-
Kommentaar dokumendile „Kultuur 2020“, kus rütmimuusikat justkui ei mainitagi.
2020. aastal tahaksin rääkida eelkõige muusikast. Mõtlen selle all, et peab olema tasand, olgu siis kultuuripoliitika-, muusikaharidus- või -ekspordi alases diskussioonis, kus räägime muusikast ühiskonnas funktsionaalselt, mitte žanripõhiselt. Muusikaline huviharidus, muusika kontserdilavadel ja digitaalses ruumis; muusikakuulaja, -tarbija ja -ostja profiil, muusikute, muusikaloojate ning nendega seotud institutsioonide roll ja olukord ühiskonnas, muusika kui kultuurivaldkond, muusika kui (loome)majanduse valdkond jne – sellest kõigest…
-
30. septembril tähistab oma esimest sünnipäeva Eesti Rütmimuusika Hariduse Liit (ERHL). Kuna uut juhatust sel aastal ei valita, siis tullakse kokku, et vaadata tagasi esimesele tegevusaastale, tutvuda arengusuundade ja -plaanidega ning arutleda teemal „Mida uut toob rütmimuusika õpetamine muusikahariduse paradigmasse?”. Mitmed küsimused, mis seisavad meie ees täna, ei ole ühe valdkonna spetsiifilised, vaid üldised ja põhimõttelised. Rütmimuusika õpetus ei too kaasa lihtsalt uut sisu, mida valada vanadesse mudelitesse, vaid ka…
-
Vahemikus 26. – 30. märts külastas Luganot, mõnusat linna Lõuna-Šveitsis itaaliakeelses Ticino piirkonnas viis eesti ansamblit, kokku 21 jazzmuusikut – mahult korralik kultuurilähetus. Koostööprojekti TLL>LUG raames andsid Hotel de la Paix’ klubisaalis õhtuti igaüks ühe kontserdi Kadri Voorandi trio, Sigmund, VindPower, Elletuse ning Joel Remmeli trio. Koostööprojekti algatajaks on muusikute rühmituse Q3 korralduslik mootor, jazztrummar Brian Quinn, partneriteks Šveitsi poolt Lugano linnavalitsus ning meie poolt Eesti jazziliit. Kontserdid läksid hästi,…
-
Rütmimuusika on vastuoluline ning pahatihti eksitav mõiste, mis on võetud kasutusele pigem parema puudumisel kui entusiasmist. Siiski loodi meil hiljuti Eesti Rütmimuusika Hariduse Liit (ERHL) ja seega on sobiv hetk avada tolle esmapilgul veidi tülika mõiste sündi ja tagamaid. Rütmimuusika termin võeti kasutusele XX sajandi teisel poolel Taanis, et tähistada kõiki neid omaaegseid muusikastiile, mille õpetamist pidasid muusikaakadeemiad ja muud haridusinstitutsioonid toona pigem sobimatuks. Sinna alla loetakse reeglina jazz, bluus,…
-
Evi Arujärve „Kui väärtuspüramiid on kummuli. Või kas ikka on?” on viimasel ajal Sirbis ilmunud muusikalise kõrgkultuuri temaatikat käsitlevatest artiklitest juba kolmas ning sellisena väga teretulnud.* Paraku tuleb möönda, et teises lõigus tolerantsena mõjuvale tõdemusele „… tegelikult me ju teame kõik, et muusikakultuur on rikas ja mitmekesine, põimumisi tulvil tervik” järgneb siiski traditsiooniliselt dualistliku kõrgkultuuri diskursuse taastootmine. Ikka „süva” ja „levi” ja kõrgem-madalam. Kultuurimaastikku selliselt kaardistav maailmavaade kipub paigutama kõik…