Rahvakirjanik võib suvepuhkusele minna
Andrus Kiviräha panus eesti ajakirjandusse.
Palju meil õigupoolest neid selgeltnägijaid ongi? Igor Mang, Edda Paukson ja nõid Nastja. Nüüd lisandus sellesse väärikasse seltskonda ka Andrus Kivirähk, kes eelmise nädala kolumnis kirjeldas NLKP XVII kongressi ja Sergei Kirovi saatust („Võitjate kongress”, LP 1. VI). Tõsi, kõrvutades reformierakonda ja kommunistlikku parteid, muretses kirjanik pigem Kaja Kallase…
Palju meil õigupoolest neid selgeltnägijaid ongi? Igor Mang, Edda Paukson ja nõid Nastja. Nüüd lisandus sellesse väärikasse seltskonda ka Andrus Kivirähk, kes eelmise nädala kolumnis kirjeldas NLKP XVII kongressi ja Sergei Kirovi saatust („Võitjate kongress”, LP 1. VI). Tõsi, kõrvutades reformierakonda ja kommunistlikku parteid, muretses kirjanik pigem Kaja Kallase…
3 minutit
Mis teeb eesti filmist eesti filmi?
Kas me defineerime nn eesti filmi endiselt pikkade kaadrite ja raske ängiga? Või oleme labase rahvakomöödia riik, mida võib kinoskäimise statistikaga kinnitada? Või oleme läinud nii sügavalt kunstiliseks, et kinokülastajad on üldse kaotanud huvi eesti filmi vastu? Kuidas tuua rohkem inimesi eesti filmi juurde ja millise filmi juurde me neid tahame tuua? Kuskohast…
3 minutit
Meelepete udusel merel
Lühimängufilm „Distants” (Alasti Kino, 2012, 24 min), režissöör Janno Jürgens, stsenaristid Janno Jürgens ja Anti Maulinen, operaator Mart Raun, kunstnik Matis Mäesalu, monteerija Martin Männik, helirežissöör Matis Rei, helilooja Kaspar Kadastik. Produtsent Kristjan Pütsep. Esilinastus kinos Sõprus 21. VI 2012.
Ligi aasta tagasi esilinastunud lühimängufilm „Distants” valiti mullu suvel maineka, 1946. aastast peetava A-kategooria Locarno filmifestivali lühifilmide…
Ligi aasta tagasi esilinastunud lühimängufilm „Distants” valiti mullu suvel maineka, 1946. aastast peetava A-kategooria Locarno filmifestivali lühifilmide…
3 minutit
Homod, Jeesus ja korvpall
Kaks portreefilmi sarjas „Eesti lood”.
Dokumentaalfilm „Jeesus, homod ja kiisud” (Navona, 2012, 28 min), režissöör Jaan Kolberg.
Dokumentaalfilm „Töö käib! Padaoru Andrese tõde ja õigus” (Well Well Production, 2012, 32 min), režissöör Taavi Arus.
„Eesti lugude” sarja 2012. aasta tosinas on esilinastunud ja ka tele-eetris näidatud kaks pooletunnist portreefilmi: Jaan Kolbergi intrigeeriva pealkirjaga „Jeesus, homod ja kiisud”,…
Dokumentaalfilm „Jeesus, homod ja kiisud” (Navona, 2012, 28 min), režissöör Jaan Kolberg.
Dokumentaalfilm „Töö käib! Padaoru Andrese tõde ja õigus” (Well Well Production, 2012, 32 min), režissöör Taavi Arus.
„Eesti lugude” sarja 2012. aasta tosinas on esilinastunud ja ka tele-eetris näidatud kaks pooletunnist portreefilmi: Jaan Kolbergi intrigeeriva pealkirjaga „Jeesus, homod ja kiisud”,…
3 minutit
Hädamaandumine nalja kõrval
Üksipäini komöödiavormis on tegelased ja nende mured üsna pinnalised.
Mängufilm „Olen nii elevil” („Los amantes pasajeros”, Hispaania 2013, 90 min), režissöör ja stsenarist Pedro Almodóvar. Osades Cecilia Roth, Raúl Arévalo, Javier Cámara, Lola Dueñas, Penélope Cruz, Antonio Banderas jt. Linastub kinodes Sõprus, Artis ja Forum Cinemas.
„Olen nii elevil” ei kõla eestikeelse tõlkevastena ilmselt just elegantseima…
Mängufilm „Olen nii elevil” („Los amantes pasajeros”, Hispaania 2013, 90 min), režissöör ja stsenarist Pedro Almodóvar. Osades Cecilia Roth, Raúl Arévalo, Javier Cámara, Lola Dueñas, Penélope Cruz, Antonio Banderas jt. Linastub kinodes Sõprus, Artis ja Forum Cinemas.
„Olen nii elevil” ei kõla eestikeelse tõlkevastena ilmselt just elegantseima…
3 minutit
Teaduses ei ole absoluutset tõde, on vaid eksperimentaalset kinnitust leidnud tõepärasus
Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi ja CERNi teadurid Andi Hektor ja Kristjan Kannike kommenteerivad Tiit Kändleri arvustuses toodud väiteid.
Tiit Kändler: „Väidetakse ju ometi siiani, et leiti Higgsi osakesega sarnane osake, eks ole. Ja ei ole vastatud järgmistele küsimustele. Miks on…
Tiit Kändler: „Väidetakse ju ometi siiani, et leiti Higgsi osakesega sarnane osake, eks ole. Ja ei ole vastatud järgmistele küsimustele. Miks on…
7 minutit
Raamat, mis kipub lugejat eksitama
Andi Hektor, Kristjan Kannike. Higgsi bosoni lugu. Toimetanud Kärt Jänes-Kapp. („Looduse raamatukogu” 2013/2) Loodusajakiri MTÜ. 87 lk.
KBFI ja CERNi teadlased Andi Hektor ja Kristjan Kannike on Eestis erakordsed ses mõttes, et on alati olnud varmad jagama oma uudiseid ka lihtrahvale. Nüüd siis raamatukeses „Higgsi bosoni lugu”. Brošüüri algusosa, kus selgitatakse inimese maailmapildi tekkimist osakeste…
KBFI ja CERNi teadlased Andi Hektor ja Kristjan Kannike on Eestis erakordsed ses mõttes, et on alati olnud varmad jagama oma uudiseid ka lihtrahvale. Nüüd siis raamatukeses „Higgsi bosoni lugu”. Brošüüri algusosa, kus selgitatakse inimese maailmapildi tekkimist osakeste…
3 minutit
Kaitstud väitekirjad
IKO NÕMM
Tartu ülikool
Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD)
Doktoritöö „Käibekohustuse rikkumisel põhinev deliktiõiguslik vastutus” („Delictual liability based on the violation of the duty to maintain safety”)
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/29910/n6mm_iko.pdf?sequence=1
Juhendaja: dr. jur. Janno Lahe
Oponendid: prof Lena Sisula-Tulokas (Helsingi ülikool) ja PhD Egenia Dacoronia (Ateena ülikool)
Käibekohustused on inimeste kooseksisteerimise ohutuse tagamiseks kohtupraktika kaudu loodud käitumisreeglid. Selle mõiste määratlusi kokku võttes võib tõdeda, et deliktiõiguses…
Tartu ülikool
Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD)
Doktoritöö „Käibekohustuse rikkumisel põhinev deliktiõiguslik vastutus” („Delictual liability based on the violation of the duty to maintain safety”)
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/29910/n6mm_iko.pdf?sequence=1
Juhendaja: dr. jur. Janno Lahe
Oponendid: prof Lena Sisula-Tulokas (Helsingi ülikool) ja PhD Egenia Dacoronia (Ateena ülikool)
Käibekohustused on inimeste kooseksisteerimise ohutuse tagamiseks kohtupraktika kaudu loodud käitumisreeglid. Selle mõiste määratlusi kokku võttes võib tõdeda, et deliktiõiguses…
5 minutit
Jalutuskäik galeriides
Dialoog keiser Qiniga
Rahvusvaheline skulptuurinäitus Tallinna Kunstihoones kuni 23. VI. Näituse on koostanud Brüsseli galerii QuArt, Tallinna näituse kuraator ja kujundaja on skulptor Tiiu Kirsipuu. Kunstnikud Birgit Pleschberger (Austria), Félix Roulin (Belgia), Zhivko Sedlarski (Bulgaaria), Lia Lapithi Shukuroglou (Küpros), Alena Matéjka (Tšehhi), Poul Baekhoj (Taani), Tiiu Kirsipuu (Eesti), Antero Toikka (Soome), Alain Clément (Prantsusmaa), Gloria Friedmann…
Rahvusvaheline skulptuurinäitus Tallinna Kunstihoones kuni 23. VI. Näituse on koostanud Brüsseli galerii QuArt, Tallinna näituse kuraator ja kujundaja on skulptor Tiiu Kirsipuu. Kunstnikud Birgit Pleschberger (Austria), Félix Roulin (Belgia), Zhivko Sedlarski (Bulgaaria), Lia Lapithi Shukuroglou (Küpros), Alena Matéjka (Tšehhi), Poul Baekhoj (Taani), Tiiu Kirsipuu (Eesti), Antero Toikka (Soome), Alain Clément (Prantsusmaa), Gloria Friedmann…
5 minutit
Visa hingega akvarell
Meie akvarellikunst vajab oma ajalugu
Eesti Akvarellistide Ühenduse 55. tegevusaastale pühendatud näitus „Värvilised leheküljed” rahvusraamatukogus 9. V – 4. VI. Näituse on kujundanud Mall Paris, Marje Üksine, Mari Roosvalt ja Tiiu Pallo-Vaik.
Kuigi kuningliku akadeemia juhtivteoreetikud ei ole uuemal ajal akvarelli nüüdiskunstniku vääriliseks tegevusalaks pidanud, tegutseb Royal Institute of Painters in Watercolours akadeemia vastasmajas Piccadillyl ikka edasi…
Eesti Akvarellistide Ühenduse 55. tegevusaastale pühendatud näitus „Värvilised leheküljed” rahvusraamatukogus 9. V – 4. VI. Näituse on kujundanud Mall Paris, Marje Üksine, Mari Roosvalt ja Tiiu Pallo-Vaik.
Kuigi kuningliku akadeemia juhtivteoreetikud ei ole uuemal ajal akvarelli nüüdiskunstniku vääriliseks tegevusalaks pidanud, tegutseb Royal Institute of Painters in Watercolours akadeemia vastasmajas Piccadillyl ikka edasi…
3 minutit
Kujuteldava ooperi mõjuväljas*
Köler Prize’i nominentide näitus EKKMis kuni 16. VI.
Olles hiljuti Köleri auhinna kataloogile kirjutanud ülevaatliku kokkuvõtte Jaanus Samma loomingust, tundub mulle kunstniku ooperiformaati matkiva geiteemalise installatsioonini jõudmine vägagi loomuliku ja suisa pikka aega ette valmistatud valikuna. Seda muidugi takkajärele tarkusena – arhiivimaterjalidel põhineva ajaloolise jutustuse esitamine ja seeläbi võõrandamine just ooperile viitavas võtmes näis ja…
Olles hiljuti Köleri auhinna kataloogile kirjutanud ülevaatliku kokkuvõtte Jaanus Samma loomingust, tundub mulle kunstniku ooperiformaati matkiva geiteemalise installatsioonini jõudmine vägagi loomuliku ja suisa pikka aega ette valmistatud valikuna. Seda muidugi takkajärele tarkusena – arhiivimaterjalidel põhineva ajaloolise jutustuse esitamine ja seeläbi võõrandamine just ooperile viitavas võtmes näis ja…
3 minutit
Sümbioosimeister Jaanus Samma
Piia Ruber
Tänavuse Köleri auhinna (Köler Prize) võitja Jaanus Sammaga vestleb Marten Esko.
Kõigepealt palju õnne nii Köleri auhinna grand prix’ kui ka publikuauhinna võitmise puhul. Teist aastat järjest…
Tänavuse Köleri auhinna (Köler Prize) võitja Jaanus Sammaga vestleb Marten Esko.
Kõigepealt palju õnne nii Köleri auhinna grand prix’ kui ka publikuauhinna võitmise puhul. Teist aastat järjest…
5 minutit
Miski pole nii, nagu esialgu paistab
Tartu Üliõpilasteatri „Elad muudkui ja ei märkagi, kuidas teise ilma satud”, autor Pavel Prjaško, lavastaja ja muusikaline kujundaja Kalev Kudu, kunstnik Kiwa. Mängivad Katrin Kalma, Indrek Tulp, Peeter Novoseltsev, Peeter Piiri, Kristin Uusna jt. Esietendus 28. III Tartu Uues teatris.
Tartu Üliõpilasteatril on kombeks kombata näitlejate ja vaatajate taluvuspiiri. Lavastused lõikavad oma stiili ja…
Tartu Üliõpilasteatril on kombeks kombata näitlejate ja vaatajate taluvuspiiri. Lavastused lõikavad oma stiili ja…
3 minutit
Imetlusväärse kirega
USA teatritegijate kirg oma töö vastu on imetlusväärne: kui juba on otsustatud selle elukutse kasuks, siis tehakse seda ka elu eest, palehigis ja võltshäbita, mis keelaks ellujäämiseks teha ka muud tööd. Konkurentsiühiskond on ühest küljest küll armutu, ent hoiab ka teatri juures ainult pühendunud, ning tundub, et teatri eemal ka endasse kapseldumisest ja mugavusest. (Pideval enesetõestamisel…
1 minut
Parkimine on tasuta!
Teatrireis Milwaukee’sse, Louisville’i ja Chicagosse, kus läheb vaja palju rohkem inimesi kui Eestis selleks, et saada aastas kokku miljon teatrikülastust.
Lehitsedes Milwaukee’ ühe kunstiteatri Next Act hooaja brošüüri, hakkas silma, et esimeseks reklaamiti seda hõlpsa ligipääsuga, teiseks mugavate istmetega ja kolmandaks ohtra tasuta parkimisruumiga. Alles seejärel jõuti teatrilugudeni, mis stimuleerivad vaimu ja liigutavad südant. Ka Chicago tuntumaid…
Lehitsedes Milwaukee’ ühe kunstiteatri Next Act hooaja brošüüri, hakkas silma, et esimeseks reklaamiti seda hõlpsa ligipääsuga, teiseks mugavate istmetega ja kolmandaks ohtra tasuta parkimisruumiga. Alles seejärel jõuti teatrilugudeni, mis stimuleerivad vaimu ja liigutavad südant. Ka Chicago tuntumaid…
2 minutit
Teatrinoppeid New Yorgist
Maailma kultuuripealinna teatrielust on pärle raske üles leida, aga seda säravamad need siis ka on.
New York – kõigi võimaluste linn. Mõnikord, kui võimalusi on palju, läheb valiku tegemine raskeks. Kui aga lausa kõik võimalused on esindatud, siis . . . .
Üheksa ööd-päeva Suures Õunas. Sellesse aega peaks mahtuma kaks pikemat loengut stsenaariumi kirjutamise lühikursuselt, üks lühem kohtumine…
New York – kõigi võimaluste linn. Mõnikord, kui võimalusi on palju, läheb valiku tegemine raskeks. Kui aga lausa kõik võimalused on esindatud, siis . . . .
Üheksa ööd-päeva Suures Õunas. Sellesse aega peaks mahtuma kaks pikemat loengut stsenaariumi kirjutamise lühikursuselt, üks lühem kohtumine…
3 minutit
Pealelend: Tiina Tauraite
Näitleja Tiina Tauraite ja traktor John Deere siirduvad täna monolavastusega „Tiina Tauraite traktor” Tallinnast Kultuurikatla aiast kuni jaanipäevani kestvale 900 km pikkusele ühisretkele mööda Eestimaad, et rääkida inimestele lugu kummalistest unistustest ning nende täitumisest. Etendusi antakse 17 paigas: lisaks Tallinnale Rakveres, Ebaveres, Kuremaal, Ülenurmel, Tartus, Elvas, Võrus, Põlvas, Sangastes, Viljandis, Olustveres, Paides, Märjamaal, Riisiperes, Keilas…
1 minut
Fausti ja Mefistofelese leping Šveitsi hotellis
Indrek Apinise lavastus näib neutraalne, andes näitlejatele delikaatselt mänguruumi.
Rakvere teatri „Leping”, autor Sławomir Mrożek, tõlkija Hendrik Lindepuu, lavastaja Indrek Apinis, kunstnik Eveli Varik, muusikaline kujundaja Lauri Kaldoja, valguskujundaja Eve Teras ja videokunstnik Peeter Pilv. Mängivad Volli Käro ja Märt Avandi. Esietendus 24. V Pätsi Sahvri pööningul.
Kui püsida kramplikult mõõtkavas siin…
Rakvere teatri „Leping”, autor Sławomir Mrożek, tõlkija Hendrik Lindepuu, lavastaja Indrek Apinis, kunstnik Eveli Varik, muusikaline kujundaja Lauri Kaldoja, valguskujundaja Eve Teras ja videokunstnik Peeter Pilv. Mängivad Volli Käro ja Märt Avandi. Esietendus 24. V Pätsi Sahvri pööningul.
Kui püsida kramplikult mõõtkavas siin…
3 minutit
Ka kammermuusikud sulgesid ukse
EILi kontserdisari „Helisev muusika . . . .”: keelpillikvartett Prezioso koosseisus viiuldajad Hanna-Liis Nahkur ja Mari-Katrina Suss, vioolamängija Helena Altmanis ja tšellist Andreas Lend, kaastegev tšellist Henry-David Varema 30. V Mustpeade majas.
Talvised kontserdihooajad on lõpetatud ja viimasena sulges ukse Eesti Interpreetide Liit 30. mail Mustpeade maja Valges saalis. Ukselukustajaks olid keelpillikvartett Prezioso ja tšellist Henry-David Varema. Koosseis…
Talvised kontserdihooajad on lõpetatud ja viimasena sulges ukse Eesti Interpreetide Liit 30. mail Mustpeade maja Valges saalis. Ukselukustajaks olid keelpillikvartett Prezioso ja tšellist Henry-David Varema. Koosseis…
2 minutit
Mravinskit ei unustata
Jevgeni Mravinski nimelise XIX rahvusvahelise muusikafestivali kammerkontsert: Peterburi Filharmoonia Akadeemilise Sümfooniaorkestri solistide ansambel 29. V Vene Kultuurikeskuse kammersaalis.
Vene kultuurikeskuse kammersaal on oma olemuselt, väljanägemiselt ja akustikalt Tallinnas üks paremaid paiku kammermuusika viljelemiseks. Nagu me teame, on kultuurikeskuse imposantne neoklassitsistlik hoone ehitatud sõjas hävinud kino Grand Marina asemele. Hoone valmis 1954. aastal ja kujundati ajastule vastaval tipptasemel.…
Vene kultuurikeskuse kammersaal on oma olemuselt, väljanägemiselt ja akustikalt Tallinnas üks paremaid paiku kammermuusika viljelemiseks. Nagu me teame, on kultuurikeskuse imposantne neoklassitsistlik hoone ehitatud sõjas hävinud kino Grand Marina asemele. Hoone valmis 1954. aastal ja kujundati ajastule vastaval tipptasemel.…
2 minutit
15!
Põhjamaade Sümfooniaorkestri sünnipäevakontsert, solistid Andrei Dogadin (vioola, Venemaa) ja Xavier de Maistre (harf, Prantsusmaa), dirigent Anu Tali 29. V Estonia kontserdisaalis.
Põhjamaade Sümfooniaorkester (PSO) tähistas 15. hooaja lõppemist nelja kontserdiga (Tallinnas kaks ning Tartus ja Riias), kus kavas ainult romantiline muusika. Kõrvuti neist vahest tuntuima helilooja Tšaikovski muusikaga (4. sümfoonia) ka helitööd Max Bruchilt ja Reinhold Glierilt. Kõigile kolmele heliloojale on…
Põhjamaade Sümfooniaorkester (PSO) tähistas 15. hooaja lõppemist nelja kontserdiga (Tallinnas kaks ning Tartus ja Riias), kus kavas ainult romantiline muusika. Kõrvuti neist vahest tuntuima helilooja Tšaikovski muusikaga (4. sümfoonia) ka helitööd Max Bruchilt ja Reinhold Glierilt. Kõigile kolmele heliloojale on…
1 minut
15!
Põhjamaade Sümfooniaorkestri sünnipäevakontsert, solistid Andrei Dogadin (vioola, Venemaa) ja Xavier de Maistre (harf, Prantsusmaa), dirigent Anu Tali 29. V Estonia kontserdisaalis.
Põhjamaade Sümfooniaorkester (PSO) tähistas 15. hooaja lõppemist nelja kontserdiga (Tallinnas kaks ning Tartus ja Riias), kus kavas ainult romantiline muusika. Kõrvuti neist vahest tuntuima helilooja Tšaikovski muusikaga (4. sümfoonia) ka helitööd Max Bruchilt ja Reinhold Glierilt. Kõigile kolmele heliloojale on…
Põhjamaade Sümfooniaorkester (PSO) tähistas 15. hooaja lõppemist nelja kontserdiga (Tallinnas kaks ning Tartus ja Riias), kus kavas ainult romantiline muusika. Kõrvuti neist vahest tuntuima helilooja Tšaikovski muusikaga (4. sümfoonia) ka helitööd Max Bruchilt ja Reinhold Glierilt. Kõigile kolmele heliloojale on…
1 minut
Pealelend: Hirvo Surva
Sel aastal – raske uskuda küll – tähistab dirigent Hirvo Surva oma 50. sünnipäeva. Nagu enamik tema suurest tutvusringkonnast teab, on õigeks juubelipäevaks 2. juuli, kuid et keset suurt suve on enamik koorilauljaid puhkusel, toimuvad sünnipäevakontserdid lähipäevil. Mõlemal kontserdil – 8. juunil Jõhvi kontserdimajas ja 12. juunil Estonia kontserdisaalis – esinevad Rahvusooper Estonia poistekoor, Eesti Rahvusringhäälingu…
2 minutit
Kas ikka ja jälle nagu Pearu ja Andres?!
Domenico Cimarosa ooper „Salaabielu”: lavastaja Giorgio Bongiovanni, dirigent Risto Joost, EMTA ooperistuudio (muusikaline juhendaja Ene Rindesalu) ja sümfooniaorkester 21. V Estonia teatris.
Kaasatuna ER Klassikaraadio ümarlauda, kus teemaks meie lauljate noore põlvkonna tase, ning jälginud RO Estonia juhtkonna kummastavaid pretensioone EMTA lauluosakonna tegevuse suunas, meenub ikka ja jälle meie selgepilguline A. H. Tammsaare.…
Kaasatuna ER Klassikaraadio ümarlauda, kus teemaks meie lauljate noore põlvkonna tase, ning jälginud RO Estonia juhtkonna kummastavaid pretensioone EMTA lauluosakonna tegevuse suunas, meenub ikka ja jälle meie selgepilguline A. H. Tammsaare.…
3 minutit
Dirigendi ametis esitab iga päev väljakutse
Mihhail Gerts kõneleb Kersti Innole kümne dirigendiaastaga kogetust.
Mihhail Gerts on aastast 2007 rahvusooperi Estonia dirigent ning käesolevast aastast Saksa Muusikanõukogu programmi „Dirigentenforum” stipendiaat. Alustanud dirigendina juba 19aastaselt, on nüüdseks kümne aasta jooksul kogunenud arvestatav kogemuste pagas mitmes žanris. Üks viimaseid töid oli maikuine salvestus plaadifirmale Warner Classics teosega, mis…
Mihhail Gerts on aastast 2007 rahvusooperi Estonia dirigent ning käesolevast aastast Saksa Muusikanõukogu programmi „Dirigentenforum” stipendiaat. Alustanud dirigendina juba 19aastaselt, on nüüdseks kümne aasta jooksul kogunenud arvestatav kogemuste pagas mitmes žanris. Üks viimaseid töid oli maikuine salvestus plaadifirmale Warner Classics teosega, mis…
6 minutit
Tänavune perekond Kreisi arhitektuuripreemia laureaat on Ülevi Eljand
31. mail anti üle perekond Kreisi fondi tänavune arhitektuuripreemia. Perekond Kreisi fond, mis asutati aasta tagasi, annab välja 3000eurost preemiat eesmärgiga väärtustada Eesti arhitektuuris peavoolust kõrvale jäänud huviäratavaid ilminguid ja alternatiivset praktikat. Fondile pani aluse Heljo Kreis, varalahkunud arhitektide Hanno ja Erki Kreisi ema. Fondi nõukogusse…
3 minutit
Valiti Veneetsia XIV arhitektuuribiennali kuraatorid
XIV Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse võitis töö nimega „Vaba ruum”, mille autorid on Johanna Jõekalda, Johan Tali ja Siim Tuksam.1
Eesti arhitektuurikeskus koostöös arhitektide liidu, kultuurkapitali ja kultuuriministeeriumiga kuulutas 2. aprillil välja kuraatorivõistluse, mille eesmärk oli leida parim idee ja kuraator Eesti ekspositsioonile XIV Veneetsia rahvusvahelisel arhitektuuribiennaalil, mis toimub järgmisel…
Eesti arhitektuurikeskus koostöös arhitektide liidu, kultuurkapitali ja kultuuriministeeriumiga kuulutas 2. aprillil välja kuraatorivõistluse, mille eesmärk oli leida parim idee ja kuraator Eesti ekspositsioonile XIV Veneetsia rahvusvahelisel arhitektuuribiennaalil, mis toimub järgmisel…
2 minutit
Tuleviku arhitekt – kirglik, kriitiline, süsteemne?
Vestlus ecoLogicStudio arhitekti Claudia Pasqueroga
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna külalislektorite sarja raames mais Tallinnas esinenud ecoLogicStudio1 arhitekt Claudia Pasquero esitles oma loengus „Metropolimaastiku METAnarrused” („METAFollies for the Metropolitan Landscape”) mitmeid viise mängulise inimkeskse arhitektuuri tekkeks tänases pooleldi digitaalses infopilvede maailmas. EcoLogicStudio ühendab oma töös digitaalsed „käsitööoskused” ja strateegilised kriitilised kontseptsioonid eesmärgiga…
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna külalislektorite sarja raames mais Tallinnas esinenud ecoLogicStudio1 arhitekt Claudia Pasquero esitles oma loengus „Metropolimaastiku METAnarrused” („METAFollies for the Metropolitan Landscape”) mitmeid viise mängulise inimkeskse arhitektuuri tekkeks tänases pooleldi digitaalses infopilvede maailmas. EcoLogicStudio ühendab oma töös digitaalsed „käsitööoskused” ja strateegilised kriitilised kontseptsioonid eesmärgiga…
3 minutit
Elanikud kui eksperdid
22. mail sai Tallinnas „Linnaidee” algatuse raames kokku kolm linnaaktivisti Berliinist ja Helsingist. Enne avalikku seminari usutlesime neid koos sotsioloogi ja dokumentalisti Peeter Vihmaga linnaelu, selles osalemise ja võimustumise teemadel.
Katja Niggemeier on professionaalne piirkonna elu korraldaja Berliinist. Ta töötab riikliku programmi „Lõimunud linn” („Soziale Stadt”) raames ühes Berliini murelapsest linnaosas Soldiner Strasses. Programmi eesmärk on…
Katja Niggemeier on professionaalne piirkonna elu korraldaja Berliinist. Ta töötab riikliku programmi „Lõimunud linn” („Soziale Stadt”) raames ühes Berliini murelapsest linnaosas Soldiner Strasses. Programmi eesmärk on…
12 minutit
Miks Bashō reisis?
Matsuo Bashō, Kitsas tee sisemaale. Tõlkinud ja kommenteerinud Margit Juurikas. TLÜ Kirjastus, 2013. 137 lk.
Kui võtta kätte Margit Juurika tõlkes ilmunud Matsuo Bashō (1644–1694) raamat „Kitsas tee sisemaale”, mida on vaatamata napile vormile peetud üheks jaapani kirjanduse suurteoseks, võib esialgu jääda mulje, et tegu on dokumentaalse reisiraamatuga, mille peamine eesmärk on anda täpselt edasi rännakul toimunut. Aarne…
Kui võtta kätte Margit Juurika tõlkes ilmunud Matsuo Bashō (1644–1694) raamat „Kitsas tee sisemaale”, mida on vaatamata napile vormile peetud üheks jaapani kirjanduse suurteoseks, võib esialgu jääda mulje, et tegu on dokumentaalse reisiraamatuga, mille peamine eesmärk on anda täpselt edasi rännakul toimunut. Aarne…
5 minutit
Tõde ja Vägivallatus on Jumal ja Jumal on igaühes
Mahatma Gandhi, Maailm on väsinud vihkamast. Tõlkinud Linnart Mäll, toimetanud Ivar Tröner, Linnart Mälli järelsõna. Pilgrimi Raamat, 2013.
XX sajandile tagasi vaadates võib jääda mulje, et meie maailma ja inimkonna saatust on eelkõige mõjutanud psühhopaatilised diktaatorid eesotsas Stalini, Hitleri ja Maoga, rääkimata hulgast „väiksematest vendadest”, kelle võimuteostus on põhjustanud suuri sõdu…
XX sajandile tagasi vaadates võib jääda mulje, et meie maailma ja inimkonna saatust on eelkõige mõjutanud psühhopaatilised diktaatorid eesotsas Stalini, Hitleri ja Maoga, rääkimata hulgast „väiksematest vendadest”, kelle võimuteostus on põhjustanud suuri sõdu…
3 minutit
Elu ja armukirg 50 pildis
Bilhaņa, Caurapañcāśikā ehk Armuvarga viiskümmend värssi. Sanskriti keelest tõlkinud ja kommenteerinud Martti Kalda. Toimetanud Ester Eggert. Kujundanud Kaarle Kullervo Klaus. Oma kulu ja kirjadega Tallinna linnas 2013. aastal Martti Kalda. 54 lk.
Rõõm on kohata nõnda kena raamatut, nagu seda on Martti Kalda tõlgitud ja kirjastatud „Caurapañcāśikā”, teos, mille autoriks on XI sajandi Kašmiiri luuletaja Bilhaņa.…
Rõõm on kohata nõnda kena raamatut, nagu seda on Martti Kalda tõlgitud ja kirjastatud „Caurapañcāśikā”, teos, mille autoriks on XI sajandi Kašmiiri luuletaja Bilhaņa.…
5 minutit
See ei ole rahvuskirjandus!
Maarja Kangro kõnelus P. I. Filimonoviga
Mai keskel esitles üks noorema eestivene kirjanduse väljapaistvamaid esindajaid P. I. Filimonov oma teise romaani „Thalassa! Thalassa!” eestikeelset tõlget. Kreekakeelne pealkiri, mis tähendab „Meri! Meri!”, on tsitaat Xenophonilt. Xenophoni väitel olevat nõnda (või õigupoolest atika murdes „Thalatta! Thalatta!”) hüüdnud kreeka sõjamehed, kui nad kurnaval tagasiteel nurjunud sõjaretkelt, mille…
Mai keskel esitles üks noorema eestivene kirjanduse väljapaistvamaid esindajaid P. I. Filimonov oma teise romaani „Thalassa! Thalassa!” eestikeelset tõlget. Kreekakeelne pealkiri, mis tähendab „Meri! Meri!”, on tsitaat Xenophonilt. Xenophoni väitel olevat nõnda (või õigupoolest atika murdes „Thalatta! Thalatta!”) hüüdnud kreeka sõjamehed, kui nad kurnaval tagasiteel nurjunud sõjaretkelt, mille…
4 minutit
Üks maa ja palju keeli
Miks õigupoolest tuleb Saksa akadeemia just Eestisse, et pidada ülikoolilinnas Tartus oma kevadkonverentsi? Seda küsimust on mulle viimastel kuudel tihti esitatud. Ja alati olen ma vastanud vastuküsimusega: miks tuleme me alles nüüd? Kus olime me siis, kui pärast võitu − mida siin laulvaks revolutsiooniks nimetati − vabaks saanud eestlased otsisid produktiivseid puutepunkte omaenda ajaloos ühes kõige…
1 minut
Mati Sirkli kõne Gundolfi autasu kättesaamisel
Ilma mingi perekondliku või mingi muu ettemääratuseta panin ma end 1967. aastal Tartu Riiklikus Ülikoolis kirja saksa filoloogia üliõpilasena. NB: filoloogia, mitte germanistika. Praktilise meelega inimeste silmis olid üksnes inglise või koguni prantsuse filoloogid veelgi rumalamad ja naeruväärsemad, sest mida võisid nad siis hiljem kõigi nende teadmistega muud peale hakata kui…
5 minutit
Poeedid ja mõtlejad* Eestit avastamas
Saksa keele ja luule akadeemia kevadkonverents 16.–18. maini Tartus
Seekordne „Saksa kevad” jättis endast märgi maha. Programm oli muljetavaldav ja publiku huvi suur. Üks kõrghetki oli kahtlemata Saksa keele ja luule akadeemia kevadkonverents, mis tõi Tartusse eesti kirjanike ja intellektuaalidega kohtuma korraga mitu tosinat saksa kirjanikku, tõlkijat, esseisti ja teadlast. Kas see tähendas ka…
Seekordne „Saksa kevad” jättis endast märgi maha. Programm oli muljetavaldav ja publiku huvi suur. Üks kõrghetki oli kahtlemata Saksa keele ja luule akadeemia kevadkonverents, mis tõi Tartusse eesti kirjanike ja intellektuaalidega kohtuma korraga mitu tosinat saksa kirjanikku, tõlkijat, esseisti ja teadlast. Kas see tähendas ka…
1 minut
Ausana näimise „õilis” vale
Silver Meikar, Poliitmalaaria. Pilk Birmast. Toimetaja Urve Eslas. Kujundaja Tõnu Kaalep. Reisiraamat, 2013. 155 lk.
XIX sajandi Ameerika poetess Alice Cary on kirjutanud:
Tõeline väärtus on olla, mitte näida, –
tehes igas päevas, mis möödub
natukegi head – mitte unistades
suurtest asjadest ajas, mis kunagi saabub.
Mida iganes kannustaks ütlema rumalus
või ette näib noorus kujutavat
pole midagi ülevamat kui headus
ega tõest…
XIX sajandi Ameerika poetess Alice Cary on kirjutanud:
Tõeline väärtus on olla, mitte näida, –
tehes igas päevas, mis möödub
natukegi head – mitte unistades
suurtest asjadest ajas, mis kunagi saabub.
Mida iganes kannustaks ütlema rumalus
või ette näib noorus kujutavat
pole midagi ülevamat kui headus
ega tõest…
5 minutit
Mis on avatud rahvuslus?
Avatud rahvuslus on mõiste, mida politoloogid ei taha tunnustada, kirjutab oma blogis Mart Laar. Seda kasutab ka sotsioloog ja poliitik Marju Lauristin („Marju Lauristin: kestlik on vaid avatud eestlus”, PM 9. II). Nagu paljud suuremahulised ja üldised mõisted (tüüpnäide „kultuur”), ei ole ka „avatud rahvuslus” täpselt määratletud. Seepärast ei ole selge, millises tähenduses eelmainitud autorid seda…
9 minutit
Saksamaa naasmine püünele
Praegune diplomaatiline võitlus ei käi seega mitte selle üle, kas tarvis on rohkem või vähem Euroopat, vaid tulevase Euroopa poliitilise värvingu üle.
Ulrich Beck, Das deutsche Europa: Neue Machtlandschaften im Zeichen der Krise, Frankfurt am Main, Suhrkamp Verlag, 2012. 80 lk.
XIX sajandi lõpus kirjutas ajaloolane John Seeley Briti impeeriumi kohta, et see omandati „hajameelsushoos”. Britid…
Ulrich Beck, Das deutsche Europa: Neue Machtlandschaften im Zeichen der Krise, Frankfurt am Main, Suhrkamp Verlag, 2012. 80 lk.
XIX sajandi lõpus kirjutas ajaloolane John Seeley Briti impeeriumi kohta, et see omandati „hajameelsushoos”. Britid…
6 minutit
Nad jalgupidi sügavas samblikus
Marek Strandberg
Poliitikahuvilise publiku rõõmuks parteilised artistid ei väsi. Iga kord pärast eesriide langemist ja marulist lõpuaplausi ilmub kardinate vahelt keegi teatega, et vahval näitetrupil on veel üks lisavaatus mahamängimiseks…
Poliitikahuvilise publiku rõõmuks parteilised artistid ei väsi. Iga kord pärast eesriide langemist ja marulist lõpuaplausi ilmub kardinate vahelt keegi teatega, et vahval näitetrupil on veel üks lisavaatus mahamängimiseks…
3 minutit
