Kultuuriajakirjandus – arve ja eneserefleksioone
Novembri viimasel nädalavahetusel, kui kultuuriajakirjandus oli Sirbi skandaali tõttu tõusnud Eesti meedia tulipunkti, kogunesid ligi 70 ajakirja toimetajad kõikjalt Euroopast Oslosse iga-aastasele konverentsile. Kõiki neid ühendab võrgustik ja veebiportaal Eurozine (www.eurozine.com), keskusega Viinis.
4 minutit
Teadus ja klaaspärlimäng
Refleksioone Laine Randjärve monograafiale „Loovisiksuse roll Eesti laulupeoliikumises aastatel 1940–1980”
10 minutit
Vastukaja: nõukogude võimust ei pääse
Jaak Allik tõstis üle-eelmises Sirbis (29. XI) sihtasutusena kultuuripõllul toimetavate institutsioonide teema ja arutas väga õigeaegselt nende nõukogude üle, jutustades teravmeelselt nõukogude võimust, mis valitseb sellel juhtimistasandil.
2 minutit
Kes tulevikku ei mäleta, elab minevikuta
Peeter Helme. Tuleviku mäletajad. Sofia. Toimetanud Jürgen Rooste. Kujundanud Jan Garšnek. Pegasus, 2013. 222 lk.
5 minutit
Karl Kiilaspea pärijad
Aarne Ruben, Karl Kiilaspea pärijad. Toimetanud Eva Luts. Kaanepildi autor Meelis Krošetskin. Fantaasia, 2013. 200 lk.
5 minutit
Veiko Belials – peegelduste meister kosmodroomil
Veiko Belials, Kogu maailma valgus. Toimetanud Eva Luts. Meelis Krošetskini kaanepilt. Fantaasia & Täheveski, 2013. 272 lk.
5 minutit
Mehitatud Tänav vs.Mehitamata Inimesed
Maniakkide Tänav, Mehitamata inimesed. Toimetanud Eva Luts. Meelis Krošetskini kaanepilt. Fantaasia, 2013. 234 lk.
3 minutit
Laurel Halo sisenes festivali „Stalker” tsooni
Festivali „Stalker” stuudioõhtu 6. XII Kultuurikatlas.
2 minutit
Taavi Kerikmäe esines Saksamaal
Eesti pianist, improvisaator ja elektronmuusik Taavi Kerikmäe andis kontserte Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaal viiendat aastat korraldatavas improvisatsioonilise muusika sarjas „Helireisid” („Soundtrips”). Palusin tal kõnelda, kus esineti ja kuidas läks.
3 minutit
Hagbergi mäestiku flöödikiltmaa
„Jõulujazz”: Anders Hagberg & Ahmed Al-Khatib 4tet ehk Anders Hagberg (flöödid ja saksofon), Ahmed Al-Khatib (oud), Johannes Lundberg (kontrabass) ja Youssef Hbeisch (tablad) 1. XII Niguliste kirikus.
3 minutit
Teatud ajast vaatad ikka meelsamini tagasi
Kolm küsimust René Eesperele.
Homme, 14. detsembril saab René Eespere 60aastaseks. Samal õhtul kell 19 algab Mustpeade majas René Eespere autoriõhtu „Fratres – LX”, kus esinevad Hortus Musicus Andres Mustoneni juhatusel ning mitmed solistid ja Tallinna Kammerorkester Paul Mägi dirigeerimisel ning helilooja tutvustab ka oma verivärsket duubel-CDd „Respectus”, muusikat kitarrile ja kitarriga.
Homme, 14. detsembril saab René Eespere 60aastaseks. Samal õhtul kell 19 algab Mustpeade majas René Eespere autoriõhtu „Fratres – LX”, kus esinevad Hortus Musicus Andres Mustoneni juhatusel ning mitmed solistid ja Tallinna Kammerorkester Paul Mägi dirigeerimisel ning helilooja tutvustab ka oma verivärsket duubel-CDd „Respectus”, muusikat kitarrile ja kitarriga.
3 minutit
Pealelend: metsosopran Maren Ülevain
6. detsembril andsid metsosopran Maren Ülevain ja kandlemängija Kristi Mühling Madridis Espacio Ronda saalis kontserdi „Romanss” eesti ja hispaania lauludega. Uurisime, kuidas lauljal tekkis mõte ette valmistada kava kandle saatel.
1 minut
„Kaanest kaaneni” – sündmusest ning mõtisklustest selle ümber
„Kaanest kaaneni – Ivi Tiviku „Johannese viiulivihik”. 55 pala Tallinna muusikakeskkooli viiuliõpilaste esituses” 30. XI EMTA kammersaalis.
4 minutit
Hüppelaud tulevikku
II Vello Jürna nimeline lauljate võistlus 28. – 30. XI Väike-Maarjas ja Tallinnas.
3 minutit
Lepo Mikko looming sulaaja kontekstis
Lepo Mikko Kumu näituse puhul on loobutud ametliku ja mitteametliku, konformistliku ja nonkonformistliku kunsti binaarsest jaotusest.
Lepo Mikko (1911–1978) näitus Kumu suures saalis kuni 19. IV 2014. Kuraator Anu Liivak, kujundajad Juta Lember ja Tiit Pääsuke, näituse ja kataloogi graafiline kujundaja Tiit Jürna.
Lepo Mikko (1911–1978) näitus Kumu suures saalis kuni 19. IV 2014. Kuraator Anu Liivak, kujundajad Juta Lember ja Tiit Pääsuke, näituse ja kataloogi graafiline kujundaja Tiit Jürna.
4 minutit
Igatsus kommunikatiivse ühtsuse järele
ANKi näitus võimaldab laiemale publikule radikaliseerunud ja elitaristlikul kunstimaastikul vajaka jäävat osadust.
Näitus „ANK’64. Pool sajandit kunstis” Tallinna Kunstihoones kuni 15. XII. Kuraator Tamara Luuk, kujundanud Mari Kurismaa, kunstnikud Malle Leis, Jüri Arrak, Kristiina Kaasik, Tiiu Pallo-Vaik, Enno Ootsing, Marju Mutsu, Vello Tamm, Tõnis Laanemaa, Aili Vint ja Tõnis Vint.
Näitus „ANK’64. Pool sajandit kunstis” Tallinna Kunstihoones kuni 15. XII. Kuraator Tamara Luuk, kujundanud Mari Kurismaa, kunstnikud Malle Leis, Jüri Arrak, Kristiina Kaasik, Tiiu Pallo-Vaik, Enno Ootsing, Marju Mutsu, Vello Tamm, Tõnis Laanemaa, Aili Vint ja Tõnis Vint.
5 minutit
Kaks vaadet nüüdisskulptuurile
Tartus oli paralleelselt avatud kaks skulptuuritudengeid kaasavat näitust: „Öö ja päev” galeriis Noorus (20. XI – 7. XII) ning „Väljapääsumaastik” („Escape Landscape”) Tartu Kunstimajas (avatud kuni 15. XII).
3 minutit
Mida rooste ei riku …
Mati Karmini näitus „Mida rooste ei riku” Kunstihoone galeriis 14. XI – 8. XII ja Aime Jürjo näitus „Aeg meenutada” Vabaduse galeriis kuni 17. XII.
2 minutit
Mõtteid kunstimuuseumist XXI sajandil
Seminar „Kuidas kommunikeerida kogusid? Erinevad võimalused (püsi) näitusteks” Tartu kunstimuuseumis 21. XI. Muuseumide näitusetegevust tutvustasid TKMi teadusdirektor Tiiu Talvistu, Kumu kaasaegse kunsti kuraator Eha Komissarov, Eindhoveni Van Abbemuseumi kuraator ja kogude juhataja Christiane Berndes, Leedu rahvusgalerii kuraator Giedrius Gulbinas ja Łódźi kunstimuuseumi kuraator Joanna Sokołowska.
3 minutit
Hetk ja igavik
Füüsika ja fotograafia vastastikune suhe on olnud õige pikaajaline ja vastastikku viljakas. Oma tehnilise poole pealt tugineb fotograafia füüsikasaavutustele (optika, tahkisefüüsikal põhinev elektroonika), samal ajal on fotograafia andnud teadusele võimsa uurimismeetodi, mis on rakendatav nanomaailmast kuni universumi sügavusteni välja.
Osundamist väärib fotokuu kunstilise juhi Kristel Raesaare öeldu, et fotograafia võiks olla füüsikat võõristavale inimesele (õpilasele) sobiv tee selle…
Osundamist väärib fotokuu kunstilise juhi Kristel Raesaare öeldu, et fotograafia võiks olla füüsikat võõristavale inimesele (õpilasele) sobiv tee selle…
5 minutit
Teadmus digiajastul
Teadmus on seni suurel määral ühiskonna eest peidus, kuigi sellel on suur ühiskondlik väärtus.
5 minutit
Joosep Pata
Meie maailm paistab olevat väike virvendus
Mainekas ja innustav osakestefüüsika uurijastipendium anti Joosep Patale.
3 minutit
Tippteaduse heaks tuleb geniaalsust ja töötahet toetada õigel ajal
Akadeemik Martti Raidal Higgsi bosonist ja Joosep Patast.
4 minutit
Jalgratta avastamine
Film vahetab ja kõrvutab kolme käiku, kolme „Velosoofia” kandjat.
Dokumentaalfilm „Velosoofid” (Eesti 2013), režissöör Jaan Tootsen, operaatorid Mihkel Soe, Erik Norkroos, Ivar Taim. Faun Racketi muusika. MTÜ Ööülikool, OÜ Informare. Sarjas „Eesti lood”.
Dokumentaalfilm „Velosoofid” (Eesti 2013), režissöör Jaan Tootsen, operaatorid Mihkel Soe, Erik Norkroos, Ivar Taim. Faun Racketi muusika. MTÜ Ööülikool, OÜ Informare. Sarjas „Eesti lood”.
5 minutit
Testosterooni ja mootoripõrinat
„Võidu nimel” on hea meelelahutus, kuid keskpärane film.
Mängufilm „Võidu nimel” („Rush”, USA, 2013, 123 minutit). Režissöör Ron Howard, stsenarist Peter Morgan. Osades Chris Hemsworth, Olivia Wilde, Daniel Brühl. Linastub Tallinnas Hobujaama tänava kobarkinos ja Solarises.
Mängufilm „Võidu nimel” („Rush”, USA, 2013, 123 minutit). Režissöör Ron Howard, stsenarist Peter Morgan. Osades Chris Hemsworth, Olivia Wilde, Daniel Brühl. Linastub Tallinnas Hobujaama tänava kobarkinos ja Solarises.
3 minutit
Agitprop ja saatustragöödia
Soome Rahvusteatri „Kui tuvid kadusid” on selgelt depsühhologiseeritud, jäänud on vaid elu paljas pind.
Soome Rahvusteatri „Kui tuvid kadusid”, autor Sofi Oksanen, lavastaja Raila Leppäkoski, helilooja Maija Kaunismaa, lava- ja kostüümikujundaja Karmo Mende. Musitseerivad Maija Kaunismaa, Sara Puljula, Tommi Asplund, Juha Kuoppala ja Zarkus Poussa, mängivad Timo Tuominen, Matleena Kuusniemi, Janne Hyytiäinen, Antti Luusuaniemi, Jani Karvinen,…
Soome Rahvusteatri „Kui tuvid kadusid”, autor Sofi Oksanen, lavastaja Raila Leppäkoski, helilooja Maija Kaunismaa, lava- ja kostüümikujundaja Karmo Mende. Musitseerivad Maija Kaunismaa, Sara Puljula, Tommi Asplund, Juha Kuoppala ja Zarkus Poussa, mängivad Timo Tuominen, Matleena Kuusniemi, Janne Hyytiäinen, Antti Luusuaniemi, Jani Karvinen,…
5 minutit
Ühe teatraalse uurimuse andmeanalüüs
Kui aasal ja põllul labidaga edasi kaevata, ilmub üha uusi mulla- ja kultuurikihte.
Tartu Uue teatri „Äralennuväli”, autor Mart Aas, lavastaja Ivar Põllu, kunstnik Kristiina Põllu, valguskunstnik Rene Liivamägi, muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres ja videokunstnik Henry Griin. Mängivad Ardo Ran Varres, Helgur Rosenthal, Kristel Leesmend, Katrin Pärn ja Evald Aavik. Esietendus 29. XI…
Tartu Uue teatri „Äralennuväli”, autor Mart Aas, lavastaja Ivar Põllu, kunstnik Kristiina Põllu, valguskunstnik Rene Liivamägi, muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres ja videokunstnik Henry Griin. Mängivad Ardo Ran Varres, Helgur Rosenthal, Kristel Leesmend, Katrin Pärn ja Evald Aavik. Esietendus 29. XI…
4 minutit
Tühjade tünnide tüminal tähtede poole
Kati Kivitari esimesed sammud ooperilavastuste koreograafina.
6 minutit
Eesti nüüdisarhitektuuri iseväärtus I
Võitlus ei näi käivat mitte selle üle, mida oleks vaja teha, vaid selle üle, kes peaks mida tegema ning milliseid tiitleid inimestele omistada. Selline asjade seis on tõeliselt kahetsusväärne.
Ove Arup, 1972
Arhitektuurikeskuse ja Eesti Arhitektuurimuuseumi võimalikku ühendamist puudutava debati valguses paluti mul analüüsida arhitektuurikeskuste ja -muuseumide korraldust välisriikides ning võrrelda seda Eesti…
Ove Arup, 1972
Arhitektuurikeskuse ja Eesti Arhitektuurimuuseumi võimalikku ühendamist puudutava debati valguses paluti mul analüüsida arhitektuurikeskuste ja -muuseumide korraldust välisriikides ning võrrelda seda Eesti…
6 minutit
Arhitektuurikoda – arhitektuurimaastiku korrastaja
6. novembril allkirjastati Arhitektuurikoja seltsinguleping.* Arhitektide liit ütleb oma pressiteates, et Arhitektuurikoja seltsingu eesmärk on ühendada jõupingutused arendamaks Eesti arhitektuurivaldkonda. Arhitektuurikoja koosolek on kord kuus, seltsingu liikmete tegevus vabatahtlik ning liikmeteks Eesti Arhitektide Liit, Eesti Sisearhitektide Liit, Eesti Maastikuarhitektide Liit, Eesti Planeerijate Ühing, Eesti Arhitektuurikeskus, Linnalabor, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Kunstiakadeemia…
3 minutit
ERMi parim tehing saja aasta jooksul
Oskar Kallas ostis Johannes Gahlnbäcki suurepärase etnograafilise kogu ERMile vaid 16 000 rublaga, mille eest too sai nädala pärast vaid poolteist naela võid.
4 minutit
