$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical
Toeta
$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

$menuu_nimi: Ulemine_paremal
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

Mart Rannut

  • Eesti keele aasta 2019
    Olukord täiskasvanute keeleõppes on kõvasti paranenud: senise vingumise asemel on käivitatud keelemajade süsteem ja juurutatud uusi võtteid. Marko Mäetamme postkaart „Palun ja aitäh!“ Eesti Instituudi ja kunstniku koostöös eesti keele aastal valminud keeleõppe postkaartide komplektist.
    Eesti Instituut

    Eesti keele aasta 2019

    Keelepoliitika tegelikku mõju saab hinnata valitsuse ja ennekõike keelega seotud ministeeriumide toimimise alusel – need on aga seotud erakondlike ministritega.

    Mart Rannut
    6 minutit

  • Pildilt maas – Narva keel ja meel

    Augusti alguses kolis üle pooleteisesaja keskvalitsuse ametniku ajutiselt Ida-Virumaale. Meedia andis teada, et töökeeleks on sealne kohalik keel. Eesti õigusraami väline keelevalik on inimlikult mõistetav, sest Narva venekeelsete riigikeele oskus on tõesti vilets. Eesti muulastest valdab seda viiendik ning saab aru ja räägib veel veerand, Ida-Virumaal on valdajaid aga 5%, 13% rääkijaid, neid, kes üldse aru ei saa või siis saab, aga ei räägi, 58%. Poes ei pruugi siiski elementaarset…
    Mart Rannut
    4 minutit

  • Piirkondlik segregeerumine Eestis on ilmne

    Eesti ühiskonna sotsiaalne sidusus pole kiita. Hoolimata raha kühveldamisest lõimimisprojektidesse, on sotsiaalne lõhe eestlaste ja mitte-eestlaste vahel süvenemas. Suureneb mitte-eestlaste usaldamatus institutsioonide vastu, tajutud (kuid ilmselgelt mitte tegelik) diskrimineerimine ja usaldamatus inimeste vastu. Seega on tegemist suuresti omandatud hoiakutega, mida riik pole tõhusalt korrigeerinud. Kõik need hoiakud kokku toodavad ühiskonnas keelelist segregatsiooni, mida ebamugavustundega eiratakse: sõna „segregatsioon“ oli veel mõni aasta tagasi meie poliitikutele tabu, rääkimata kavadest see kõrvaldada.
    Ilma sidusa…
    Mart Rannut
    4 minutit

  • Loll ja lollim: erakondade lubadused keelepoliitikas

    Eestimaal on keeleprobleemid ühiskonnas kõikidele teada ja näha. Olulisemad neist on mure eesti keele jätkusuutlikkuse pärast ja muukeelse elanikkonna lõimumatus. Laias laastus võib viimase mure jaotada kaheks: venekeelse elanikkonna ebapiisavaks keeleoskuseks ja vastava rühma sotsiaalseks segregatsiooniks. Väljenduvad need vaevad muukeelsete kehvemas palgas, oluliselt suuremas vangide, töötute ja kodutute suhtarvus, nappides karjäärivõimalustes ja väheses sotsiaalses mobiilsuses muuski mõttes. Tegemist on olulise inimõigusrikkumisega, mida riik pole suutnud kõrvaldada terve põlvkonna jooksul. Euroopa…
    Mart Rannut
    5 minutit

  • Aastal 2014 teisenes Eestis keelepoliitiline reaalsus

    Keel on ennekõike julgeolekukomponent, mille eiramisega võivad kaasneda regionaalne (kus elatakse), sotsiaalne (mis kihis) ja virtuaalne (meedia ja meelelahutuse mõju) oht.

    Lõppeval aastal muutus suuresti keelepoliitiline reaalsus: sai selgeks, et võimas idanaaber on valmis sõjaliste meetmetega laiendama venekeelset mõju- ja meelsusruumi. Ilmus välja inimesi, kes nõus naabri maha lööma – ikka selleks, et ei peaks asukohamaa keelt ära õppima, või, veelgi drastilisem, seda kasutama. Venekeelne Krimmi ja Ida-Ukraina…
    Mart Rannut
    8 minutit

  • Venekeelsed on ühiskooliks eestlastega valmis

    Intervjuu haridus- ja teadusministri Jevgeni Ossinovskiga
    Mart Rannut: Eesti keelepoliitika eest vastutab haridus- ja teadusminister. Kas selle valdkonna arenguga võib rahul olla või on ette näha muudatusi?Jevgeni Ossinovski: Keelepoliitika peab ajaga kaasas käima, aga järgmise kümne kuu jooksul põhimõttelisi muudatusi oodata ei ole, liigume mööda seni seatud rada. Lähikuudel tõstatatakse ka valitsuse tasemel rahvuskaaslaste poliitika. Üks rahvuskaaslaste programm on läbi saanud, järgmises on aga käsitletud valdkonna arengut ehk liiga kitsalt. Valitsuskabinet…
    Mart Rannut
    8 minutit

  • Venekeelsed on ühiskooliks eestlastega valmis

    Intervjuu haridus- ja teadusministri Jevgeni Ossinovskiga
    Mart Rannut: Eesti keelepoliitika eest vastutab haridus- ja teadusminister. Kas selle valdkonna arenguga võib rahul olla või on ette näha muudatusi?Jevgeni Ossinovski: Keelepoliitika peab ajaga kaasas käima, aga järgmise kümne kuu jooksul põhimõttelisi muudatusi oodata ei ole, liigume mööda seni seatud rada. Lähikuudel tõstatatakse ka valitsuse tasemel rahvuskaaslaste poliitika. Üks rahvuskaaslaste programm on läbi saanud, järgmises on aga käsitletud valdkonna arengut ehk liiga kitsalt. Valitsuskabinet…
    Mart Rannut
    8 minutit

  • Keeleaasta 2013

    Meie keeleõiguskeskkond on armetu ning lausa nõuab korralikku keeleseadust.
    Mart Rannut
    9 minutit

  • Keeleaasta 2013

    Meie keeleõiguskeskkond on armetu ning lausa nõuab korralikku keeleseadust.
    Mart Rannut
    9 minutit

  • Lõimumine ei taha edeneda

    Poolteist kuud on jäänud ühe olulise keelelise tähtpäevani Eesti ajaloos: novembris aastal 1988 andis Eesti NSV Ülemnõukogu eesti keelele tagasi riigikeele staatuse. Senine kompartei käepikenduse meelemuutus andis selge signaali, kuhu tüürib Eesti keelepoliitika. Veerand sajandit hiljem tuleb aga tõdeda, et edu on olnud siiski tagasihoidlik: põlvkond hiljem üritame ikka veel kõrvaldada okupatsiooniajal tekkinud keelelisi puudeid, vene koolide praegused lõpetajad ei kõlba oma keeleoskuse poolest isegi mitte vangivalvuriks, rääkimata mõnest peenemast…
    Mart Rannut
    7 minutit

  • Mida teha keelepuudega?

    Sergei Ivanovi uuringu põhjal jääb meie riigikogu opositsioonist mulje kui ullikestest.
    18. jaanuari Sirbis muretses Sergei Ivanov oma artiklis „Mida teha klaaslaega?“ venelaste karjäärivõimaluste väidetava takistamise pärast Eestis. Nimelt on mitte-eestlastest ametnike praegune osakaal selgelt väiksem mitte-eestlaste osakaalust nii Eesti elanikkonnas kui  kodanikkonnas. Karjääri takistavat nähtamatu käsi, mida nüüd on Tallinna ülikoolis teaduslikult uuritud. Uuringuga selgitati, kui palju on Eesti ministeeriumide ametnikkonnas mitte-eestlasi, kas nende osakaal suureneb või väheneb ning kuidas…
    Mart Rannut
    2 minutit

  • Keelelubadustest valitsusliidu programmis

    Märtsi lõpus valminud valitsusliidu uus programm on keelelubadustest üsna priske. Põhiosa leiab spordi ja kehakultuuri järel, kuid neid on ka mujal tekstis. Mahu poolest moodustab  keeleosa ligi kümnendiku kogu dokumendist, sisaldades üle viiekümne keele- ja lõimumislubaduse. Põhiliselt on jutt ümber tõstetud Reformierakonna programmist, kus seda oligi IR Li omast tunduvalt rohkem ja põhjalikumalt. Uurigem siis, mis järgmiseks neljaks aastaks meile lubatud.       
    Haridusvallas on mitmeid detailseid  lubadusi. Tasemel eesti keele õpet lubatakse…
    Mart Rannut
    3 minutit

  • Tallinn ja Barcelona võtavad täna mõõtu

    Spordisõpru tuleb kurvastada: mõõduvõtmine ei toimu mitte jalg- ega korvpallis, vaid saab teoks … keelepoliitikas. Tegemist on võrdleva seirega mitmete keelekorraldusmõõtmete ja valdkondade kaupa. Mõõduvõtu on korraldanud Tallinna ülikooli Eesti Keele ja Kultuuri Instituut ning Ramon Llulli Instituut Katalooniast. Põhjus suursündmuseks on ümmargune 20 aastat Eesti taasiseseisvumisaegse keeleseaduse  vastuvõtmisest. See pani mõranema (umb-)venekeelse upsakuse, tõstis eesti keele Eestis kõige olulisemaks suhtlusvahendiks, kasvatas eri inimesi ja vaateid koondava sümbolina üksmeelt ja…
    Mart Rannut
    3 minutit

  • Integratsioonist Eestis

    Sisulisi kompromisse ja vastutulekuid immigrantidele ei tohi lubada.
    Mart Rannut
    3 minutit

  • Libaintegratsioon? Tehtud!

     
    Ligi 20 aastat tagasi oli Eesti valiku ees: kas jätkata vaikset riiklikku ja kultuurilis-keelelist kustumist või kasutada ära kujunenud võimalused iseseisvuse taastamiseks. Otsustati viimase kasuks. Samas ei oleks olnud okupatsiooni tingimustes võõrkeelse ja -meelse kogukonna koorma saanud riigi elujõulisus piisav, mistõttu vajati ühiskonnas kiiresti piisavalt suurt eesti keele põhist ühisosa. Selleks võeti vastu konstitutsiooniparandus ja keeleseadus, loodi Keeleamet ning ühiskonna keeleline olukord hakkas üle ootuste nobedalt normaliseeruma. Selle üheks tunnuseks…
    Mart Rannut
    3 minutit

  • Maailmas kõneldakse

    Ethnologue. 15. trükk, 2005. Raymond G. Gordon jr, (toim). SIL International. Veebiväljaanne www.ethnologue.com
     Seda väidab kuulus Ethnologue, mida peetakse keeleteadlaste hulgas kõige täielikumaks ja autoriteetsemaks ülevaateks keelte kohta maailmas. Sellise auväärse staatuse saavutamiseni oli areng küllaltki pikk ja raske, alates mimeograafiliselt paljundatud Ethnologue’i esmatrükist 1951. aastal 10 leheküljel, kus leidus teavet 46 väheuuritud keele/keelerühma kohta. Põhiautoriks oli tollal Richard Pittman, kes vedas projekti selle seitsmenda trükini aastal 1969, kus oli…
    Mart Rannut
    4 minutit

  • Riigikeel teise keelena

    Tallinnas peeti 7. ja 8. aprillil IV
    rakenduslingvistika kevadkonverentsi teemal ?Teine keel. Eesti keele õpetamine mitte-eestlastele?. Kuna teema on Eestis vägagi aktuaalne, on paslik siinkohal esitada mõningaid nopped esimese konverentsipäeva külaliste ettekannetest.
    Mart Rannut
    2 minutit
Sirp