-
Viimastel aastatel on Euroopa poliitika-, õigus- ja majanduskeskkonnas muutunud väga palju föderaalriigistumise suunas.
-
Ajalugu on näidanud, et Euroopas pole multikultuurilist USA laadis föderatsiooni luua ilmselt võimalik ega ka mõttekas.
Selleks, et vastata küsimusele: „millist föderatsiooni luuakse Euroopas?” tuleb lühidalt meelde tuletada Euroopa föderatsiooni loomise idee ajalugu, seletada, mida mõistetakse föderatsiooni all tänapäeval, ja esitada reaalselt olemas ja teoreetilistes käsitlustes kasutatud föderatsioonide tüübid. Alles seejärel saab hakata andma hinnangut praegu kujundatavale Euroopa föderatsioonile. Küsimuse võib tõstatada ka nii: milleks üldse on Euroopal vaja föderaalset…
-
Majandusteadlased ja analüütikud on kaotanud selle kriisiga oma usaldusväärsuses rohkem kui kunagi varem.Pärast Eesti iseseisvuse taastamist 1991. aastal võttis Mart Laari juhitud valitsus kasutusele tol ajal domineerinud uusliberaalse majanduspoliitika. Majanduslik uusliberalism domineeris eelkõige Ameerika Ühendriikides, kus võimul oli president Ronald Reagan, ning Suurbritannias Margaret Thatcheri peaministriks olemise ajal. On levinud müüt, et noor ajaloolasest peaminister Mart Laar polnud majandusalasest kirjandusest muud lugenudki peale Nobeli 1976. aasta majanduspreemia laureaadi ja kolme…
-
Ega Eestis neid inimesi, kes gosplan’i koridorides omamehena ringi liikusid, peale Juhan Sillaste ja Rein Otsassoni palju olnudki.Juhan Sillaste, Mineviku mustad kastid. Toimetanud Marika Mikli. Eessõna kirjutanud Ülo Tuulik. Kujundanud Päivi Palts. Varrak 2009. 208 lk.
„Lisaks põhjalikule ülevaatele 1980. aastate nõukogude majanduse mehhanismidesse on Sillaste mälestusteraamatu näol tegu põneva sissevaatega toonasesse ühiskonda ja selle juhtimise telgitagustesse.”
„Impeerium varises kokku rahva kannatuste lõplikul katkemisel ning lõplikul tüdimisel valest, mida oli…
-
Eesti kuvand ELis töötavast riigiametnikust on kena tütarlaps, kes klõbistab töögrupis sülearvutiga, kordagi suud avamata.
Lubage mul eurooplasena suhtuda kibestunult etendusse, mille osaline ma ise olen.
Romano Prodi 2007. aastal, endine Euroopa Komisjoni president ja mitmekordne Itaalia peaminister
Euroopa parlamendi valimiste eel ilmus raamatulettidele Euroopa parlamendi ametniku, T. H. Ilvese endise välisnõuniku ja ajakirjaniku Martin Kala Euroopa-teemaliste arvamuslugude kogumik „Euroopa maailma teljel”, väljaandjaks Eesti Päevalehe AS. Kogumiku kokkupanemisel on autor püüdnud oma lood järjestada…
-
Kas meedia ja poliitikud toetavad ka tegelikult arvamuste paljusust?
-
EL võib teha Euroopast maailma ääreala
Peatselt alustab tööd uus Euroopa Komisjoni koosseis, mille tegevuse üheks peasihiks on Euroopa reformimine ja konkurentsivõime tõstmine maailma majanduses ja poliitikas. Ka Eesti valitsusel on kujundatud seisukohad ja kavad, kuidas aastatel 2004 ? 2006 Euroopa asjades kaasa rääkida. Neid tuleks Euroopa Parlamendi valimiste, uue Euroopa Komisjoni koosseisu ametissevannutamise ja USA presidendivalimiste tulemuste valgusel pisut kohendada.
-
Hiljuti Riigikogus ja EV Valitsuses heaks kiidetud EV julgeolekupoliitika alustes on jätkuvalt seatud Eesti eesmärgiks iseseisvuse, sõltumatuse, territoriaalse terviklikkuse ja põhiseadusliku korra säilitamine ning rahva turvalisuse tagamine. Mõistagi peetakse kuulumist NATOsse ja Euroopa Liitu Eesti julgeoleku aluseks ja tagatiseks, kuigi mööndakse, et julgeolekupoliitiliste eesmärkide saavutamise esmasteks vahenditeks on aktiivne osalemine NATO ja ELi vastavate struktuuride tegevuses liikmelisusega kaasnevate kohustuste täitmiseks. Sellest hoolimata tuleks maailmas kujunenud olukorras otsida Eesti julgeolekule täiendavaid…
-
Riigieelarve maht ja maksupoliitika määravad suures osas riigi tegevuse ulatuse sisepoliitikas. Rohkem riiki tähendab üldjoones suuremat ja vähem riiki väiksemat eelarvet selle riigi koguprodukti suhtes. Et osutada oma rahvale rohkem ja kvaliteetsemat teenust, peab valitsus saama sissetulekuid maksude või laenude näol. 2004. aasta 1. maist lisandus sellesse mängu Eesti Vabariigi maks Euroopa Liidule (ca 1, 3 miljardit Eesti krooni aastas) ja vastukaaluks lootus saada ELi eelarvest 3-4 miljardit struktuuri-, põllumajandus-,…
