2014-2 (3472)
Riia, mu arm
Baltimaadel on euro käibele tulnud ikka koos Euroopa kultuuripealinna tiitliga: kolm aastat tagasi Tallinn, nüüd Riia. Tõsi, Vilnius kandis seda tiitlit juba 2009. aastal, kuid eurole üleminekut plaanitakse heal juhul järgmisesse aastasse. Riia kultuuripealinna programmist teeb oma valiku ka Sirp, käsitledes ühtlasi Eesti-Läti kultuurisuhteid laiemalt. Vaatame tagasi Riia kunsti- ja…
1 minut
Laulupeo usku rahvas
Laulu- ja tantsupeo uuringust1 tuli selgesti välja, et enamikule eestlastest pole laulu- ja tantsupidu mitte niivõrd kontsert või etendus laulukaare all või tantsuväljakul kui kollektiivne rituaal, milles osaletakse oma rahvusliku identiteedi väljendamiseks ja taasloomiseks. Uuringu tulemused kõnelevad sellest, et eestlastest pool (täpsemalt 49 protsenti küsitletutest) on oma elu jooksul vähemalt…
3 minutit
Risto Kübar: „Kui ma olen alasti laval …”
„Käib „Kuidas seletada pilte surnud jänesele” etendus. Linnaväljaku improvisatsioonide ajal tõuseb publiku hulgast püsti keskmise kehaehitusega tumedate juuste ja prillidega noormees. Ta kõnnib trepist alla, haarab seina äärest tooli, toimetab selle lava keskele ning võtab istet. Näitlejad kohmetuvad. Esimesena teeb katse võõrkehaga kontakti astuda Mirtel Pohla, kes laskub neljakäpakile ning…
9 minutit
Helikunsti sihtkapital tõstis esile muusikateatri saavutusi
Eelmise nädala kultuurkapitali auhindade üleandmisel oleks võinud sama pilti korrata, sest kaks kaalukamat helikunsti sihtkapitali preemiat pälvisid just nemad: aastaauhinna Paul Mägi laiahaardelise dirigenditegevuse eest nii Eestis kui välismaal ning elutööpreemia Arne Mikk suurejoonelise ja mitmekülgse tegevuse eest Eesti muusikakultuuri edendamisel.
1 minut
Täiusliku ringi puutuja Manfred MIM
Manfred, kui me sinu näitust koostasime, siis kaalusime pikalt, kas julgeme su nime kasutada. Kõik läks hästi, aga nüüd on tunne, nagu oleksime ennast võõraste sulgedega ehtinud.Manfred MIM: Noh, mina ei tahtnud nende asjade loomisega isegi mitte algust teha. Juba tööriista kätte võttes tabas mind hirm, et rikun idee ära…
2 minutit
Lätlane, kes armastas äärelinna
Aleksandrs Čaks, Igavene Riia. Koostanud ja läti keelest tõlkinud Livia Viitol, konsultant Guntars Godiņš. Kaane kujundanud Miguel Villoslada illustratsiooniga Anna Lauk. Libri Livoniae, 2012. 112 lk.
3 minutit
Vaene ja varimajanduslik noore vaataja off-off-teater
Kes ikkagi peaks otsustama, milline teater pääseb kooli või lasteaeda esinema? Kas kohviuimas õpetaja või ala asjatundja?
6 minutit
Pealelend: Hillar Sein, kultuuriministeeriumi teatrinõunik
Kas kultuuriministeeriumil on plaanis korrastada peamiselt lasteaedades ja koolides noorele vaatajale etendusi andvate väikeste teatritruppide tegevust, milles pahatihti ei ole esikohal kunstilised eesmärgid ja ka äritegevusega kaasnevatest maksukohustustest üritatakse kõrvale hoida?Täiesti nõus, selle probleemiga ei ole siiani tegeldud nii palju, kui see tähelepanu vajab. Küll aga on kultuuriministeeriumi teatrinõuniku tööplaanis…
2 minutit
Tee ise: tuvist sinilinnuks
See, et Sinilinnus mängitakse „Tuvi”, on lavastuse ideele suurepärane lähtesümbol.
MTÜ Arhipelaag „Tuvi”, autor ja kunstnik Andri Luup, lavastaja Maria Peterson, kostüümikunstnik Maarja Naan, helikujundaja Tõnis Leemets ja valguskujundaja Helvin Kaljula. Mängivad Indrek Sammul, AleksanderEelmaa, Liina Olmaru, Nero Urke, Aarne Soro, Mare Peterson, Kaspar Velberg, Elisabeth Peterson, Garmen Tabor ja Ken…
MTÜ Arhipelaag „Tuvi”, autor ja kunstnik Andri Luup, lavastaja Maria Peterson, kostüümikunstnik Maarja Naan, helikujundaja Tõnis Leemets ja valguskujundaja Helvin Kaljula. Mängivad Indrek Sammul, AleksanderEelmaa, Liina Olmaru, Nero Urke, Aarne Soro, Mare Peterson, Kaspar Velberg, Elisabeth Peterson, Garmen Tabor ja Ken…
4 minutit
Ujuv-väljak, kunstiladu ja randunud paviljonid
Läänemere kunstipargi võidutöö autoreid, WXCA arhitekt ja osanik Marta Sękulska-Wrońska: „Kunstipargi süda loob ehtsa Pärnu-efekti.”
4 minutit
Pärnusse kunstiparki, ja tuututama
Mark Soosaar: „Teisedki ideekavandid ei jää kalevi alla.”
4 minutit
2015, muusika-aasta
Kui direktor Jüri Leitenile uusaastakontserdil telekaamera ees kalender kingiti, vastas ta tänades, et Eesti Kontserdile sobiks järgmise või ülejärgmisegi aasta kalender – rahvusvaheliselt pikalt ette kavandatud muusikaelu on meilgi norm. Seepärast olin üllatunud, kui eelmisel neljapäeval kultuuriministeeriumi suures saalis korraldatud muusika-aasta mõttetalgud – teema-aasta 2015 keskmes on muusika – kujutasid…
2 minutit
Riga 2014: muusika
Muusika pärast on Riiga ikka sõidetud, kõige sagedamini ehk sealsesse mainekasse ooperimajja. Homme startiv kultuuripealinna aasta annab selleks põhjust liigagi palju, et siinkohal kõike üles lugeda. Juba homme saaks valida Olga Jegunova klaveriõhtu, Matīss Čudarsi ja Rūdolfs Macatsi jazzkvarteti kontserdi ning Riia keskturul korraldatava retromuusika kontsert-performance’i vahel. Ja mitte ainult.
2 minutit
Paindlikkust ja konkurentsi
Eesti Muusikakoolide Liidu tegevuskava üle arutlevad Neeme Punder ja Timo Steiner.
7 minutit
Ennekõike siiski ERSO ja EFK uusaastakontsert
Eesti Kontserdi ja Hennessy uusaastakontsert 1. jaanuaril Estonia kontserdisaalis: Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Aleksandr Gavriljuk (klaver) ja Kaia Urb (sopran) Mikko Francki dirigeerimisel.
2 minutit
Jälle need lätlased hüsteeritsevad
Kümme tähtsamat rahvust Eesti mängufilmides.
Alljärgnev esikümme võtab kokku võõraste rahvaste kujutamise eesti mängufilmides. Esindatud on ainult need kodumaised linateosed, mis lubavad teha üldistusi tegijate mentaliteedi kohta (mis on soovituslik ju ka publikule), puudutagu see siis kogu rahvast või mõnd selle tüüpilist esindajat.
Alljärgnev esikümme võtab kokku võõraste rahvaste kujutamise eesti mängufilmides. Esindatud on ainult need kodumaised linateosed, mis lubavad teha üldistusi tegijate mentaliteedi kohta (mis on soovituslik ju ka publikule), puudutagu see siis kogu rahvast või mõnd selle tüüpilist esindajat.
10 minutit
Kui suveräänne on Eesti?
Viimastel aastatel on Euroopa poliitika-, õigus- ja majanduskeskkonnas muutunud väga palju föderaalriigistumise suunas.
7 minutit
Kiusaja Grenzstein
Ellujäämismure on eesti autoreid ikka ja jälle ajendanud sõnastama vaieldamatu kestmisnõude, mille iga eestlane peab omaks tunnistama.
Ado Grenzstein, Eesti haridus. Koostanud Simo Runnel, toimetanud Iti Tõnisson. Kujundanud Kaljo Põllu. Sarjas „Eesti mõttelugu”. Ilmamaa, 2013. 544 lk.
Ado Grenzstein, Eesti haridus. Koostanud Simo Runnel, toimetanud Iti Tõnisson. Kujundanud Kaljo Põllu. Sarjas „Eesti mõttelugu”. Ilmamaa, 2013. 544 lk.
6 minutit
Sotsioloogia kui müüdimurdja
Norbert Elias, Mis on sotsioloogia? Tõlkinud Katrin Kaugver, toimetanud Sirje Laidre. Mikko Lagerspetzi eessõna. Kujundanud Sirje Ratso. Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2013. 212 lk.
5 minutit
Ansambel U: alustas aastat omasid väärtustades
Sarja „URR” kontsert teemal „Eesti” 7. I Eesti Raadio 1. stuudios. Esines ansambel U: koosseisus Tarmo Johannes (flööt), Helena Tuuling (klarnet), Taavi Kerikmäe (klaver), Vambola Krigul (löökpillid), Merje Roomere (viiul), Levi-Danel Mägila (tšello) ja Tammo Sumera (live-elektroonika).
3 minutit
Talendid kodus
„Eliitkontsert”: Richard Straussi „Metamorfoosid” (kuulub ka sarja „Nõnda kõneles Zarathustra. Richard Strauss 150”) 4. I Estonia kontserdisaalis. Esinesid Kaija Lukas (viiul), Mikk Murdvee (viiul), Helena Altmanis (vioola), Andres Kaljuste (vioola), Theodor Sink (tšello), Johannes Välja (tšello) ja Andres Kungla (kontrabass).
2 minutit
Millest tuleb elujõud?
Pikakasvuline, väärikas, tumedajuukseline daam, kes Estonia kontserdisaalis publiku hulgas ringi liigub, on meie vanemapoolne pianist ja pedagoog aegadest, mis nooremale põlvkonnale on jäänud kaugeks. Erna Saar on saja aasta lõikes jõudnud viimasesse aastakümnesse, ent on ikka sama reibas ja kaunis, nagu ta oli õpingupäevil Tallinna konservatooriumis. Olime siis Bruno Luki…
2 minutit
Suur orelikontsert Kaarlis
Kaarli kiriku suurel orelikontserdil 28. jaanuaril tähistatakse kolme tähtpäeva: Kaarli Walckeri orel 90, muusikaõhtud 90 ja Hugo Lepnurm 100.
1 minut
Paganast puusepp emajumalat otsimas
Soomlane Paunu puudutab tunnustatud kunsti eelseid tumedaid varje.
Tarmo Paunu näitus „Jumal on naine” Tallinna Kunstihoones kuni 2. II, kuraator Maija Koskinen.
Tarmo Paunu näitus „Jumal on naine” Tallinna Kunstihoones kuni 2. II, kuraator Maija Koskinen.
4 minutit
Veel statistikast, teadlaste töökohtadest ja rahast
Institutsionaalse ja personaalse uurimistoetuse rahastuse mahtu arvestades on võimalik luua 600–650 konkurentsivõimelist teadlase töökohta.
3 minutit
Pealelend: Andres Koppel, Eesti teadusagentuuri juht
Kas on mõeldav, et muutunud oludes jätab see uus rahastamissüsteem suure hulga teadlasi tööta?Sellele küsimusele ei saa anda ei-ja tüüpi vastust. Teadlastega konkreetsete töölepingute tegemine on asutuste asi, teadusasutuse ülesanne on kokku viia oma teadustöö tegemiseks ressursid, teadlased ja raha. Uurimistoetused on üks paljudest rahastamise allikatest. Asutused saavad endale väga…
1 minut
Kes on hea teadlane?
Täienduseks Tarmo Uustalu artiklile „Näilik efektiivsus ja kvaliteet” ehk kuidas saientomeetriliste indeksite manipuleerimisega teadlasena parem välja näha.
2 minutit
Pealelend: Indrek Reimand, haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse ja teaduse asekantsler
Kas jagate seisukohta, et teadustööga leiba teenivate inimeste arv võib lähiajal märkimisväärselt väheneda sellepärast, et kehtestatud kvaliteedinõuete tõttu ei jätku kõigile enam vahendeid?Ei jaga. Teaduse rahastamine kasvab ju jätkuvalt. Riigi panus kasvab. Seega ei ole pädev jutt, et mingite nõuete tõttu antakse raha vähem. Konkreetsed palgatõusud või personaliotsused on muidugi…
2 minutit
Pealelend: Eero Loonurm, SA Archimedes kommunikatsioonijuht
Kas tellitavate õpikute puhul võib saada normiks, et neid antakse välja nii paberil kui ka e-raamatuna?
Alates sellest aastast kõrgkooliõpikute programmist enam õpikute väljaandmist füüsilise raamatuna ei toetata – toetatakse küll kõiki muid kirjastustegevuse valdkondi, sh toimetamist, küljendamist, jooniste-fotode viimistlust jms. Kui kõrgkool, kelle egiidi alt õpik välja antakse, soovib…
Alates sellest aastast kõrgkooliõpikute programmist enam õpikute väljaandmist füüsilise raamatuna ei toetata – toetatakse küll kõiki muid kirjastustegevuse valdkondi, sh toimetamist, küljendamist, jooniste-fotode viimistlust jms. Kui kõrgkool, kelle egiidi alt õpik välja antakse, soovib…
1 minut
Füüsika lugu
Sellest raamatust võiks võrguentsüklopeediasse nii mõndagi uut üle kanda.
Ivar Piir, Füüsika ajalugu. Käsikirja lõpetanud ja viimistlenud Piret Kuusk. Keeletoimetaja Külli Habicht. Kujundanud Mari Ainso. Ilmamaa, 2013. 584 lk.
Ivar Piir, Füüsika ajalugu. Käsikirja lõpetanud ja viimistlenud Piret Kuusk. Keeletoimetaja Külli Habicht. Kujundanud Mari Ainso. Ilmamaa, 2013. 584 lk.
3 minutit
