Novembri viimasel nädalavahetusel, kui kultuuriajakirjandus oli Sirbi skandaali tõttu tõusnud Eesti meedia tulipunkti, kogunesid ligi 70 ajakirja toimetajad kõikjalt Euroopast Oslosse iga-aastasele konverentsile. Kõiki neid ühendab võrgustik ja veebiportaal Eurozine (www.eurozine.com), keskusega Viinis.
Refleksioone Laine Randjärve monograafiale „Loovisiksuse roll Eesti laulupeoliikumises aastatel 1940–1980”
Kes on seda Paeranda üldse oma silmaga näinud?
Jaak Allik tõstis üle-eelmises Sirbis (29. XI) sihtasutusena kultuuripõllul toimetavate institutsioonide teema ja arutas väga õigeaegselt nende nõukogude üle, jutustades teravmeelselt nõukogude võimust, mis valitseb sellel juhtimistasandil.
Peeter Helme. Tuleviku mäletajad. Sofia. Toimetanud Jürgen Rooste. Kujundanud Jan Garšnek. Pegasus, 2013. 222 lk.
Aarne Ruben, Karl Kiilaspea pärijad. Toimetanud Eva Luts. Kaanepildi autor Meelis Krošetskin. Fantaasia, 2013. 200 lk.
Veiko Belials, Kogu maailma valgus. Toimetanud Eva Luts. Meelis Krošetskini kaanepilt. Fantaasia & Täheveski, 2013. 272 lk.
Maniakkide Tänav, Mehitamata inimesed. Toimetanud Eva Luts. Meelis Krošetskini kaanepilt. Fantaasia, 2013. 234 lk.
Festivali „Stalker” stuudioõhtu 6. XII Kultuurikatlas.
Eesti pianist, improvisaator ja elektronmuusik Taavi Kerikmäe andis kontserte Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaal viiendat aastat korraldatavas improvisatsioonilise muusika sarjas „Helireisid” („Soundtrips”). Palusin tal kõnelda, kus esineti ja kuidas läks.
„Jõulujazz”: Anders Hagberg & Ahmed Al-Khatib 4tet ehk Anders Hagberg (flöödid ja saksofon), Ahmed Al-Khatib (oud), Johannes Lundberg (kontrabass) ja Youssef Hbeisch (tablad) 1. XII Niguliste kirikus.
Kolm küsimust René Eesperele.
Homme, 14. detsembril saab René Eespere 60aastaseks. Samal õhtul kell 19 algab Mustpeade majas René Eespere autoriõhtu „Fratres – LX”, kus esinevad Hortus Musicus Andres Mustoneni juhatusel ning mitmed solistid ja Tallinna Kammerorkester Paul Mägi dirigeerimisel ning helilooja tutvustab ka oma verivärsket duubel-CDd „Respectus”, muusikat kitarrile ja kitarriga.
6. detsembril andsid metsosopran Maren Ülevain ja kandlemängija Kristi Mühling Madridis Espacio Ronda saalis kontserdi „Romanss” eesti ja hispaania lauludega. Uurisime, kuidas lauljal tekkis mõte ette valmistada kava kandle saatel.
„Kaanest kaaneni – Ivi Tiviku „Johannese viiulivihik”. 55 pala Tallinna muusikakeskkooli viiuliõpilaste esituses” 30. XI EMTA kammersaalis.
II Vello Jürna nimeline lauljate võistlus 28. – 30. XI Väike-Maarjas ja Tallinnas.
Lepo Mikko Kumu näituse puhul on loobutud ametliku ja mitteametliku, konformistliku ja nonkonformistliku kunsti binaarsest jaotusest.
Lepo Mikko (1911–1978) näitus Kumu suures saalis kuni 19. IV 2014. Kuraator Anu Liivak, kujundajad Juta Lember ja Tiit Pääsuke, näituse ja kataloogi graafiline kujundaja Tiit Jürna.
ANKi näitus võimaldab laiemale publikule radikaliseerunud ja elitaristlikul kunstimaastikul vajaka jäävat osadust.
Näitus „ANK’64. Pool sajandit kunstis” Tallinna Kunstihoones kuni 15. XII. Kuraator Tamara Luuk, kujundanud Mari Kurismaa, kunstnikud Malle Leis, Jüri Arrak, Kristiina Kaasik, Tiiu Pallo-Vaik, Enno Ootsing, Marju Mutsu, Vello Tamm, Tõnis Laanemaa, Aili Vint ja Tõnis Vint.
Tartus oli paralleelselt avatud kaks skulptuuritudengeid kaasavat näitust: „Öö ja päev” galeriis Noorus (20. XI – 7. XII) ning „Väljapääsumaastik” („Escape Landscape”) Tartu Kunstimajas (avatud kuni 15. XII).
Mati Karmini näitus „Mida rooste ei riku” Kunstihoone galeriis 14. XI – 8. XII ja Aime Jürjo näitus „Aeg meenutada” Vabaduse galeriis kuni 17. XII.
Seminar „Kuidas kommunikeerida kogusid? Erinevad võimalused (püsi) näitusteks” Tartu kunstimuuseumis 21. XI. Muuseumide näitusetegevust tutvustasid TKMi teadusdirektor Tiiu Talvistu, Kumu kaasaegse kunsti kuraator Eha Komissarov, Eindhoveni Van Abbemuseumi kuraator ja kogude juhataja Christiane Berndes, Leedu rahvusgalerii kuraator Giedrius Gulbinas ja Łódźi kunstimuuseumi kuraator Joanna Sokołowska.
Füüsika ja fotograafia vastastikune suhe on olnud õige pikaajaline ja vastastikku viljakas. Oma tehnilise poole pealt tugineb fotograafia füüsikasaavutustele (optika, tahkisefüüsikal põhinev elektroonika), samal ajal on fotograafia andnud teadusele võimsa uurimismeetodi, mis on rakendatav nanomaailmast kuni universumi sügavusteni välja. Osundamist väärib fotokuu kunstilise juhi Kristel Raesaare öeldu, et fotograafia võiks…
Teadmus on seni suurel määral ühiskonna eest peidus, kuigi sellel on suur ühiskondlik väärtus.
Akadeemik Martti Raidal Higgsi bosonist ja Joosep Patast.
Film vahetab ja kõrvutab kolme käiku, kolme „Velosoofia” kandjat.
Dokumentaalfilm „Velosoofid” (Eesti 2013), režissöör Jaan Tootsen, operaatorid Mihkel Soe, Erik Norkroos, Ivar Taim. Faun Racketi muusika. MTÜ Ööülikool, OÜ Informare. Sarjas „Eesti lood”.
Veera Fjodorova-Sirina 23. IX 1925 – 5. XII 2013
„Võidu nimel” on hea meelelahutus, kuid keskpärane film.
Mängufilm „Võidu nimel” („Rush”, USA, 2013, 123 minutit). Režissöör Ron Howard, stsenarist Peter Morgan. Osades Chris Hemsworth, Olivia Wilde, Daniel Brühl. Linastub Tallinnas Hobujaama tänava kobarkinos ja Solarises.
Soome Rahvusteatri „Kui tuvid kadusid” on selgelt depsühhologiseeritud, jäänud on vaid elu paljas pind.
Soome Rahvusteatri „Kui tuvid kadusid”, autor Sofi Oksanen, lavastaja Raila Leppäkoski, helilooja Maija Kaunismaa, lava- ja kostüümikujundaja Karmo Mende. Musitseerivad Maija Kaunismaa, Sara Puljula, Tommi Asplund, Juha Kuoppala ja Zarkus Poussa, mängivad Timo Tuominen, Matleena Kuusniemi, Janne…
Kui aasal ja põllul labidaga edasi kaevata, ilmub üha uusi mulla- ja kultuurikihte.
Tartu Uue teatri „Äralennuväli”, autor Mart Aas, lavastaja Ivar Põllu, kunstnik Kristiina Põllu, valguskunstnik Rene Liivamägi, muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres ja videokunstnik Henry Griin. Mängivad Ardo Ran Varres, Helgur Rosenthal, Kristel Leesmend, Katrin Pärn ja Evald Aavik.…
Kati Kivitari esimesed sammud ooperilavastuste koreograafina.
Võitlus ei näi käivat mitte selle üle, mida oleks vaja teha, vaid selle üle, kes peaks mida tegema ning milliseid tiitleid inimestele omistada. Selline asjade seis on tõeliselt kahetsusväärne.
Ove Arup, 1972
Arhitektuurikeskuse ja Eesti Arhitektuurimuuseumi võimalikku ühendamist puudutava debati valguses paluti mul analüüsida arhitektuurikeskuste ja -muuseumide korraldust välisriikides ning võrrelda…
6. novembril allkirjastati Arhitektuurikoja seltsinguleping.* Arhitektide liit ütleb oma pressiteates, et Arhitektuurikoja seltsingu eesmärk on ühendada jõupingutused arendamaks Eesti arhitektuurivaldkonda. Arhitektuurikoja koosolek on kord kuus, seltsingu liikmete tegevus vabatahtlik ning liikmeteks Eesti Arhitektide Liit, Eesti Sisearhitektide Liit, Eesti Maastikuarhitektide Liit, Eesti Planeerijate Ühing, Eesti Arhitektuurikeskus, Linnalabor, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Kunstiakadeemia…
Ewa Westermark: „Millist linna me tahame?”
Oskar Kallas ostis Johannes Gahlnbäcki suurepärase etnograafilise kogu ERMile vaid 16 000 rublaga, mille eest too sai nädala pärast vaid poolteist naela võid.