Idealism
X-põlvkonna eestkõneleja Steve Lohr on sedastanud, et „kõik elu narratiivid, need elukäigu kummitemplid, on läbikulunud”. Kas ikka on?
„Tihtilugu kiputakse vaatama noortele kui rumalukestele radikaalidele, kui nad endastmõistetavana nõuavad võrdõiguslikkuse poliitikat ja normaalseid seadusi:…
„Tihtilugu kiputakse vaatama noortele kui rumalukestele radikaalidele, kui nad endastmõistetavana nõuavad võrdõiguslikkuse poliitikat ja normaalseid seadusi:…
2 minutit
Väikesed tüütud teod ja sipelgad
Ma ei ole kindel, et maailma on võimalik päästa või kuigivõrdki parandada. Vahel saab päästa ühe inimese elu. Ja vahel saab teha ühe inimese elu paremaks. Võib-olla on ideaalne maailmakorraldus või vähemalt ideaalne ühiskonnakorraldus võimalik. Näiteks Huxley „Saare”1 ideaal on päris veenev (ehkki selle teose tuntum, düstoopiline paarik on kardetavasti veenvam veel). See…
6 minutit
Kapitalismiga kapitalismi vastu
Tulevatele põlvedele parema maailma pärandamine on väärtus, mida jagame kõik.
Üle-eelmises Sirbis kirjutab Gustav Kalm sellest, miks noored inimesed ei suuda või soovi enam „võidelda õiglasema ühiskonnakorralduse eest”. Süvenevas passiivsuses on artikli autori sõnul süüdi kapitalistliku tarbimiskultuuri konstrueeritud ihade tuimestav, tasalülitav toime, mis viib selleni, et seda süsteemi peetakse resigneerunult „ainsaks võimalikuks poliitiliseks režiimiks”. Eelmise…
Üle-eelmises Sirbis kirjutab Gustav Kalm sellest, miks noored inimesed ei suuda või soovi enam „võidelda õiglasema ühiskonnakorralduse eest”. Süvenevas passiivsuses on artikli autori sõnul süüdi kapitalistliku tarbimiskultuuri konstrueeritud ihade tuimestav, tasalülitav toime, mis viib selleni, et seda süsteemi peetakse resigneerunult „ainsaks võimalikuks poliitiliseks režiimiks”. Eelmise…
3 minutit
Lahedus pole lahendus
„Juba mõnda aega painab mind minu põlvkonna ja minu enda passiivsus ning võimetus võidelda õiglasema maailmakorralduse eest,” on kirjutanud Gustav Kalm Sirbis. Ta jõuab selle võimetuse juuri otsides kahe tõdemuseni: et maailmaparandamine ei paista lahe ja ei hakkagi paistma, „kuniks meie ihad on määratud domineeriva kapitalistliku korralduse poolt ja me ei suuda neid muuta”.1Haarav ja terane…
3 minutit
Eliidiga või eliidi vastu?
Metamodernismi ehk informeeritud naiivsuse, pragmaatilise idealismi, aga ka mõõduka fanatismi aeg on käes.
Kui Siim Kallas pärast peaministri kandidaadi kohalt taandumist vastas juba Brüsselist Eesti Ekspressi peatoimetaja Allar Tankleri küsimustele, tõsteti tema öeldust välja järgmine lause: „Eesti ajakirjandus peab valima, kas olla eliidiga või eliidi vastu”. Neile, kes lugesid vaid intervjuu pealkirja, võis see väljatõste mõjuda…
Kui Siim Kallas pärast peaministri kandidaadi kohalt taandumist vastas juba Brüsselist Eesti Ekspressi peatoimetaja Allar Tankleri küsimustele, tõsteti tema öeldust välja järgmine lause: „Eesti ajakirjandus peab valima, kas olla eliidiga või eliidi vastu”. Neile, kes lugesid vaid intervjuu pealkirja, võis see väljatõste mõjuda…
6 minutit
„Manifesta” tuleb Peterburi
Manifesta Fond ei aktsepteeri ei tsensuuri ega enesetsensuuri.
Pärast 25. märtsi pressikonverentsi Peterburi Ermitaažis, mis on „Manifesta” peamine näitusepaik – nii Talvepalee kui ka äsja renoveeritud kompleksitiib – on selge, et „Manifesta” toimumist ei sega mitte miski. Kui 11. märtsi avalikus vastuses Juri Leidermani üleskutsele boikoteerida biennaali hoidusid „Manifesta” korraldajad Ukrainat ja Krimmi mainimast, siis…
Pärast 25. märtsi pressikonverentsi Peterburi Ermitaažis, mis on „Manifesta” peamine näitusepaik – nii Talvepalee kui ka äsja renoveeritud kompleksitiib – on selge, et „Manifesta” toimumist ei sega mitte miski. Kui 11. märtsi avalikus vastuses Juri Leidermani üleskutsele boikoteerida biennaali hoidusid „Manifesta” korraldajad Ukrainat ja Krimmi mainimast, siis…
3 minutit
Arhitektieetikast mitme nurga alt
Arhitektuuri- ja disainiteemadele pühendunud sõltumatu raadioprogrammi „99% nähtamatu” („99% Invisible”) asutaja Roman Mars arutles ühes oma saates arhitektieetika üle. Ta võttis tähelepanu alla tundliku valdkonna – vanglad, kus USAs on peale tavapärase karistusasutuse ruumide ka hukkamiskamber. Ta tõstatas küsimuse, kas arhitektidel on moraalne kohustus sellisest tellimusest loobuda ja ehk peaks sellistes projektides osalemine olema…
5 minutit
New Yorgi „tormiline” tulevik – looduse tsensuur
Alates 2013. aasta juunist töötab kümme arhitektuuribürood New Yorgis projekti „Rebuild by Design” ehk „Taastustööd disaini abil” raames välja meetmeid,1 kuidas Manhattanil orkaani Sandy kahjustatud osa korda teha, aga ka sealset elukeskkonda orkaanide eest kaitsta. Läbimõeldud lahenduste saamiseks on arhitektid tööprotsessi ja selle käigus korraldatud töötubadesse kaasanud tuhandeid inimesi, kohalikest…
2 minutit
Alasti konflikt
Unustatud asjad. Me kaldume üha enam asendama reaalsust lingvistiliste konstruktsioonidega. Ühelt poolt on see muidugi teadusliku maailmakäsitluse tingimus. Sellest sünnivad ju kõik need suured ja uhked konstruktsioonid, mis valitsevad meie tegelikkusetaju ja toimivad tihtipeale üsna iseseisvalt – isegi loodusteaduste puhul. Suurem osa tööhüpoteese sobib üksteist asendama ja täiendama vastavalt sellele, kuidas nad paigutuvad alalhoidliku maailmakäsitluse ja end…
4 minutit
Galina Grigorjeva: „Minul aitab kunst mõtestada end inimesena.”
Rahvusmeeskoori Euroradio kontsert „In paradisum” palmipuudepühal Estonia kontserdisaalis.
Pühapäevane RAMi kontsert on ühtaegu nii pidulik pühadekontsert, mis jõuab Klassikaraadio vahendusel EBU liikmeteni, kui ka teie esimese autori-plaadi esitlus. Kumb aspekt tundub teile kui autorile praegu olulisem?
Galina Grigorjeva: Ma ei saa üht teisele eelistada – mõlemad on ühtviisi…
Pühapäevane RAMi kontsert on ühtaegu nii pidulik pühadekontsert, mis jõuab Klassikaraadio vahendusel EBU liikmeteni, kui ka teie esimese autori-plaadi esitlus. Kumb aspekt tundub teile kui autorile praegu olulisem?
Galina Grigorjeva: Ma ei saa üht teisele eelistada – mõlemad on ühtviisi…
5 minutit
Eesti ei vaja uut fosforiidisõda
Aga kes juhib loodusvarade tundmaõppimist?
Üks aktuaalsemaid ja emotsionaalsemaid teemasid on maavarade uurimine ja kasutamine. Mitu tonni põlevkivi lubame kaevandada? Kas fosforiidi kaevandamine oleks talutav ja lubatav? Kas maavarade uurimine on üldse lubatud?
Eesti maapõues paiknev fosforiit on liivakivi, mis sisaldab hulgaliselt fossiile – fosfaatse kojaga lukuta brahhiopoode, mis ladestusid ürgses rannavööndis vara-ordoviitsiumi ajastul (488–472…
Üks aktuaalsemaid ja emotsionaalsemaid teemasid on maavarade uurimine ja kasutamine. Mitu tonni põlevkivi lubame kaevandada? Kas fosforiidi kaevandamine oleks talutav ja lubatav? Kas maavarade uurimine on üldse lubatud?
Eesti maapõues paiknev fosforiit on liivakivi, mis sisaldab hulgaliselt fossiile – fosfaatse kojaga lukuta brahhiopoode, mis ladestusid ürgses rannavööndis vara-ordoviitsiumi ajastul (488–472…
6 minutit
Identiteedipoliitika lõpp
Ei saa teha naistepoliitikat, kui keegi ei taha olla naine.
Tihtilugu kiputakse vaatama noortele kui rumalukestele radikaalidele, kui nad endastmõistetavana nõuavad võrdõiguslikkuse poliitikat ja normaalseid seadusi: samasoolistel lubatakse abielluda ja lapsendada või sätestatakse kvoodid, et suurfirmade nõukogus, mis peale ärijuhtimise otsustab töötingimuste ja sponsorluse üle, on võrdselt naisi ja mehi. Selliste ettepanekute peale vastatakse, et puudub…
Tihtilugu kiputakse vaatama noortele kui rumalukestele radikaalidele, kui nad endastmõistetavana nõuavad võrdõiguslikkuse poliitikat ja normaalseid seadusi: samasoolistel lubatakse abielluda ja lapsendada või sätestatakse kvoodid, et suurfirmade nõukogus, mis peale ärijuhtimise otsustab töötingimuste ja sponsorluse üle, on võrdselt naisi ja mehi. Selliste ettepanekute peale vastatakse, et puudub…
3 minutit
Kukk jääb võlgu
Kriton, me võlgneme Asklepiosele kuke – need on viimased sõnad, mida Platon laseb tuhmuva teadvusega Sokratesel öelda. Tähendust ei täpsustata; ju siis autor eeldas, et kõik on niigi arusaadav. Praeguse lugeja eest on hoolitsenud filoloogid: antakse teada, et ütlust tuleks võtta sügava religioossuse väljendusena. Ja tõepoolest, inimest, kes isegi mürgikarikat tühjendama asudes tunneb huvi, kas sellest ikka…
4 minutit
Kas kirik peab olema atraktiivne?
Kõike ja kõiki meie ümber hinnatakse atraktiivsuse järgi. Väline kest ehk taara teeb sisu justkui paeluvamaks. Juba väikelapseeast peab kõik lapsele kuuluv ja last ümbritsev olema ligitõmbav. Lasteaiaõpetajad peavad olema atraktiivsed ning laste mängukannid veel atraktiivsemad. Kooli ei oodata tööle mitte oma ala professionaale, vaid eeskätt koloriitseid isiksusi, kes teevad ainetunnist šõu, meelelahutuse ning…
3 minutit
Ajaloo mäng
Mika Waltari, Inimkonna vaenlased. Tõlkinud Piret Saluri, toimetanud Kai Nurmik. Kujundanud Eiko Ojala. Varrak, 2013. 680 lk.
1.
Olulise osa Mika Waltari fenomenist moodustab kirjaniku võime siduda ajaloolisi sündmusi või isikuid, müüte või legende olukordade või hetkedega, mis pole ajaloolised, vaid kuuluvad raamatu fiktiivsete tegelaste eraellu. „Inimkonna vaenlaste” peategelane senaator Minutus Lausus Manilianus puutub tihedalt kokku paljude ajalooliste tegelastega, alates…
1.
Olulise osa Mika Waltari fenomenist moodustab kirjaniku võime siduda ajaloolisi sündmusi või isikuid, müüte või legende olukordade või hetkedega, mis pole ajaloolised, vaid kuuluvad raamatu fiktiivsete tegelaste eraellu. „Inimkonna vaenlaste” peategelane senaator Minutus Lausus Manilianus puutub tihedalt kokku paljude ajalooliste tegelastega, alates…
8 minutit
Sada luuletust vanast Jaapanist
Eesti keelde tõlgitud jaapani kirjandus saab viimasel ajal meeldivalt sagedasti lisa Tallinna Ülikooli Kirjastuse väljaannetest: seni on ilmunud Saigyō luulekogu „Mägikodu” (2012) ja Matsuo Bashō luulepäevik „Kitsas tee sisemaale” (2013) ning ka klassikalisest hiina keelest tõlgitud Ikkyū Sōjuni luulekogu „Hullunud pilv” (2010). Sageli kirjutasidki autorid nii hiina kui ka jaapani keeles. Hiina mõju oli…
4 minutit
Keskaja kristliku kirjasõna lugemik maakeeles
Keskaja kirjanduse antoloogia I. Ladinakeelne kirjandus. Koostanud Marek Tamm, tõlkinud Meelis Friedenthal, Tiina Kala, Tuuli Klaas, Kaspar Kolk, Marek Laane, Kristiina Leinemann, Marju Lepajõe, Maria-Kristiina Lotman, Mari Murdvee, Ott Ojaperv, Ants Oras, Siiri Rebane, Triin Rebane, Kaarina Rein, Riina Ruut, Ülo Siirak, Mati Soomre, Marek Tamm, Ülo Torpats, Urmas Tõnisson, Maris…
7 minutit
Ansip – eesti võimu koondkuju?
Kadri Paas, Katariina Krjutškova, Andrus Ansip – halva iseloomuga tark poiss. Toimetanud Kaja Klaas ja Martin Malsup. 352 lk.
Isegi skeptilisim-kriitilisim lugeja, mõni andrusansiplik patrioot-vahikoer peaks siiski tegema tolle peatuse eneses, et mõista: kus sedavõrd palju suitsu, sääl tuld.
Isegi skeptilisim-kriitilisim lugeja, mõni andrusansiplik patrioot-vahikoer peaks siiski tegema tolle peatuse eneses, et mõista: kus sedavõrd palju suitsu, sääl tuld.
5 minutit
Ameerika murrab õied
Mängufilm „Immigrant”, USA 2013, 120 min. Režissöör James Gray, stsenaristid James Gray ja Ric Menello. Osades Joaquin Phoenix, Marion Cotillard, James Renner jt. Linastub kinodes Coca-Cola Plaza, Solaris ja Cinamon.
1921. aasta jaanuar. Poolatar Ewa (Marion Cotillard) ootab koos õe Magdaga (Angela Sarafyan) Ellis Islandil luba siseneda riiki, millest peaks saama mõlema naise uus kodumaa. Õde…
1921. aasta jaanuar. Poolatar Ewa (Marion Cotillard) ootab koos õe Magdaga (Angela Sarafyan) Ellis Islandil luba siseneda riiki, millest peaks saama mõlema naise uus kodumaa. Õde…
2 minutit
Filmitööstuse piirivalvest
Moraal on eriskummaline nähtus, millel pole kultuuriloomes tänaseni selgelt hoomatavat vormi. Selle illusoorsed piirid on raaminud filmiajalugu juba XIX sajandist eesmärgiga eraldada kõlblusetu eetilisest. Kuigi moraal ise näib abstraktse õhulossina, on selle täidesaatev võim kõigile tuntud – tsensuur. Esialgu toimis tsensuur riigivõimu kaudu lihtsal printsiibil: kes maksab, tellib ka muusika. Tänapäeval teevad aga suurema töö…
3 minutit
Eesti filmitegijate edu jääb alaväärsuskompleksi taha
Gabriel Dettre on Ungari päritolu režissöör ja produtsent, kes on tegutsenud pikka aega Ameerikas. Sel hooajal elab ta Tallinnas, õpetades filmitegemist noortele režissööridele ja näitlejatele.
8 minutit
Tõde ja õudus. Perverdi teejuht HÕFFile
Newt: Emme ütles ikka, et koletisi pole olemas. Mitte päriselt. Aga on.
Ripley: Jah, on küll.
Newt: Miks siis lastele nii öeldakse?
Ripley: Sest enamasti on see tõsi.
James Cameron, „Võõrad”
(„Aliens”, 1986)
Ripley: Jah, on küll.
Newt: Miks siis lastele nii öeldakse?
Ripley: Sest enamasti on see tõsi.
James Cameron, „Võõrad”
(„Aliens”, 1986)
5 minutit
Läti teatrieksport ja selle säravaim täht
Kas läti teater huvitab maailmas kedagi? Millega seletada lavastaja Alvis Hermanise piiritagust edu?
Läti Uue Teatri Instituudi kureeritud nüüdisteatriprogramm „forte forte”, mille raames etendatakse Riia Euroopa kultuuripealinnaks olemise aasta kestel Euroopa silmapaistvate teatritegijate lavastusi, sai jaanuaris alguse Alvis Hermanise kahe välismaal tehtud lavastuse mängimisega.1 Need olid Isaac Bashevis Singeri kahe jutustuse põhjal Münchner…
Läti Uue Teatri Instituudi kureeritud nüüdisteatriprogramm „forte forte”, mille raames etendatakse Riia Euroopa kultuuripealinnaks olemise aasta kestel Euroopa silmapaistvate teatritegijate lavastusi, sai jaanuaris alguse Alvis Hermanise kahe välismaal tehtud lavastuse mängimisega.1 Need olid Isaac Bashevis Singeri kahe jutustuse põhjal Münchner…
4 minutit
„ … ja meie laps saab terveks”
Dokumentaalteater on ehe ja päris, ei mingit Johni ega Smithi, kes ajavad kuskil kaugel omi asju.
Eesti Draamateatri „Varesele valu . . . .” ja Tallinna Linnateatri „Harakale haigus . . . .”, autorid ja lavastajad Paavo Piik ja Mari-Liis Lill, kunstnik Nele Sooväli, helilooja Andre Pichen, valguskunstnikud Priidu Adlas ja Emil Kallas. Mängivad Robert Annus, Piret Krumm, Britta Soll,…
Eesti Draamateatri „Varesele valu . . . .” ja Tallinna Linnateatri „Harakale haigus . . . .”, autorid ja lavastajad Paavo Piik ja Mari-Liis Lill, kunstnik Nele Sooväli, helilooja Andre Pichen, valguskunstnikud Priidu Adlas ja Emil Kallas. Mängivad Robert Annus, Piret Krumm, Britta Soll,…
5 minutit
Meelelahutus looduskaitse alla!
Tallinna Linnateatri „Aju jaht”, autor Anthony Horowitz, tõlkija Hannes Villemson, lavastaja Diana Leesalu, kunstnik Sirli Bergström, valguskujundaja Priidu Adlas, helilooja ja muusikaline kujundaja Veiko Tubin. Mängivad Indrek Ojari, Allan Noormets ja Piret Kalda. Esietendus 22. II Tallinna Linnateatri väikeses saalis.
3 minutit
On nagu on
Kui keegi peaks korraldama kõneka vaikimise võistluse, siis Eesti laval võidaks selle naisnäitlejate kategoorias Kaie Mihkelson.
Eesti Draamateatri „Vennas”, autor Tõnu Õnnepalu, lavastaja Aleksander Eelmaa, kunstnik Liisi Eelmaa, helikujundaja Lauri-Dag Tüür, valguskunstnik Priidu Adlas, video autorid Liisi Eelmaa ja Tauno Makke, video animaator Urmas Jõemees. Mängivad Kaie Mihkelson, Indrek Sammul ja Pääru Oja. Esietendus 9. II Eesti Draamateatri väikeses…
Eesti Draamateatri „Vennas”, autor Tõnu Õnnepalu, lavastaja Aleksander Eelmaa, kunstnik Liisi Eelmaa, helikujundaja Lauri-Dag Tüür, valguskunstnik Priidu Adlas, video autorid Liisi Eelmaa ja Tauno Makke, video animaator Urmas Jõemees. Mängivad Kaie Mihkelson, Indrek Sammul ja Pääru Oja. Esietendus 9. II Eesti Draamateatri väikeses…
6 minutit
Ruumimaagia, õpetlik lugu ja meisterlik nukukunst
Nukuteatri „Lugu kahest vereliblest”, autor Pilvi Üllaste, dramatiseerija ja lavastaja Jaanika Juhanson, kunstnik, videokunstnik ja muusikaline kujundaja Sander Põldsaar, valguskunstnik Märt Sell, liikumisjuht Kardo Ojassalu. Mängivad Sandra Lange, Mart Müürisepp, Kadri Kalda, Kaisa Selde, Katri Pekri, Jevgeni Moissejenko ja Mihkel Tikerpalu. Esietendus 2. III Nukuteatri ovaalsaalis.
3 minutit
Pritzkeri preemia Shigeru Banile, suhtumise eest
24. märtsil andis Hyatti fondi esimees Tom Pritzker teada, et prestiižne Pritzkeri preemia – arhitektuuri Nobeli preemia – läheb sel aastal Tōkyōs sündinud 56aastasele jaapani arhitektile Shigeru Banile. Ta lõi 1985. aastal Tōkyōs oma büroo, mille filiaalid paiknevad nii Pariisis (naljatamisi „papptorustuudio”) kui ka New Yorgis. Arhitektihariduse omandas Ban USA tippkoolides:…
4 minutit
Tartu Pauluse kiriku kolumbaariumi sakraalarhitektuur
XX sajandi alguse Soome staararhitekti Eliel Saarineni kavandatud juugendstiilis Tartu Pauluse kirik on pidanud läbi elama väga keerulisi aegu.1 Aastail 1915–1919 valminud sakraalehitis sai kõigest 25 aastat rahus püsida, kui see Teise ilmasõja ajal 1944. aasta 25. märtsil pommitamise tõttu põlema läks – tagajärgi on tulnud tänaseni järk-järgult taastada.
Kuidas kirikule…
Kuidas kirikule…
3 minutit
Nüüdisaegse kunstimuuseumi visuaalne identiteet
Tartu Kunstimuuseumi 2014. aasta programm algas probleeme ja küsimusi kaardistava näitusega „Kas me sellist muuseumi tahtsimegi?”. Nüüd on näitus läbi ja tuleb hakata aktiivselt esitatud küsimusi lahendama. Üks küsimustest oli „Milline peaks olema kunstimuuseumi visuaalne identiteet?”. Selle taga peitub tõdemus, et muuseumi väljapoole suunatud külg on ebaühtlane ning vajab selgemat ja…
2 minutit
Pealelend: Kaarel Nõmmik ja Mikk Heinsoo, EKA graafilise disaini osakonna õppejõud
9. – 13. märtsini peeti Tartus Eesti kunstiakadeemia, Tartu kunstikooli ja Tartu kunstimuuseumi ühine töötuba, et töötada välja Tartu kunstimuuseumi uus visuaalne identiteet. Või vähemalt ideed, kust edasi minna.
2 minutit
Raamat on tulevikku suunatud žest
Brett Bloom ning Brandon LaBelle kunstnikuraamatust ja selle kirjastamisest.
Möödunud reedel esitleti Kumu auditooriumis kunstnikuraamatu intensiivkursusel „Make Your Own Press” ehk „Tee endale ise kirjastus” valminud trükist. Trükises käsitletakse raamatu valmimise ning kirjastamise etappe ja koostisosi. Eesti kunstiakadeemia intensiivkursusel keskenduti kunstnikuraamatute ajaloole ja kirjastamisele ning praeguse olukorra kriitilisele analüüsimisele. Trükise esitlemisel esinesid ettekannetega Brett Bloom…
Möödunud reedel esitleti Kumu auditooriumis kunstnikuraamatu intensiivkursusel „Make Your Own Press” ehk „Tee endale ise kirjastus” valminud trükist. Trükises käsitletakse raamatu valmimise ning kirjastamise etappe ja koostisosi. Eesti kunstiakadeemia intensiivkursusel keskenduti kunstnikuraamatute ajaloole ja kirjastamisele ning praeguse olukorra kriitilisele analüüsimisele. Trükise esitlemisel esinesid ettekannetega Brett Bloom…
3 minutit
Õnn on töötada erialal, mis köidab ka vabal ajal
Arne Mikk uue aastakümne künnisel.
Arne Mikk, homme esietenduva Hindemithi ooperiga „Pikk jõulueine” tähistame teie 80. sünnipäeva. Mis on aga täitnud teie pika ja pühendunud teatritee viimast kümnendit?
Olen täpselt kümme aastat vanemaks saanud, aga niisama pole aega parajaks teinud. Töid ja tegemisi on jagunud: rahvusooperi nõunikuna, seitsmes suvi läheb Saaremaa ooperipäevade…
Arne Mikk, homme esietenduva Hindemithi ooperiga „Pikk jõulueine” tähistame teie 80. sünnipäeva. Mis on aga täitnud teie pika ja pühendunud teatritee viimast kümnendit?
Olen täpselt kümme aastat vanemaks saanud, aga niisama pole aega parajaks teinud. Töid ja tegemisi on jagunud: rahvusooperi nõunikuna, seitsmes suvi läheb Saaremaa ooperipäevade…
4 minutit
Muusikaeksport või külaskäik sõprade juurde?
Vahemikus 26. – 30. märts külastas Luganot, mõnusat linna Lõuna-Šveitsis itaaliakeelses Ticino piirkonnas viis eesti ansamblit, kokku 21 jazzmuusikut – mahult korralik kultuurilähetus. Koostööprojekti TLL>LUG raames andsid Hotel de la Paix’ klubisaalis õhtuti igaüks ühe kontserdi Kadri Voorandi trio, Sigmund, VindPower, Elletuse ning Joel Remmeli trio. Koostööprojekti algatajaks on muusikute rühmituse…
3 minutit
„Jazzkaar” 25
Väikse fanaatikute ringi ettevõtmisest välja kasvanud pika traditsiooniga muusikafestivalist on saanud Eesti kultuuri lahutamatu osa. Lisaks sellele, et eestlastele on toodud koju kätte ridamisi maailmaklassi muusikuid, on „Jazzkaar” tutvustanud ka Eestit maailmale – paljud muusikud teavad meie maast just tänu džässfestivalile!*
2 minutit
Lehtlalindude looming ja loovuse evolutsioon
Lehtlalinnud näitavad, et kunst ja loomingulisus ei ole omased ainuüksi inimliigile.
Lehtlalinnud on Austraalias ja Uus-Guineas elavad värvuliste hulka kuuluvad linnud. Erinevalt nende lähedastest sugulastest paradiisilindudest ei ole nende välimus kuigi silmatorkav. Nad on pisut väiksemad kui varesed ja veidi suuremad kui rästad. Sulestikus on valdavad pruunid-mustad toonid, kuigi mõne liigi isastel esineb…
Lehtlalinnud on Austraalias ja Uus-Guineas elavad värvuliste hulka kuuluvad linnud. Erinevalt nende lähedastest sugulastest paradiisilindudest ei ole nende välimus kuigi silmatorkav. Nad on pisut väiksemad kui varesed ja veidi suuremad kui rästad. Sulestikus on valdavad pruunid-mustad toonid, kuigi mõne liigi isastel esineb…
6 minutit
Oi, mu patsient ei mõista mind! ehk Balloondilatatsioon ja oromukosaalsed losengid
AILI KÜNSTLER: Omaenda kogemuste järgi tuleb öelda, et patsiendi pärast ei pea mures olema üksnes need mujalt pärit arstid, kes uustulnukana värske eesti keele oskusega oma ametis. Ravimiinfoleht jätab sageli lugeja kukalt kratsima. Tihtipeale ei aita ka soovitus „pidada nõu arsti või apteekriga”. Hiljuti…
4 minutit
Pildi sisse minek
Jarõna Ilo: „Ma ei ole lammutaja.”
Nancy Nakamura Ideeriiul on sedapuhku Jarõna Ilo päralt. Koplis on väljas kunstniku kolm joonistuste seeriat „Akadeemia lammutamine” (2011), „Kontakt” (2012) ja „Ruum” (2013). Näitus on avatud 20 aprillini.
Nancy Nakamura Ideeriiul on sedapuhku Jarõna Ilo päralt. Koplis on väljas kunstniku kolm joonistuste seeriat „Akadeemia lammutamine” (2011), „Kontakt” (2012) ja „Ruum” (2013). Näitus on avatud 20 aprillini.
6 minutit
