$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Jüri Talvet
-
Jaan Krossi kirjandusauhinna laureaat Jüri TalvetKris MoorJaan Kross luuletõlkijana
Laureaadi kõne pärast Jaan Krossi kirjandusauhinna pälvimist 19. veebruaril 2022
5 minutit -
Puunott ja müüdi vägi
A. H. Tammsaare ja Juhan Liiv tööst ja armastusest
A. H. Tammsaare püüdles tõe ja õiguse poole, aga jutt läks liiga pikaks. Ajas segadusse kaasmaalased. Need olid elanud kaua pimeduses, pandud üheskoos mõisa põldu harima ja muid orjatöid tegema, aga olid ikka igatsenud elada omaette, igaühel oma metsatukk, põllulapp ja majake. Võõramaalased, kes tulid laiast ilmast, olid kõik sestsamast isandate tõust, kes maarahvast rõhusid, ei lasknud omaette olla. Panid…4 minutit -
Eesti lugu Ille R. Liscinski luules
Ille R. Liscinski, Sädemed tuules. Toimetanud Anne Velliste. Kujundanud Rein Seppius. Aade, 2014. 136 lk.
Lisaks Rahva Raamatule on Pärnu südalinnas taas avatud Eesti suurima raamatukaupluste keti pood – Apollo. See paikneb kevadel valminud Pärnu Keskuses, sealsamas asub ka Apollo kino. Ille R. Liscinski (sündinud 1919. aastal) kunagise kodulinna raamatupoodides köidab silma terve toaseina laiune või mahukamgi sektsioon sildiga „Eesti elulood”.…4 minutit -
Keskaja kristliku kirjasõna lugemik maakeeles
Keskaja kirjanduse antoloogia I. Ladinakeelne kirjandus. Koostanud Marek Tamm, tõlkinud Meelis Friedenthal, Tiina Kala, Tuuli Klaas, Kaspar Kolk, Marek Laane, Kristiina Leinemann, Marju Lepajõe, Maria-Kristiina Lotman, Mari Murdvee, Ott Ojaperv, Ants Oras, Siiri Rebane, Triin Rebane, Kaarina Rein, Riina Ruut, Ülo Siirak, Mati Soomre, Marek Tamm, Ülo Torpats, Urmas Tõnisson, Maris Valtin, Mariina Viia ja Märt Väljataga, toimetanud Eha Kõrge.…7 minutit -
Flâneur koduneb eesti kirjanduses
Paastu-Pilve minustik kammib Mazzano võrastikku
Aare Pilv, Ramadaan. Toimetanud Tiina Hallik, kujundanud Andro Küün. Tuum, 2010. 444 lk.
Mu arvustusloo alapealkiri ei ole nii irooniline, nagu paistab. Lihtsalt matkin keelt, mida pruugib Aare Pilv [edaspidi: AP ] ise oma „Ramadaanis”. Leheküljel 56 kutsub AP Tuglast, kes Napolis korraks rahata jäi, „kerjus-Tuglaseks”. Miks siis mitte „paastu-Pilv”? Moslemite suurima usupüha ramada(a)ni, sisuliselt…9 minutit -
Luulelugemine taeva ligi, karnevali hingeõhus
Külas kirjandusfestivalil „Bolivia 2010”Laiutava uusmaterialismi, argipäevaproosa, mõistusekultuse kiuste, trotsides massimeedia kasvavat indu hulkade meeli nüristada, elab luule XXI sajandi hakul edasi igal pool maailmas. Kõikjal leidub tundlik vähemus, kes vaistlikult tajub ja vajab luulet – muidugi, head luulet – kui seda viimast pidepunkti, mis hinge ravib, kui kõik muu ümberringi kokku variseb. Luule on see inimloovuse liik, mis läbi aegade…8 minutit -
Eestile saksa geeniust ilmutamas: Mati Sirkli avaralt hariv tõlkekommentaarium
Sõjaeelses Eesti Vabariigis avaldas Johannes Semper prantsuse kirjandust ja kultuuri käsitlevate esseede ja artiklite kogumiku „Prantsuse vaim” (1934). Ain Kaalepi julgustusel söandasin taastatud Eesti Vabariigi algusaastail omagi esseed (peamiselt) hispaania kirjanduse kohta koondada samasuguse pealkirja alla – „Hispaania vaim” (1995). Kas oleks mõeldav kujutleda Mati Sirkli „Orva-aastaid“ (2004) ja „Uusi orvaaastaid” (2009, mõlemad nägusate raamatutena välja antud kirjastuses Tuum), kus…6 minutit -
Kurbmäng Euroopa ajalooteatri väikelaval: Arved Viirlaiu lugu soomepoistest
„Põhjatähe pojad” kujutab endast romaanivormis autobiograafiat, kus jutustaja ei tõsta esile oma isikulugu, vaid Eesti uuema ajaloo kõige karmima katsumuse.30. aprilli Eesti Päevalehe artiklis Arved Viirlaiu menukaima romaani „Ristideta hauad” uusväljaande puhul tõstab Janika Kronberg meie pagulaskirjanike seast esile kolm, kes sõjajärgset eesti kirjandust kõige enam on rikastanud. Need on tema arvates Kalju Lepik, Karl Ristikivi ja Arved Viirlaid. Kuidas…5 minutit -
J. M. G. Le Clézio – tunda merd, kõrbe, „teist”
Päris raske on kujutleda, kuidas meie põhiliselt pragmaatilise kallakuga koolides võidaks vastu võtta Le Clézio jutte.
Jean Marie Gustave Le Clézio, See, kes pole kunagi näinud merd. Tiritamm, 2009. Tõlkinud Helle Michelson. 142 lk.
Mullu Nobeli kirjanduslaureaadiks pärjatud prantslase Jean Marie Gustave Le Clézio kolm juttu raamatus „See, kes pole kunagi näinud merd” kuuluvad selgesti lastelektüüri valdkonda. Esimeses jutus pealkirjaga „Lullaby”…5 minutit -
Passa Porta kirjandusfestival ja Euroopa põhiseadus värssides
Kui otsida Euroopa vaimsuse lätteid, siis kust veel võiks neid leida kui mitte õhtumaade kirjanike loomingust?Algatuseks tsiteerin iseennast eelmise reede Eesti Päevalehest, kus kirjeldasin Euroopa värsspõhiseaduse piirjooni: „Üle kõige on värsspõhiseadus meeldetuletus sellest, et vaimne Euroopa on olemas. Üle saada rasketest aegadest – nagu praegune ülemaailmne majanduskriis – võib aidata vaid see vaim, mis teadvustab end „teise” kaudu ja mille…5 minutit -
Jaan Kaplinski kaasaegse mõtlejana
Jaan Kaplinski. Paralleele ja parallelisme. Sarjas „Kaasaegne mõte” Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu 2009. 275 lk.
Kindlasti samastaks mõnigi meist „kaasaegse” „moodsaga”. Et moes on praegu see ja see, siis peaks ka „kaasaegne” nagu tähendama just seda ja seda. Midagi sellist lugesin välja TÜ Kirjastuse sarja „Kaasaegne mõte” teise raamatu, itaalia päritolu Kanada kirjaniku Antonio D’Alfonso teose „Etnilisuse kaitseks” (2006) vastukajadest.…5 minutit
