-
Jürgen Rooste: See on üheksas kord mul tolle raamatukogutuuriga seotud olla. Tuletan meelde, et kõik algas tegelikult tülist: Valle-Sten Maiste loost, kuidas raamatukogud ostavad liialt seebikaid ja vähe eesti omakirjandust. Sõnasõda venis pikale ja paisus vahel vihavahtugi, isiklike solvamiste ja solvumisteni mõlemalt poolelt. Ning tüli pole tänaseni päriselt raugend: Langi regulatsioon, üleüldisem diskussioon eesti kirjanduse viletsusest-väiksusest, maaraamatukogude kadumine koos koolide ja kohtadega …
Kuidagi, vesteldes Maire Liivametsaga, kes aastaid teinud tänuväärset…
-
25. juuni hommikul suri Hiiu onkoloogiahaiglas viiekümne aasta vanusena luuletaja, kriitik, aja- ja veinikirjanik Kalev Kesküla. Miski tema elu esimesest viiekümnest aastast ei andnud märku sellest, milliste vaevade käes tuleb veeta viimased kuus kuud.
Kalev Kesküla õppis Tallinna 44. Keskkoolis, lõpetas 1983. aastal Tartu Ülikooli eesti filoloogina, töötas Eesti Entsüklopeedia toimetuses ning 1991. aastast Eesti Ekspressis. Ta oli tegev mitmes ühiskondlikus ametis Eesti Kirjanike Liidus, Eesti Kultuurkapitalis ning veiniarmastajate seltsides.
Kalev Kesküla…
-
27. juulil suri Stockholmis eesti eakaim kirjanik Helmi Rajamaa, Välismaise Eesti Kirjanike Liidu liige alates 1973. aastast.
-
Meie hulgast on lahkunud kirjanik Andres Vanapa. Tema kodanikunimi oli Viktor Mellov. Tänavu 2. aprillil sai ta kaheksakümneaastaseks. Avaldame sügavat kaastunnet lahkunu abikaasale Siima ?kopile, ta lastele, sugulastele ja sõpradele.
Eesti kirjanike, kunstnike, näitlejate ja heliloojate hulgas on vähe neid, kes teda poleks tundnud. Vanapa oli suhtlemisaldis boheemlane, kel oli silma inimeste ja nende loodud õhkkonna jaoks. Ta tajus väga ehedalt ühe või teise ajastu atmosfääri.
-
Lahkunud on lastekirjanik Robert Vaidlo. Veel üks põhiliselt lastele kirjutanud mees sellest vitaalsest kirjanduslikust põlvkonnast, kelle noorust või lapsepõlve kujundas viimane maailmasõda. Mitte ainult lähimas tutvuskonnas, vaid ka oma lugejatele, ennekõike lastele oli ta ennekõike Robi, muhe ja heatahtlik pajataja.
Tartu haritlasperes sündinud, Tallinna Prantsuse lütseumis korraliku põhihariduse saanud ja paar semestrit Tartu ülikoolis käia jõudnud noormees mobiliseeriti 1941. aastal Nõukogude armeesse. Sõja tegi ta läbi algusest lõpuni eesti laskurkorpuse suurtükiväelasena.…
-
Üheksakümne kolmandal eluaastal on lahkunud Veera Saar, kelle realistlikud romaanid ja lühiproosa moodustavad sisuka ja eriti tagasivaates paljuski tunnusliku peatüki XX sajandi teise poole eesti kirjandusest. Kaasaegses arvustuses tõsteti teda esile kui südamlikku ja rahvapärast jutustajat, aga oluliseks peeti ka järjekindlat ja andeomast keskendumist põhiliste ja traditsiooniliste eluväärtuste kujutamisele. Neid väärtusi kandsid tugevad, raskustes toimetulevad inimesed, kelle kujutamine sobis realismi rikkamate võimalustega. Just Veera Saare proosa väärtuseline küllastatus asetab tema…
-
Ott Arder märkis Henno Käo kui oma ?Igavese eesli? piltide tegija kaasautorina ära värsiraamatu kaanel. Henno Käo järelehüüdest sõbrale ja kolleegile kumab ühtaegu nii kurbust maise elu lõppemise pärast kui ka usku hingede surematusse, kuid lahedast sõnastusest ei osanud lugejad aimata, et nende ridade kirjutamise järel ei suutnud Henno Käo enam omal jõul toolilt tõusta…
Vähem kui poolteist aastat tagasi teatasid arstid luuletaja abikaasale, et arvatavasti on Hennole antud…
-
NÕUTUS*
-
16. aprillil läks manalateele (välis)eesti ajakirjanik ja kirjanik Valve Saretok.
12. juunil 1911 Valgas ärimehe tütrena sündinud Saretok (abielus Ristkok) on kirjutanud põhiliselt ajaviiteromaane. Pärast Valga tütarlaste gümnaasiumi õppis ta Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti kirjandust ja Põhjamaade ajalugu, hiljem jätkas õpinguid Helsingi ülikoolis. Enne Teist maailmasõda töötas ta ajakirjanikuna, avaldades vesteid ja jutukesi väljaannetes Uus Eesti, Perekonnaleht ja Rahvaleht. Saksa okupatsiooni ajal jätkas sama tegevust Säde pseudonüümi all Eesti Sõnas.…
