2012-44 (3418)
Musta mandri muusika
Kenya on tuntud peamiselt oma loomarikaste savannide poolest, kuhu väljastpoolt sissesõitnuile korraldatakse ulatuslikke safareid. Sealsele rahvale annab see sissetuleku, aga meile on safari peamine põhjus üldse Kenyasse minna. See on meeliülendav retk, kus võib vabas looduses jälgida meile eksootiliste loomade eluolu. Kuna minusugune turist on varem päris mitmel safaril käinud,…
5 minutit
Kaitstud ja kaitsmisele tulevad väitekirjad
Reet Alas Tartu Ülikool Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), prantsuse keel ja kirjandusDoktoritöö „Eesti ja prantsuse keele tingiva kõneviisi tähendused. Kontrastiivuurimus tõlketekstide ja võrreldava korpuse põhjal” http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/27271/alas_reet.pdf?sequence=4 Juhendaja: PhD Anu Treikelder Oponendid: PhD Eva Havu (Helsingi Ülikool, Soome) ja PhD Heete Sahkai (Eesti Keele Instituut)
Robert Krimmer Tallinna Tehnikaülikool Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor…
Robert Krimmer Tallinna Tehnikaülikool Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor…
5 minutit
Teadusmaailma oskuslik vahendamine ajakirjanduslike võtetega
Stefan Kleini teoseid eneseabi kirjavara alla paigutada ei saa.
Stefan Klein, Andmise mõte. Miks isetus evolutsiooni käigus võidab ja me egoismiga kuigi kaugele ei jõua. Saksa keelest tõlkinud Krista Räni. Toimetanud Piret Pääsuke. Kujundanud Päivi Palts. Varrak, 2012. 319 lk.
Stefan Klein, Lihtsalt õnnelik: õnne valem igaks päevaks. Saksa keelest tõlkinud Krista…
Stefan Klein, Andmise mõte. Miks isetus evolutsiooni käigus võidab ja me egoismiga kuigi kaugele ei jõua. Saksa keelest tõlkinud Krista Räni. Toimetanud Piret Pääsuke. Kujundanud Päivi Palts. Varrak, 2012. 319 lk.
Stefan Klein, Lihtsalt õnnelik: õnne valem igaks päevaks. Saksa keelest tõlkinud Krista…
7 minutit
Kaks kommentaari
Nr. 1
1935. aastal loodud Vabadussammas ja 1985. aastal rajatud Võidu monument on Riia silmapaistvamad märgid, kui mõelda integratsiooniteemale. Vabadussammas, mis seisab kesklinna esinduslikus kohas, on lätlaste pühapaik. Nüüd, seoses Läti oma riigi sünnipäevaga, olid selle kivitrepid kaunistatud lillevanikutega. Brežnevi ajal püstitatud Nõukogude võidusammas, mis paikneb linnaplaneeringu seisukohast Vabadussambaga samal teljel,…
1935. aastal loodud Vabadussammas ja 1985. aastal rajatud Võidu monument on Riia silmapaistvamad märgid, kui mõelda integratsiooniteemale. Vabadussammas, mis seisab kesklinna esinduslikus kohas, on lätlaste pühapaik. Nüüd, seoses Läti oma riigi sünnipäevaga, olid selle kivitrepid kaunistatud lillevanikutega. Brežnevi ajal püstitatud Nõukogude võidusammas, mis paikneb linnaplaneeringu seisukohast Vabadussambaga samal teljel,…
1 minut
Infoühiskonnast hereetiliselt II
Eelmisel korral (Sirp nr 42) oli juttu infoühiskonna tunnustest ja omadustest. Jõudsime välja sinna, et kaks infoühiskonna tähtsaimat kategooriat on identiteet ja privaatsus, samuti tõdemuseni, et mõlemad vajavad uutes tingimustes olulist ümbermõtestamist. Käsitlemist vajavad veel kolm infoühiskonnale omast kategooriat, et saaksime järgmisel korral lahata juba rahvuspoliitika rolli infoühiskonnas.
Autentimisvahendid. Maha krediitkaart!
Kaugautentimist…
Autentimisvahendid. Maha krediitkaart!
Kaugautentimist…
4 minutit
Kuidas päästa skulptuurikvadriennaal?
XI Riia skulptuurikvadriennaal „Integratsiooni anatoomia” Läti raudteemuuseumis kuni 25. XI. Kuraatorid Aigars Bikše, Inese Baranovska ja Ivars Drulle, kunstnikud Adel Abidin (Soome), Conny Blom (Rootsi), Isaac Cordal (Hispaania), Hubert Czerepok (Poola), Christoph Faulhaber (Saksamaa), IR WIN (Sloveenia), Pravdoliub Ivanov (Bulgaaria), Kirke Kangro (Eesti), Ernests Kļaviņš (Läti), Andree Korpys ja Markus…
5 minutit
Pealelend. Piret Minn
Rõõm on kuulda, et Sadolini kunstiauhind on ellu äratatud. Varem oli meie vanim erakapitali välja antav Sadolini auhind mõeldud eelkõige maalikunstnikele („värvist kui kunstist”), kuigi varasemaski statuudis vaadati tunnustatut laiemas kontekstis (kunst avaliku ruumi loomuliku osana, kunstnik kui loov mõtleja ja ühiskonna rikastaja). Uue statuudi järgi on see mõeldud „lootustandvale…
1 minut
Autasu
Konrad Mäe autasu Kaido Olele
Ilmselt ei ole enam kellelegi uudis, et tänavu 33. korda välja antud Konrad Mäe medali pälvis Kaido Ole. Uudis on võib-olla vaid see, kui üksmeelselt seekord liisk langes, sest Ole kandidatuuri oli esitanud koguni üksteist Eesti kunstiinstitutsiooni. Küsigem retooriliselt: kas preemiakomisjonil oli tegelikult üldse valikut?
Konrad Mäe…
Ilmselt ei ole enam kellelegi uudis, et tänavu 33. korda välja antud Konrad Mäe medali pälvis Kaido Ole. Uudis on võib-olla vaid see, kui üksmeelselt seekord liisk langes, sest Ole kandidatuuri oli esitanud koguni üksteist Eesti kunstiinstitutsiooni. Küsigem retooriliselt: kas preemiakomisjonil oli tegelikult üldse valikut?
Konrad Mäe…
2 minutit
Oskus püstitada küsimusi
Balti Assamblee kunstiauhinna pälvinud OÜga Visible Solutions ehk Karel Koplimetsa, Sigrid Viiri ja Taaniel Raudsepaga vestleb Mario Laul.
Anneli Porrile antud intervjuus (KUNST.EE 2012, nr 3-4, lk 6–10) olete põhjalikult sõnastanud oma suhte loomemajandusega. Te justkui allute majanduslikule loogikale, kuid olete kriitilised. Kuidas selle vastuolulise positsiooniga ikkagi on?
Sigrid Viir: Mina ei…
Anneli Porrile antud intervjuus (KUNST.EE 2012, nr 3-4, lk 6–10) olete põhjalikult sõnastanud oma suhte loomemajandusega. Te justkui allute majanduslikule loogikale, kuid olete kriitilised. Kuidas selle vastuolulise positsiooniga ikkagi on?
Sigrid Viir: Mina ei…
8 minutit
Mantel on päritud
EILi sari „Helisev muusika …”: Mati Palm ja Helin Kapten 15. XI Mustpeade maja valges saalis.
Aegu tagasi imetlesime Tiit Kuusiku karjääri kestvust, kui ta veel laulja kohta eakana oli säilitanud haruldase vormi ning esitas tervikuna Schuberti tsükli „Talvine teekond”. Tänavu 70. eluaastat tähistanud bassbariton Mati Palm andis äsja Tallinnas täismõõdulise…
Aegu tagasi imetlesime Tiit Kuusiku karjääri kestvust, kui ta veel laulja kohta eakana oli säilitanud haruldase vormi ning esitas tervikuna Schuberti tsükli „Talvine teekond”. Tänavu 70. eluaastat tähistanud bassbariton Mati Palm andis äsja Tallinnas täismõõdulise…
1 minut
Resonabilis – kümme aastat helisemas
Kontsert „Resonabilis 10”: Iris Oja (metsosopran), Tarmo Johannes (flöödid), Kristi Mühling (kannel) ja Aare Tammesalu (tšello) 10. XI Kirjanike Maja musta laega saalis.
Oma esimest ümmargust sünnipäeva tähistanud nüüdismuusika ansambel Resonabilis (‘helisev’ lad k) on esmapilgul üsna tavatu kooslus: teist analoogilist vokaali, flöödi, kandle ja tšello kvartetti maailmas nagu ei teagi.…
Oma esimest ümmargust sünnipäeva tähistanud nüüdismuusika ansambel Resonabilis (‘helisev’ lad k) on esmapilgul üsna tavatu kooslus: teist analoogilist vokaali, flöödi, kandle ja tšello kvartetti maailmas nagu ei teagi.…
2 minutit
Kõik vajalik on kätketud kõladesse
Chick Corea, Christian McBride ja Brian Blade 14. XI Nokia kontserdimajas.
On tõeliselt harv nähe, et Eestis koguneb džässistandardeid mängivat klaveritriot kuulama üle pooleteise tuhande inimese. Eks reklaam ja arvukad Grammyd tee oma töö, aga äkki pöörabki eestlane end üha enam ja enam improvisatoorse kunsti poole: džässi võib ju julgelt nimetada…
On tõeliselt harv nähe, et Eestis koguneb džässistandardeid mängivat klaveritriot kuulama üle pooleteise tuhande inimese. Eks reklaam ja arvukad Grammyd tee oma töö, aga äkki pöörabki eestlane end üha enam ja enam improvisatoorse kunsti poole: džässi võib ju julgelt nimetada…
2 minutit
Kolm õhtut vene keelpillitippudega
„Daam tšelloga”: Natalja Gutman (tšello) ja ERSO, dirigent Andres Mustonen 16. XI Estonia kontserdisaalis.
Nagu juba kontserdi pealkirigi vihjab, oli eelmise ERSO kontserdi peategelaseks daam. Ja juhtumisi mängib see daam väga hästi tšellot. Kuigi, mis juhusest siin enam saab rääkida, kui paar päeva enne kontserti tähistas tšellolegend 70. sünnipäeva. Natalja Gutmani…
Nagu juba kontserdi pealkirigi vihjab, oli eelmise ERSO kontserdi peategelaseks daam. Ja juhtumisi mängib see daam väga hästi tšellot. Kuigi, mis juhusest siin enam saab rääkida, kui paar päeva enne kontserti tähistas tšellolegend 70. sünnipäeva. Natalja Gutmani…
4 minutit
Trio Artimus – vaimustav ansamblimäng
Trio Artimus: Anna-Liisa Bezrodny (viiul), Henry-David Varema (tšello), Irina Zahharenkova (klaver) 13. XI Estonia kontserdisaalis.
Õigustatult Eesti üheks (noorimaks) esindusansambliks tituleeritud trio eesmärk on üllatada publikut mitmekülgsete kontserdikavadega ning esitada suurte heliloojate loomingut austuse ja kirega. Seekord võis publik nautida Bedřich Smetana, Lera Auerbachi ja Maurice Raveli kammermuusikat.
Kontserdi esimene pool avas…
Õigustatult Eesti üheks (noorimaks) esindusansambliks tituleeritud trio eesmärk on üllatada publikut mitmekülgsete kontserdikavadega ning esitada suurte heliloojate loomingut austuse ja kirega. Seekord võis publik nautida Bedřich Smetana, Lera Auerbachi ja Maurice Raveli kammermuusikat.
Kontserdi esimene pool avas…
2 minutit
Meisterlik makrokompositsioon
Vanemuise Sümfooniaorkestri kontsert, kavas Kilari, Séjourné, Tubina, Sisaski ja Räätsa muusika, solistid Heigo Rosin (marimba) ja Tõnu Kalm (klarnet), dirigent Lauri Sirp 16. XI Vanemuise kontserdimajas.
Soov minna 16. novembri õhtul Vanemuise kontserdimajja tekkis minus niipea, kui nägin kontserdi kava. Mind on nimelt alati huvitanud kontserdil kõlavate palade seosed nii üksteisega…
Soov minna 16. novembri õhtul Vanemuise kontserdimajja tekkis minus niipea, kui nägin kontserdi kava. Mind on nimelt alati huvitanud kontserdil kõlavate palade seosed nii üksteisega…
3 minutit
Panula konkursi laureaat TKO peadirigendiks
Viimased nädalad on toonud mitu huvitavat uudist meie muusikamaailmast. Alustan lõpust: eelmisel reedel, 16. novembril sai läbi viies Jorma Panula dirigentide konkurss, mille võitjateks kuulutati eesti dirigent Risto Joost ja sakslane Tobias Volkmann. Mõlemad dirigendid jäid jagama teist preemiat. Peale nende kahe otsustas žürii välja anda veel ühe eripreemia, mis…
1 minut
Ma lillesideme võtaks …
EELK Rapla Maarja-Magdaleena kirik on viimastel aastakümnetel kujunenud sealse kirikuõpetaja Mihkel Kuke eestvõttel justkui Eesti vaimuliku muusika keskuseks, sest juba 1993. aastast järjepidevalt toimunud kirikumuusika festivalid on ühendanud muusikuid nii Eestist, Põhjamaadest kui ka Inglismaalt ning hoole ja armastusega peetakse seal koguduses meeles ka meie (unustatud) muusikategelasi.
4. novembril pühendatigi kontsert-jumalateenistus…
4. novembril pühendatigi kontsert-jumalateenistus…
3 minutit
Inimene oma vigadega
Märkmeid näitleja Marika Vaarikust
Juubeliõnnitlused* on humanistlikus plaanis huvitav kirjanduslik žanr, sest neis kirjeldatakse „inimest ilma vigadeta”. Nende lühijuttude peategelased manatakse meie silme ette kangelastena, kellel pole defekte, kõlbelisi probleeme ja loomingulisi madalseise, mistõttu nendest kõnelemise toon on parimal juhul ülistav, halvimal juhul harras. Reeglina lõpevad need peategelase tapmisega: inimesele tõmmatakse…
Juubeliõnnitlused* on humanistlikus plaanis huvitav kirjanduslik žanr, sest neis kirjeldatakse „inimest ilma vigadeta”. Nende lühijuttude peategelased manatakse meie silme ette kangelastena, kellel pole defekte, kõlbelisi probleeme ja loomingulisi madalseise, mistõttu nendest kõnelemise toon on parimal juhul ülistav, halvimal juhul harras. Reeglina lõpevad need peategelase tapmisega: inimesele tõmmatakse…
5 minutit
Eesti Teatriliidu korraline peakoosolek
26. novembril kell 11 teatris NO99
I pool 1. Eesti Teatriliidu tegevusest peakoosolekute-vahelisel ajal (2008–2012). Ain Lutsepp, Eesti Teatriliidu esimees 2. Asja tuuma juba arvudesse ei pane. Kaitsekõne toasooja vastu: miks poliitika on kunstidele parem kodu kui vabaturumajandus? Johan Simons, Münchner Kammerspiele peaintendant 3. Kultuuripoliitikast. 1998. aastast 2020. aastani. Ragnar Siil,…
I pool 1. Eesti Teatriliidu tegevusest peakoosolekute-vahelisel ajal (2008–2012). Ain Lutsepp, Eesti Teatriliidu esimees 2. Asja tuuma juba arvudesse ei pane. Kaitsekõne toasooja vastu: miks poliitika on kunstidele parem kodu kui vabaturumajandus? Johan Simons, Münchner Kammerspiele peaintendant 3. Kultuuripoliitikast. 1998. aastast 2020. aastani. Ragnar Siil,…
1 minut
Õnnetute nukkude õnnestunud elu
„Õnnestunud elu” on fragmentaarne, stseenid vahelduvad nagu filmikaadrid.
Tartu Üliõpilasteatri „Õnnestunud elu”, autor Pavel Prjaško, tõlkija Aare Pilv, lavastaja Kalev Kudu, kunstnik Kiwa. Mängivad Kätlin Armei, Liisu Krass, Triinu Lukas, Kristin Uusna, Tauno Tagel, Kauri Kaljuste, Enor Niinemägi. Esietendus 12. X Tartus Athena keskuse pööningusaalis.
Antidraama „Õnnestunud elu” on lugu kahest koolitüdrukust…
Tartu Üliõpilasteatri „Õnnestunud elu”, autor Pavel Prjaško, tõlkija Aare Pilv, lavastaja Kalev Kudu, kunstnik Kiwa. Mängivad Kätlin Armei, Liisu Krass, Triinu Lukas, Kristin Uusna, Tauno Tagel, Kauri Kaljuste, Enor Niinemägi. Esietendus 12. X Tartus Athena keskuse pööningusaalis.
Antidraama „Õnnestunud elu” on lugu kahest koolitüdrukust…
2 minutit
Pealelend. Raivo Põldmaa
Tallinna Linnateater korraldab 17. – 21. detsembrini teatrifestivali „Talveöö unenägu”, mis on seekord pühendatud ladina-ameerika teatrile ja kannab alapealkirja „Ladina-Ameerika unelm”.
Tänavune „Talveöö unenägu” pakub värskeid väljavõtteid Boliivia, Argentina, Peruu ja Tšiili teatrist. Miks otsustasite seekord sukelduda seda sorti eksootikasse?
RAIVO PÕLDMAA, Tallinna Linnateatri direktor: „Talveöö unenäol” ei ole välja kujunenud…
Tänavune „Talveöö unenägu” pakub värskeid väljavõtteid Boliivia, Argentina, Peruu ja Tšiili teatrist. Miks otsustasite seekord sukelduda seda sorti eksootikasse?
RAIVO PÕLDMAA, Tallinna Linnateatri direktor: „Talveöö unenäol” ei ole välja kujunenud…
2 minutit
Miski on mäda Denn Mark’is
Kui ühes riigis nii palju juuakse, siis peabki asi halvasti lõppema.
Tallinna Linnateatri „Hamlet”, autor William Shakespeare, tõlkijad Georg Meri, Doris Kareva ja Anu Lamp, lavastaja Priit Võigemast, kunstnik Marion Undusk, muusikaline kujundaja ja videokunstnik Veiko Tubin, helilooja Rasmus Puur ja valguskunstnik Priidu Adlas. Mängivad Alo Kõrve, Evelin Võigemast, Epp Eespäev,…
Tallinna Linnateatri „Hamlet”, autor William Shakespeare, tõlkijad Georg Meri, Doris Kareva ja Anu Lamp, lavastaja Priit Võigemast, kunstnik Marion Undusk, muusikaline kujundaja ja videokunstnik Veiko Tubin, helilooja Rasmus Puur ja valguskunstnik Priidu Adlas. Mängivad Alo Kõrve, Evelin Võigemast, Epp Eespäev,…
5 minutit
Kreeka filmid väärivad vaatamist
Tänavuse PÖFFi fookuses on Kreeka viimase paari aasta ekraaniteoste paremik. Selle soliidse kultuuriajalooga riigi filmikunsti ning üldse kreeka päritolu filmiinimesi tuntakse väljaspool emamaad suhteliselt halvasti. Heal juhul osatakse nimetada mõnd juba ammu teada-tuntud nime, nagu Theo Angelopoulos, Mihális Kakogiánnis, Nikos Perakis, John Cassavetes ja Costa-Gavras. Neli esimest on tänaseks siitilmast…
2 minutit
Kaks vene filmi PÖFFil
Mängufilm „Kokoko” (Venemaa 2012, 100 min), režissöör Avdotja Smirnova, stsenarist Avdotja Smirnova, Anna Parmas, helilooja Sergei Šnurov. Osades Anna Mihhalkova, Jana Trojanova, Anna Parmas, Julia Snigir, Gennadi Smirnov, Konstantin Šelestun jt.
„Kokoko” on naiste film, sest kõik olulised tegijad on naised, režissöör, kaasstsenarist, peaosalised, probleemidki, mida valgustatakse ja läbi mängitakse, on…
„Kokoko” on naiste film, sest kõik olulised tegijad on naised, režissöör, kaasstsenarist, peaosalised, probleemidki, mida valgustatakse ja läbi mängitakse, on…
3 minutit
Läbilõige jaapani filmiloost
Jaapani vanima filmistuudio Nikkatsu programm PÖFFil.
Sel aastal tähistab oma 100. sünnipäeva Jaapani vanim filmistuudio Nikkatsu, sellega on kaasnenud mitmeid retrospektiive nii Jaapanis kui mitmel pool mujal. PÖFFi raames jõuab väike valimik Nikkatsu tähelepanuväärsetest saavutustest ka meie kinolinadele. Selle kirjutise trükkimineku ajaks on küll suurem osa programmist juba läbi, aga seda…
Sel aastal tähistab oma 100. sünnipäeva Jaapani vanim filmistuudio Nikkatsu, sellega on kaasnenud mitmeid retrospektiive nii Jaapanis kui mitmel pool mujal. PÖFFi raames jõuab väike valimik Nikkatsu tähelepanuväärsetest saavutustest ka meie kinolinadele. Selle kirjutise trükkimineku ajaks on küll suurem osa programmist juba läbi, aga seda…
3 minutit
Kersna ja Tätte – kehastunud õilsus teleekraanil
Möödunud nädal oli meedias nii poliitika nägu, et seda ei saa ignoreerida. Esmakordselt pärast taasiseseisvumist oleme sattunud olukorda, mis tuttav George Orwelli romaanist „1984”. Suur Õde jälgib meid kõikjal. Suure Õe Kaja Kallase kaunid suured silmad kinnise suu kohal. Häda sellele, kes nüüd veel tõmblukusüsteemi asjatundmatult näperdama kipub või seda…
4 minutit
Kuningas Kelly ehk Võsa Pets USAs
„Just film” on tänase Sirbi ilmumise ajal veel täies hoos, sestap jätan kokkuvõtete tegemise edaspidiseks ning soovitan vaatama minna üht mocumentary’t, mis linastub laupäeval, 24. novembril Tallinnas Solarise kinos kell 19.
„Kuningas Kelly” (rež Andrew Neel, USA 2012, 84 min) on niisugune kummaline film, mis on pealtnäha väga pealiskaudsete hullude tšikkide…
„Kuningas Kelly” (rež Andrew Neel, USA 2012, 84 min) on niisugune kummaline film, mis on pealtnäha väga pealiskaudsete hullude tšikkide…
2 minutit
„Viens, du, trys – graži Lietuva …”*
… laulsid noored eesti arhitektid kolmkümmend aastat tagasi, kui käisid Gediminase ülikooli arhitektuuriosakonna igakevadistel arhitektuuripäevadel Vilniuses. Leedu oli nõukogude aja lõpul arhitektide palverännakute sihtpunkt. Kui Eestis kerkis palju uuemat arhitektuuri kolhoosides, siis Leedus jõudis moodne ehituskunst ka linnadesse. Imetleti Kaunase jalakäijate promenaadi, Vilniusesse püstitatud avalikke hooneid ja Palanga pulbitsevat rannamelu…
4 minutit
Materjali tehe, protoarhitektuur ja teised „õnnelikud juhused”
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna külalislektorite sarjas1 astus 27. septembril üles saksa eksperimentaalse arhitektuuri pioneer Achim Menges loenguga „Materjali tehe” („Material Computation”). Menges on leiutaja selle sõna parimas tähenduses, tema projektid sünnivad suures osas tänu laboratoorsele tööle ja kõrgtehnoloogilistele materjalikatsetustele, ta keskendub uute tehnoloogiaga täiustatud materjalide omadustele ja käitumisele erinevas keskkonnas. Arhitekt…
5 minutit
Järgmine kord Lasnamäel
Eesti Arhitektide Liidu kuraatorinäitusest „Lasn” arhitektuuri- ja disainigaleriis 18. X – 3. XI*
Arhitektuuri- ja disainigalerii näitusel „Lasn” olid välja pandud arhitektide maketeeritud nägemused Lasnamäe keskkonna tulevikust. Kahjuks ei õnnestunud kuraator Reedik Poopuul paigutada tulemusi õigesse konteksti ega lülitada neid pädevate täiendustena keerulisse teemakohasesse diskussiooni.
Näitus „Lasn” paigutus sobivale taustale: seda saadavad…
Arhitektuuri- ja disainigalerii näitusel „Lasn” olid välja pandud arhitektide maketeeritud nägemused Lasnamäe keskkonna tulevikust. Kahjuks ei õnnestunud kuraator Reedik Poopuul paigutada tulemusi õigesse konteksti ega lülitada neid pädevate täiendustena keerulisse teemakohasesse diskussiooni.
Näitus „Lasn” paigutus sobivale taustale: seda saadavad…
3 minutit
Kirjanikud võtsid jälle tuurid üles
Jürgen Rooste: See on üheksas kord mul tolle raamatukogutuuriga seotud olla. Tuletan meelde, et kõik algas tegelikult tülist: Valle-Sten Maiste loost, kuidas raamatukogud ostavad liialt seebikaid ja vähe eesti omakirjandust. Sõnasõda venis pikale ja paisus vahel vihavahtugi, isiklike solvamiste ja solvumisteni mõlemalt poolelt. Ning tüli pole tänaseni päriselt raugend: Langi…
9 minutit
Paar mõttekest kirjandustuuri asjus
Niisiis on IX tuur „Eesti kirjanikud Eesti raamatukogudes” ajalooks saanud, nüüd võib vaid arutada, kuidas läks. Keegi ei tohiks vist väga nuriseda, autod-bussid püsisid teel ja hingedeaja pimedus ei kohutanud lugejaidki. Eks kirjanikud kirjuta ise, mis neil jäi südamele või keelele.
Ühe korraldajana soovin mõistagi kõiki tänada, sest raamatukoguhoidjad üle Eesti…
Ühe korraldajana soovin mõistagi kõiki tänada, sest raamatukoguhoidjad üle Eesti…
2 minutit
Eestiaegsed suurmehed
Vallo Kepp
Jaan Tootseni kõnelus Evald Saagiga, kelle sünnist 24. novembril möödub 100 aastat.
Evald Saag: Sa tahtsid teada, võib-olla kelleltki eeskuju olen saanud või?
Jaan Tootsen: Ma mõtlesin, need suurmehed, kes on sinu ümber olnud see aeg.
Jah, aga mina olin väga halb eeskujude jälgija. Ma iseseisvalt arenesin. Näiteks Masinguga kah, Masing ei…
Jaan Tootseni kõnelus Evald Saagiga, kelle sünnist 24. novembril möödub 100 aastat.
Evald Saag: Sa tahtsid teada, võib-olla kelleltki eeskuju olen saanud või?
Jaan Tootsen: Ma mõtlesin, need suurmehed, kes on sinu ümber olnud see aeg.
Jah, aga mina olin väga halb eeskujude jälgija. Ma iseseisvalt arenesin. Näiteks Masinguga kah, Masing ei…
11 minutit
Vabadusvõitleja meenutab
Eesti iseseisvuse kaotamise põhjusteks peab Soldatov riigi poliitilises elus kolmekümnendatel aastatel aset leidnud allakäiku ja nelja saatuslikku viga.
Sergei Soldatov, Taassünni põuavälgud. Poliitilise võitluse ja kõlbelise valgustuse kogemus. Vene keelest tõlkinud Kalju Mätik. Ortwill, 2012. 262 lk.
Sergei Soldatovi (1933–2003) mälestusteraamat „Зарницы Возрождения: опыт полической борьбы и нравственного просветительства” nägi trükivalgust 1984.…
Sergei Soldatov, Taassünni põuavälgud. Poliitilise võitluse ja kõlbelise valgustuse kogemus. Vene keelest tõlkinud Kalju Mätik. Ortwill, 2012. 262 lk.
Sergei Soldatovi (1933–2003) mälestusteraamat „Зарницы Возрождения: опыт полической борьбы и нравственного просветительства” nägi trükivalgust 1984.…
5 minutit
Sabiinitaride röövimine ehk Kõik teed ei vii Rooma
Rooma üldajaloo uurimises on toimunud paradigmamuutus, kuid Mati Õuna raamatut lugedes seda ei hooma.
Mati Õun, Rooma. Üliriik sõdades. Ühinenud Ajakirjad, 2012, 184 lk.
Rooma riigi tähtsust Euroopa kultuurile ei ole ilmselt võimalik alahinnata: oli ju Rooma esimene suurriik, mis ühendas arvestatavalt suure osa Euroopast ja sellega piirnevatest aladest Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas…
Mati Õun, Rooma. Üliriik sõdades. Ühinenud Ajakirjad, 2012, 184 lk.
Rooma riigi tähtsust Euroopa kultuurile ei ole ilmselt võimalik alahinnata: oli ju Rooma esimene suurriik, mis ühendas arvestatavalt suure osa Euroopast ja sellega piirnevatest aladest Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas…
6 minutit
Meie eitus, meie jaatus
Juba lapsest saadik tunnen ma vastumeelsust koorilaulu suhtes. Käisin küll poolsunniviisiliselt poistekooris ja 1990. aastal isegi üldlaulupeol, kuid sellega see jäi. Pärast laupäevast meeleavaldust tunnistasin sõpradele, et kui kõneisikud Tartus rahvast üles kütsid, ei paindunud minu suu loosungeid hõikuma. Ma polnud ainus, minusuguseid molusid oli seal veel. Püüan siin oma…
2 minutit
Eesti demokraatia defitsiidi ajalugu
Muuta ei tule mitte ainult parteide rahastamist, vaid poliitilist kultuuri tervikuna.
Eesti poliitika ja valitsemine 1991–2011. Toimetanud Raivo Vetik. Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2012. 472 lk.
Minu tutvusringkonnas on Reformierakonna rahastamisskandaal kõige rohkem mõjutanud tulihingelisi liberaale. Kui sageli olen ma viimase paari kuu jooksul kuulnud refrääni „kogu elu olen Reformierakonda valinud, aga kelle…
Eesti poliitika ja valitsemine 1991–2011. Toimetanud Raivo Vetik. Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2012. 472 lk.
Minu tutvusringkonnas on Reformierakonna rahastamisskandaal kõige rohkem mõjutanud tulihingelisi liberaale. Kui sageli olen ma viimase paari kuu jooksul kuulnud refrääni „kogu elu olen Reformierakonda valinud, aga kelle…
4 minutit
Toomhärrade titanomahhia
Marek Strandberg
Välimine nagin tekib tavaliselt siis, kui pinge ja hõõrumine sisse ära ei mahu, suhted sassi lähevad. Ja nii on see olnud aastatuhandeid, nagu kinnitavad iga kultuuri muistsed müüdid. Ühejumalausundites on võimu küsimus teisejärguline, sest kogu võim on kindlalt ühtedesse kätesse koondatud ja võimule väljakutse esitajaid, kui neid üldse peaks…
Välimine nagin tekib tavaliselt siis, kui pinge ja hõõrumine sisse ära ei mahu, suhted sassi lähevad. Ja nii on see olnud aastatuhandeid, nagu kinnitavad iga kultuuri muistsed müüdid. Ühejumalausundites on võimu küsimus teisejärguline, sest kogu võim on kindlalt ühtedesse kätesse koondatud ja võimule väljakutse esitajaid, kui neid üldse peaks…
3 minutit
