestis ja mujal maailmas toob ilmekalt esile, et tehnoloogia arengu ja inimõiguste kaitse ristumiskohal on palju ebaselgust ja vähe konstruktiivset koostööd. Apaatsus tähendab, et liigume vabatahtlikult ulmekirjanduses kirjeldatud düstoopia poole – seepärast pidasin ka mina vajalikuks ühineda teadlaste lausjälgimisvastase üleskutsega. Olukorda aitaks paremaks muuta suurem mõistmine ja koostöö tehnoloogiainimeste ja inimõiguste eest seisjate vahel, samuti inimesed ja institutsioonid,…
