2012-42 (3416)
Üks muuseumilugu, nii nagu lugu on
Muuseume on Eestis palju. On heal järjel ning kiratsevaid. Kurvalt unustusse vajunud ja vaikselt tiksuvaid ning aktiivselt oma asja ajavaid muuseume. Muuseumitööle lähenemine on erinev.
Ideaalis peaks muuseum meile jutustama lugu. Milline see lugu on, sõltub konkreetsest muuseumitöötajast, olgu selleks siis rahulikult silmad avali tukkuv proua kusagil saalinurgas või säravsilmne entusiastist…
Ideaalis peaks muuseum meile jutustama lugu. Milline see lugu on, sõltub konkreetsest muuseumitöötajast, olgu selleks siis rahulikult silmad avali tukkuv proua kusagil saalinurgas või säravsilmne entusiastist…
6 minutit
Kuidas teha unelmate teleseriaali!
Jätkan Eesti teleseriaalide suure pere näidete najal ideaalse sarja tegemise kursust. 12. X Sirbis käsitlesin küsilausete kasutamise kunsti, nüüd jõuame kõrgemale tasemele – hüüdlauseteni. Kui küsilaused moodustavad monumentaalse eesti seriaalipüramiidi aluse ja sisu, siis hüüdlaused selle vaimukõrgustesse pürgiva tipu. Esimesed on neste, mida tuhanded usinad töömesilased tilkhaaval seriaalikärge koguvad, vaatajate…
4 minutit
Filmimaailm
Konstantinoopoli vallutamine aastal 1453
48aastase türgi režissööri Faruk Aksoy eepiline ajaloodraama „Vallutusretk 1453: Konstantinoopoli vallutamine” („Fetih 1453”) esilinastus hiljuti 12 riigi kinolevis (Lähis-Idas, Saksamaal ja USAs). See türklaste iseteadvust tublisti tõstnud suurfilm, mis pajatab tollal 21aastase sultani Mehmed II Suure legendaarsest Konstantinoopoli piiramisest, on siiani kindlasti kommertslikult edukaim Türgi ekraaniteos. Oli…
48aastase türgi režissööri Faruk Aksoy eepiline ajaloodraama „Vallutusretk 1453: Konstantinoopoli vallutamine” („Fetih 1453”) esilinastus hiljuti 12 riigi kinolevis (Lähis-Idas, Saksamaal ja USAs). See türklaste iseteadvust tublisti tõstnud suurfilm, mis pajatab tollal 21aastase sultani Mehmed II Suure legendaarsest Konstantinoopoli piiramisest, on siiani kindlasti kommertslikult edukaim Türgi ekraaniteos. Oli…
2 minutit
Tšehhovlik anne
Anne kannab filmi tegevust, vastutegevust veab Frida.
Mängufilm „Eestlanna Pariisis” („Une estonienne à Paris”, Eesti-Prantsusmaa-Belgia 2012, 95 min), režissöör Ilmar Raag, stsenaristid Ilmar Raag, Agnès Feuvre ja Lise Macheboeuf, operaator Laurent Brunet, helilooja Dez Mona. Osades Laine Mägi, Jeanne Moreau, Patrick Pineau, Ita Ever, Piret Kalda, Ago Anderson, Roland Laos, Liis…
Mängufilm „Eestlanna Pariisis” („Une estonienne à Paris”, Eesti-Prantsusmaa-Belgia 2012, 95 min), režissöör Ilmar Raag, stsenaristid Ilmar Raag, Agnès Feuvre ja Lise Macheboeuf, operaator Laurent Brunet, helilooja Dez Mona. Osades Laine Mägi, Jeanne Moreau, Patrick Pineau, Ita Ever, Piret Kalda, Ago Anderson, Roland Laos, Liis…
3 minutit
„Jane Eyre’i” lõputult laienev kaanon
Lummav olustik ja meisterlik näitlemine annavad ajatule armastusloole uut energiat.
Mängufilm „Jane Eyre” (Suurbritannia-USA, 2011, 120 min), režissöör Cary Fukunaga, Moira Buffini stsenaarium Charlotte Brontë romaani alusel, operaator Adriano Goldman. Osades Mia Wasikowska, Michael Fassbender, Jamie Bell, Judi Dench jt. Linastub 12. XI Tartu kinos Cinamon.
„Jane Eyre’i” kinolinale toomise traditsioon ulatub…
Mängufilm „Jane Eyre” (Suurbritannia-USA, 2011, 120 min), režissöör Cary Fukunaga, Moira Buffini stsenaarium Charlotte Brontë romaani alusel, operaator Adriano Goldman. Osades Mia Wasikowska, Michael Fassbender, Jamie Bell, Judi Dench jt. Linastub 12. XI Tartu kinos Cinamon.
„Jane Eyre’i” kinolinale toomise traditsioon ulatub…
2 minutit
Eesti film kohtub eesti kirjandusega
Karl Ristikivi ideekavand 1937. aasta riiklikul filmi-eksposeede võistlusel
Järgnevalt tuleb juttu ühest Karl Ristikivi laiemale avalikkusele seni teadmata filmialasest katsetusest a. D. 1937. Ristikivi poolelt vaadates ja teades tema raugematut filmihuvi, pole siin ilmselt midagi ülearu üllatuslikku, küll aga filmi poolelt vaadates.
1
Eesti filmi on teatavasti aastakümneid peetud „suureks üksiklaseks”. Filmil pole…
Järgnevalt tuleb juttu ühest Karl Ristikivi laiemale avalikkusele seni teadmata filmialasest katsetusest a. D. 1937. Ristikivi poolelt vaadates ja teades tema raugematut filmihuvi, pole siin ilmselt midagi ülearu üllatuslikku, küll aga filmi poolelt vaadates.
1
Eesti filmi on teatavasti aastakümneid peetud „suureks üksiklaseks”. Filmil pole…
6 minutit
Arhitektuurieksport.ee
Arhitektuurieksport nagu ka disaini- või laiemalt kogu kultuurieksport koos oma riiklike tugistruktuuride, fondide ja strateegiatega on üks osa palju räägitud loovmajandusest, tänasest majandusmudelist, kus kultuur ja loov mõtlemine on apetiitseks tooteks pakendatuna valmis riigipiire ületama ja rahvusvahelist tulu tooma. See tulu kerkib kahtlemata sümboolsel tasandil – ja riigid tõepoolest näevad…
6 minutit
Kommentaar. Martin Melioranski ja Meelis Pohlak
Millised võimalused on kunstiakadeemia 3D-laboris? Millega seal tegelete ja kuhu suunas tüürite?
Martin Melioranski, kunstiakadeemia 3D-labori juhataja: 3DL on oma seitsme tegevusaasta vältel pidevalt arenenud ja täiustunud. Labori esimene spetsiaalotstarbeline seade Microscribe G2L 3D digitaiser on endiselt intuitiivne ja piisavalt täpne1 ruumiliste objektide arvutisse digiteerimise vahend. See on ka pedagoogiliselt hea…
Martin Melioranski, kunstiakadeemia 3D-labori juhataja: 3DL on oma seitsme tegevusaasta vältel pidevalt arenenud ja täiustunud. Labori esimene spetsiaalotstarbeline seade Microscribe G2L 3D digitaiser on endiselt intuitiivne ja piisavalt täpne1 ruumiliste objektide arvutisse digiteerimise vahend. See on ka pedagoogiliselt hea…
4 minutit
Sümbioos, sünergia, sünkroniseerimine: kohaneda ja omaks võtta
Homo evolutis1 areneb, kultuur ühes ja tehnoloogia teises käes. Kuna evolutsioon pole kaugeltki lõppenud ja pigem kiireneb, on mõistlik uurida, kuidas kulgevad inimese ja tema elukeskkonna vahelise suhte vormiotsingud. Keskkond kujundab meid ja mitte vastupidi, kui istume ikka veel tööstusrevolutsiooni liiklusummikus. 2 Meist geograafiliselt 80 km kaugusel paiknevas Helsingis on…
5 minutit
Elatagu!
Franki „Lukustatute” neli tegelast on end vabatahtlikult sisemiselt lukku keeranud.
Teatrirühmituse Frank „Lukustatud”, lavastaja Mirko Rajas, kunstnik Kalju Karl Kivi, helilooja Ekke Västrik. Mängivad Rainar Aasrand, Kristiina-Hortensia Port, Katariina Tamm ja Taavi Tõnisson. Esietendus 13. X Theatrumi saalis.
Uue teatrirühmituse Frank debüütlavastus „Lukustatud” räägib olulistest asjadest. Neli inimest on end vabatahtlikult sisemiselt…
Teatrirühmituse Frank „Lukustatud”, lavastaja Mirko Rajas, kunstnik Kalju Karl Kivi, helilooja Ekke Västrik. Mängivad Rainar Aasrand, Kristiina-Hortensia Port, Katariina Tamm ja Taavi Tõnisson. Esietendus 13. X Theatrumi saalis.
Uue teatrirühmituse Frank debüütlavastus „Lukustatud” räägib olulistest asjadest. Neli inimest on end vabatahtlikult sisemiselt…
2 minutit
Gerd Neggo stipendiumi pälvis Rene Nõmmik
Eesti Tantsuhariduse Liit (ETHL) andis tänavu teist korda välja Gerd Neggo nimelise tantsuõpetaja stipendiumi: selle pälvis tantsija, koreograaf-lavastaja ja tantsukompositsiooni õpetaja, Tallinna ülikooli tantsukunsti dotsent, tantsuteatri Fine 5 looja ning eestvedaja Rene Nõmmik.
Stipendium anti üle 4. novembril Salme kultuurikeskuses uute tantsude võistluse lõppkontserdil, kus Rene Nõmmik oli Eesti Rahvatantsu ja…
Stipendium anti üle 4. novembril Salme kultuurikeskuses uute tantsude võistluse lõppkontserdil, kus Rene Nõmmik oli Eesti Rahvatantsu ja…
1 minut
Fine 5 neli korda viis juba tantsitud
Piia Ruber
Eesti kõige pikaealisem nüüdistantsuteater on koos tegutsenud 20 aastat.
Sellel sügisel on tantsuteatril Fine 5 ümmargune tähtpäev: koos on tegutsetud 20 aastat, seega taas iseseisva Eesti kõige pikaealisem nüüdistantsuteater. Tiina Ollesk ja Rene Nõmmik, teatri kaks asutajat, rääkisid oma loomingulisest teekonnast ja avaldasid mõtteid tantsukunsti kohta.
Nüüdistants oli 1980. aastate lõpus…
Eesti kõige pikaealisem nüüdistantsuteater on koos tegutsenud 20 aastat.
Sellel sügisel on tantsuteatril Fine 5 ümmargune tähtpäev: koos on tegutsetud 20 aastat, seega taas iseseisva Eesti kõige pikaealisem nüüdistantsuteater. Tiina Ollesk ja Rene Nõmmik, teatri kaks asutajat, rääkisid oma loomingulisest teekonnast ja avaldasid mõtteid tantsukunsti kohta.
Nüüdistants oli 1980. aastate lõpus…
7 minutit
Pealelend. Renate Valme
Tallinnas Okasroosikese lossi mustas saalis esietendub 14. novembril Renate Valme füüsilise teatri ideest kantud lavastus „Pung”. See on esimene töö, millega astub vaatajate ette Valme vastloodud Kompanii Nii. Novembris ja detsembris näeb lisaks Tallinnale etendusi ka Raplas, Viljandis, Paides, Tartus, Võrus ja Rakveres.
Mida kujutab endast äsja kokku tulnud Kompanii Nii?
Renate…
Mida kujutab endast äsja kokku tulnud Kompanii Nii?
Renate…
1 minut
Vallatu legend Kuressaare lossi kummitusest
Kuressaare Linnateatri „Mündi lõhn”, autor Piret Rauk, lavastaja Aarne Mägi, kunstnik Jaak Vaus. Mängivad Merilin Kirbits, Hannes Prikk, Piret Rauk, Mati Talvistu, Priit Lõhmus, Aime Käen, Urmas Lehtsalu jt. Esietendus 19. X Kuressaare linnuse kapiitlisaalis.
Kuressaare Linnateatri uuslavastust „Mündi lõhn” iseloomustavad kõige täpsemalt näidendi autori Piret Raugi sõnad ühest eeltutvustusest: „Tegemist…
Kuressaare Linnateatri uuslavastust „Mündi lõhn” iseloomustavad kõige täpsemalt näidendi autori Piret Raugi sõnad ühest eeltutvustusest: „Tegemist…
2 minutit
Isa ja poeg ehk Amis versus Amis
Alguses polnud muud kui moraaliskeemid. Ja tuntav elu. Seejärel polnud muud kui uimastid ja keppimised. Nüüd pole muud kui tissid ja persed. Martin Amis, „Lapseootel lesk”
1950. aastaid Inglismaal on kirjeldatud kui sünget aega, mil päike peaaegu kunagi ei paistnud, majad olid talumatult külmad ning rõsked, nappis elementaarseid elatusvahendeid ning mässasid…
1950. aastaid Inglismaal on kirjeldatud kui sünget aega, mil päike peaaegu kunagi ei paistnud, majad olid talumatult külmad ning rõsked, nappis elementaarseid elatusvahendeid ning mässasid…
7 minutit
„Kevade” kirjutamise lugu
Oskar Lutsu „Kevade” kirjutamise viieaastane lugu on pikk, põnev ja mõneti isegi salapärane lugu. Sest anne on ju alati saladus ning suur anne on suur saladus ja mõistatus, mida me võime pigem vaistlikult aimata ja tabada kui et loogiliselt analüüsides seletada. Luts ise on oma mälestustes ja mõnedes intervjuudes küll…
4 minutit
Meister ja leebus
Jan Kaus, Elu ja kirjandus. Kujundanud Matthias Sildnik. Jumalikud Ilmutused, 2012. 188 lk.
Sissejuhatuseks
Jan Kausi tekstikogu, mis hõlmab valikuliselt kirjanduse kohta kirjutatut aastatest 2004 – 2011 kannab tammsaarelikult klassikalist pealkirja „Elu ja kirjandus”. Kausi valitud pealkiri on tegelikult maksimaalselt mittemidagiütlev, peaaegu samasuguse üldistusastmega nagu kunstisaalis mõnikord maali all olev pealkiri „Nimetu”.…
Sissejuhatuseks
Jan Kausi tekstikogu, mis hõlmab valikuliselt kirjanduse kohta kirjutatut aastatest 2004 – 2011 kannab tammsaarelikult klassikalist pealkirja „Elu ja kirjandus”. Kausi valitud pealkiri on tegelikult maksimaalselt mittemidagiütlev, peaaegu samasuguse üldistusastmega nagu kunstisaalis mõnikord maali all olev pealkiri „Nimetu”.…
7 minutit
Kas ainult „ekspressiivne”, „morbiidne” ja „dekoratiivne”?
Jaan Elkeni näitus „Kirjutatud on” Tallinna Linnagaleriis kuni 25. XI.
Olen näituse saatetekstis kirjutanud, et Jaan Elkeni maalinäituse lähtekoht on Kristuse kannatuslugu, mille on rokkooperi vormi noodistanud Andrew Lloyd Webber ja Tim Rice, ning et Elken on ise öelnud, et on ühtviisi läbi imbunud nii massi- kui kõrgkultuurist (iseasi, kas tänapäeval…
Olen näituse saatetekstis kirjutanud, et Jaan Elkeni maalinäituse lähtekoht on Kristuse kannatuslugu, mille on rokkooperi vormi noodistanud Andrew Lloyd Webber ja Tim Rice, ning et Elken on ise öelnud, et on ühtviisi läbi imbunud nii massi- kui kõrgkultuurist (iseasi, kas tänapäeval…
2 minutit
Installatsioonide rahu maalikunstiga
Kristringi näitus „Piiri peal” Draakoni galeriis 22. X – 3. XI.
Aimar Kristersoni ehk Kristringi töid võis Draakoni galeriis näha viimati 20 aastat tagasi, ülbete üheksakümnendate hakul, mil institutsionaalse soosingu laineharjal kogusid hoogu installatsioon, tegevus- ning videokunst. Ennekõike abstraktsionistliku maalijana tuntud Kristring on kirjeldanud toonast olukorda kui „installatsioonide sõda maalikunsti vastu”.…
Aimar Kristersoni ehk Kristringi töid võis Draakoni galeriis näha viimati 20 aastat tagasi, ülbete üheksakümnendate hakul, mil institutsionaalse soosingu laineharjal kogusid hoogu installatsioon, tegevus- ning videokunst. Ennekõike abstraktsionistliku maalijana tuntud Kristring on kirjeldanud toonast olukorda kui „installatsioonide sõda maalikunsti vastu”.…
2 minutit
Kaasaegne kunst ja publiku fantoom
Marek Tamme Postimehes (23. IX) ilmunud väga oluline artikkel on tekitanud ajakirjanduses huvitava ja kirgi kütva arutelu kaasaegse kunsti perspektiivide üle. Ühe keskse teemana on esile kerkinud kunsti ja publiku problemaatiline suhe. Tamm osutab kehtiva nüüdiskunsti elu mudeli hermeetilisusele, tagasisideme puudumisele, referentsgrupi piirdumisele professionaalidega: „Kaasaegne kunst (KK) ei toimi publiku,…
6 minutit
Jaan Toomik Rooma värava all
Jaan Toomiku isikunäitus „Jooks” („Run”) Milano galeriis Artra kuni 13. I 2013.
Nädalapäevad tagasi, 29. oktoobril läks märkimisväärse publikumenuga lahti Jaan Toomiku suur isikunäitus Milano galeriis Artra. Tallinna Kunstihoonest terake väiksem näitusepind asub Porta Romana linnaosas, mille galeriisid, raamatupoode ja kohvikuid täidab enamasti kultuuriajakirjanike, kunstnike, kirjanike ja kunstitudengite elav seltskond, kel…
Nädalapäevad tagasi, 29. oktoobril läks märkimisväärse publikumenuga lahti Jaan Toomiku suur isikunäitus Milano galeriis Artra. Tallinna Kunstihoonest terake väiksem näitusepind asub Porta Romana linnaosas, mille galeriisid, raamatupoode ja kohvikuid täidab enamasti kultuuriajakirjanike, kunstnike, kirjanike ja kunstitudengite elav seltskond, kel…
3 minutit
Puhas sitt ehk Eesti nüüdiskunsti maiprojekt
Tartu nüüdiskunsti festivali „Art ist kuku nu ut” Rael Arteli kuraatorinäitus „Möh? Fui! Öäk! Ossa! Vau! Eesti kaasaegse kunsti klassika” Tartu kunstimuuseumis kuni 18. XI.
Kui Tartus avati septembri alul nüüdiskunsti festival mitmes mõttes pretsedenditu pealkirjaga näitusega „Möh? Fui! Öäk! Ossa! Vau! Eesti kaasaegse kunsti klassika” – selle väljaütlemine eeldab mh…
Kui Tartus avati septembri alul nüüdiskunsti festival mitmes mõttes pretsedenditu pealkirjaga näitusega „Möh? Fui! Öäk! Ossa! Vau! Eesti kaasaegse kunsti klassika” – selle väljaütlemine eeldab mh…
7 minutit
Pealelend. Riin Eensalu
Eesti Heliloojate Liidu esindaja Riin Eensalu valiti äsja kaheks aastaks ülemaailmse Rahvusvahelise Nüüdismuusika Ühingu (International Society for Contemporary Music, ISCM) juhatusse.
Mis on ISCM ja millega see tegeleb?
Riin Eensalu: ISCM ühendab maailmas umbes 50 riiki, lisaks mõningaid alaorganisatsioone festivalide või uue muusika keskuste näol (nagu Visby rahvusvaheline heliloojate keskus Gotlandil). Üldiselt…
Mis on ISCM ja millega see tegeleb?
Riin Eensalu: ISCM ühendab maailmas umbes 50 riiki, lisaks mõningaid alaorganisatsioone festivalide või uue muusika keskuste näol (nagu Visby rahvusvaheline heliloojate keskus Gotlandil). Üldiselt…
2 minutit
II Tiit Kuusiku nimelise konkursi võitis Jevgeni Šrebtov
Pühapäeval lõppes Pärnus 1. – 4. novembrini kestnud II Tiit Kuusiku nimeline rahvusvaheline kammerlauljate konkurss. Võistlema saabus 19 osavõtjat Eestist, Lätist, Leedust, Venemaalt ja Belgiast, neist kolmteist lauljat I, kuni 35aastaste ja kuus II, staažikate vokalistide grupis.
Konkursi juhatas sisse Valgevene noorte solistide kontsert, kus esinesid Georgi Jurevitši ja Margarita Vassiljevitši…
Konkursi juhatas sisse Valgevene noorte solistide kontsert, kus esinesid Georgi Jurevitši ja Margarita Vassiljevitši…
1 minut
Contrabassissimo!
Väga palju kontrabassi, hüüumärk. See on kohane ning tegelikult ka parim pealkiri äsja ilmunud CD-le, mille keskseteks tegelasteks on kontrabassisolist Mati Lukk, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ning dirigent Toomas Vavilov.
Plaadil kõlavad Sergei Kussevitski (1874–1951) Kontsert kontrabassile ja orkestrile fis-moll (1903), Eduard Tubina (1905–1982) Kontrabassikontsert (1948) ning Einojuhani Rautavaara (1928) Kontsert kontrabassile…
Plaadil kõlavad Sergei Kussevitski (1874–1951) Kontsert kontrabassile ja orkestrile fis-moll (1903), Eduard Tubina (1905–1982) Kontrabassikontsert (1948) ning Einojuhani Rautavaara (1928) Kontsert kontrabassile…
2 minutit
„Elavik” – teatri- ja muusikamuuseumi visiitkaart
„Kuule Kolomatz! Kus Sa nii kaua longid? Tule ommeti kord jälle Tartu. Mina tahtsin siin 2. Sept. Maarja kiriku uusi orelid anda, tule ulu Sina ka veidike kaasa, siis saame mõlemad korraga taeva.” „Toscanini ettekannetes üldse valitseb pöörane selgus. Vorm on äärmise reljeefsusega tajutav. Seejuures tõlgitsuses ei luba ta mingeid…
8 minutit
Tiit Made eestikeelne kaheköiteline ooperileksikon
ehk Kui palju jõuab üks inimene koostada, kirjutada ja süveneda
Tiit Made, Ooperimaailm. Ooperileksikon. Toimetaja Tiina Hallik. Kujundaja Jan Garšnek. Kirjastus Kunst, 2012. I kd 760 lk, II kd 680 lk.
Kirjastuselt Kunst ilmus kevadel Tiit Made koostatud kaheköiteline ooperileksikon „Ooperimaailm”. Rohkem kui 1400 leheküljelt võib leida 610 ooperi ja 175 opereti,…
Tiit Made, Ooperimaailm. Ooperileksikon. Toimetaja Tiina Hallik. Kujundaja Jan Garšnek. Kirjastus Kunst, 2012. I kd 760 lk, II kd 680 lk.
Kirjastuselt Kunst ilmus kevadel Tiit Made koostatud kaheköiteline ooperileksikon „Ooperimaailm”. Rohkem kui 1400 leheküljelt võib leida 610 ooperi ja 175 opereti,…
3 minutit
„Kabaree” Vanemuises
Järjest muusikalikesksemas Vanemuises on uue hooaja kaks muusikalavastust samas žanris sarnased: 22. septembril esietendus jazzilavastus „Moonlight express” ning 20. oktoobril muusikal „Cabaret”.
„Kuuvalguse ekspressi” lavastusel on oma võlu – publik saab kamaluga äratundmisrõõmu, sest kuuleb paljusid tuntud džässipalu koos nende tantsuliste lahendustega, koos lavaliste süžeealgetega. Eriliseks teeb etenduse laval esinev stiililt…
„Kuuvalguse ekspressi” lavastusel on oma võlu – publik saab kamaluga äratundmisrõõmu, sest kuuleb paljusid tuntud džässipalu koos nende tantsuliste lahendustega, koos lavaliste süžeealgetega. Eriliseks teeb etenduse laval esinev stiililt…
2 minutit
Avatud teadus, selle kirjastamine ja hindamine
Akadeemiline kirjastamine püüab kohaneda digitaalse meedia ja Interneti arenguga.
25. oktoobril toimus Tartu ülikooli raamatukogu konverentsisaalis raamatukogu ja Tartu ülikooli kirjastuse (TÜK) korraldusel seminar „Akadeemiline kirjastamine avatud maailmas”. See leidis aset VI rahvusvahelise avatud juurdepääsu nädala raames, mida TÜ raamatukogus tähistatakse kolmandat aastat. Ürituse fookuses olidki avatud juurdepääsuga (AJ) seotud küsimused,…
25. oktoobril toimus Tartu ülikooli raamatukogu konverentsisaalis raamatukogu ja Tartu ülikooli kirjastuse (TÜK) korraldusel seminar „Akadeemiline kirjastamine avatud maailmas”. See leidis aset VI rahvusvahelise avatud juurdepääsu nädala raames, mida TÜ raamatukogus tähistatakse kolmandat aastat. Ürituse fookuses olidki avatud juurdepääsuga (AJ) seotud küsimused,…
7 minutit
Sotsiaalteadused kui osa rahvusteadustest
Neoliberaalide esileedi Margaret Thatcher sai muu hulgas kuulsaks oma avaldusega „There is no such thing as society!”. Neoliberaalse retoorika seisukohalt on sotsiaalteaduslik mõtteviis kui selline vastuvõtmatu. Selline retoorika on tugevalt mõjutanud ka Eestis valitsevat poliitilist mentaliteeti. Ühiskonda fiktsiooniks pidav hoiak, mis kinnitab vana Mauruse moodi, et sotsioloogia on sama mis…
4 minutit
Infoühiskonnast hereetiliselt
Infoühiskond pole tehnikute, vaid ikka humanitaaride asi.
Infoühiskonna vaatevinklist on Eestis kujunenud äärmiselt huvitav, arengu mõttes vastuoluline olukord. Enamik IT-lahendusi (ja sidelahendusi) disainitakse kusagil kaugel maal, kust need jõuavad siia kommertsiaalse kastikaubana. Meil puudub igasugune kontroll nende imeriistade saabumise või mittesaabumise üle – ühel hetkel nad lihtsalt „knokivad meie doori”, omaterminite…
Infoühiskonna vaatevinklist on Eestis kujunenud äärmiselt huvitav, arengu mõttes vastuoluline olukord. Enamik IT-lahendusi (ja sidelahendusi) disainitakse kusagil kaugel maal, kust need jõuavad siia kommertsiaalse kastikaubana. Meil puudub igasugune kontroll nende imeriistade saabumise või mittesaabumise üle – ühel hetkel nad lihtsalt „knokivad meie doori”, omaterminite…
6 minutit
Kes on rahvas ja mida ta tahab?
Kes on rahvas? Kas on rahvas kõrgkoolide õppeosakonna töötajad või juhtkond, kes rahvusvahelistumise sildi all Eesti kõrgkoolide õppekeeleks hiilivalt inglise keelt mahitavad? Või teadlased, kes ei pea tarvilikuks ka mitte eestikeelset teadustöö kokkuvõtet, ja õppejõud, kes uhkusega teatavad, et eestikeelset terminoloogiat polegi üldse vaja, sest asja saab loengul raskusteta selgitada…
3 minutit
Kuidas müüa Eesti ajalugu? Kas nagu setusid?
Hiljuti oli Vikerraadios (6. oktoobril, kordusena Klassikaraadios 10. oktoobril; on järelkuulatav) huvitav kultuurisaade. Anne Türnpu, Marion Jõepera ja Ott Heinapuu rääkisid Taarka pärimusteatri noortestuudio etendusest „Kuidas müüa setot?”. Keeleteadlane või semiootik tunneb selles vestluses ära kindla kultuurilise arhetüübi. Eestlastel on oma ettekujutus (poti) setudest. Selles kuvandis on setude tunnusteks joomine…
10 minutit
Ajalugu ei saa peita
Marek Tamm, Monumentaalne ajalugu. Toimetanud Triinu Tamm. Loomingu Raamatukogu 2012, 28–30. 206 lk.
Marek Tamm paistab oma „Monumentaalses ajaloos” enim muretsevat ajaloo liigse politiseerituse pärast, kuid kaldub selle tendentsi kritiseerimisel teise äärmusse, tehes ajaloost justkui asja iseeneses. Tamm kirjutab: „Et minust ei saadaks valesti aru: ma ei kutsu üles unustama minevikku,…
Marek Tamm paistab oma „Monumentaalses ajaloos” enim muretsevat ajaloo liigse politiseerituse pärast, kuid kaldub selle tendentsi kritiseerimisel teise äärmusse, tehes ajaloost justkui asja iseeneses. Tamm kirjutab: „Et minust ei saadaks valesti aru: ma ei kutsu üles unustama minevikku,…
2 minutit
Küünlaid see ei vääri
Marek Strandberg
Paar kuud tagasi vallandus Venemaa välisministri „juhuslikult” üliõpilastele pillatud repliigist järjekordne erutusvoor Eesti ja Venemaa piirilepingu asjus. Neutraalselt pinnalt vaadates tuleks kahtlemata õigus anda neile diplomaatidele ja ka poliitikutele, kes leiavad, et parem saab, kui tekkinud võimalust kasutada ja piirileping ära sõlmida. Need, kes on kammitsetud minevikuhirmust, väidavad veendunult,…
Paar kuud tagasi vallandus Venemaa välisministri „juhuslikult” üliõpilastele pillatud repliigist järjekordne erutusvoor Eesti ja Venemaa piirilepingu asjus. Neutraalselt pinnalt vaadates tuleks kahtlemata õigus anda neile diplomaatidele ja ka poliitikutele, kes leiavad, et parem saab, kui tekkinud võimalust kasutada ja piirileping ära sõlmida. Need, kes on kammitsetud minevikuhirmust, väidavad veendunult,…
3 minutit
Jüriöö ülestõusust, ordumeelselt
Tamur Kusnets, Püha Jüri kutsikad. Toimetanud Kristiina Ainelo. Kujundanud Andres Rõhu. Tänapäev, 2012. 280 lk.
Näib, et Jaan Krossi lahkumisele vaatamata on eestikeelse ajaloolise romaani žanr viimasel ajal tõusuteel, mis jätkub eeldatavasti ka pärast Karl Ristikivi juubeliaastat. Seda lubab loota eelkõige kahe keskajale keskendunud tugeva tegija, ristisõdade alternatiivkrooniku Tiit Aleksejevi ja…
Näib, et Jaan Krossi lahkumisele vaatamata on eestikeelse ajaloolise romaani žanr viimasel ajal tõusuteel, mis jätkub eeldatavasti ka pärast Karl Ristikivi juubeliaastat. Seda lubab loota eelkõige kahe keskajale keskendunud tugeva tegija, ristisõdade alternatiivkrooniku Tiit Aleksejevi ja…
4 minutit
