2013-21 (3443)
Ooperi sünniajast eksperimentaalteatrini
Eri Klas „Kuldse maski” muusikalavastustest
Eri Klas juhtis tänavu Venemaa teatrifestivali „Kuldne mask” muusikažüriid. 28. jaanuarist 16. aprillini toodi (peamiselt) Moskvas hindajate ette kümneid lavastusi, mis Sirbi lugejateni ilmselt kunagi ei jõua. Seetõttu palusin maestrol nähtu põhjal iseloomustada pigem muusikateatri arengusuundi ja uurisin, kas kogetu andis häid mõtteid ka Birgitta…
Eri Klas juhtis tänavu Venemaa teatrifestivali „Kuldne mask” muusikažüriid. 28. jaanuarist 16. aprillini toodi (peamiselt) Moskvas hindajate ette kümneid lavastusi, mis Sirbi lugejateni ilmselt kunagi ei jõua. Seetõttu palusin maestrol nähtu põhjal iseloomustada pigem muusikateatri arengusuundi ja uurisin, kas kogetu andis häid mõtteid ka Birgitta…
5 minutit
„Oriendi” pühamu Rotermanni basaaril
Festival „Orient” on umbes sama vana nagu taas iseseisev Eesti Vabariik. Esimene festival oli 1992. aasta kevadel ja selle ettevalmistamine algas ligi aasta varem. Selle rohkem kui kahe aastakümne jooksul on aset leidnud tohutud muutused sotsiaalses sfääris, inimeste kultuurilises mõtlemises, esteetilistes hinnangutes. Ja seda mitte üksnes Eestis. Paratamatult peavad neile…
2 minutit
Auhind
Eesti viiuldaja Mari Poll pälvis Tagore kuldmedali, mille andis 15. mail Londoni kuninglikus muusikakolledžis toimunud tseremoonial üle Walesi prints Charles. Prints on ühtlasi kolledži president ja õppinud ka ise nooruses tšellot.
Tagore kuldmedal on muusikakolledži kõige prestiižikam auhind, mille saab igal aastal kaks väljapaistvaimat üliõpilast – üks noormees ja üks neiu.…
Tagore kuldmedal on muusikakolledži kõige prestiižikam auhind, mille saab igal aastal kaks väljapaistvaimat üliõpilast – üks noormees ja üks neiu.…
2 minutit
Olukorrast kaasaegses kunstis
Köleri auhinna nominentide näitus EKKMis kuni 16. VI. Peaauhind ja publikuauhind kuulutatakse välja 24. V.
Kolmandat aastat toimuv eesti nüüdiskunsti tutvustamisele suunatud näitus „Köler Prize” on kahes mõttes populistlik. Esiteks on kuraator Anders Härm otsustanud kasutada üht kindla peale toimivat, igasugu eurovisioonide ja maailmameistrivõistlustega ära proovitud masside tähelepanu haldamise formaati –…
Kolmandat aastat toimuv eesti nüüdiskunsti tutvustamisele suunatud näitus „Köler Prize” on kahes mõttes populistlik. Esiteks on kuraator Anders Härm otsustanud kasutada üht kindla peale toimivat, igasugu eurovisioonide ja maailmameistrivõistlustega ära proovitud masside tähelepanu haldamise formaati –…
6 minutit
Geeniuse visiit Kadrioru kunstimuuseumisse
Näitus „Repin. Vene suurmeistri elu ja looming Soomes” Kadrioru kunstimuuseumis kuni 18. VIII. Kuraatorid Linda Lainvoo ja Kerttu Männiste, kujundanud Taso Mähar, graafiliselt kujundanud Ivar Sakk.
1900. aasta detsembris asus Ilja Repin koos uue elukaaslase Natalia Nordmanniga (Nordmaniga, daami esivanemad pärinesid Rootsist) viimase nimele ostetud häärberisse Karjalas Kuokkalas. Kodukoldejumalannade järgi Penatõks…
1900. aasta detsembris asus Ilja Repin koos uue elukaaslase Natalia Nordmanniga (Nordmaniga, daami esivanemad pärinesid Rootsist) viimase nimele ostetud häärberisse Karjalas Kuokkalas. Kodukoldejumalannade järgi Penatõks…
4 minutit
Pealelend: Aleksandra Murre
Kadrioru kunstimuuseum sai selle aasta algupoole uue direktori: Kadi Polli otsustas pühenduda teadustööle, dissertatsiooni kirjutamisele, ning avaliku võistluse tulemusena valiti uueks juhiks muuseumi kuraator ja varahoidja Aleksandra Murre.
Kadrioru kunstimuuseum on väga hästi toiminud: küsimus pole ainult külastajate arvus, sest Kadrioru loss on ikka olnud publikumagnet, vaid hästi kureeritud (mõtestatud)…
Kadrioru kunstimuuseum on väga hästi toiminud: küsimus pole ainult külastajate arvus, sest Kadrioru loss on ikka olnud publikumagnet, vaid hästi kureeritud (mõtestatud)…
1 minut
Tundmatu noormees sai tuntuks
Oleme paljude asjadega niivõrd harjunud, et ei kujuta ettegi, et midagi võiks olla teisiti. Sageli kehtib see ka kunstiteoste puhul. Kindlasti leidub igas muuseumis mõni maal, mida teatakse kui „Mehe portreed”, „Daami portreed” või „Tütarlast lehvikuga”. Ka Kadrioru kunstimuuseumi ekspositsioonis ripub aastakümneid Benjamin Blocki (1631–1690) „Kolmeteistkümne-aastase noormehe portree”, mille puhul…
3 minutit
Budapest metroost räästani
„„Olete kunagi küsinud endalt, miks kukkusid kõik suured metropolid eelmisel sajandil metroosid ehitama?”
„Et lahendada liiklusprobleeme?”
„Enne autosid, kui olid ainult hobuvankrid? Teie intelligentsuse juures oleksin ma oodanud läbinägelikumat seletust.”
„On teil mõni pakkuda?”
„Võib-olla,” ütles sinjoore Salon mõtlikul äraoleval ilmel.”
See jäigi mulle saladuseks, kes olid need müütilised tunneliasukad, keda sinjoore Salon maa alt…
„Et lahendada liiklusprobleeme?”
„Enne autosid, kui olid ainult hobuvankrid? Teie intelligentsuse juures oleksin ma oodanud läbinägelikumat seletust.”
„On teil mõni pakkuda?”
„Võib-olla,” ütles sinjoore Salon mõtlikul äraoleval ilmel.”
See jäigi mulle saladuseks, kes olid need müütilised tunneliasukad, keda sinjoore Salon maa alt…
3 minutit
Lõppmäng aastal 2013
Üliõpilastööd esitlev EKA arhitektuuriosakonna dekaan Toomas Tammis: „EKAs peab tudeng pidevalt kontrollima, mida ja miks ta teeb ning kuhu ta jõuda tahab, aga me ei vaidlusta ega alaväärista ekslemist.” (Foto: Piia Ruber)
Teisipäeval, 28. mail avatakse Tallinnas Draakoni galeriis kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise tudengite kursusetööde neljas näitus nime all „Lõppmäng”. Näituse…
Teisipäeval, 28. mail avatakse Tallinnas Draakoni galeriis kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise tudengite kursusetööde neljas näitus nime all „Lõppmäng”. Näituse…
8 minutit
Eesti disain vallutab maailma
Noored ja ägedad võitsid Hongkongi disainikonkursil kaks peapreemiat.
Stella Soomlais, Marko Ala ning Toomas Thetloff võitsid Hongkongi rahvusvahelisel võistlusel „Disaini kott!” kolmest kategooriast kaks. Juunikuus jõuab disainerite Stella Soomlaisi ja Marko Ala velokott ka seeriatootmisse.
Velokoti lugu
Marko Ala hobi on jalgrataste tuunimine. Kuna praegu on hinnas minimalistlikud, väheste detailidega rattad, kus…
Stella Soomlais, Marko Ala ning Toomas Thetloff võitsid Hongkongi rahvusvahelisel võistlusel „Disaini kott!” kolmest kategooriast kaks. Juunikuus jõuab disainerite Stella Soomlaisi ja Marko Ala velokott ka seeriatootmisse.
Velokoti lugu
Marko Ala hobi on jalgrataste tuunimine. Kuna praegu on hinnas minimalistlikud, väheste detailidega rattad, kus…
4 minutit
Vähe variatsioone, kuid tugev tõetaju
„Külalise” ja „Kraepelini variatsioonide” puhul toimib printsiip „Kes ennast ise alandab, seda ülendatakse”.
Eesti Draamateatri „Külaline”, autor Éric-Emmanuel Schmitt, tõlkija Margus Alver, lavastaja Ingomar Vihmar, kunstnik Illimar Vihmar, valguskujundaja Triin Suvi ja muusikaline kujundaja Liisa Hirsch. Mängivad Rein Oja, Kleer Maibaum-Vihmar, Roland Laos ja Tõnu Oja. Esietendus 17. III Eesti…
Eesti Draamateatri „Külaline”, autor Éric-Emmanuel Schmitt, tõlkija Margus Alver, lavastaja Ingomar Vihmar, kunstnik Illimar Vihmar, valguskujundaja Triin Suvi ja muusikaline kujundaja Liisa Hirsch. Mängivad Rein Oja, Kleer Maibaum-Vihmar, Roland Laos ja Tõnu Oja. Esietendus 17. III Eesti…
4 minutit
Ojasoopoiste tantsutükid
Lavastuses võlub tempo, õigemini tempotuse kasv tempokuseks. KUI proloogis, kus jutustatakse mõned lihtsad lood – et mida sõbrale kinkida – ja seda tehakse aeglaselt, lineaarselt, minimaalse liikumisega, ilma igasuguse rekvisiidi või valguse abita, võib seda veel mõista, noh, et see ongi pelk sissejuhatus tutvustamaks publikule noori näitlejaid, kellest igaühele antakse…
1 minut
Inimene, inimesem, inimesim?
Tiit Ojasoo lavakakursuse poisid kolmandat korda suurel laval.
Teatri NO99 „samm lähemale”, idee autor ja lavastaja Mart Kangro (koostöös Thomas Lehmeniga), helikujundaja ja dramaturgiline abistaja Taavi Kerikmäe. Mängivad kõrgema lavakunstikooli XXVI lennu poisid Markus Dvinjaninov, Jörgen Liik, Roman Maksimuk, Veiko Porkanen, Reimo Sagor, Simeoni Sundja ja Ragnar Uustal. Esietendus 18.…
Teatri NO99 „samm lähemale”, idee autor ja lavastaja Mart Kangro (koostöös Thomas Lehmeniga), helikujundaja ja dramaturgiline abistaja Taavi Kerikmäe. Mängivad kõrgema lavakunstikooli XXVI lennu poisid Markus Dvinjaninov, Jörgen Liik, Roman Maksimuk, Veiko Porkanen, Reimo Sagor, Simeoni Sundja ja Ragnar Uustal. Esietendus 18.…
2 minutit
Situatsioonikomöödia noortest, kes ei anna alla
„Võinuks minna ka teisiti”, autor ja lavastaja Tormi Torop, autorid ja esitajad Jari Matsi, Semele Kari ja Martin Tikk. Esietendus 28. IV Tartu klubis Kink Konk.
Noorte Teatritehases tegutsenud teatrientusiastid on loonud lavastuse, mis võiks kõnetada peaaegu iga noort inimest, kes on puutunud kokku kurjakuulutava sõnaga „teenindussektor”. Baar, kauplus, restoran või…
Noorte Teatritehases tegutsenud teatrientusiastid on loonud lavastuse, mis võiks kõnetada peaaegu iga noort inimest, kes on puutunud kokku kurjakuulutava sõnaga „teenindussektor”. Baar, kauplus, restoran või…
2 minutit
Heidikud haiguste hulgas
Eesti-Vene teadus- ja tehnoloogiaalane koostöö edeneb piirilepingutagi ja Tallinna tehnikaülikoolil võiks olla oma haigla.
Suured farmaatsiatehased töötavad välja ravimeid, mis on mõeldud miljonitele tõbistele. See pakub majanduslikku huvi ja õigustab miljarditesse eurodesse ulatuvaid kulutusi, mida nüüdisajal uue ravimi saamiseks tuleb teha.
Õnneks või õnnetuseks ei ole kõik haigused massilised. Ühtpidi on see…
Suured farmaatsiatehased töötavad välja ravimeid, mis on mõeldud miljonitele tõbistele. See pakub majanduslikku huvi ja õigustab miljarditesse eurodesse ulatuvaid kulutusi, mida nüüdisajal uue ravimi saamiseks tuleb teha.
Õnneks või õnnetuseks ei ole kõik haigused massilised. Ühtpidi on see…
5 minutit
Berliini-Tallinna väike, ent intensiivne õhupööris
„wait and see”, autorid ja esitajad Mart Kangro, Christina Ciupke ja Nik Haffner. Etendused 3. – 5. V festivali „Saksa kevad 2013” raames Kanuti gildi saalis.
Ei olnud aega oodata, millal lavastus „wait and see” („oota ja näe”) jõuab Eestisse. Järsku oligi juba viimane siinne etendus käes ja tuli kähku minna.…
Ei olnud aega oodata, millal lavastus „wait and see” („oota ja näe”) jõuab Eestisse. Järsku oligi juba viimane siinne etendus käes ja tuli kähku minna.…
4 minutit
Kahetonnine nunnu
Nende eelkäijad Maša ja Mörri, kes elasid Tallinna loomaaias pikki aastaid, on juba mõnda aega püsinud rekordite raamatus. Emane elas loomaaia tingimustes üle kolmekümne viie aasta, isane lausa üle neljakümne. Nüüd on Saksamaa loomaaedadest – emane Kleinfeldist ja isane Berliinist – jõudnud Eestisse kaks uut ninasarvikut. Vaatamata sellele, et nad…
5 minutit
Romaan kui maailmakorralduse otsing
Poola üks tuntumaid nüüdiskirjanikke Olga Tokarczuk oli kirjandusfestivali „Prima vista” külaline, ta kohtus lugejatega Tartus ja Tallinnas. Selleks, et näha midagi enamat kui lennukiga reisiv n-ö festivaliliteraat, tulid Olga Tokarczuk ja tema abikaasa Eestisse autoga. Nii jäi reisil aega vaadata ka näiteks Czesław Miłoszi sünnipaika Leedus. Ligi nädalase Eestis viibimise…
4 minutit
Rüüdad ja plüüd
Katrin Väli, ktrn. Kujundanud Hendrik Väli. Kite, 2013. 72 lk.
„ktrn” on Katrin Väli eriline kogu: tõesti, tegemist on juba tema kümnenda luulelapsukesega. Niisiis on asjakohane mõtiskleda, kas ja mil viisil võiks kümnes raamat erineda varasematest ja tulevatest. Variante on vähemalt kaks. Kümnes kogu võiks olla iseäranis märgiline, kui nähtavale tuuakse…
„ktrn” on Katrin Väli eriline kogu: tõesti, tegemist on juba tema kümnenda luulelapsukesega. Niisiis on asjakohane mõtiskleda, kas ja mil viisil võiks kümnes raamat erineda varasematest ja tulevatest. Variante on vähemalt kaks. Kümnes kogu võiks olla iseäranis märgiline, kui nähtavale tuuakse…
3 minutit
Romaan hilineva armastusega
Peeter Sauter. Ära jäta mind rahule. A love story. Toimetanud Karin Kastehein ja Laura Sauter. Kujundanud Lilli-Krõõt Repnau. Tallinn 2012 (õieti 2013). 396 lk.
Ligemale viimase poolsajandi ilmakuulsaim lembelugu on briti autori Erich Segali omaaegne bestseller „Love Story” (1970), mis juba 1972. aastal ka eesti keelde jõudis. Koolipoiss Peeter Sauter oli…
Ligemale viimase poolsajandi ilmakuulsaim lembelugu on briti autori Erich Segali omaaegne bestseller „Love Story” (1970), mis juba 1972. aastal ka eesti keelde jõudis. Koolipoiss Peeter Sauter oli…
6 minutit
(Rahva)meditsiinist folkloristi pilgu läbi
Marju Kõivupuu, Igal hädal oma arst, igal tõvel ise tohter. Sissevaade Eesti rahvameditsiini. Toimetanud Maarja Kaaristo, kaane kujundanud Mari Kaljuste, kujundanud Janika Vesberg. Varrak, 2012. 235 lk.
Raamat kujutab endast (vahe?)kokkuvõtet folklorist Marju Kõivupuu senistest rahvameditsiini-alastest uurimustest. Tegemist on ladusas vormis kirjutatud ja laiale lugejaskonnale suunatud teosega, millele lisavad akadeemilisemat kaalu…
Raamat kujutab endast (vahe?)kokkuvõtet folklorist Marju Kõivupuu senistest rahvameditsiini-alastest uurimustest. Tegemist on ladusas vormis kirjutatud ja laiale lugejaskonnale suunatud teosega, millele lisavad akadeemilisemat kaalu…
3 minutit
Suurjuubelit ennetades
Luther tahtis, et kristlane oleks alati täis vaimset väge ning sellisena, vaimsuse ammendamatu allikana, aina kannataks, ihkaks ja püüdleks.
Martin Luther, Valitud tööd. Tõlkinud Anne Burghardt, Meelis Friedenthal, Marju Lepajõe ja Urmas Petti, toimetanud Katre Ligi. Illustreerinud Eve Kask. Ilmamaa, 2013. 840 lk.
Esimene, mis kõnealust raamatut vaadates pähe tuleb, on…
Martin Luther, Valitud tööd. Tõlkinud Anne Burghardt, Meelis Friedenthal, Marju Lepajõe ja Urmas Petti, toimetanud Katre Ligi. Illustreerinud Eve Kask. Ilmamaa, 2013. 840 lk.
Esimene, mis kõnealust raamatut vaadates pähe tuleb, on…
9 minutit
ERR ja meelelahutus
ERRi kui ristmeedialise organisatsiooni meelelahutusportaali positiivne mõju kohalikule kultuuritööstusele tulnuks selgelt kavandada: kuidas hakkab see toetama noori muusikuid, filmiloojaid jt?
Lehed andsid kuu aja eest teada, et Ekspress Grupi juhatuse esimees Gunnar Kobin olla kultuuriministrile kirja kirjutanud. Olla kaevanud, et nüüdseks juba paar kuud tegutsenud ERRi uus meelelahutusportaal võib võtta…
Lehed andsid kuu aja eest teada, et Ekspress Grupi juhatuse esimees Gunnar Kobin olla kultuuriministrile kirja kirjutanud. Olla kaevanud, et nüüdseks juba paar kuud tegutsenud ERRi uus meelelahutusportaal võib võtta…
6 minutit
Pettus päise päeva ajal
Marek Strandberg
Maarjamaa vanemad elanikud mäetavad veel, et kunagi, kui praegune kultuuriminister ametisse astus, lubas ta – ja võttis ka vähemasti näiliselt töö õhinal ette – Eesti riigi kultuuripoliitikale uued arengusuunad kehtestada. Algse lubaduse kohaselt aastal 2011 pidid need suunad pika perspektiiviga olema, ulatudes koguni aastasse 2020. Kõlas positiivselt, sest absoluutne…
Maarjamaa vanemad elanikud mäetavad veel, et kunagi, kui praegune kultuuriminister ametisse astus, lubas ta – ja võttis ka vähemasti näiliselt töö õhinal ette – Eesti riigi kultuuripoliitikale uued arengusuunad kehtestada. Algse lubaduse kohaselt aastal 2011 pidid need suunad pika perspektiiviga olema, ulatudes koguni aastasse 2020. Kõlas positiivselt, sest absoluutne…
2 minutit
Täpsustus
Vt 17. V Sirbi Tõnis Tatra artikkel „Enn Põldroosist kui siinpoolsuse patriarhist” lk 14.
Eelmises Sirbis on juhtunud kahetsusväärne möödalugemine. Ilmselt minu kohmaka eneseväljenduse tõttu on Tõnis Tatar lugenud mu kaheksakümnendate maalikunsti puudutavast artiklist välja raevuka ja peaaegu vihkava hoiaku.
Nii need asjad siiski pole, et mitte öelda enamat. Meievormis viitasin…
Eelmises Sirbis on juhtunud kahetsusväärne möödalugemine. Ilmselt minu kohmaka eneseväljenduse tõttu on Tõnis Tatar lugenud mu kaheksakümnendate maalikunsti puudutavast artiklist välja raevuka ja peaaegu vihkava hoiaku.
Nii need asjad siiski pole, et mitte öelda enamat. Meievormis viitasin…
2 minutit
Keelenõukogu soovitused
Haridus- ja Teadusministeerium
Eesti Teaduste Akadeemia
Eesti Teadusagentuur
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
MTÜ Wikimedia Eesti
Eesti keelenõukogu arutas 29. IV 2013 oma avalikul seminaril keelekorralduse, sh terminoloogia ja nimekorralduse küsimusi. Arutelu tulemusena esitab keelenõukogu järgmised soovitused:
1) Keelenõukogu on seisukohal, et heatasemelise keelekasutuse tagatiseks on keelehoolet väärtustav kasutajaskond. Selle saavutamiseks on vaja, et õigekeelsusallikad ja keelenõu…
Eesti Teaduste Akadeemia
Eesti Teadusagentuur
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
MTÜ Wikimedia Eesti
Eesti keelenõukogu arutas 29. IV 2013 oma avalikul seminaril keelekorralduse, sh terminoloogia ja nimekorralduse küsimusi. Arutelu tulemusena esitab keelenõukogu järgmised soovitused:
1) Keelenõukogu on seisukohal, et heatasemelise keelekasutuse tagatiseks on keelehoolet väärtustav kasutajaskond. Selle saavutamiseks on vaja, et õigekeelsusallikad ja keelenõu…
1 minut
Meeletühjust otsimas
Budistliku mõjuga filmis on suured plaanid, aerovõtted, ööpäevi kestvad aeglustused ja kiirendused, vaimsuse otsingud.
Dokumentaalfilm „Samsāra” (USA 2011, 99 min), režissöör Ron Fricke, stsenaristid Ron Fricke ja Mark Magidson, heliloojad Michael Stearns, Lisa Gerrard ja Matcello de Francisci, monteerija Ron Fricke. Produtsent Mark Magidson. Linastub kinodes Sõprus, Artis, Solaris ja…
Dokumentaalfilm „Samsāra” (USA 2011, 99 min), režissöör Ron Fricke, stsenaristid Ron Fricke ja Mark Magidson, heliloojad Michael Stearns, Lisa Gerrard ja Matcello de Francisci, monteerija Ron Fricke. Produtsent Mark Magidson. Linastub kinodes Sõprus, Artis, Solaris ja…
4 minutit
Täie rauaga? „Kolmeraudse” kuues hooaeg
Neljapäeviti 22.35, TV3, saatejuht Mihkel Raud, toimetajad Anneli Lepp ja Priit Rum. Produtsent Olavi Paide.
Kuus hooaega on televaatajaid rõõmustanud Mihkel Raua intervjuusaade (talk show) „Kolmeraudne”. Hooaeg on (kokku)leppeline mõiste, sellises formaadis oli saade esmakordselt eetris 2010. aasta sügisel, nii et ühes aastas on kaks hooaega. Selle vahele mahub pikk…
Kuus hooaega on televaatajaid rõõmustanud Mihkel Raua intervjuusaade (talk show) „Kolmeraudne”. Hooaeg on (kokku)leppeline mõiste, sellises formaadis oli saade esmakordselt eetris 2010. aasta sügisel, nii et ühes aastas on kaks hooaega. Selle vahele mahub pikk…
3 minutit
Mitmekümneaastased Viljandi folk ja koolikabaree
Vaatluse all on kaks filmi 2012. aasta „Eesti lugude” sarjast.
Dokumentaalfilm „Folk juu!” (Pimik, 2012, 28 min), režissöör Andres Keil, stsenaristid Andres Keil ja Jaak Kilmi, operaatorid Jaak Kilmi ja Ivar Taim, helirežissöör Tarvo Schmeimann. Produtsent Jaak Kilmi. ETVs 12. XII 2012.
Dokumentaalfilm „Kabaree” (Re-Marketed Gods OÜ, 2012, 30 min), režissöör…
Dokumentaalfilm „Folk juu!” (Pimik, 2012, 28 min), režissöör Andres Keil, stsenaristid Andres Keil ja Jaak Kilmi, operaatorid Jaak Kilmi ja Ivar Taim, helirežissöör Tarvo Schmeimann. Produtsent Jaak Kilmi. ETVs 12. XII 2012.
Dokumentaalfilm „Kabaree” (Re-Marketed Gods OÜ, 2012, 30 min), režissöör…
2 minutit
Härgade muusa
Müütiline ja ajalooline aeg on filmis printsiipidena vastamisi.
Mängufilm „Lumivalgeke” („Blancanieves”, Hispaania 2012, 104 min), režissöör ja stsenarist Pablo Berger, operaator Kiko de la Rica, produtsendid Ibon Cormenzana, Jérôme Vidal ja Pablo Berger, helilooja Alfonso de Vilallonga, monteerija Fernando Franco. Osades Macarena García, Maribel Verdú, Daniel Giménez Cacho, Ángela Molina. Linastub…
Mängufilm „Lumivalgeke” („Blancanieves”, Hispaania 2012, 104 min), režissöör ja stsenarist Pablo Berger, operaator Kiko de la Rica, produtsendid Ibon Cormenzana, Jérôme Vidal ja Pablo Berger, helilooja Alfonso de Vilallonga, monteerija Fernando Franco. Osades Macarena García, Maribel Verdú, Daniel Giménez Cacho, Ángela Molina. Linastub…
5 minutit
Cantores Vagantes rännakul XVIII sajandisse
CD „Muusika põhjalast”: soolod, duod ja sonaadid heliloojatelt J. H. Roman, J. A. Scheibe, J. G. Tromlitz, H. H. Zielche, J. G. Müthel. Reet Sukk (flööt), Reinut Tepp (klavessiin), Egmont Välja (tšello). Toonmeister Tanel Klesment. ERR, 2013.
Kontsert „XVIII sajandi kvartetid”: J. B. de Boismortier, J. F. Fasch, G. Ph. Telemann,…
Kontsert „XVIII sajandi kvartetid”: J. B. de Boismortier, J. F. Fasch, G. Ph. Telemann,…
3 minutit
Tuled kustusid
Tallinna Filharmoonia ja Eesti Kontsert lõpetasid kontserdihooaja
Tallinna Kammerorkestri hooaja lõppkontsert „Haydn”: solist Silver Ainomäe, dirigent Risto Joost 10. V Mustpeade majas.
Mustpeade majas oli tulede kustutajaks Risto Joost koos Tallinna Kammerorkestriga ja kogu kava oli koostatud lihtsa valemiga Joseph Haydni teostest. Haydnil on teatavasti 104 sümfooniat ja sel õhtul olid…
Tallinna Kammerorkestri hooaja lõppkontsert „Haydn”: solist Silver Ainomäe, dirigent Risto Joost 10. V Mustpeade majas.
Mustpeade majas oli tulede kustutajaks Risto Joost koos Tallinna Kammerorkestriga ja kogu kava oli koostatud lihtsa valemiga Joseph Haydni teostest. Haydnil on teatavasti 104 sümfooniat ja sel õhtul olid…
3 minutit
