2014-22 (3492)
Narrid naabrit korra, narrib naaber üheksa korda vastu
Etniline naljatamine ilmutab sotsiaalkultuurilistel ja poliitilistel põhjustel vähenemistendentsi.
Tänapäeval on etnilised anekdoodid ja naljad seksiteemaliste järel arvukuselt teisel kohal.1 Liisi Laineste, kes tugineb Eesti teemakohasele materjalile ning kogu maailma rahvahuumori uurijatele, väidab, et etniline naljatamine ilmutab tänapäeval, sealhulgas ka Eestis, mitmetel sotsiaalkultuurilistel ja poliitilistel põhjustel vähenemistendentsi.2
Tänapäeval on etnilised anekdoodid ja naljad seksiteemaliste järel arvukuselt teisel kohal.1 Liisi Laineste, kes tugineb Eesti teemakohasele materjalile ning kogu maailma rahvahuumori uurijatele, väidab, et etniline naljatamine ilmutab tänapäeval, sealhulgas ka Eestis, mitmetel sotsiaalkultuurilistel ja poliitilistel põhjustel vähenemistendentsi.2
4 minutit
Venekeelsed on ühiskooliks eestlastega valmis
Intervjuu haridus- ja teadusministri Jevgeni Ossinovskiga
Mart Rannut: Eesti keelepoliitika eest vastutab haridus- ja teadusminister. Kas selle valdkonna arenguga võib rahul olla või on ette näha muudatusi?Jevgeni Ossinovski: Keelepoliitika peab ajaga kaasas käima, aga järgmise kümne kuu jooksul põhimõttelisi muudatusi oodata ei ole, liigume mööda seni seatud rada. Lähikuudel tõstatatakse ka…
Mart Rannut: Eesti keelepoliitika eest vastutab haridus- ja teadusminister. Kas selle valdkonna arenguga võib rahul olla või on ette näha muudatusi?Jevgeni Ossinovski: Keelepoliitika peab ajaga kaasas käima, aga järgmise kümne kuu jooksul põhimõttelisi muudatusi oodata ei ole, liigume mööda seni seatud rada. Lähikuudel tõstatatakse ka…
8 minutit
HTMi veerg
English is not enough …
Kunagises Nõukogude Liidus peeti vene keelt kõigi rahvaste „teiseks emakeeleks”. Seda õpetati Eesti koolides kohustusliku esimese võõrkeelena II klassist alates. (Siinsete vene õppekeelega koolide eesti keele õpe oli olematul tasemel.) Pikaaegsest keeleõppest hoolimata esines teenindussfääris juhtumeid, kus eestlasest müüja ei osanud või ei tahtnud venekeelse kliendiga…
Kunagises Nõukogude Liidus peeti vene keelt kõigi rahvaste „teiseks emakeeleks”. Seda õpetati Eesti koolides kohustusliku esimese võõrkeelena II klassist alates. (Siinsete vene õppekeelega koolide eesti keele õpe oli olematul tasemel.) Pikaaegsest keeleõppest hoolimata esines teenindussfääris juhtumeid, kus eestlasest müüja ei osanud või ei tahtnud venekeelse kliendiga…
1 minut
Miks masin tõlkija? Poiss ei tea grammatika
Tiina Altküla, Margit Kurm, Tiina Köömnemägi, Martin Luts, Tilde Eesti
Pealkirjas ei ole tegu toimetaja tegemata tööga. Tõlkisime masina abil pealkirja „Miks masin ei tõlgi? Poiss ei oska grammatikat” inglise keelde „Why does a machine translation? The boy does not know grammar” – ja siis tagasi eesti keelde. Sõnad on justkui…
Pealkirjas ei ole tegu toimetaja tegemata tööga. Tõlkisime masina abil pealkirja „Miks masin ei tõlgi? Poiss ei oska grammatikat” inglise keelde „Why does a machine translation? The boy does not know grammar” – ja siis tagasi eesti keelde. Sõnad on justkui…
2 minutit
Trump
Rahvuse kaart on trumpäss, mis lajatatakse lauale nii et sini-must-valget tolmu lendab, kui muud argumendid enam vett ei pea. Kusjuures seda trumpi ei hoita tagataskus, kus see vastase silme eest peidetuna õiget aega ootab, vaid sellega lehvitatakse igaks juhuks juba tervituseks. Kui aga käsi on lehvitamisest kange, võib tõesti näiteks…
1 minut
Elan, kus tahan!
See pole esimene ega kindlasti ka viimane kord, kui ma pean vastama eestlaste soosituimale eksistentsiaalsele küsimusele: mida sa siin teed? Kuigi sel korral küsiti kaine peaga ja seda tegi tunnustatud väljaanne, tunnen ennast ikka nii, nagu alati sel puhul.Ausalt öeldes olen veidi segaduses. Tahaksin öelda, et minu siinolemine pole sinu…
3 minutit
Dominant ja vähemuskultuur või demokraatlik paljusus?
Kultuur eksisteerib kriitilise hulga kultuurikandjate puhul, kas seda tahetakse või mitte.
2011. aasta rahvaloenduse seisuga elab Eestis 180 rahvuse esindajaid. Vähemalt saja esindajaga rahvusrühmi on kolmkümmend üheksa. Eestis tegutseb 244 atesteeritud rahvusvähemuste kultuuriseltsi ja katusorganisatsiooni eesmärgiga säilitada ja tutvustada oma kultuuripärandit. Meie põhiseaduse preambulis seisab, et Eesti riik peab tagama eesti…
2011. aasta rahvaloenduse seisuga elab Eestis 180 rahvuse esindajaid. Vähemalt saja esindajaga rahvusrühmi on kolmkümmend üheksa. Eestis tegutseb 244 atesteeritud rahvusvähemuste kultuuriseltsi ja katusorganisatsiooni eesmärgiga säilitada ja tutvustada oma kultuuripärandit. Meie põhiseaduse preambulis seisab, et Eesti riik peab tagama eesti…
10 minutit
Lugejad ostsid raamatuid, et neid mitte lugeda
Jelena Skulskaja, Meie emad ostsid asju, et ei tuleks sõda. Tõlkinud Ingrid Velbaum-Staub, toimetanud Krista Mõisnik. Kujundanud Mari Kaljuste. Varrak, 2013. 134 lk.
Lugeja, kes avab romaani „Meie emad ostsid asju, et ei tuleks sõda” ootusega, et leiab traditsioonilise realistliku käsitluse varasemate põlvkondade elust ja muredest, sõjast ja asjadest, saab paraku…
Lugeja, kes avab romaani „Meie emad ostsid asju, et ei tuleks sõda” ootusega, et leiab traditsioonilise realistliku käsitluse varasemate põlvkondade elust ja muredest, sõjast ja asjadest, saab paraku…
3 minutit
Eesti venekeelne kirjandus kui Narva jõgi
Mis on Eesti venekeelne kirjandus? Kas Eestis elav venekeelne kirjanik peaks seda üldse defineerima? Läti venekeelsed kirjanikud ei esita endale selliseid küsimusi. Eestis elavad eestikeelsed kirjanikud enamasti samuti mitte. Kirjanik on kirjanik, tema ülesanne on luua, mitte määratleda kirjandust ning selle kaudu ka ennast.Üldiselt on rahvust mitte rõhutav mõtteviis mulle…
4 minutit
Käestlibiseva maailma peegeldused
Ats Parve ja Maksim Mjödov on toonud meie viimase aja kunsti Vene temaatika.
Ats Parve näitus „Fixing the Silence” Draakonis 13. – 24. V ja Maksim Mjödovi „Russian Album” Tallinna Linnagaleriis 24. IV – 25. V.
Ats Parve näitus „Fixing the Silence” Draakonis 13. – 24. V ja Maksim Mjödovi „Russian Album” Tallinna Linnagaleriis 24. IV – 25. V.
5 minutit
Keelatud kunst kõrbes
Legendaarne Igor Savitski ja usbeki avangardism.
Dokfilm „Keelatud kunsti kõrb” (USA, Venemaa ja Usbeki 2010). Režissöörid, stsenaristid ja produtsendid Tšavdar Georgijev ja Amanda Pope, operaatorid Gennadi Balitski ja Aleksandr Dolgin, kaasa teevad Edward Asner, Sally Field, Ben Kingsley jt. Näidati ETV2s 12. ja 18. V.
Dokfilm „Keelatud kunsti kõrb” (USA, Venemaa ja Usbeki 2010). Režissöörid, stsenaristid ja produtsendid Tšavdar Georgijev ja Amanda Pope, operaatorid Gennadi Balitski ja Aleksandr Dolgin, kaasa teevad Edward Asner, Sally Field, Ben Kingsley jt. Näidati ETV2s 12. ja 18. V.
4 minutit
Ei meediasõjale
Kogu meie meediapoliitika peaks jätkuvalt lähtuma noist euroopalikest väärtustest, mida õigeks oleme pidanud.
Enne hiljutisi valimisi kuulasin raadiost üht tuntud arutlussaadet. Ja nagu ikka enne europarlamendi valimisi avastasid kõnelejad taas, et nad ei tea Euroopa Liidust piisavalt. Ei tea selle eesmärke. Süüdi on selles mõistagi too anonüümne Euroopa Liit ise, hoolimata…
Enne hiljutisi valimisi kuulasin raadiost üht tuntud arutlussaadet. Ja nagu ikka enne europarlamendi valimisi avastasid kõnelejad taas, et nad ei tea Euroopa Liidust piisavalt. Ei tea selle eesmärke. Süüdi on selles mõistagi too anonüümne Euroopa Liit ise, hoolimata…
6 minutit
Lääs on jõudnud Venemaaga võrreldes uuele tasandile
Lauri Mälksoo: „Mujal tihtilugu ei ole sellist vaimset vabadust nagu Läänes, mistõttu Lääne ja mitte-Lääne vaidlused käivad osaliselt ebavõrdsel alusel.”
Mark W. Zacher on artiklis „Territoriaalse terviklikkuse austamise printsiip. Riigipiirid ja jõu kasutamine” täheldanud, et pärast Teist maailmasõda on suhtumine riigipiiride jõuga muutmisse teine. Fareed Zakaria ütleb 31. III Washington Posti…
Mark W. Zacher on artiklis „Territoriaalse terviklikkuse austamise printsiip. Riigipiirid ja jõu kasutamine” täheldanud, et pärast Teist maailmasõda on suhtumine riigipiiride jõuga muutmisse teine. Fareed Zakaria ütleb 31. III Washington Posti…
7 minutit
Bioloog parandab ajalugu
Mati Laane, Andekuse geen baltisaksa ja eesti suguvõsades. Varrak, 2013. 240 lk.
5 minutit
Kuidas sõnastada tabamata imet?
Kultuurikriitika suhe selle objektiks oleva kunstiteosega on sama mis kunstiteosel reaalsusega: mõlemal juhul peegeldab esimene teist, ent on selle suhtes igas mõttes autonoomne.
Samal teemal: Alvar Loog, Teatri degradeerumine performance’iks. – Sirp 28. II; Valle-Sten Maiste, Taas üks väike häda kriitika pärast. – Sirp 21. III; Alvar Loog, Vastulause: järelikult läks…
Samal teemal: Alvar Loog, Teatri degradeerumine performance’iks. – Sirp 28. II; Valle-Sten Maiste, Taas üks väike häda kriitika pärast. – Sirp 21. III; Alvar Loog, Vastulause: järelikult läks…
9 minutit
Vene teatrist ei ehitata enklaavi
Uus kunstiline juht Igor Lõssov: „Vene teater ei saa sulguda endasse ning mängida üksnes rahvuskaaslastele.”
Vene teatri kunstilise juhina asub uuest hooajast tööle vene lavastaja Igor Lõssov, kes oli pikka aega Moskva Draamakunsti Kooli autorilaboratooriumi kunstiline juht. Esimese tööna Tallinnas toob Lõssov septembri alguses lavale Tšehhovi „Onu Vanja”.
Eesti teatrimehe Voldemar Panso…
Vene teatri kunstilise juhina asub uuest hooajast tööle vene lavastaja Igor Lõssov, kes oli pikka aega Moskva Draamakunsti Kooli autorilaboratooriumi kunstiline juht. Esimese tööna Tallinnas toob Lõssov septembri alguses lavale Tšehhovi „Onu Vanja”.
Eesti teatrimehe Voldemar Panso…
4 minutit
Võib-olla kellegi meelest oleme me tulnukad
Minu noorem poeg on kaheksa-aastane. Ta õpib vene koolis. Nagu igas Eestimaa koolis, on ka selles õppeasutuses arengukava, mille üks peatükk on pühendatud lõimimisele. Samasisulised lõimimiskavad on ka teistel vene koolidel. Eestikeelsed koolid neid ei koosta – ega nemad ju ei pea lõimuma. Lõimuvad mitte-eestlased. Selle asja nimi ametlikus keeles…
5 minutit
„Eesti uudised on kohati veidrad”
Uussisserännanute hargmaine elu ja meediakasutus
Pärast Nõukogude aega Eestisse rännanute kohanemine on üha rohkem päevakorda tõusnud. Ühelt poolt loodetakse, et nad kultuuriliselt mitmekesistavad nõukogudeaegsete sisserännanute massi ning on kohanemisvarmamad, luues seeläbi Eesti ühiskonnas positiivse sisserändajate kogemuse, teisalt aga kardetakse, et uued tulijad kodunevad mitte eesti(keelsesse) ühiskonda, vaid vene- või ingliskeelsesse kogukonda.…
Pärast Nõukogude aega Eestisse rännanute kohanemine on üha rohkem päevakorda tõusnud. Ühelt poolt loodetakse, et nad kultuuriliselt mitmekesistavad nõukogudeaegsete sisserännanute massi ning on kohanemisvarmamad, luues seeläbi Eesti ühiskonnas positiivse sisserändajate kogemuse, teisalt aga kardetakse, et uued tulijad kodunevad mitte eesti(keelsesse) ühiskonda, vaid vene- või ingliskeelsesse kogukonda.…
6 minutit
Maura Hiney: teadusvale puhul kannatavad kõik!
Eesti Teadusagentuur koos TÜ eetikakeskuse ja Eesti Teaduste Akadeemiaga korraldab 6. juunil Tallinnas seminari „Lubatud ja lubamatu teaduses”. Seminari eesmärk on saada ülevaade Euroopas ja laiemalt maailmas teaduseetika problemaatika alal toimuvast ning kavandada teaduseetika alast edasist tegevust. Üks seminari välisesinejatest on Maura Hiney Iirimaa meditsiiniuuringute komiteest, kes juhib teaduseetika töörühma…
5 minutit
Tormlemist, au ja kuulsust mitme mehe elutööks
Eri Klas 75
Maestro Eri Klas ületab kohe 75. eluaasta piiri. Tema senine muusiku- ja dirigenditegevuse ulatus äratab aukartust. Seda on õigusega nii kodumaal kui ka rahvusvaheliselt ohtralt tunnustatud, aumärgistatud ja rikkalikult ka ajakirjanduses kajastatud. On tehtud mitu filmi ja kirjutatud raamatuid. Seda kõike kokku on nii palju, et jätkuks õige…
Maestro Eri Klas ületab kohe 75. eluaasta piiri. Tema senine muusiku- ja dirigenditegevuse ulatus äratab aukartust. Seda on õigusega nii kodumaal kui ka rahvusvaheliselt ohtralt tunnustatud, aumärgistatud ja rikkalikult ka ajakirjanduses kajastatud. On tehtud mitu filmi ja kirjutatud raamatuid. Seda kõike kokku on nii palju, et jätkuks õige…
3 minutit
Kivirähk kui fenomen Prantsusmaal
„Mees, kes teadis ussisõnu” tõlkes ei ole tõlgitud ainult sõnu, vaid kultuuri.
Andrus Kiviräha romaani „Mees, kes teadis ussisõnu” tähelend jätkub. Jean-Pierre Minaudier’ tõlgitud prantsuskeelne romaan „L’Homme qui parlait la langue des serpents” (2013), mis ilmus pärast paljusid äraütlemisi väikekirjastuses Attila, on osutunud menukaks nii prantsuse lugejate kui kriitikute seas. Selle…
Andrus Kiviräha romaani „Mees, kes teadis ussisõnu” tähelend jätkub. Jean-Pierre Minaudier’ tõlgitud prantsuskeelne romaan „L’Homme qui parlait la langue des serpents” (2013), mis ilmus pärast paljusid äraütlemisi väikekirjastuses Attila, on osutunud menukaks nii prantsuse lugejate kui kriitikute seas. Selle…
6 minutit
Õnneotsingud prantsuse stiilis
Iga uue tekstiga tutvumine on omamoodi, nii nagu inimesegagi tutvumine. On kahju, kui tutvus, mis on just hoo sisse saanud ja tõotab tulla väga huvitav, lõppeb äkki. Seetõttu on ka raske kätte võtta lühikesi tekste. Ometi võivad lühižanrid pakkuda lugejale erksat ja kauakestvat kogemust. Üht sellist pakuvad kindlasti prantsuse kirjaniku…
2 minutit
Toomas Rein – elav klassik, kes treppe ei unusta
Arhitektuuriauhinna, mida annab välja Perekond Kreisi Fond, on pälvinud hinnatud arhitekt, akvarellist ja pedagoog Toomas Rein, kelle panus 1960. – 1980. aastate maa-arhitektuuri on eriti silmapaistev.
5 minutit
Tänavune Köleri auhind Jass Kaselaanele
Jass Kaselaan: „Minu tööd on päris maailma terviklikud killud.”
30. mai hilisõhtul jaotati tänavused Köler Prize’id: suure preemia pälvis Jass Kaselaan ja publiku oma Johannes Säre. Rahvusvahelise žürii esinaine, Varssavi Zachęta galerii kuraator Magda Kardasz tõi esile Kaselaane vormivaldamise ja selle sidumise heli ja teiste meediumidega, väljakujunenud käekirja ja oskuse…
30. mai hilisõhtul jaotati tänavused Köler Prize’id: suure preemia pälvis Jass Kaselaan ja publiku oma Johannes Säre. Rahvusvahelise žürii esinaine, Varssavi Zachęta galerii kuraator Magda Kardasz tõi esile Kaselaane vormivaldamise ja selle sidumise heli ja teiste meediumidega, väljakujunenud käekirja ja oskuse…
5 minutit
Kaleidoskoopiline kooslus
Kunstihoone väljapaneku tugevus seisneb maalijapositsioonide jõulisuses.
Näitus „Sund” Tallinna Kunstihoones kuni 15. VI. Kuraator Teet Veispak, kunstnikud Vano Allsalu, Manfred Dubov, Mihkel Ilus, Liina Kalviku, Mihkel Maripuu Soho Fond ja Jaan Toomik.
Näitus „Sund” Tallinna Kunstihoones kuni 15. VI. Kuraator Teet Veispak, kunstnikud Vano Allsalu, Manfred Dubov, Mihkel Ilus, Liina Kalviku, Mihkel Maripuu Soho Fond ja Jaan Toomik.
4 minutit
Loomelabor Viljandis
4. – 8. augustini saab Viljandi muusikakoolis ja TÜ Viljandi kultuuriakadeemia muusikamajas teoks muusikalise loovuse suvekooli loomelabor, mille korraldavad noortele Eesti muusikafond ja heliloojate liit.
1 minut
Sünergia, mis ületab põlvkonnad
Eesti üks vanemaid loomeliite läheb 90. sünnipäevale vastu uue esimehega.
Aprillikuisel üldkogul valiti heliloojate liidu (EHL) uueks esimeheks Märt-Matis Lill, kes siiani oli aseesimehena olnud Olav Ehala parem käsi. Sirp uurib, millist positsiooni näeb uus esimees 120 liikmega liidul Eesti heliloojate, muusika- ja kultuurielus laiemalt.
Aprillikuisel üldkogul valiti heliloojate liidu (EHL) uueks esimeheks Märt-Matis Lill, kes siiani oli aseesimehena olnud Olav Ehala parem käsi. Sirp uurib, millist positsiooni näeb uus esimees 120 liikmega liidul Eesti heliloojate, muusika- ja kultuurielus laiemalt.
4 minutit
Kuidas panna maailm põlema?
Mustlaspunkansambel Gogol Bordello (USA) 26. V Tallinnas Rock Cafés.
Maikuu viimasel esmaspäeval mängis Tallinnas Rock Cafés mustlasfolkpunk-bänd Gogol Bordello, mängis publiku pea sokkidest välja ja õhu äikse-eelseks.Tänu oma elu armastusele sattusin Gogol Bordello kontserdile. Ma teadsin alati, et nad on ägedad, aga sellist energiat … kohtasin viimati vist Red Hot Chilli…
Maikuu viimasel esmaspäeval mängis Tallinnas Rock Cafés mustlasfolkpunk-bänd Gogol Bordello, mängis publiku pea sokkidest välja ja õhu äikse-eelseks.Tänu oma elu armastusele sattusin Gogol Bordello kontserdile. Ma teadsin alati, et nad on ägedad, aga sellist energiat … kohtasin viimati vist Red Hot Chilli…
2 minutit
Ringisibavad noodid ja elu keset melu
Muusikalis-kirjanduslik õhtu „Elu saade” Timo Steineri ja Ben Okri (Suubritannia/Nigeeria) loominguga sarjas „Heli ja keel” 31. V Hopneri majas: Diana Liiv (klaver), keelpillikvartett Prezioso ja Ben Okri (sõna), kaastegev „Lasteekraani” muusikastuudio koolieelne koor.
2 minutit
Lootus kuulub meeleheitel inimestele
Dardenne’ide filmis on solidaarsus personaalne valik.
Jean-Pierre ja Luc Dardenne osalesid sel aastal Cannes’i rahvusvahelise festivali võistlusprogrammis filmiga „Kaks päeva, üks öö”.
Kas film põhineb tegelikel juhtumistel või on see väljamõeldis?Jean-Pierre Dardenne: Me lugesime ajakirjandusest sellesarnaseid lugusid, hakkasime lähemalt uurima ja tuli välja, et selliseid juhtumeid on päris palju, kus üks kollektiiv…
Jean-Pierre ja Luc Dardenne osalesid sel aastal Cannes’i rahvusvahelise festivali võistlusprogrammis filmiga „Kaks päeva, üks öö”.
Kas film põhineb tegelikel juhtumistel või on see väljamõeldis?Jean-Pierre Dardenne: Me lugesime ajakirjandusest sellesarnaseid lugusid, hakkasime lähemalt uurima ja tuli välja, et selliseid juhtumeid on päris palju, kus üks kollektiiv…
5 minutit
Kultuuride kohtumine filmitööstuses
Seoses meie kohaliku filmitööstuse, filmihariduse ja laiemalt kogu sootsiumi arengusuundadega kasvab noorte filmitegijate hulgas väga mitmekesise päritoluga inimeste hulk. Küsisin Eestis filmi alal kanna kinnitanud eri kultuure esindavate noorte käest, kuidas nad ennast teise rahvuse ja keele esindajana filmitegijatena tunnevad. Kas nad tajuvad oma erilist positsiooni – nii positiivses kui…
5 minutit
Kuidas Kristian Gullichsen tegi minust juudi
Aastal 1990 helistati mulle Hollandist Groningeni linnast ja kutsuti osalema üritusel, kus maailmas tuntud arhitektid ehitasid linna ja selle piiridele objekte ja installatsioone. Groningen on Hollandis tähtis ülikoolilinn, nagu Tartu Eestis ja Turu Soomes, ning tähistas tol aastal oma 650. aastapäeva. Mind saadi kätte viimasel minutil ning esimesed eskiisid saatsin…
2 minutit
Pealelend: Barbara Lehtna, „Haltuura” üks autoreist ja esitajaist
Etenduskunstnik Barbara Lehtna ja koreograaf Helen Solovjev toovad täna Pärnu muuseumis esimest korda publiku ette füüsilise teatri lavastuse „Haltuura”, kus lahatakse haltuura mõistet ja uuritakse, kas haltuuravaba elu on võimalik.
1 minut
Ars longa, vita brevis est
Kolmnurk inimene-kunst-võim on igikestev objekt, mida mõtestada ja lahata, olgu ajaloo, absurdi või postmodernismi vahenditega.
Viljandi kultuuriakadeemia teatrikunsti X lennu diplomilavastus „Nero”, lavastaja ja helikujundaja Lennart Peep, kunstnik Birgit Landberg, videokunstnik Rauno Polman, liikumisjuht Jaanika Tammaru ja valguskujundaja Rommi Ruttas. Mängivad Kaarel Targo, Kaija M. Kalvet, Fatme Helge Leevald, Silver Kaljula,…
Viljandi kultuuriakadeemia teatrikunsti X lennu diplomilavastus „Nero”, lavastaja ja helikujundaja Lennart Peep, kunstnik Birgit Landberg, videokunstnik Rauno Polman, liikumisjuht Jaanika Tammaru ja valguskujundaja Rommi Ruttas. Mängivad Kaarel Targo, Kaija M. Kalvet, Fatme Helge Leevald, Silver Kaljula,…
3 minutit
Oi, kust ma pean vaatama? ehk E-keelenõu paketina
AILI KÜNSTLER: Uut Eesti Keele Instituudi e-keelenõu portaali (aadressil http://kn.eki.ee/), mida rahastati 2013. aasta riiklikust programmist „Eesti keeletehnoloogia 2011–2017”, tutvustasite esmakordselt Eesti keeletehnoloogia konverentsil aprilli lõpus. Laiem avalikkus sai sest teada eesti keele riigieksami päeval 30. aprillil „Terevisioonist”, kus portaali projektijuht Arvi Tavast arvas, et varsti võiks eksamil kasutada ÕSi…
4 minutit
Nüüdismuusika olukord Eesti muusikaelus ei ole hea, aga ka teps mitte halb
Taavi Kerikmäe, Tarmo Johannes
Flötist Tarmo Johannes ja pianist Taavi Kerikmäe on nii solisti kui ansamblistina eriti hinnatud nüüdismuusika esitajaina, on ansamblis U: asutajaliikmed. Esimene õpetab G. Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis, teine EMTAs, kus täiendab end ühtlasi doktorantuuris. Sirp palus neil vestelda uue muusika kõlapinnast Eestis.
Taavi Kerikmäe: Alustuseks oleks otstarbekas kaardistada,…
Flötist Tarmo Johannes ja pianist Taavi Kerikmäe on nii solisti kui ansamblistina eriti hinnatud nüüdismuusika esitajaina, on ansamblis U: asutajaliikmed. Esimene õpetab G. Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis, teine EMTAs, kus täiendab end ühtlasi doktorantuuris. Sirp palus neil vestelda uue muusika kõlapinnast Eestis.
Taavi Kerikmäe: Alustuseks oleks otstarbekas kaardistada,…
9 minutit
