Vanad ja kobedad keedavad sülti
Mängufilm „Lootus tärkab” („Hope Springs”, USA 2012, 100 min), režissöör David Frenkel, stsenarist Vanessa Taylor. Osades Meryl Streep, Tommy Lee Jones, Steve Carrell jt.
Mängufilm „Maagiline Belle’i saar” („The Magic Of Belle Isle”, USA 2012, 109 min), režissöör Rob Reiner. Osades Morgan Freeman, Virginia Madsen, Madeline Carroll, Emma Fuhrmann jt.
Aasta alguses jõudis väheseks jäänud…
Mängufilm „Maagiline Belle’i saar” („The Magic Of Belle Isle”, USA 2012, 109 min), režissöör Rob Reiner. Osades Morgan Freeman, Virginia Madsen, Madeline Carroll, Emma Fuhrmann jt.
Aasta alguses jõudis väheseks jäänud…
3 minutit
Verd voolab, kallab, purskab, valgub …
. . . . nõrgub ojadena, jõgedena, paduvihmana, aga ajab pigem naerma kui on õudne
Mängufilm „Kurjad hinged” („Evil Dead”, USA 2013, 91 min), režissöör ja stsenarist Fede Alvarez, stsenarist Diablo Cody, operaator Aaron Morton, kunstnik Robert Gillies, monteerija Bryan Shaw, helilooja Roque Baños. Produtsendid Robert G. Tapert, Sami Raimi & Bruce Campbell. Osades Jane…
Mängufilm „Kurjad hinged” („Evil Dead”, USA 2013, 91 min), režissöör ja stsenarist Fede Alvarez, stsenarist Diablo Cody, operaator Aaron Morton, kunstnik Robert Gillies, monteerija Bryan Shaw, helilooja Roque Baños. Produtsendid Robert G. Tapert, Sami Raimi & Bruce Campbell. Osades Jane…
2 minutit
Radikaalne kunst jumala maises kojas
Suur osa Marianne Kõrveri filmi mõjujõust tugineb tugevale ja delikaatsele originaalmuusikale.
Dokumentaalfilm „Saare võimalikkusest” (OÜ Klaasmeri, 2012, 27 min), režissöör, monteerija ja produtsent Marianne Kõrver, operaator Mart Taniel, helilooja Lauri-Dag Tüür. Esmakordselt eetris 26. XII 2012 ETVs ja esilinastus 15. II 2013 Katariina kirikus Tallinnas.
Marianne Kõrveri nimi jäi kõlama Von Krahli teatri produtseeritud…
Dokumentaalfilm „Saare võimalikkusest” (OÜ Klaasmeri, 2012, 27 min), režissöör, monteerija ja produtsent Marianne Kõrver, operaator Mart Taniel, helilooja Lauri-Dag Tüür. Esmakordselt eetris 26. XII 2012 ETVs ja esilinastus 15. II 2013 Katariina kirikus Tallinnas.
Marianne Kõrveri nimi jäi kõlama Von Krahli teatri produtseeritud…
2 minutit
Ajaloo kujutamine on tundlik teema
Mängufilm „Elavad pildid” (Exitfilm, 2013, 135 min), režissöör ja idee autor Hardi Volmer, stsenaristid Peep Pedmanson ja Hardi Volmer, kunstnik Kalju Kivi, operaator Kristjan-Jaak Nuudi, monteerija Tambet Tasuja, produtsent Anneli Ahven. Osades Sandra Uusberg, Priit Võigemast, Anu Lamp, Tõnu Oja, Ita Ever, Aarne Uusküla, Ain Mäeots, Hendrik Toompere jr jr, Marika Vaarik, Peeter Oja,…
4 minutit
Valkudest rakised valkude tegemiseks
Valkude sünteesi kohta rakkudes on taas ilmsiks tulnud uusi andmeid.
Riigi teaduspreemia saaja Jaanus Remme Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudist on oma kaastöötajatega avastanud, et peale nende…
Riigi teaduspreemia saaja Jaanus Remme Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudist on oma kaastöötajatega avastanud, et peale nende…
4 minutit
Kvaliteetne massikõrgharidus
Uuring näitab, kvaliteedinõuetele vastav võrgukõrgharidus on võimalik.
14. veebruari Sirbis („Haridustsunftide lagunemise ja haridusinnovatsiooni ajastu algus”) kirjeldatakse ulatuslikke online-võrgukursusi (ingl massive open online courses, MOOC), mille mõju kõrgharidusele võib lähiajal kujuneda märkimisväärseks. Kuna eesti keeles on hakatud kasutama mugandust „onlain”, võiks see õpetamisviis kanda nimetust massilised avatud onlainkursused – MAOK.
Kõrghariduse ajakirjas Chronicle of Higher Education on…
14. veebruari Sirbis („Haridustsunftide lagunemise ja haridusinnovatsiooni ajastu algus”) kirjeldatakse ulatuslikke online-võrgukursusi (ingl massive open online courses, MOOC), mille mõju kõrgharidusele võib lähiajal kujuneda märkimisväärseks. Kuna eesti keeles on hakatud kasutama mugandust „onlain”, võiks see õpetamisviis kanda nimetust massilised avatud onlainkursused – MAOK.
Kõrghariduse ajakirjas Chronicle of Higher Education on…
4 minutit
Tähelepanekuid kriisiilmingutest teaduses ja kõrghariduses
Maailma räsiva majanduskriisi varjus on mõnevõrra vähem tähelepanu pälvinud kriisiilmingud kõrghariduses ja teaduses. Majandusküsimuste kõrval ei pruugi selle valdkonna probleemid olla paljude jaoks silmatorkavad ega esmatähtsad, kuid seda olulisemad on nad ühiskonna jaoks pikemas perspektiivis. Just majanduslikult kõrgeltarenenud riikidele teevad need probleemid peavalu, sest oma positsiooni säilitamine sõltub…
6 minutit
Elu ja surma vahel on vaikus
Lavastaja Andres Noormets teeb oma lavastuses „Vaikus” pastorina sügava rolli.
Pärnu Endla „Vaikus”, autor Esko Salervo, dramaturg, lavastaja, lavaja helikujundaja Andres Noormets, valguskujundaja Karmen Tellisaar. Mängivad Jaanus Mehikas, Priit Loog, Sten Karpov, Kaili Viidas, Ireen Kennik, Lii Tedre, Andres Noormets ja Bert Raudsep. Esietendus 16. III Küünis.
Andres Noormets suudab alati üllatada. Igas tema lavastuses on olnud…
Pärnu Endla „Vaikus”, autor Esko Salervo, dramaturg, lavastaja, lavaja helikujundaja Andres Noormets, valguskujundaja Karmen Tellisaar. Mängivad Jaanus Mehikas, Priit Loog, Sten Karpov, Kaili Viidas, Ireen Kennik, Lii Tedre, Andres Noormets ja Bert Raudsep. Esietendus 16. III Küünis.
Andres Noormets suudab alati üllatada. Igas tema lavastuses on olnud…
2 minutit
Pealelend: Jüri Kaldmaa
Kirjanik ja lavastaja Jüri Kaldmaa toob 15. aprillil Tartu Kirjanduse Majas lavale lavastaja ja kirjaniku Jaan Toominga kaks lühinäidendit: „Penskarid” ja „Papa Karla”. Lavastuses mängivad harrastusnäitlejad Ursula Noor ja Peeter Piiri.
Miks sina kui kirjanik võtsid nõuks taas lavastama hakata?
Jüri Kaldmaa, kirjanik ja lavastaja: Minu teatritegemise põhjus on lihtne. Kuna riigiteatri – näiteks Vanemuise –…
Miks sina kui kirjanik võtsid nõuks taas lavastama hakata?
Jüri Kaldmaa, kirjanik ja lavastaja: Minu teatritegemise põhjus on lihtne. Kuna riigiteatri – näiteks Vanemuise –…
1 minut
Näitleja kui omaenese lühikroonika
Ülim viis teatrilaval aus olla on olla ise, „mängida” iseennast, tegeleda omaenese reaalsete probleemidega.
Teatri NO99 „Iga eht südamelöök”, autorid Ene-Liis Semper, Tiit Ojasoo ja NO99 trupp, lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo. Mängivad Rasmus Kaljujärv, Eva Klemets, Risto Kübar, Mirtel Pohla, Gert Raudsep, Inga Salurand ja Marika Vaarik. Esietendus 22. II teatris NO99.
Von…
Teatri NO99 „Iga eht südamelöök”, autorid Ene-Liis Semper, Tiit Ojasoo ja NO99 trupp, lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo. Mängivad Rasmus Kaljujärv, Eva Klemets, Risto Kübar, Mirtel Pohla, Gert Raudsep, Inga Salurand ja Marika Vaarik. Esietendus 22. II teatris NO99.
Von…
6 minutit
Vastuvoolu ujujate meistriklass
Et kõik ausalt ära rääkida, peab alustama sellest, et otsus minna Londonisse väiketeatreid, muuseume ja muud kultuurielu vaatama sündis proosalisest asjaolust: töötus ja tegevusetus keset pimedat Eesti talve. Jäägu (väidetava) lavastajate põua aegne haritud noore lavastaja töötus kurioosumina teiste inimeste lahata, mina räägin Londoni teatrist, mida läksin vaatama nimme selleks, et mitte rääkida muust.
Aasta…
Aasta…
5 minutit
Arhitektuur, suhtluse tulem
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna külalislektorite sarjas astus aprilli algul üles üks tuntumaid ja tunnustatumaid tänapäeva Rootsi arhitekte Gert Wingårdh, kes juhib omanimelist bürood Wingårdhs.1 Gert Wingårdh kaitses doktorikraadi Chalmersi tehnikaülikoolis,2 kus ta on 2007. aastast ka õppejõud. Ta on Gustaf Daléni ja prints Eugeni medali omanik, inseneriainete ja teaduse kuningliku akadeemia (IVA3) liige ning oli ka…
4 minutit
Õhtupoolik Elmar Tampõlluga
Torontost saabus märtsi alguses kurb teade, et arhitekt Elmar Tampõld on lahkunud jäädavalt. Mul oli suur au temaga tuttavaks saada ja tahan siinkohal seda meenutada.
2010. aasta suvel olin koos abikaasaga ligemale kuu aega Kanadas. Torontos majutas meid sugulane Maia Scott, kes ise pole küll arhitekt, kuid on suure huvi arhitektuuri vastu pärinud oma esimeselt abikaasalt…
2010. aasta suvel olin koos abikaasaga ligemale kuu aega Kanadas. Torontos majutas meid sugulane Maia Scott, kes ise pole küll arhitekt, kuid on suure huvi arhitektuuri vastu pärinud oma esimeselt abikaasalt…
2 minutit
Nõukogude ruumipärand taaskasutusse
Arhitektuuribüroo b210 (pildil vasakult Kaidi Õis, Kadri Klementi, Karin Tõugu ja Aet Ader) võitis tänavuse Tallinna arhitektuuribiennaali kuraatorivõistluse ideega „Taaskasutades nõukogude ruumipärandit”. Erilise tähelepanu alla võetakse Tallinna Õismäe…
7 minutit
Rein Kilgi halbade luuletustega hea raamat
Rein Kilk, Armastus e-postis. Kujundanud Rein Kilk. Ilmamaa, 2013. 48 lk.
Peeter Sauter kirjutas Sirbis Rein Raua „Rekonstruktsiooni” käsitledes: „Tore, et raamatuid kirjutavad erineva taustaga inimesed (kelle hulgast vaid mõni üksik on ülikoolis kirjanikuks õppinud ja eestlaste puhul siis Moskvas)” (Sauter, „Rein Raua vahepeatus teel mitmekihilisusesse”, 28. III). Kas see just alati tore…
Peeter Sauter kirjutas Sirbis Rein Raua „Rekonstruktsiooni” käsitledes: „Tore, et raamatuid kirjutavad erineva taustaga inimesed (kelle hulgast vaid mõni üksik on ülikoolis kirjanikuks õppinud ja eestlaste puhul siis Moskvas)” (Sauter, „Rein Raua vahepeatus teel mitmekihilisusesse”, 28. III). Kas see just alati tore…
5 minutit
Õhust ja armastusest
Liis Koger, Vana kuu hea and. Kujundanud Valter Jakovski. Eesti Keele Sihtasutus, 2012. 48 lk.
See õbluke „Vana kuu hea and” on järg noore maalikunstniku esimesele luulekogule „Tantsud armastuse lõppu” (2010). Kesta järgi otsustades võiks nende ilmumisaega just vastupidiseks pidada: „Vana kuu hea and” on tasku mõõtu tagasihoidlik vihk, pole see varustet isegi mitte ilmumisaasta ega leheküljenumbritega…
See õbluke „Vana kuu hea and” on järg noore maalikunstniku esimesele luulekogule „Tantsud armastuse lõppu” (2010). Kesta järgi otsustades võiks nende ilmumisaega just vastupidiseks pidada: „Vana kuu hea and” on tasku mõõtu tagasihoidlik vihk, pole see varustet isegi mitte ilmumisaasta ega leheküljenumbritega…
2 minutit
Kui rahvamajandus ei kutsu ega eruta
Trubetsky ja Vaigu mõtet viljastavad erinevad maailmad. Trubetskyt paelub uusaegne revolutsioonilisus, Vaik pärineb pigem konservatiivsest keskajast.
Mait Vaik, Kõigil on alati õigus. Toimetanud Annika Reiljan. Sven-Erik Stambergi graafika. Autori väljaanne, 2012. 160 lk.
Mait Vaigu esimene suurema publiku ette jõudnud loometöö pärineb umbes 25 aasta tagusest ajast, kui ansambli Vennaskond repertuaari tekkis lugu „Musta lipu…
Mait Vaik, Kõigil on alati õigus. Toimetanud Annika Reiljan. Sven-Erik Stambergi graafika. Autori väljaanne, 2012. 160 lk.
Mait Vaigu esimene suurema publiku ette jõudnud loometöö pärineb umbes 25 aasta tagusest ajast, kui ansambli Vennaskond repertuaari tekkis lugu „Musta lipu…
5 minutit
Kirjanik kõrgepingeliinil
Iisraeli araablasest kirjanik Sayed Kashua palestiina identiteeti otsimas
Sissejuhatuseks tuleks pisut selgitada raamatuostmise eripära Iisraelis. Jeruusalemma lääneosas leiab kirjavara eelkõige rohelise sildiga „Steimatzky” kauplustest: tundliku sulega David Grossman, piirita huumorimeelega „juudi Kivisildnik” Etgar Keret, tõsine Meir Šalev, rääkimata Amos Ozist, Šmuel Josef Agnonist ja David Šaharist, kes eesti keeleski professor Kalle Kasemaa nõtkes tõlkes olemas. Peamiselt…
Sissejuhatuseks tuleks pisut selgitada raamatuostmise eripära Iisraelis. Jeruusalemma lääneosas leiab kirjavara eelkõige rohelise sildiga „Steimatzky” kauplustest: tundliku sulega David Grossman, piirita huumorimeelega „juudi Kivisildnik” Etgar Keret, tõsine Meir Šalev, rääkimata Amos Ozist, Šmuel Josef Agnonist ja David Šaharist, kes eesti keeleski professor Kalle Kasemaa nõtkes tõlkes olemas. Peamiselt…
6 minutit
Kontserdipeegel
Kevad on saabunud
„Kuldne klassika”: RO Estonia orkester, solistid Anna-Liisa Bezrodny (viiul) ja Ivari Ilja (klaver), dirigent Vello Pähn 4. IV Estonia kontserdisaalis.
Estonia kontserdisaalis saabus kevad 4. aprillil, kui lavale tuli Rahvusooperi Estonia orkester. On olnud aegu, kui seda loomingulist kooslust ka sümfooniaorkestriks on kutsutud ning olles kontserdisaali laval eesmärgiga anda sümfooniakontsert ta seda ju ongi. Aga…
„Kuldne klassika”: RO Estonia orkester, solistid Anna-Liisa Bezrodny (viiul) ja Ivari Ilja (klaver), dirigent Vello Pähn 4. IV Estonia kontserdisaalis.
Estonia kontserdisaalis saabus kevad 4. aprillil, kui lavale tuli Rahvusooperi Estonia orkester. On olnud aegu, kui seda loomingulist kooslust ka sümfooniaorkestriks on kutsutud ning olles kontserdisaali laval eesmärgiga anda sümfooniakontsert ta seda ju ongi. Aga…
5 minutit
Kvantiteeti ja kvaliteeti Naissoo konkursilt
Aprill on aeg, mil iga muusikasõber ilmselt sooviks end kloonida, et jõuda võimalikult paljudele kõikidest neist üritustest, mis just sel kuul toimuvad. Igale poole ei jõua ja kõigele tähelepanu ei jagu. Nii oli peaaegu võimatu hoomata näiteks kogu Tallinna muusikanädala kolossaalset programmi. Täpselt TMW-ajale langes aga üks hoopis teine väärika ajalooga muusikasündmus,…
1 minut
Mitte neli, vaid kuus aastaaega
CD „Kuus aastaaega+”. Pärnu Linnaorkester ja Maano Männi (viiul). Astor Piazzolla ja Evald Vainu muusika, Tanel Klesmenti helikujundus. © Pärnu Linnaorkester, 2012.
Meie viiulisolistid ei lase heliplaate välja just ülearu sageli, seetõttu väärib Maano Männi (viiul) ja Pärnu Linnaorkestri hiljuti ilmunud „Kuus aastaaega+” juba iseenesest tähelepanu. Seda enam, et populaarse tango nuevo ehk kontserttangode helilooja…
Meie viiulisolistid ei lase heliplaate välja just ülearu sageli, seetõttu väärib Maano Männi (viiul) ja Pärnu Linnaorkestri hiljuti ilmunud „Kuus aastaaega+” juba iseenesest tähelepanu. Seda enam, et populaarse tango nuevo ehk kontserttangode helilooja…
2 minutit
Pealelend: Mikk Murdvee
Oled märtsis üsna intensiivselt koos olnud Tallinna muusikakeskkooliga. Mille poolest on see kool sulle eriline ja mille poolest tähtis Eestis ja rahvusvahelises kontekstis?
Mikk Murdvee: Muusikakeskkooli teeb mulle eriliseks juba selle saamislugu, ajaloost rääkimata. Kooli üks rajajad oli minu vanaisa Vladimir Alumäe – tema oli üks neid, kes seda kooli siia Eestisse väga tahtsid ja selle…
Mikk Murdvee: Muusikakeskkooli teeb mulle eriliseks juba selle saamislugu, ajaloost rääkimata. Kooli üks rajajad oli minu vanaisa Vladimir Alumäe – tema oli üks neid, kes seda kooli siia Eestisse väga tahtsid ja selle…
1 minut
Olevik, täis muusikat
„Kivimäe virtuoosid 2013”: TMKK noored solistid Tallinna Kammerorkestri ees, dirigent Mikk Murdvee 1. III Mustpeade majas.
„Lux aeterna”: TMKK sümfooniaorkester ja koor ning Eesti Filharmoonia Kammerkoor, dirigent Mikk Murdvee 28. III Estonia kontserdisaalis.
Tallinna muusikakeskkooli märtsikuu tegemised paistsid juba kaugelt silma atraktiivse ja huvitavana, pakkusid rikkalikke muusikaelamusi ka laiemale publikule. Siinkohal peatun muusikakeskkooli kahel läinud kuud raaminud suurel…
„Lux aeterna”: TMKK sümfooniaorkester ja koor ning Eesti Filharmoonia Kammerkoor, dirigent Mikk Murdvee 28. III Estonia kontserdisaalis.
Tallinna muusikakeskkooli märtsikuu tegemised paistsid juba kaugelt silma atraktiivse ja huvitavana, pakkusid rikkalikke muusikaelamusi ka laiemale publikule. Siinkohal peatun muusikakeskkooli kahel läinud kuud raaminud suurel…
2 minutit
Kõrvutusest koorub kõrvukus
Eesti muusika päevade „Koorumine”: uue koorimuusika kontsert 31. III Mustpeade majas.
Vana kombe kohaselt tähistati esimest ülestõusmispüha värvirohkelt, nauditi ohtralt äsja munetut ning võeti sõbralikult mõõtu, kelle koor on tugevam.
Tabav „koorumine” oli vaid üks Mustpeade majas toimunud Eesti muusika päevade ametliku eelkontserdi kalambuuritsema sundivatest märksõnadest lisaks „soojendusele” ja „kõrvutusele”. Ühele sõnale või väljendile tuginev kontseptuaalsus, mis…
Vana kombe kohaselt tähistati esimest ülestõusmispüha värvirohkelt, nauditi ohtralt äsja munetut ning võeti sõbralikult mõõtu, kelle koor on tugevam.
Tabav „koorumine” oli vaid üks Mustpeade majas toimunud Eesti muusika päevade ametliku eelkontserdi kalambuuritsema sundivatest märksõnadest lisaks „soojendusele” ja „kõrvutusele”. Ühele sõnale või väljendile tuginev kontseptuaalsus, mis…
3 minutit
Üks päev Tallinna muusikanädalal
See laupäev (6. aprill) oli pikk, aga põnev. Esmakordselt esitleti Tallinna muusikanädalal (Tallinn Music Week – TMW) noori klassikatalente Hopneri majas ning samal õhtul olid Estonia kontserdisaali vitriinis (show-case) üles rivistatud (line-up) meie klassikaartistid – s.t need, kellel on juba midagi CVs ette näidata. Noori tutvustas Eesti Muusika Arenduskeskus ja neile andis bukletis…
2 minutit
Kriisiabipakett kaasaegsele kunstile
Tees nr 1. Igasugused papajannsenlikud targutused kaasaegse kunsti kohaliku ebapopulaarsuse tagamaade üle eesti ajakirjanduses – pean meist mõne aja eest üle käinud diskussioonilainest silmas eelkõige Marek Tamme, Anders Härmi ja Krista Kodrese defensiivseid arutluskäike – on oma retoorikalt jõuetud, kunstihariduslikus plaanis viljatud ning kultuuri süvitsi kompinud-lugenud-kogenud-nuusutanud inimesele, kellele ka tekstimõnu elus midagi maksab,…
1 minut
Akademistide kevadnäitus
Johannes Säre näitus „Spacechanges” („Ruumimuutused”) EKK Mis kuni 14. IV, Anneli Porri kuraatoriprojekt „Romeo ja Julia” 1. Mai galeriis 16. III – 7. IV.
Johannes Säre „Ruumimuutused” ja 1. Mai galerii „Romeo ja Julia” näitust iseloomustab mõlemat tugev EKA fotoosakonna hõng, kuid neil on algimpulsi kõrval teisigi sarnaseid omadusi. Nimelt on mõlemad sunnitud kohanduma keskkondade ja…
Johannes Säre „Ruumimuutused” ja 1. Mai galerii „Romeo ja Julia” näitust iseloomustab mõlemat tugev EKA fotoosakonna hõng, kuid neil on algimpulsi kõrval teisigi sarnaseid omadusi. Nimelt on mõlemad sunnitud kohanduma keskkondade ja…
3 minutit
Evi Tihemets teekonnal kunstilabürindis
„Kunstnik on eksleja labürindis, millest ei pääse välja. Tegelikult me ei tahagi sealt välja. See on ahvatlev risk, kord põigata ühte, kord teise umbkäiku, et jälle pöörduda uuele teele ja jätkata matka, silme ees vahetevahel kauge petliku valguse sära – au ja kuulsus.” Nii on Evi Tihemets mõtisklenud 1998. aasta Praha isikunäituse…
5 minutit
Artishoki vestlusring ehk Mis siis ikkagi on kunstikriitika
Artishoki III biennaali kataloogi esitlus ja vestlusring „Kuidas kirjutada kaasaegsest kunstist” Tallinna Solarise keskuse Apollo raamatukaupluses 21. II. Vestlusringis osalesid Liisa Kaljula, Krista Kodres, Rebeka Põldsam, Maria-Kristiina Soomre, Marek Tamm, Margus Tamm ja Andreas Trossek.
III Artishok Biennale. How to Write about Contemporary Art? Koostanud Liisa Kaljula, kujundanud Tuuli Aule…
III Artishok Biennale. How to Write about Contemporary Art? Koostanud Liisa Kaljula, kujundanud Tuuli Aule…
3 minutit
Markus Miessen: oma ideest tuleb rääkida presiidiumis ja põranda all!
Tänavune Eesti Veneetsia biennaali meeskond on tõeliselt rahvusvaheline: kunstnik Dénes Farkas ja komissar Maria Arusoo on küll meie omad, kuid kuraator Adam Budak, kellega koos kirjutas Farkas biennaalikonkursi projekti, kureerib Washingtoni Hirshhorni muuseumi ja skulptuuriaeda, arhitekt Markus Miessen elab Berliinis ja Londonis, näitusekataloogi kujundavad Londoni disainerid…
7 minutit
Vastuseks Olaf Mertelsmannile
Kõigepealt tahan Olaf Mertelsmanni tänada, et ta on raamatusse „Pitka ja pitkapoisid – legendid või tõelisus” üksikasjalikumalt süvenenud ning tõstatanud mõned küsimused (Sirp 8. III). Kuna arvustuses tehakse autorile mitmeid etteheiteid, tuleb üht-teist siiski selgitada. Raamatu suurima puudusena näeb Mertelsmann tõika, et autor on justnagu rikkunud hea ajalookirjutuse tava, ignoreerides peaaegu täielikult ajaloolist konteksti. Ilmselt…
2 minutit
Andropovi demütologiseerimine
Andropov oli nõrk isiksus: ta sõltus teiste arvamusest, pelgas uusi olukordi ja inimesi ning oli ebakindel.
Leonid Mletšin, Andropov. Tõlkinud Margus Leemets. Varrak, 2012. 376 lk.
Ajakirjanik ja ajaloo populariseerija Leonid Mletšin on eesti lugejale tuntud NSV Liidu ja Venemaa välisministrite, KGB esimeeste elulugude ning viimasena 2011. aastal ilmunud Leonid Brežnevi elulooraamatu tõttu. Uurimus Juri Andropovist…
Leonid Mletšin, Andropov. Tõlkinud Margus Leemets. Varrak, 2012. 376 lk.
Ajakirjanik ja ajaloo populariseerija Leonid Mletšin on eesti lugejale tuntud NSV Liidu ja Venemaa välisministrite, KGB esimeeste elulugude ning viimasena 2011. aastal ilmunud Leonid Brežnevi elulooraamatu tõttu. Uurimus Juri Andropovist…
3 minutit
eurorämps (eurotrash)
1. Ameeriklaste vaateid Euroopale on eri aegadel olnud mitmeid.1 Hollywoodi kuldajastu filmides keereldakse tantsusammul euroopa suurlinnade puhastel tänavatel, armutakse esimesest silmapilgust või satutakse kehvast keeleoskusest tingitud naljakatesse olukordadesse. Pariisi või Roomat on kujutatud boheemliku eluviisi ja nostalgia reservuaaridena – romantiliste paikadena, kus veedeti elu parimad aastad ja peeti „pidu sinus eneses”. Sõbralik pilk seiras niimoodi eksootilist…
3 minutit
Olukorrast Euroopas
Ilma irooniata saab nentida, et Euroopa Liit on vähemalt rahvusküsimuses olnud leninistlik projekt. Kui otsida talle ideoloogilist paarikut, siis sobib selleks USAst paremini Nõukogude Liit.
Jürgen Habermas, Zur Verfassung Europas. Ein Essay, Suhrkamp Verlag, 2011.
Kummaline mõelda, aga kümmekond aastat tagasi kurtis Jürgen Habermas selle üle, et Euroopas pole kriisi. See oli aeg, kui Saksamaal ja mujalgi peeti tuliseid…
Jürgen Habermas, Zur Verfassung Europas. Ein Essay, Suhrkamp Verlag, 2011.
Kummaline mõelda, aga kümmekond aastat tagasi kurtis Jürgen Habermas selle üle, et Euroopas pole kriisi. See oli aeg, kui Saksamaal ja mujalgi peeti tuliseid…
8 minutit
Intsident ja pretsedent
Marek Strandberg
Selsamal kaunil teisipäeval, kui parteipoliitiline süsteem oli hommik otsa teeselnud rahvakogu otsuste ja presidendi sõnumi tõsiseltvõtmist, avaldas ta, et tegelikult pole karavani jaoks miski muutunud, kui paiskas välja teate kavatsusest…
Selsamal kaunil teisipäeval, kui parteipoliitiline süsteem oli hommik otsa teeselnud rahvakogu otsuste ja presidendi sõnumi tõsiseltvõtmist, avaldas ta, et tegelikult pole karavani jaoks miski muutunud, kui paiskas välja teate kavatsusest…
2 minutit
