Mõistatuse lahendamise võtmeks sai vihje poisi eale. Seejuures sai tõeks vana tõdemus, et uus on hästi unustatud vana. „Unustatud vanaks” osutus barokiaegne kunstnike biograafiate koostaja Joachim von Sandrarti suurteos „Saksa Ehituskunsti, Skulptuuri ja Maalikunsti Akadeemia, Nürnberg 1675/1679/1680” („Deutsche Academie der Bau-, Bild- und Mahlerey-Künste, Nürnberg 1675/1679/1680”). Sandrarti kirjapandut tuleb usaldada, sest Block portreteeris teda kahel korral ja seega puutusid nad isiklikult kokku.
Meile on oluline märkus, et Block töötas 1664. aastal hertsog Augusti juures Halles ja portreteeris seal kogu paljulapselist perekonda. Kas meie noormees võis olla üks neist? Esmapilgul tekib küll vastuolu maali dateeringuga, mis on aasta varasem, kuid selle lahendab nooruki sünnikuupäeva vaatamine. Selgub, et pere vanuselt teine poeg August sai 13aastaseks 3. XII 1663. Seega on portree valminud vahetult enne Sandrarti nimetatud 1664. aastat. Arvatavasti oli see Blocki esimene töö portreesarjas, millega ta alustas juba 1663. aasta talvel, jõudes 1664. aastal hertsogi ja hertsoginna kujutamiseni.
Seega võib üsna kindlalt väita, et portreteeritu on Saksi-Weißenfelsi August (1650–1674). Tema isa oli Saksi kuurvürst ja esimene Saksi-Weißenfelsi hertsog August (1614-1680), kes pärines kuulsast Wettinite dünastiast. Isa kaudu on noore Augusti kuulsamateks esiisadeks Taani, Ungari ja Poola kuningad ning isegi keiser Ferdinand I. Ema, hertsoginna Anna Maria (1627–1669), oli Mecklenburg-Schwerini hertsogi Adolf Friedrich I tütar. Usutavasti kutsuski Blocki Hallesse maalima just Anna Maria, sest 1647. aastal oli sellal vaid 16aastane (!) kunstnik maalinud tema isa portree. Kuid juba siis ei saanud tegemist olla Blocki päris esimese tellimusega. Aadlimehigi huvitas ju nende näojoonte täpse tabamise ning luksusliku riietuse edasiandmise oskus. Pilt riietatud nukust, mis sarnaneb modelliga vaid riiete värvi ja lehvide arvu poolest, ei olnud kunstniku ees seismist väärt!
Tulles tagasi maali juurde, tuleb kõigepealt otsida vastust küsimusele, miks ei alustanud kunstnik portreteerimist mitte kõrgeaulisest perepeast, vaid ta alles lapseohtu pojast. Põhjust võib vaid oletada. Ehk oli hertsogi teise poja portreteerimine omamoodi proovitöö, mille õnnestumise järgi lubati jäädvustada tervet peret? Pole võimatu, et see oli seotud poisi sünnipäevaga. Murdeea algus tähendas muretu lapsepõlve lõppu, vastutuse ja kohustuste ülevõtmise algust. Meenutagem, et sageli anti senini regendi kaasabi kasutanud lapskuningatele selles vanuses tegelik võim.
Ka hertsogi perekonda maalima kutsutud Benjamin Blocki näol oli tegemist veel üsna noore, alles 32aastase, kuid juba kuulsa kunstnikuga. Ta sündis Lübeckis, kus sai õpetust oma isalt Daniel Blockilt, kes oli kohaliku tähtsusega kunstnik. Seejärel töötas ta Dresdenis, Viinis ja mõned aastad Ungaris. 1659. aastast peale tegutses ta Itaalias, kus talle usaldati Toscana suurhertsogi Cosimo I de Medici ja isegi paavst Aleksander VII maalimine. Pärast 1660. aastate alguses kodumaale tagasi pöördumist reisis ta Sandrarti andmetel ringi ja portreteeris vürste, krahve ja kuurvürste, saades kõikjal väärikat tasu. Seejuures on hämmastav, kuidas suutis protestandina sündinud Block saada tellimusi mõlemalt poolt usupiiri ning seda ajal, mil 30 aastat kestnud ususõda oli alles hiljuti lõppenud. Seega jääb vaid tõdeda, et tippkunst(nik) ei tunne piire ja anne avab kõik uksed.
Halles peatumine tõi kunstniku ellu rõõmsa pöörde: abielu lillemaalija Anna Katharina Fischeriga, kes õpetas seal hertsoginnale ja ta tütardele lillede kujutamist. Koos lahkuti Viini, kus Block töötas keiser Leopold I juures, luues talle terve portreegalerii. Vastutasuks ülendati ta aadliseisusesse. Lõpuks asus ta püsivalt elama Regensburgi, kus veetis oma elu 25 viimast aastat.
Tema rikkalikust loomingust on kahjuks vähe teada. Kahtlemata on oma osa selles rahututel aegadel, aga ka Blocki kombel jätta oma teosed signeerimata. Või ei sobinud kõrgeauliste isikute portreedele autori nime lisamine kokku ajastu mentaliteediga? (Lapseohtu printsi puhul võis seda siiski lubada.) Erandlik on seegi, et kohas, kuhu Saksamaa baroksetel esindusportreedel kirjutati modelli nimi, on vaid tema iga. Nähtavasti viitab see maali intiimsele iseloomule ning selle tellimisele vaid poissi niigi tundva perekonna tarbeks. Igal juhul lisab meie teose signatuur ajal, mil Blocki loomingut alles taasavastatakse, teosele veelgi hinnalisust.
Mis puutub aga Saksi-Weissenfelsi August noorema käekäiku, siis see on täpselt teada. Ta jõudis abielluda, kuid mitte isaks saada ning oli tegev 1617. aastal asutatud kirjandusseltsis Viljakandev Ühing (ladina keeles Societas fructifera). Seltsi juhiks oli aastatel 1667–1680 tema isa hertsog August. Huvitav on teada, et selles sõpruskonnas, kus kõik kandsid iseloomustavaid hüüdnimesid, oli vana August Hästikasvatatud ja noor August Ettevaatlik. Intelligentsust, tundlikkust ja teatud ettevaatlikkust – või vähemalt barokse bravuuri puudumist – on tema portrees tabanud ka kunstnik. Kahjuks jäi juuniori elukaar väga lühikeseks ja ta suri vaid 23aastasena 11. VIII 1674 oma sünnilinnas Halles. Tema lopsaka dekooriga tinasark on Weißenfelsi lossikiriku krüptis siiani alles.
Kuigi ta isa asutatud meesliin kustus 1746. aastal, on jätkunud noore Augusti sugulasi kõrgaadlike hulka läbi aegade. Naisliini mööda on nende seas portugali kuningas Ferdinand II, Belgia kuningas Leopold I, Mehhiko keisrinna Charlotte ja isegi inglise kuninganna Victoria. Kuna keisri Nikolai II abikaasa Aleksandra Fjodorovna (sündinud Alix von Hessen-Darmstadt) oli kuninganna Victoria lapselaps, siis voolas tilgake Saksi-Weissenfelsi hertsogite verd temaski. Rõõmustagem siis, et nüüdsest polegi üks 13aastane poiss 350 aasta tagusel pildil enam tundmatu, vaid kannab oma auväärse suguvõsa nime.
