2012-43 (3417)
Elektroonilis-puhkpillise impro-raske-muusika pidu tehases
Intervjuus vihjab Maria Faust albumi kontekstile, aga kui asuda läbima muusikarallit nimega „Amager paneb pidu” („Fest på Amager”), siis päris otseste kaardilugeja juhistena neid kommentaare võtta ei saa.
Esimene lugu on petlikult mahe, järgmises loos lisanduvad puhkpillid puhuvad selle mulje minema ja raske-elektroonika sõidab kuulajast üle. Üldpildina ei ole puhkpillidel sel…
Esimene lugu on petlikult mahe, järgmises loos lisanduvad puhkpillid puhuvad selle mulje minema ja raske-elektroonika sõidab kuulajast üle. Üldpildina ei ole puhkpillidel sel…
1 minut
Püstolnaised ja muusika
Maria Faust tutvustab oma improkvintetti ja selle uut albumit.
Taanis elav ja mitut muusikakollektiivi juhtiv eestlannast saksofonist Maria Faust üllitas oktoobri algul uue plaadi ansambliga Pistol Nr 9. Värske kauamängiv „Amager paneb pidu” („Fest på Amager”) on saadaval nii vinüülina kui digitaalselt allalaetavana. Uue albumi sünni puhul vestlesime nii sellel leiduvast…
Taanis elav ja mitut muusikakollektiivi juhtiv eestlannast saksofonist Maria Faust üllitas oktoobri algul uue plaadi ansambliga Pistol Nr 9. Värske kauamängiv „Amager paneb pidu” („Fest på Amager”) on saadaval nii vinüülina kui digitaalselt allalaetavana. Uue albumi sünni puhul vestlesime nii sellel leiduvast…
5 minutit
Linn ja inimesed
Seitsme režissööri tööd on liidetud nädalapäevadest lähtuvaks tsükliks.
Mängufilm „7 päeva Havannas” („7 dias en La Habana”, Prantsusmaa-Hispaania 2012, 129 min), režissöörid Benicio del Toro, Pablo Trapero, Julio Medem, Elia Suleiman, Gaspar Noé, Juan Carlos Tabio, Laurent Catet. Osades Daniel Brühl, Josh Hutcherson, Emir Kusturica, Elia Suleiman, Melissa Rivera ja Jorge…
Mängufilm „7 päeva Havannas” („7 dias en La Habana”, Prantsusmaa-Hispaania 2012, 129 min), režissöörid Benicio del Toro, Pablo Trapero, Julio Medem, Elia Suleiman, Gaspar Noé, Juan Carlos Tabio, Laurent Catet. Osades Daniel Brühl, Josh Hutcherson, Emir Kusturica, Elia Suleiman, Melissa Rivera ja Jorge…
3 minutit
Ekstsentrilisi tüüpe püüdes
Filmid on pikema ja lühema aja jooksul kokku krousitud.
Dokumentaalfilm „Mees torukübaraga” (Vesilind, 2012, 50 min), režissöör Riho Västrik, operaatorid Ivar Toodo, Riho Västrik ja Arvo Vilu, monteerija Kadriann Kibus. Esilinastus 4. X kinos Sõprus.
Dokumentaalfilm „Tõsise näoga mees” (Filmivabrik, 2012, 28 min), režissöör, stsenarist ja operaator Kristjan Svirgsden, helirežissöör Ivo Felt,…
Dokumentaalfilm „Mees torukübaraga” (Vesilind, 2012, 50 min), režissöör Riho Västrik, operaatorid Ivar Toodo, Riho Västrik ja Arvo Vilu, monteerija Kadriann Kibus. Esilinastus 4. X kinos Sõprus.
Dokumentaalfilm „Tõsise näoga mees” (Filmivabrik, 2012, 28 min), režissöör, stsenarist ja operaator Kristjan Svirgsden, helirežissöör Ivo Felt,…
3 minutit
„Just film” on kirev, põrklev ja nunnu
15. – 25. XI peetakse noorte- ja lastefilmide festivali.
Üks pikemaid eriprogramme PÖFFi raames on laste- ja noortefilmide alafestival „Just film”. Tänavu kuulub sellesse programmi 48 filmi ning nagu igal aastal panen ma ka seekord täiskasvanud vaatajaile südamele: vaadake linateoseid ka „Just filmi” programmi hulgast, see värskendab pilku, avardab maailmavaadet, virgutab…
Üks pikemaid eriprogramme PÖFFi raames on laste- ja noortefilmide alafestival „Just film”. Tänavu kuulub sellesse programmi 48 filmi ning nagu igal aastal panen ma ka seekord täiskasvanud vaatajaile südamele: vaadake linateoseid ka „Just filmi” programmi hulgast, see värskendab pilku, avardab maailmavaadet, virgutab…
2 minutit
Hästi rütmistatud protsessioon inimlikku viletsusse
„Deemonid” on surmtõsine film surmtõsistest asjadest, teemaks inimese moraalne allakäik.
Mängufilm „Deemonid” (Kopli Kinokompanii ja Exitfilm, 2012, 118 min), režissöör Ain Mäeots, stsenaristid Ain Mäeots ja Toomas Tilk, operaator Elen Lotman, kunstnik Tiiu-Ann Pello, produtsent Anneli Ahven, helilooja Andres Lõo, monteerija Tambet Tasuja, helirežissöörid Horret Kuus ja Olger Bernadt, valgusmeister Henri…
Mängufilm „Deemonid” (Kopli Kinokompanii ja Exitfilm, 2012, 118 min), režissöör Ain Mäeots, stsenaristid Ain Mäeots ja Toomas Tilk, operaator Elen Lotman, kunstnik Tiiu-Ann Pello, produtsent Anneli Ahven, helilooja Andres Lõo, monteerija Tambet Tasuja, helirežissöörid Horret Kuus ja Olger Bernadt, valgusmeister Henri…
4 minutit
Mehed rääkisid, mina võtsin üles
Filmimehe Manfred Vainokiviga vestleb Jüri Laulik.
Operaator ja dokumentaalfilmilavastaja Manfred Vainokivi on sündinud 10. jaanuaril 1964. aastal Tallinnas, 1982. aastal lõpetas ta TSIKi Otepää filiaali (suusatamise kahevõistlus), 1998–2001 õppis Eesti Kunstiakadeemias kujunduskunsti, 1982–1988 Eesti Telefilmis operaatori assistent ja kombineeritud võtete operaator, aastatel 1989–1991 Stuudio B režissöör (tegi kolm osa joonisseriaalist „Ohtlikud…
Operaator ja dokumentaalfilmilavastaja Manfred Vainokivi on sündinud 10. jaanuaril 1964. aastal Tallinnas, 1982. aastal lõpetas ta TSIKi Otepää filiaali (suusatamise kahevõistlus), 1998–2001 õppis Eesti Kunstiakadeemias kujunduskunsti, 1982–1988 Eesti Telefilmis operaatori assistent ja kombineeritud võtete operaator, aastatel 1989–1991 Stuudio B režissöör (tegi kolm osa joonisseriaalist „Ohtlikud…
5 minutit
Kõrgharidusreform hakkab ülikoolidesse jõudma
Paljude riikide kogemus tõendab, et sotsiaalse ja majandusliku edenemise üheks määravamaks teguriks on rahvusliku kõrghariduse konkurentsivõime. Kõrgharidus muutus möödunud sajandi kuuekümnendatel-seistmekümnendatel aastatel väheste elitaarsest privileegist kättesaadavaks suurele osale noortest. Meile jõudis see koos taasiseseisvumisega enam kui 20 aastat hiljem. Seni ühest ülikoolist ja viiest kõrgemast õppeasutusest koosnenud süsteem paisus kümne…
5 minutit
Hajali, aga täiesti avalik veetše
Keegi ei taha tunnistada, et ta ise oma peaga ka midagi arvab või mõtleb.
Nüüdseks on Nokia* oma allakäigutrepil komistanud ning jalaluud lõplikult murdnud, pulk1 koos sõnumiga on sujuvalt üle antud Tigedatele Lindudele (Angry Birds). Segaduses eestlane aga soovib endiselt leida Eesti Nokiat. Peab ju ometi ka meil leiduma midagi suurt…
Nüüdseks on Nokia* oma allakäigutrepil komistanud ning jalaluud lõplikult murdnud, pulk1 koos sõnumiga on sujuvalt üle antud Tigedatele Lindudele (Angry Birds). Segaduses eestlane aga soovib endiselt leida Eesti Nokiat. Peab ju ometi ka meil leiduma midagi suurt…
3 minutit
Müütiline konflikt teaduse ja religiooni vahel
Autorit huvitab, miks valitseb sedavõrd suur lõhe akadeemilise arusaama ja avaliku arvamuse vahel.
Ajaleheartiklid kubisevad klišeedest. Tegu ei ole mitte niivõrd äraleierdatud väljendite, kuivõrd osakestega üldlevinud arusaamadest, mis lasevad ajakirjanikel hõlpsasti oma lugejad otsekohe õigele lainepikkusele häälestada. Varasemaid kirjutisi tähelepanelikult vaadeldes selgub aga, et see, mis eile oli klišee, on tänapäeval…
Ajaleheartiklid kubisevad klišeedest. Tegu ei ole mitte niivõrd äraleierdatud väljendite, kuivõrd osakestega üldlevinud arusaamadest, mis lasevad ajakirjanikel hõlpsasti oma lugejad otsekohe õigele lainepikkusele häälestada. Varasemaid kirjutisi tähelepanelikult vaadeldes selgub aga, et see, mis eile oli klišee, on tänapäeval…
12 minutit
Külma sõja võidurõivastumine
Näitus „Mood ja külm sõda” Kumus kuni 20. I 2013. Näituse on kureerinud ja raamatu koostanud Eha Komissarov ja Berit Teeäär, kujundanud Siiri Vallner ja Indrek Peil, raamatu ja näituse graafilised tekstid kujundanud Tuuli Aule.
Kumu näitus „Mood ja külm sõda” ühendab endas kahte kasvavat trendi: huvi nõukogude perioodi ning moekunsti…
Kumu näitus „Mood ja külm sõda” ühendab endas kahte kasvavat trendi: huvi nõukogude perioodi ning moekunsti…
2 minutit
Graafilise andmekandjaga läbi raudeesriide
Kui Külma sõja ajal oleks keegi öelnud, et kirjandust nüüdiskunsti kohta saadab meile salaja Ameerika Ühendriikide Luure Keskagentuur (LKA), oleksin ta välja naernud. Ent just seda kinnitab nüüd avalikult üks tähtsamaid asjaosalisi Alfred A. Reisch.
Kumu sügiskonverentsi „Kunst ja reaalpoliitika” valdavalt noorepoolsete esinejate hulgas torkas silma eakas Alfred A. Reisch. Siinkohal…
Kumu sügiskonverentsi „Kunst ja reaalpoliitika” valdavalt noorepoolsete esinejate hulgas torkas silma eakas Alfred A. Reisch. Siinkohal…
4 minutit
Kunst ja poliitika, piirid ja potentsiaal
Kumu IV sügiskonverents „Kunst ja reaalpoliitika” 26. ja 27. X.
Kumu sügiskonverents tõi meie nõukogude perioodi käsitlusse veidi rahvusvahelist hõngu. Konverentsi eesmärk oli uurida poliitiliste otsuste ja külma sõja poliitika mõju muutustele kunstis Teise maailmasõja lõpust 1970ndate lõpuni. Erisuguse taustaga esinejate ring hõlmas nii kunstiteadlasi kui ajaloolasi, seetõttu ei olnud konverents…
Kumu sügiskonverents tõi meie nõukogude perioodi käsitlusse veidi rahvusvahelist hõngu. Konverentsi eesmärk oli uurida poliitiliste otsuste ja külma sõja poliitika mõju muutustele kunstis Teise maailmasõja lõpust 1970ndate lõpuni. Erisuguse taustaga esinejate ring hõlmas nii kunstiteadlasi kui ajaloolasi, seetõttu ei olnud konverents…
5 minutit
Kujuri tütar
Maria Maddalena Carlsson 2. II 1922 – 28. IX 2012
Amandus Adamsoni suveateljee Paldiskis oli tema vanema tütre Corinna Tammpere (Kiriena, 1910–1981) elupäevil üsna korras. Alumisel korrusel olid veel hiljemgi stendid fotode ja tekstidega kunstniku biograafiast, mille tegi tema 100. sünniaastapäeva puhul Eesti Kunstimuuseum (tollal Tallinna Riiklik Kunstimuuseum); oli alles ka…
Amandus Adamsoni suveateljee Paldiskis oli tema vanema tütre Corinna Tammpere (Kiriena, 1910–1981) elupäevil üsna korras. Alumisel korrusel olid veel hiljemgi stendid fotode ja tekstidega kunstniku biograafiast, mille tegi tema 100. sünniaastapäeva puhul Eesti Kunstimuuseum (tollal Tallinna Riiklik Kunstimuuseum); oli alles ka…
2 minutit
Jalutuskäik galeriides
Linnapi vaim ja Tartu foto
Peeter Linnapi kuraatoriprojekt „Cross Time” („Läbi aja”) Nooruse galeriis kuni 17. XI. Kunstnikud Peeter Oja ja Mart Juur, Taavi Piibemann, Toomas Kalve ja Madis Katz, Lenin, Tõnu Tamm, Peeter Linnap, Theodor Peeter Linnap, Uku Linnap, Raivo Kelomees, Sten Eltermaa, Triin Rebane, Getter Kuusmaa, Kristi Mägi, Diana…
Peeter Linnapi kuraatoriprojekt „Cross Time” („Läbi aja”) Nooruse galeriis kuni 17. XI. Kunstnikud Peeter Oja ja Mart Juur, Taavi Piibemann, Toomas Kalve ja Madis Katz, Lenin, Tõnu Tamm, Peeter Linnap, Theodor Peeter Linnap, Uku Linnap, Raivo Kelomees, Sten Eltermaa, Triin Rebane, Getter Kuusmaa, Kristi Mägi, Diana…
3 minutit
Pealelend. Riina Oruaas
Seni eraldi tegutsenud Eesti Teatriuurijate Ühenduse ja Eesti Teatrikriitikute Ühenduse liikmed otsustasid ühineda, mille tarvis loodi sellel sügisel MTÜ Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendus (ETUKÜ). Vabatahtlik erialaühendus koondab teatriuurimise, teatrikriitika ning nende õpetamise alal tegutsevaid inimesi.
Mis põhjusel otsustasid teatriuurijad ja -kriitikud suled ühte kappi panna?
Riina Oruaas, Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute…
Mis põhjusel otsustasid teatriuurijad ja -kriitikud suled ühte kappi panna?
Riina Oruaas, Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute…
1 minut
Tšehhovi kaalumine Katariina kirikus
Lembit Petersoni „Onu Vanja” on hillitsetud ja pastelsetes toonides ansamblilavastus.
Theatrumi „Onu Vanja”, autor Anton Tšehhov, lavastaja Lembit Peterson, stsenograaf Vladimir Anšon, valguskunstnik Rene Liivamägi ja helikujundaja Marius Peterson. Mängivad Aleksander Eelmaa (Tallinna Linnateater), Maria Peterson, Eva Eensaar, Mare Peterson, Helvin Kaljula, Andri Luup, Tarmo Song, Ester Pajusoo (Eesti Draamateater), Priit…
Theatrumi „Onu Vanja”, autor Anton Tšehhov, lavastaja Lembit Peterson, stsenograaf Vladimir Anšon, valguskunstnik Rene Liivamägi ja helikujundaja Marius Peterson. Mängivad Aleksander Eelmaa (Tallinna Linnateater), Maria Peterson, Eva Eensaar, Mare Peterson, Helvin Kaljula, Andri Luup, Tarmo Song, Ester Pajusoo (Eesti Draamateater), Priit…
4 minutit
Realismini absurdne „Sinihabe” Krahli teatris
Mõistuspärastatakse kõik ebamõistuspärane.
Von Krahli teatri „Sinihabe”, lavastaja Kertu Moppel ja kunstnik Arthur Arula. Mängivad Mari Pokinen, Liis Lindmaa, Ragne Veensalu, Tõnis Niinemets, Kait Kall ja Mart Koldits. Esietendus 12. X Von Krahli teatris.
Augustis nentis Umberto Eco Eesti Päevalehe veergudel, et kustumatu janu olla kohal mehaanilise pilgu, mitte aga meelte kaudu…
Von Krahli teatri „Sinihabe”, lavastaja Kertu Moppel ja kunstnik Arthur Arula. Mängivad Mari Pokinen, Liis Lindmaa, Ragne Veensalu, Tõnis Niinemets, Kait Kall ja Mart Koldits. Esietendus 12. X Von Krahli teatris.
Augustis nentis Umberto Eco Eesti Päevalehe veergudel, et kustumatu janu olla kohal mehaanilise pilgu, mitte aga meelte kaudu…
2 minutit
Alliksaare ja Ashilevi „Õhtute kollane tolm”
Luulešõu toob Alliksaare teksti turvalisse, eksootiliste elementide ja tantsuga maitsestatud popkultuuri.
Luuletuse, tiheda kujundirohke kirjaliku teksti lavaletoomine ei ole igapäevane ettevõte; eriti raske näib olevat kuulmismulje kaudu pärale viia kõlakujundeid ja tähendusvälju pillutavat Alliksaart. Jim Ashilevi on võtnud endale ambitsioonika ülesande lavastada selle luuletaja üks säravaim teos, täis üllatavaid sisu ja…
Luuletuse, tiheda kujundirohke kirjaliku teksti lavaletoomine ei ole igapäevane ettevõte; eriti raske näib olevat kuulmismulje kaudu pärale viia kõlakujundeid ja tähendusvälju pillutavat Alliksaart. Jim Ashilevi on võtnud endale ambitsioonika ülesande lavastada selle luuletaja üks säravaim teos, täis üllatavaid sisu ja…
4 minutit
Vaikust ja rahu turustav reklaamipaus keset elu alalist saatepäeva
Atmosfäärile ja meditatiivsele meeleolule rõhuv „Õhtute kollane tolm” on installatsiooni tüüpi teatrilavastus.
Von Krahli teatri „Õhtute kollane tolm”, teksti autor Artur Alliksaar, lavastaja, dramaturg ja esitaja Jim Ashilevi, kunstnik Nele Sooväli, koreograaf Liisa Lilienthal-Pärna, valguskunstnikud Oliver Kulpsoo ja Martin Makarevitš. Esietendus 9. X Von Krahli teatri proovisaalis.
Artur Alliksaar, alustada tuleb vist…
Von Krahli teatri „Õhtute kollane tolm”, teksti autor Artur Alliksaar, lavastaja, dramaturg ja esitaja Jim Ashilevi, kunstnik Nele Sooväli, koreograaf Liisa Lilienthal-Pärna, valguskunstnikud Oliver Kulpsoo ja Martin Makarevitš. Esietendus 9. X Von Krahli teatri proovisaalis.
Artur Alliksaar, alustada tuleb vist…
4 minutit
Luulet
Festival „Hullunud Tartu 3. Klišee” 16. ja 17. novembril endises trükikojas ja praeguses Paberimuuseumis (Kastani 38). Lähemalt www.kirjandus.ee
Andy WilloughbyAndres Ehini habe Osutab piirialade poolekus mõistuse väedverega panevad kirja oma luulet –ja kui sa peaksid katsuma astuda liigse sammuvales suunaslasevad nende tsensorid elavatele värssidelekesk pimedat metsa, mõnes kuuvalgusestkumavas kasesalus kuuli kuklasse,kuid Andres…
Andy WilloughbyAndres Ehini habe Osutab piirialade poolekus mõistuse väedverega panevad kirja oma luulet –ja kui sa peaksid katsuma astuda liigse sammuvales suunaslasevad nende tsensorid elavatele värssidelekesk pimedat metsa, mõnes kuuvalgusestkumavas kasesalus kuuli kuklasse,kuid Andres…
2 minutit
Tagasi algusesse
Aga misjaoks?
Urmas Vadi, Tagasi Eestisse. Toimetanud Kajar Pruul. Peeter Alliku kaanepilt, kujundanud Andres Rõhu. JI Klassika, 2012, 279 lk.
Nii-nii. Kätte on jõudnud Urmas Vadi teise romaani aeg. Nagu „Kirjad tädi Annele” (2010) on ka „Tagasi Eestisse” tekst, mis pakub ühtede kaante vahel päris mitut eri tasandi lugu. Romaani raamiks on…
Urmas Vadi, Tagasi Eestisse. Toimetanud Kajar Pruul. Peeter Alliku kaanepilt, kujundanud Andres Rõhu. JI Klassika, 2012, 279 lk.
Nii-nii. Kätte on jõudnud Urmas Vadi teise romaani aeg. Nagu „Kirjad tädi Annele” (2010) on ka „Tagasi Eestisse” tekst, mis pakub ühtede kaante vahel päris mitut eri tasandi lugu. Romaani raamiks on…
4 minutit
Kolm meest maailmas, Eestist rääkimata
Rämpsuta kirjandust ei toodeta. Elulugude buum on meil veel ikka elav. Rännukirjanduski peaaegu samal tasemel kui reality show’d või muud menukid. Aga nagu kirjanduses ikka, sõnnik ujub pinnale ning raskemad metallid settivad lõpuks põhja. Kui siis kullaotsija neid oma panni peal selitab, võib mõnda ehedustki silmata. Mart Kivastiku „Vietnami retsept”…
2 minutit
Esiletükkimatu ja ravitsev harilik mailane
Veronika Kivisilla, Veronica officinalis: kirjutatud Ärapääskülas, Valgesoos, elektrirongis ning nr. 10 ja 18 bussis. Kujundanud Piia Ruber. Verb, 2012. 87 lk.
Veronika Kivisilla on nüüd ka teise jalaga luuletajate kampa astunud. Tundub, et see on juba sootuks veendunum samm, üksjagu heitlusest – olla või mitte olla poeet – on seljataha jäet,…
Veronika Kivisilla on nüüd ka teise jalaga luuletajate kampa astunud. Tundub, et see on juba sootuks veendunum samm, üksjagu heitlusest – olla või mitte olla poeet – on seljataha jäet,…
2 minutit
Araabia humanist
Alaa al-Aswani, Jakubijani maja. Tõlkinud Kalle Kasemaa, toimetanud Edvin Hiedel. Varrak, 2012. 230 lk.
Alustuseks tahan juhtida tähelepanu sellele, et Alaa al-Aswani „Jakubijani maja” on tõlkinud Kalle Kasemaa. Seda seetõttu, et suurte tõlkijate töö jääb enamasti varju. Kasemaa panus eestikeelsesse tõlkekirjandusse ja -kultuuri laiemaltki on aukartustäratav. Ta on tõlkinud kreeka keelest…
Alustuseks tahan juhtida tähelepanu sellele, et Alaa al-Aswani „Jakubijani maja” on tõlkinud Kalle Kasemaa. Seda seetõttu, et suurte tõlkijate töö jääb enamasti varju. Kasemaa panus eestikeelsesse tõlkekirjandusse ja -kultuuri laiemaltki on aukartustäratav. Ta on tõlkinud kreeka keelest…
4 minutit
Koomilis-lüüriline „Roosikavaler”
Richard Straussi ooperi „Roosikavaler” kontsertlavastus: RO Estonia orkester, koor ja poistekoor ning solistid Johanni van Oostrum (sopran), Michaela Selinger (metsosopran), Manfred Hemm (bass), Valentina Farcas (sopran), Heli Veskus (sopran), Urmas Põldma (tenor), Oliver Kuusik (tenor) jpt Vello Pähna dirigeerimisel 7. XI Estonia kontserdisaalis.
Richard Straussi (1864–1949) koomilise ooperi „Roosikavaler” ainus lavastus…
Richard Straussi (1864–1949) koomilise ooperi „Roosikavaler” ainus lavastus…
3 minutit
RAMi uus kava: Gesualdo – Tulev
Mikk Üleoja: publik peab RAMi uuesti üles leidma.
Oma peadirigenditee algul toonitas Mikk Üleoja intervjuus (vt Sirp 17. XI 2011), et kultuur peab kõnetama oma kaasaega ja see tähendab, et suur osa RAMi tegevusest on tulevikus seotud uue repertuaariga. Siis oli töös Mart Jaansoni ja Pärt Uusbergi uudislooming, järgmisel nädalal toob…
Oma peadirigenditee algul toonitas Mikk Üleoja intervjuus (vt Sirp 17. XI 2011), et kultuur peab kõnetama oma kaasaega ja see tähendab, et suur osa RAMi tegevusest on tulevikus seotud uue repertuaariga. Siis oli töös Mart Jaansoni ja Pärt Uusbergi uudislooming, järgmisel nädalal toob…
4 minutit
Kontserdipeegel
Olari Elts esiettekannetega ERSO ees
Sarja „Klassikud” avakontsert „Viis püha puud”: Peeter Sarapuu (fagott), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja dirigent Olari Elts 8. XI Estonia kontserdisaalis.
Olari Elts on haruharva üllatanud meid sellega, et tema kontserdikavades puudub mõni üllatus, milleks seekord oli kahe teose esmaettekanne Eestis. Kui filmi „Tähesõjad” helilooja John Towner Williamsi…
Sarja „Klassikud” avakontsert „Viis püha puud”: Peeter Sarapuu (fagott), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja dirigent Olari Elts 8. XI Estonia kontserdisaalis.
Olari Elts on haruharva üllatanud meid sellega, et tema kontserdikavades puudub mõni üllatus, milleks seekord oli kahe teose esmaettekanne Eestis. Kui filmi „Tähesõjad” helilooja John Towner Williamsi…
8 minutit
Nädal klaveriga
VIII rahvusvaheline pianistide festival „Klaver” esindas head maitset ja kõrget taset.
VIII rahvusvahelisel pianistide festivalil „Klaver” sai 26. X – 2. XI kuulata välismaiste tippude muusikatõlgendusi (Nelson Freire, Andreas Staier, Miroslav Kultõšev, Cédric Tiberghien), meie tunnustatud pianistide esinemisi (Ivari Ilja, Vardo Rumessen), noori andeid (Maksim Štšura, Sten Lassmann, Kristi Kapten, Holger…
VIII rahvusvahelisel pianistide festivalil „Klaver” sai 26. X – 2. XI kuulata välismaiste tippude muusikatõlgendusi (Nelson Freire, Andreas Staier, Miroslav Kultõšev, Cédric Tiberghien), meie tunnustatud pianistide esinemisi (Ivari Ilja, Vardo Rumessen), noori andeid (Maksim Štšura, Sten Lassmann, Kristi Kapten, Holger…
5 minutit
Nokaga maja, terrass-kool, tulest võetud seinad ja teised
14. novembril avati Tartu ülikooli Narva kolledž. Uuest koolimajast ja arhitektuurist laiemalt räägivad Kavakava arhitektid Indrek Peil (pildil alt esimene), Siiri Vallner, Katrin Koov ja Kaire Nõmm. Foto: Piia Ruber.
Margit Mutso vestlus Kavakava arhitektidega
Selle vestluse ajendeid on kaks: äsja valminud Tartu ülikooli Narva kolledž ja samuti hiljuti valmis saanud Tartu…
Margit Mutso vestlus Kavakava arhitektidega
Selle vestluse ajendeid on kaks: äsja valminud Tartu ülikooli Narva kolledž ja samuti hiljuti valmis saanud Tartu…
12 minutit
Kodu Lahemaal. Enne ja nüüd
Oktoobris lõppes arhitektuurivõistlus „XXI sajandi kodu Lahemaal”, näitus osalenud töödest avati Rotermanni soolalaos 9. novembril.
Võistlustingimustega (koostajad Jaan Tiidemann ja Kadi Õis) püstitati ülesanne otsida Lahemaa ruumilisest ja kultuurilisest eripärast lähtuvaid moodsa eesti maakodu lahendusi. Võistlustingimustes rõhutati vajadust alustada kinnistuomanike ning Lahemaa konteksti mõistvate arhitektide dialoog ja mõtestada Lahemaal elamist laiemalt.
Lahemaa…
Võistlustingimustega (koostajad Jaan Tiidemann ja Kadi Õis) püstitati ülesanne otsida Lahemaa ruumilisest ja kultuurilisest eripärast lähtuvaid moodsa eesti maakodu lahendusi. Võistlustingimustes rõhutati vajadust alustada kinnistuomanike ning Lahemaa konteksti mõistvate arhitektide dialoog ja mõtestada Lahemaal elamist laiemalt.
Lahemaa…
5 minutit
Mis tööd me lapsed teevad?
Kui inimeste asemel on tööjõuks saanud masinad, peab just masinad ka tööjõumaksuga koormama.
Tööpuudusega on Eestis segased lood. Isegi viimase majanduskriisi tipphetkel ei tõusnud tööhõive küsimused valitsuse tähelepanu absoluutsesse keskmesse, mistõttu oma õnnetuses mitte üldse ise süüdi töötud jäeti vähemasti Tallinnas hoopis opositsiooni ebameeldivate poliitmängude meelevalda. Eestis näibki tööhõive tähtsaim küsimus…
Tööpuudusega on Eestis segased lood. Isegi viimase majanduskriisi tipphetkel ei tõusnud tööhõive küsimused valitsuse tähelepanu absoluutsesse keskmesse, mistõttu oma õnnetuses mitte üldse ise süüdi töötud jäeti vähemasti Tallinnas hoopis opositsiooni ebameeldivate poliitmängude meelevalda. Eestis näibki tööhõive tähtsaim küsimus…
12 minutit
Vabadusemaigulised mittekohad
Sündmuste üliküllus, ajaloo tihenemine ja kiirenemine teevad ajast mõtlemise ja ajaloole tähenduse andmise nüüdismaailmas keerukaks.
Marc Augé, Kohad ja mittekohad. Tõlkinud Anti Saar, toimetanud Marek Tamm. TLÜ Kirjastus, 2012. 140 lk.
Ilmselt kõige kuulsama elusa prantsuse antropoloogi Marc Augé (1935) „Non-lieux”, mis on eesti keeles saanud pealkirjaks „Kohad ja mittekohad”, ilmus originaalis…
Marc Augé, Kohad ja mittekohad. Tõlkinud Anti Saar, toimetanud Marek Tamm. TLÜ Kirjastus, 2012. 140 lk.
Ilmselt kõige kuulsama elusa prantsuse antropoloogi Marc Augé (1935) „Non-lieux”, mis on eesti keeles saanud pealkirjaks „Kohad ja mittekohad”, ilmus originaalis…
7 minutit
Puhastustule ootuses
Sirp palus mult arvamuslugu poliitilise kriisi kohta. Tõtt-öelda olen raskustes. Mille üle peaks imestama? Avalikuks saanud valed on vaid väikesed haledad vassimised märksa suuremate valede reas. Tegelikkuse ja fassaadi vastuolu on Eestis süvenenud aasta-aastalt, sümptomid on näha ja teemad on üleval ammu. Kõige üllatavam on mingi mõttevirvenduse tekkimine. Ehk tõesti…
6 minutit
Raha tipp
Marek Strandberg
Kõige rohkem ja kõige paremat räägitakse tavaliselt ikka kadunukesest. Temast tuntakse kõige rohkem puudust. Nii lokaalselt kui globaalselt paistab inimkonda kõige enam vaevavat rahapuudus. Lausa kriis (uuel aastal astub USA väidetavalt üle fiskaalkuristiku serva ja rokem keegi teda kunagi ei näe). Aga see pole ju inimkonna esimene ega viimane…
Kõige rohkem ja kõige paremat räägitakse tavaliselt ikka kadunukesest. Temast tuntakse kõige rohkem puudust. Nii lokaalselt kui globaalselt paistab inimkonda kõige enam vaevavat rahapuudus. Lausa kriis (uuel aastal astub USA väidetavalt üle fiskaalkuristiku serva ja rokem keegi teda kunagi ei näe). Aga see pole ju inimkonna esimene ega viimane…
3 minutit
