Tähelepanu – Emakeele Seltsi keeleviktoriin!
1. Mida tähendab väljend nagu lõhnast võetud?
2. Kes on ubailves?
3. Kellel on . . . . neli korda aastas odratalgud, iga kord kolm kuud korraga ja mida see tähendab?
4. Mis on väljendi nõnnagu kiie ja oie kirjakeelne vaste?
5. Saunas soovitakse leilivõtjatele Hüva leili! või Jumal sekka! Kuidas sellele vastatakse?
Vastused palume saata Emakeele Seltsi e-posti…
2. Kes on ubailves?
3. Kellel on . . . . neli korda aastas odratalgud, iga kord kolm kuud korraga ja mida see tähendab?
4. Mis on väljendi nõnnagu kiie ja oie kirjakeelne vaste?
5. Saunas soovitakse leilivõtjatele Hüva leili! või Jumal sekka! Kuidas sellele vastatakse?
Vastused palume saata Emakeele Seltsi e-posti…
1 minut
Alaleütleva vallutusi
Alaleütleva allutusretk näib olevat võidukam fraasiehituses, kuigi indoeuroopa moodi järeltäiendeid matkida pole mingit vajadust.
Kõigis keeltes mõjutab lausesse valitavate kesksete sõnade tähendus nendega seostuvate sõnade vormi. Nii toimib sõltumus ehk rektsioon. Igas keeles on omalaadseid tähenduse ja vormi seoseid, mis tulenevad keele ehitusest ja kõnelejaskonna mõttemaailmast. Indoeuroopa keeltes on käändeid vähe, soome-ugri keeltes rohkesti. Sestap võib eesti…
Kõigis keeltes mõjutab lausesse valitavate kesksete sõnade tähendus nendega seostuvate sõnade vormi. Nii toimib sõltumus ehk rektsioon. Igas keeles on omalaadseid tähenduse ja vormi seoseid, mis tulenevad keele ehitusest ja kõnelejaskonna mõttemaailmast. Indoeuroopa keeltes on käändeid vähe, soome-ugri keeltes rohkesti. Sestap võib eesti…
2 minutit
Murdekeelte seminar Kärstnas
Mõni päev enne jaanipäeva kogunevad 19. juunil Mulgimaale Kärstnasse murdekeelega tegelejad kogu Eestist. Eesti keele piirkondlike erikujude, kohalikus keelepruugis võru, setu, mulgi jt keelte praegust seisu ja tulevikku analüüsivad nii vastavaid eesti keele vorme kasutavate piirkondade esindajad kui ka spetsialistid Eesti Keele Instituudist, Statistikaametist, Haridus- ja Teadusministeeriumist ja Kultuuriministeeriumist ning Võru Instituudist. Eesti keele arengukavas…
1 minut
Keele mõõtmed keeletehnoloogias
Keele mõõtmed keeletehnoloogias on laienenud seninägematutesse suundadesse. Püüdsin aimu saada keeletehnoloogia ja keeleandmestike tänastest haarmetest 11. rakenduslingvistika kevadkonverentsil „Keele mõõtmed” 26. aprillil Tallinnas ja terve nädala kestnud keeleressursside evalveerimise ühingu ELRA korralisel konverentsil maikuus İstanbulis.
Korpuslingvistika algusaegadest pärit lööklauset „Pole olemas liiga suurt korpust!” on võetud tõsiselt ning praegu kasutatakse keeletehnoloogias ära kõiksugu keeleandmed, mida…
Korpuslingvistika algusaegadest pärit lööklauset „Pole olemas liiga suurt korpust!” on võetud tõsiselt ning praegu kasutatakse keeletehnoloogias ära kõiksugu keeleandmed, mida…
1 minut
KÜSIB Aili Künstler
VASTAB Argo Mund, Eesti Keele Instituudi keelekorraldaja
Eesti Keele Instituudi kodulehel on näha „Keelenõu 631 3731”. Kui sellele klõpsata, avaneb palju rohkem võimalusi keeleabi saada kui vaid helistamise teel. Mida leiab keelenõu lehelt?
See, kes läheb keelenõuande lehele keeleabi.eki.ee, võiks pöörata pilgu kõigepealt vasakule veerule. Seal on hulk keeleraamatute võrguversioonide linke. Ehk peitub keeleküsimuse vastus nende linkide taga?…
Eesti Keele Instituudi kodulehel on näha „Keelenõu 631 3731”. Kui sellele klõpsata, avaneb palju rohkem võimalusi keeleabi saada kui vaid helistamise teel. Mida leiab keelenõu lehelt?
See, kes läheb keelenõuande lehele keeleabi.eki.ee, võiks pöörata pilgu kõigepealt vasakule veerule. Seal on hulk keeleraamatute võrguversioonide linke. Ehk peitub keeleküsimuse vastus nende linkide taga?…
2 minutit
Sõnaga mõeldud mõte
Sõnaga mõeldud mõte. Pühendusteos Tiiu Ereltile 20. aprillil 2012. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik ja Tiina Leemets. Kujundanud Eneken Moorlat. EKI toimetised, nr 14. Eesti Keele Sihtasutus, 2012. 304 lk.
20. aprillil tähistas keelekorraldaja Tiiu Erelt oma 70. sünnipäeva. EKI toimetiste sarjas ilmus sel puhul pühendusteos „Sõnaga mõeldud mõte”. Pealkiri on laenatud Kaarel Leetbergi mõttekäigust, nagu seda…
20. aprillil tähistas keelekorraldaja Tiiu Erelt oma 70. sünnipäeva. EKI toimetiste sarjas ilmus sel puhul pühendusteos „Sõnaga mõeldud mõte”. Pealkiri on laenatud Kaarel Leetbergi mõttekäigust, nagu seda…
2 minutit
Tuleb rohkem teada – ja saada ka aru
Arupidamine keeleteadlase Tiiu Ereltiga
Aili Künstler: „„Decolonize this” on Randeri tulevase doktoritöö osa ja „tegeleb geograafilise identiteediloome ja -poliitikaga Eesti ja laiemas Ida-Euroopa kontekstis, kasutades dekolonialistlikke praktikaid ning postkolonialismiteooriaid”” (vt Riin Kõiv, Dekoloniseeri! – Sirp 18.05.2012). Tsiteeritud artikli autori väitel on tegu kunstinäitusega, mille eesmärk on näidata, et Nõukogude koloniaalpärandist vabanemine seisneb Eestis suuresti…
Aili Künstler: „„Decolonize this” on Randeri tulevase doktoritöö osa ja „tegeleb geograafilise identiteediloome ja -poliitikaga Eesti ja laiemas Ida-Euroopa kontekstis, kasutades dekolonialistlikke praktikaid ning postkolonialismiteooriaid”” (vt Riin Kõiv, Dekoloniseeri! – Sirp 18.05.2012). Tsiteeritud artikli autori väitel on tegu kunstinäitusega, mille eesmärk on näidata, et Nõukogude koloniaalpärandist vabanemine seisneb Eestis suuresti…
4 minutit
Kinnisväljendite kaastähendusest
Kes ei oleks kuulnud väljendit tal on vesi ahjus. Igale põhiharidusega eestlasele ja ka keelt õppinud välismaalasele peaks see küll tuttav olema. Sellele aga, mis nähtus see keeleliselt on ja kuidas tekib, tavaliselt ei mõelda. Eks ta õige olegi, keele peale ei pea mõtlema, teda peab pruukima ja emakeele kõneleja üldiselt keeleviga ei tee.…
2 minutit
Keel ja demokraatia aastal 2012 ehk 25 aastat hiljem
Eesti keele ja kultuuri võõramaised hauakaevajad on alati leidnud teenistusvalmeid eestimaiseid kaasajooksikuid, just ühiskonna kõrgemates kihtides. Uus laine on juba päral.
1987. aasta kevadel tegi tollal populaarne Tartu ajaleht Edasi mulle ettepaneku kirjutada rubriiki „Lugejaga vestleb” arvamus demokraatlikust keelekorraldusest. Ma kirjutasin pealkirja all „Demokraatia ja keel” põhimõttelistest eksistentsiaalsetest keelemuredest ja alles…
1987. aasta kevadel tegi tollal populaarne Tartu ajaleht Edasi mulle ettepaneku kirjutada rubriiki „Lugejaga vestleb” arvamus demokraatlikust keelekorraldusest. Ma kirjutasin pealkirja all „Demokraatia ja keel” põhimõttelistest eksistentsiaalsetest keelemuredest ja alles…
8 minutit
Ei saa me läbi Kahnita
Ja vastupidi. Sellest kõneleb taas kord hiljuti ilmunud ajakirja kunst.ee maailma ühele silmapaistvamale arhitektile pühendatud erinumber (2012, nr 1). Mitmekülgne ja irriteeriv üllitis koosneb neljast osast: koostaja Heie Treieri söakas essee Kuressaare linnusest kui Kahni arhitektuurimõtte alusepanijast; sama autori 2007. aasta novembris Kahni-paikadesse ja Kahni-inimeste juurde toimunud uurimisreisi ülihuvitav ja värvikas kirjeldus; arhitektuuriloolase Carl-Dag Lige vaimukas…
4 minutit
Pariisi tume külg Kiek in de Kökis
Pierre Jouve’i fotonäitus „Pariisi tume külg” Kiek in de Kökis 12. VI – 4. IX.
Teisipäeval avati Kiek in de Köki muuseumis prantsuse dokumentalisti, fotokunstniku ja kirjaniku Pierre Jouve’i fotonäitus „Pariisi tume külg” („The Dark Side of Paris”).
Pierre Jouve sai 2006. aastal Pariisi politseiprefektilt erakorralise loa jäädvustada oma kaameraga ühe aasta jooksul päevaseid politseioperatsioone.…
Teisipäeval avati Kiek in de Köki muuseumis prantsuse dokumentalisti, fotokunstniku ja kirjaniku Pierre Jouve’i fotonäitus „Pariisi tume külg” („The Dark Side of Paris”).
Pierre Jouve sai 2006. aastal Pariisi politseiprefektilt erakorralise loa jäädvustada oma kaameraga ühe aasta jooksul päevaseid politseioperatsioone.…
1 minut
Jaapani filmiklassik, kes elas saja-aastaseks
Kaneto Shindō seitse aastakümmet käru ja kaamera kõrval
Veel 65 aastat tagasi tunti väljaspool Jaapanit saareriigi filmitegijatest peamiselt Kenji Mizoguchit, Yasujirō Ozut ja Akira Kurosawat, kuigi võimekaid ja tõsiseltvõetavaid kineaste oli tollal vähemalt tosinkond.
Kenji Mizoguchi (1898–1956) alustas 1920. aastal filminäitlejana, debüteeris režissöörina aastal 1922 ning jõudis 1935. aastaks lavastada 55 filmi (millest…
Veel 65 aastat tagasi tunti väljaspool Jaapanit saareriigi filmitegijatest peamiselt Kenji Mizoguchit, Yasujirō Ozut ja Akira Kurosawat, kuigi võimekaid ja tõsiseltvõetavaid kineaste oli tollal vähemalt tosinkond.
Kenji Mizoguchi (1898–1956) alustas 1920. aastal filminäitlejana, debüteeris režissöörina aastal 1922 ning jõudis 1935. aastaks lavastada 55 filmi (millest…
3 minutit
Õhus on elektrit
Nii sündmusterohket suvealgust ei mäletagi. Teemasid tuleb aknast ja uksest, raske on isegi jalgpallile keskenduda. Vahest 1999. aastal suutis Keskerakond midagi ligilähedaseltki sarnast saavutada.
Täna 60 aastat tagasi olid valikuvõimalused ahtamad. Huvitav, millised olid siis päevateemad ja probleemid, millistes küsimustes peeti mõõgavõitlust? Televisioon polnud meieni veel jõudnud, ainsaks kaaslaseks Eesti Raadio oma kahe programmiga. I programmi saatepäev algas…
Täna 60 aastat tagasi olid valikuvõimalused ahtamad. Huvitav, millised olid siis päevateemad ja probleemid, millistes küsimustes peeti mõõgavõitlust? Televisioon polnud meieni veel jõudnud, ainsaks kaaslaseks Eesti Raadio oma kahe programmiga. I programmi saatepäev algas…
2 minutit
Emadus kui kosmiline probleem
Kauge tähe juurde kohale jõudes leitakse insenerideks nimetatud jumalate asemel vaid surnukehad.
Arvata, et „Prometheus” peegeldab inimkonna algust, on sama lihtsameelne kui arvata, et „Gladiaator” on tavaline mõõga ja sandaalide seiklus või pidada „Thelmat ja Louise’i” eeskätt amerikaanat propageerivaks semufilmiks. Nimetatud filmide temaatiline ja esteetiline mitmekesisus näitab, et režissöör Ridley Scott oskab tegutseda meisterlikult suvalises Hollywoodi…
Arvata, et „Prometheus” peegeldab inimkonna algust, on sama lihtsameelne kui arvata, et „Gladiaator” on tavaline mõõga ja sandaalide seiklus või pidada „Thelmat ja Louise’i” eeskätt amerikaanat propageerivaks semufilmiks. Nimetatud filmide temaatiline ja esteetiline mitmekesisus näitab, et režissöör Ridley Scott oskab tegutseda meisterlikult suvalises Hollywoodi…
2 minutit
Vastusevariantide lõpmatus
Justkui muuseas viskab režissöör Scott õhku mõtte, et inimene võib olla loodud pelgalt seepärast, et suudeti luua.
Mängufilm „Prometheus” (USA 2012, 124 min), režissöör Ridley Scott, stsenaristid Jon Spaihts ja Damon Lindelof, operaator Dariusz Wolski, helilooja Marc Sreitenfield Osades Michael Fassbender, Noomi Rapace, Charlize Theron, Guy Pearce jt. Produtsent Ridely Scott. Linastub Tallinna ja Tartu kobarkinodes.
Ridley…
Mängufilm „Prometheus” (USA 2012, 124 min), režissöör Ridley Scott, stsenaristid Jon Spaihts ja Damon Lindelof, operaator Dariusz Wolski, helilooja Marc Sreitenfield Osades Michael Fassbender, Noomi Rapace, Charlize Theron, Guy Pearce jt. Produtsent Ridely Scott. Linastub Tallinna ja Tartu kobarkinodes.
Ridley…
5 minutit
Lähme kinno!
Margit Mutso intervjuu näituse „Lähme kinno! Kuurist kobarkinoni – sajand eesti kinoarhitektuuri” koostajate Sirli Naska ja Karen Jagodiniga
„Lähme kinno! Kuurist kobarkinoni – sajand eesti kinoarhitektuuri”
4. maist suve lõpuni Eesti arhitektuurimuuseumis.
Näituse on koostanud Sirli Naska ja Karen Jagodin, kujundanud Tüüne-Kristin Vaikla ja Urmo Vaikla, graafilise kujunduse on teinud Kaarel Nõmmik ja Mikk Heinsoo.
Aastal 2012 on eesti film…
„Lähme kinno! Kuurist kobarkinoni – sajand eesti kinoarhitektuuri”
4. maist suve lõpuni Eesti arhitektuurimuuseumis.
Näituse on koostanud Sirli Naska ja Karen Jagodin, kujundanud Tüüne-Kristin Vaikla ja Urmo Vaikla, graafilise kujunduse on teinud Kaarel Nõmmik ja Mikk Heinsoo.
Aastal 2012 on eesti film…
5 minutit
Diplom Kunstiakadeemiast
Ülevaade kunstiakadeemia arhitektuurimagistrite töödest
Ma pole koolipapa, mul pole seda õpetamise soont, mine tea, kas on oskustki. Õpetamise töö on ülimalt vastutusrikas. Seda enam väärib lugupidamist kodutu kooli arhitektuurimagistrantide diplomitööde kõrge tase, mille taga on pädev õppejõudude kaader ja andekad õpilased.
Magistrantide tööde kaitsmine on kokkupressitud ajaga formaat: 30. minuti jooksul tuleb esitada veenvalt viieaastase õppetöö lõpptulemus. Tegemist…
Ma pole koolipapa, mul pole seda õpetamise soont, mine tea, kas on oskustki. Õpetamise töö on ülimalt vastutusrikas. Seda enam väärib lugupidamist kodutu kooli arhitektuurimagistrantide diplomitööde kõrge tase, mille taga on pädev õppejõudude kaader ja andekad õpilased.
Magistrantide tööde kaitsmine on kokkupressitud ajaga formaat: 30. minuti jooksul tuleb esitada veenvalt viieaastase õppetöö lõpptulemus. Tegemist…
5 minutit
Haridus on religioon!
Ants Juske, Tundeline teekond Velázquezest Navitrollani. Toimetanud Katre Ligi. Kaane kujundanud Mari Ainso. Ilmamaa, 2012. 462 lk.
Kirjutan Ants Juskest kui sõbrast ja kolleegist – austusega ning ausalt. Ülikooli aegu Tartus elasime ühist tudengielu (mida ta on memuaarselt valgustanud) ning 1990ndate algupoole Tallinnas puutusime kokku toimetustes. Aga siis kadus Juske mul kuidagi silmist – ning just sinna…
Kirjutan Ants Juskest kui sõbrast ja kolleegist – austusega ning ausalt. Ülikooli aegu Tartus elasime ühist tudengielu (mida ta on memuaarselt valgustanud) ning 1990ndate algupoole Tallinnas puutusime kokku toimetustes. Aga siis kadus Juske mul kuidagi silmist – ning just sinna…
3 minutit
Non Grata nomaadid Pariisi tänavatel
Non Grata korraldatav rändfestival „Mitmekesine universum” („Diverse Universe”) peatus mai lõpul Pariisis, et liituda mitme kohaliku kunstiüritusega („Bellastock”, „Punane pühapäev” / „Dimanche Rouge”, „Suurlinna segadus” / „Désordre Urbain”).
Tegevus ja ruum
Peamiselt arhitektuurile pühendunud festivali „Bellastock” eesmärk oli seekord luua efemeerne linn. Non Grata rolli selles võis vaadelda kui kaduva linna kultuurilist peegeldust. Füüsiline kaduvus…
Tegevus ja ruum
Peamiselt arhitektuurile pühendunud festivali „Bellastock” eesmärk oli seekord luua efemeerne linn. Non Grata rolli selles võis vaadelda kui kaduva linna kultuurilist peegeldust. Füüsiline kaduvus…
4 minutit
Väga tagurlik ja vanamoodne näitus
Andrus Joonase kuraatoriprojekt „Jumala hullud” Pärnu Linnagalerii Raekojas (Uus tn 4) kuni 23. VI.
Selleaastase Andrus Joonase kuraatoriprojekti võiks ristida ka vanamoodsa kunsti näituseks, sest kontseptsioon astub risti vastu trendikatele diskursustele. Mõistagi on see taotluslik, sest ei saa ju eeldada, et kunstimaailmas aktsepteeritaks sellist väljaütlemist, nagu seisab saatetekstis: „Kõigil kunstimaadel ja kunstiajaloos laiemalt on…
Selleaastase Andrus Joonase kuraatoriprojekti võiks ristida ka vanamoodsa kunsti näituseks, sest kontseptsioon astub risti vastu trendikatele diskursustele. Mõistagi on see taotluslik, sest ei saa ju eeldada, et kunstimaailmas aktsepteeritaks sellist väljaütlemist, nagu seisab saatetekstis: „Kõigil kunstimaadel ja kunstiajaloos laiemalt on…
3 minutit
Tulevik on täna
EKA graafilise disaini kaks näitust Tallinnas: „Sisu ja vorm I. Kaasaegne Eesti graafiline disain 2001–2011” Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis kuni 17. VI, EKA graafilise disaini osakonna lõputööde näitus Kanuti gildi keldrisaalis kuni 15. VI.
Täna kl 16 esitletakse tarbekunsti- ja disainimuuseumis näituse „Sisu ja vorm I. Kaasaegne Eesti graafiline disain 2001–2011” kataloogi. Ettekannetega esinevad Ivar Sakk, Kristjan…
Täna kl 16 esitletakse tarbekunsti- ja disainimuuseumis näituse „Sisu ja vorm I. Kaasaegne Eesti graafiline disain 2001–2011” kataloogi. Ettekannetega esinevad Ivar Sakk, Kristjan…
5 minutit
Pealelend. Kateriin Rikken
10. mail avati Tallinnas taas uus galerii: sedapuhku rakenduskunstile keskendatud näitusepaik GaleriiPINK. Miks on vaja veel ühte rakenduskunsti galeriid? Kas arhitektuuri- ja disanigaleriist, Hopi galeriist, A-galeriist, Iidast (kaks viimast on küll kitsamalt metallikunsti päralt) ning tarbekunstija disainimuuseumist pole küllalt? Peale eelmainitute on ju terve hulk väiksemaid, küll rohkem müügisalongideks muutunud paiku Tallinna vanalinnas.
Kateriin Rikken: GaleriiPINK…
Kateriin Rikken: GaleriiPINK…
1 minut
„Vähem on rohkem” kehtib ka klaasikunsti puhul
Klaasikunstinäitused „Tervitades, Teie . . . .” Pärnu uue kunsti muuseumis 29. IV – 30. V ja „Suur haprus” Tallinna Kunstihoones kuni 22. VI. Mõlema näituse kuraator Kati Kerstna.
Eesti klaasikunsti igati väärika 75. sünnipäeva puhul toimub käesoleval aastal mitmeid näitusi ja üritusi, kus on võimalik saada ülevaade klaasikunstnike uuemast loomingust, aga vaadata ka…
Eesti klaasikunsti igati väärika 75. sünnipäeva puhul toimub käesoleval aastal mitmeid näitusi ja üritusi, kus on võimalik saada ülevaade klaasikunstnike uuemast loomingust, aga vaadata ka…
5 minutit
Sõna jõul, inimõiguste eest
Paul Polansky mustlastest
16. mail esines Kirjanike Maja musta laega saalis mustlaste/romade õiguste eest võitlev luuletaja Paul Polansky. Polansky esimene Eesti külastus oli kui sõõm värsket õhku. Ei saa öelda, et Eestis mustlastest, sh meie oma romadest ei räägitaks, kuid ühesugune ja samast perspektiivist kipub see jutustamine tihti olema küll. Polansky eelistab üldiselt kasutada koondavat…
16. mail esines Kirjanike Maja musta laega saalis mustlaste/romade õiguste eest võitlev luuletaja Paul Polansky. Polansky esimene Eesti külastus oli kui sõõm värsket õhku. Ei saa öelda, et Eestis mustlastest, sh meie oma romadest ei räägitaks, kuid ühesugune ja samast perspektiivist kipub see jutustamine tihti olema küll. Polansky eelistab üldiselt kasutada koondavat…
4 minutit
Kas tõlkida kirjandust (ja/või) kultuuri?
The Dedalus Book of Estonian Literature. Toimetanud Jan Kaus, tõlkinud Eric Dickens. Dedalus Sawtry 2011. 303 lk.
Oma maailmakirjanduse olemust käsitlevas teoses „Üleilmne kirjandusvabariik” („La République mondiale des Lettres”) (Seuil 1999), seab Pascale Casanova „väikeste kirjanduste” peatüki pealkirjaks „Tõlgitute tragöödia” („La Tragédie des homme traduit”). Väikese kirjanduse saatuseks on nimelt sõltuvus tõlkijatest, kes…
Oma maailmakirjanduse olemust käsitlevas teoses „Üleilmne kirjandusvabariik” („La République mondiale des Lettres”) (Seuil 1999), seab Pascale Casanova „väikeste kirjanduste” peatüki pealkirjaks „Tõlgitute tragöödia” („La Tragédie des homme traduit”). Väikese kirjanduse saatuseks on nimelt sõltuvus tõlkijatest, kes…
8 minutit
Repliik: Keelekalvinismist Sirbis
Märkasin, et kirjandusfestival „HeadRead” muutus Sirbi veergudel kirjandusfestivaliks „Head read”. Tundes hästi kätt selle nimemuutuse taga, julgeksin siiski festivali korraldajate nimel väljendada nõustumatust. Ärgu mõistetagu seda valesti – Aili Künstler on kahtlemata tugev keeletoimetaja, oma ala asjatundja ning poleks paha, kui mitmedki kirjutada soovivad inimesed tema näpunäidete hakklihamasinast läbi käiks. Minugi kirjakeel on tänu…
2 minutit
Paule Constant ja prantsuse romaan
29. maist kuni 1. juunini viibis Eestis tunnustatud prantsuse romaanikirjanik Paule Constant kirjandusfestivali „HeadRead” kutsel ja Prantsuse Suursaatkonna toel. Constant pidas Tartu ülikoolis tänapäeva kirjanduselust Prantsusmaal, rääkis festivalil „HeadRead” lähemalt oma loomingust ja ka teistest tegemistest ning esines Prantsuse Instituudis ettekandega frankofooniast.
Oma esimese romaani „Ouregano” käsikirja saatis Constant Gallimard’i kirjastusse postiga ja 1980. aastal…
Oma esimese romaani „Ouregano” käsikirja saatis Constant Gallimard’i kirjastusse postiga ja 1980. aastal…
4 minutit
Armastuse kapp elu rapsipõllul
Viljandi teatritudengitele on detektiivlavastus „Pulm” kahtlemata väärt mänguvõimalus.
MTÜ Kultuur Aitab Hingata „Pulm”, autor Kaur Riismaa (EMTA lavakunstikooli XXVI lend), lavastajad Adeele Sepp ja Marika Palm (TÜ Viljandi kultuuriakadeemia teatrikunsti IX lend), pulmakõnede autorid Urmas Vadi, Jim Ashilevi ja Maria Lee Liivak. Mängivad näitlejad Rita Raave, Merilin Kirbits ja Allan Kress, Viljandi kultuuriakadeemia IX lennu…
MTÜ Kultuur Aitab Hingata „Pulm”, autor Kaur Riismaa (EMTA lavakunstikooli XXVI lend), lavastajad Adeele Sepp ja Marika Palm (TÜ Viljandi kultuuriakadeemia teatrikunsti IX lend), pulmakõnede autorid Urmas Vadi, Jim Ashilevi ja Maria Lee Liivak. Mängivad näitlejad Rita Raave, Merilin Kirbits ja Allan Kress, Viljandi kultuuriakadeemia IX lennu…
2 minutit
„Hamleti” lavastamine Alamkolka haiglas
Seni filminäitlejana tuntud Arvo Kukumägi on uues ampluaas hästi kodunenud.
Teatri Kukun Ikka „Kaheksa varbaga kuningas”, autor Andrus Kivirähk, näitejuht Kalju Orro. Mängivad Arvo Kukumägi ja Piret Kalda. Esietendus 10. V Tallinnas rahvusraamatukogu konverentsikeskuse suures saalis.
Andres Maimiku ja Kaidi Kaasiku möödunudaastase dokfilmiga „Kuku: mina jään ellu” võrreldes näeme laval märksa bravuurikamat ja atraktiivsemat…
Teatri Kukun Ikka „Kaheksa varbaga kuningas”, autor Andrus Kivirähk, näitejuht Kalju Orro. Mängivad Arvo Kukumägi ja Piret Kalda. Esietendus 10. V Tallinnas rahvusraamatukogu konverentsikeskuse suures saalis.
Andres Maimiku ja Kaidi Kaasiku möödunudaastase dokfilmiga „Kuku: mina jään ellu” võrreldes näeme laval märksa bravuurikamat ja atraktiivsemat…
3 minutit
10 000 tunniga meistriks
Näitekirjanik Mihkel Seeder põimib oma huvi teatri ja saksa kultuuri vastu.
Noore näitekirjaniku Mihkel Seedri näidend „Überfisch” võitis 2011. aastal Eesti Nuku- ja Noorsooteatri näidendivõistlusel grand prix’. Tänavu märtsis jõudis Viljandi Ugalas lavale tema 2010. aastal Eesti Teatri Agentuuri noortenäidendite võistlusel esimese auhinna pälvinud „Väga vihane mees”. Seeder õpib Tartu ülikoolis saksa kirjandust ja teatriteadust, pool aastat…
Noore näitekirjaniku Mihkel Seedri näidend „Überfisch” võitis 2011. aastal Eesti Nuku- ja Noorsooteatri näidendivõistlusel grand prix’. Tänavu märtsis jõudis Viljandi Ugalas lavale tema 2010. aastal Eesti Teatri Agentuuri noortenäidendite võistlusel esimese auhinna pälvinud „Väga vihane mees”. Seeder õpib Tartu ülikoolis saksa kirjandust ja teatriteadust, pool aastat…
2 minutit
Armastusest ja armastusega California lavadel
California publikule näidati mitmenädalasel turneel kolme eesti nüüdistantsulavastust.
Neli tantsijat Eestist – Alexis Steeves, Helen Reitsnik, Rain Saukas ja Tiina Mölder – ning mina tantsu-uurija ja -kriitikuna maandusime 8. mai hommikul San Francisco lennuväljal, et teha kaasa turnee „From Estonia with Love” („Armastusega Eestist”), mille esinemispaikadeks olid Santa Cruz, San Francisco ja…
Neli tantsijat Eestist – Alexis Steeves, Helen Reitsnik, Rain Saukas ja Tiina Mölder – ning mina tantsu-uurija ja -kriitikuna maandusime 8. mai hommikul San Francisco lennuväljal, et teha kaasa turnee „From Estonia with Love” („Armastusega Eestist”), mille esinemispaikadeks olid Santa Cruz, San Francisco ja…
2 minutit
Suur kardioloogiline rütmihäire
Lavastus on rütmile üles ehitatud: sõnalist dialoogi peaaegu polegi, ainult kehaline, pilguline ja heliline.
Teatri NO99 „Suur õgimine”, lavastaja Lauri Lagle, kunstnik Laura Kõiv, muusikaline kujundaja Hendrik Kaljujärv. Mängivad Marika Vaarik, Eva Klemets, Margus Prangel ja Priit Võigemast (Tallinna Linnateater). Esietendus 16. V teatris NO99.
Teatri NO99 lavastustes on õgimist ikka ette tulnud. Seekord tuli ette…
Teatri NO99 „Suur õgimine”, lavastaja Lauri Lagle, kunstnik Laura Kõiv, muusikaline kujundaja Hendrik Kaljujärv. Mängivad Marika Vaarik, Eva Klemets, Margus Prangel ja Priit Võigemast (Tallinna Linnateater). Esietendus 16. V teatris NO99.
Teatri NO99 lavastustes on õgimist ikka ette tulnud. Seekord tuli ette…
4 minutit
Kadri Voorandi kosmogooniline trio
Kadri Voorandi trio plaadiesitluskontsert 2. VI Väravatornis.
Kadri Voorand Trio ehk Kadri Voorand vokaalil, kalimbal, meloodikal ja kellamängul, Virgo Sillamaa elektri- ja akustilisel kitarril ning Taavo Remmel kontrabassil esitles kontserdiga Väravatornis oma vastilmunud albumit. Plaat kannab nimetust „Kosmogooniline etüüd” ning lisaks Artur Alliksaare samanimelisele luuletusele on sellel kasutatud tekste omakeelsetelt poeetidelt nagu Kersti Merilaas, Ene…
Kadri Voorand Trio ehk Kadri Voorand vokaalil, kalimbal, meloodikal ja kellamängul, Virgo Sillamaa elektri- ja akustilisel kitarril ning Taavo Remmel kontrabassil esitles kontserdiga Väravatornis oma vastilmunud albumit. Plaat kannab nimetust „Kosmogooniline etüüd” ning lisaks Artur Alliksaare samanimelisele luuletusele on sellel kasutatud tekste omakeelsetelt poeetidelt nagu Kersti Merilaas, Ene…
2 minutit
Muusikat kõrvale
Rahvusvaheline heliloojate rostrum 22. – 25. V Stockholmis
Rahvusvaheline heliloojate rostrum on uue muusika võistlus, kus raadiotoimetajad kuulavad ja hindavad uut muusikat helilindistuste vahendusel ning valivad oma programmis tutvustamiseks helikunstiteoseid. Maailma muusikapilt on väga kirev ning aasta-aastalt on järjest raskem rostrumil osalenud poolesaja teose kohta midagi üldistavat öelda. Seekord võttis rostrumist osa 27 riiki 50 helitööga. Oli mitmesuguse…
Rahvusvaheline heliloojate rostrum on uue muusika võistlus, kus raadiotoimetajad kuulavad ja hindavad uut muusikat helilindistuste vahendusel ning valivad oma programmis tutvustamiseks helikunstiteoseid. Maailma muusikapilt on väga kirev ning aasta-aastalt on järjest raskem rostrumil osalenud poolesaja teose kohta midagi üldistavat öelda. Seekord võttis rostrumist osa 27 riiki 50 helitööga. Oli mitmesuguse…
3 minutit
Tartu vaim ja kaablipoolid
XI Eesti heliloojate festival 31. V – 3. VI Tartu Jaani kirikus
Tartus toimus juba XI Eesti heliloojate festival (EHF). Nagu ikka, olid festivali kunstiline juht Monika Mattiesen ning korraldava MTÜ Tartu Jaani Kiriku Kultuuriprojekt ja Tartu Jaani kiriku tegevjuht Juhani Jaeger paigutanud kõik festivaliüritused Jaani kiriku ruumidesse.
Kui festivali algusaastatel muusika, esitajad ja publik peamiselt imporditi,…
Tartus toimus juba XI Eesti heliloojate festival (EHF). Nagu ikka, olid festivali kunstiline juht Monika Mattiesen ning korraldava MTÜ Tartu Jaani Kiriku Kultuuriprojekt ja Tartu Jaani kiriku tegevjuht Juhani Jaeger paigutanud kõik festivaliüritused Jaani kiriku ruumidesse.
Kui festivali algusaastatel muusika, esitajad ja publik peamiselt imporditi,…
6 minutit
Kolm korda lugeda – Eesti loitsud
Kontsert-etendus „Eesti loitsud”: kavas eesti heliloojate 13 uudisteost segakoorilt ART, lavastaja Anne Türnpu, muusikaline juht Kadri Sakala. 8. VI Noblessneri valukojas.
Millist tähendusvälja kannab endas loits? „Värsivormis nõidussõnad,” ütleb õigekeelsussõnaraamat lakooniliselt. Sõnamaagia igaks elujuhtumiks, võtaksin ise loitsu olemuse kokku. Noortest lauljatest koosneva segakoori ART esitatud „Eesti loitsud” lisasid uusi, tänapäevasemaid tõlgendusi. Millest oli noorte…
Millist tähendusvälja kannab endas loits? „Värsivormis nõidussõnad,” ütleb õigekeelsussõnaraamat lakooniliselt. Sõnamaagia igaks elujuhtumiks, võtaksin ise loitsu olemuse kokku. Noortest lauljatest koosneva segakoori ART esitatud „Eesti loitsud” lisasid uusi, tänapäevasemaid tõlgendusi. Millest oli noorte…
3 minutit
Mozart ja Salieri – mõned kasutamata võimalused
„Mustpeade teatriõhtud”: Aleksandr Puškini „Mozart ja Salieri” 31. V Mustpeade maja Valges saalis.
Tallinna Filharmoonia on algatanud uue kammerteatrisarja „Mustpeade teatriõhtud”, mille avaetendusi, Aleksandr Puškini üheks n-ö väikseks tragöödiaks tituleeritud teost „Mozart ja Salieri” (lavastaja Garmen Tabor), on publik nüüdseks ka juba näinud. Kuigi lähemat teavet „Mustpeade teatriõhtute” kui sarja üksikasjade…
Tallinna Filharmoonia on algatanud uue kammerteatrisarja „Mustpeade teatriõhtud”, mille avaetendusi, Aleksandr Puškini üheks n-ö väikseks tragöödiaks tituleeritud teost „Mozart ja Salieri” (lavastaja Garmen Tabor), on publik nüüdseks ka juba näinud. Kuigi lähemat teavet „Mustpeade teatriõhtute” kui sarja üksikasjade…
2 minutit
Lauri Vasar tuleb Eestisse tagasi tuntud lauljana
Erakogu
Ooperimaailma menukaima eestlasega vestleb Priit Kuusk.
Pisut uskumatu, aga lääne ooperiteatrites päris hästi tuntud Eesti bariton Lauri Vasar on sünnilinnas Estonia teatris esinenud elus esimest ja viimast…
Ooperimaailma menukaima eestlasega vestleb Priit Kuusk.
Pisut uskumatu, aga lääne ooperiteatrites päris hästi tuntud Eesti bariton Lauri Vasar on sünnilinnas Estonia teatris esinenud elus esimest ja viimast…
8 minutit
Mida näitasid rahva ja eluruumide loenduse esmased tulemused?
Loendatud eestlaste absoluutarv on vähenenud alla 900 000.
Loendatud püsielanike arvu muutus
Esimene küsimus, mille ajakirjanikud loendusmeeskonnale esitasid, oli: kas tulemus üllatas? Ja intervjueerijate pettumuseks…
Loendatud püsielanike arvu muutus
Esimene küsimus, mille ajakirjanikud loendusmeeskonnale esitasid, oli: kas tulemus üllatas? Ja intervjueerijate pettumuseks…
8 minutit
Kaitsmisele tulevad väitekirjad
OTT SCHELER, sünd 1982
Tartu Ülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), biotehnoloogia
Doktoritöö „The application of tmRNA as a marker molecule in bacterial diagnostics using microarray and biosensor technology” („tmRNA kasutamine markermolekulina bakterite tuvastamisel mikrokiibi ja biosensortehnoloogia kaudu”)
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/25472/scheler_ott.pdf?sequence=1
Kaitsmine toimub reedel, 15. juunil kl 10 Tartus Riia 23–217 TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudis.
Juhendaja:…
Tartu Ülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), biotehnoloogia
Doktoritöö „The application of tmRNA as a marker molecule in bacterial diagnostics using microarray and biosensor technology” („tmRNA kasutamine markermolekulina bakterite tuvastamisel mikrokiibi ja biosensortehnoloogia kaudu”)
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/25472/scheler_ott.pdf?sequence=1
Kaitsmine toimub reedel, 15. juunil kl 10 Tartus Riia 23–217 TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudis.
Juhendaja:…
4 minutit
Kooli asi on õpetada õpetamatut
Muuseumid tuleb muuta koolideks ja kooliprogrammidest muuseumid välja rookida.
Me oleme jõudnud nõnda kaugele, et on paras aeg järgmiseks: muuseumid tuleb muuta koolideks ja kooliprogrammidest muuseumid välja rookida.
See oli kuldsetel kuuekümnendatel, mil käisin Tallinna II keskkoolis, endise ja nüüdse reaalkooli keskkooliklassides. Tol ajal lehvis mingi tabamatu ime läbi meie koolis ikka veel kunagise reaalkooli vaim,…
Me oleme jõudnud nõnda kaugele, et on paras aeg järgmiseks: muuseumid tuleb muuta koolideks ja kooliprogrammidest muuseumid välja rookida.
See oli kuldsetel kuuekümnendatel, mil käisin Tallinna II keskkoolis, endise ja nüüdse reaalkooli keskkooliklassides. Tol ajal lehvis mingi tabamatu ime läbi meie koolis ikka veel kunagise reaalkooli vaim,…
2 minutit
Sissejuhatus eikuhugi (ilma vähimagi lootuseta kunagi välja pääseda)
Louis Hjelmslev, Sissejuhatus keeleteooriasse. Tõlkinud Jaan Pärnamäe, koostanud Urmas Sutrop, toimetanud Anu Laanemets. Kujundanud Jüri Kaarma ja Eve Kask. Eesti Keele Sihtasutus, 2012. 223 lk.
On või vähemalt peaks olema üldtuntud tõde, et ükskõik mida võib defineerida ükskõik kuidas. Ja vastupidi – ükskõik millele võib anda ükskõik…
On või vähemalt peaks olema üldtuntud tõde, et ükskõik mida võib defineerida ükskõik kuidas. Ja vastupidi – ükskõik millele võib anda ükskõik…
7 minutit
Sõnad, kunst ja poliitika
Maarja Kangro intervjuu prantsuse filosoofi Jacques Rancière’iga.
Olete poliitika- ja kunstifilosoofiasse toonud mitmeid viljakaid mõisteid: tajutava jaotamine (partage du sensible; tajutavuse, kuuldavuse ja nähtavuse „vaikekord”), dissensus („erimeel”, tajutava jaotamisse sekkumine), police’i ja poliitika vastandus, kunsti kolm režiimi. Samas rõhutatakse alati teie vastuseisu teooria ületähtsustamisele ja teie lahkulöömist oma kunagisest õpetajast Althusserist. Kuidas nägi välja teie arengutee…
Olete poliitika- ja kunstifilosoofiasse toonud mitmeid viljakaid mõisteid: tajutava jaotamine (partage du sensible; tajutavuse, kuuldavuse ja nähtavuse „vaikekord”), dissensus („erimeel”, tajutava jaotamisse sekkumine), police’i ja poliitika vastandus, kunsti kolm režiimi. Samas rõhutatakse alati teie vastuseisu teooria ületähtsustamisele ja teie lahkulöömist oma kunagisest õpetajast Althusserist. Kuidas nägi välja teie arengutee…
11 minutit
Neoliberalismiga on kadunud rahulolu ja ideaalid
Eesti jmt postkommunistlike riikide elanike subjektiivne heaolutunne on väiksem, kui lubaks eeldada riikide SKT.
Paljudel oli oma riiki taastama asudes silme ees ennesõjaaegne EW. Sinna me ent küll tagasi pole läinud. Eestist on saanud üks globaliseerunumaid ühiskondi maailmas. Paigutusime globaliseerumisindeksi alusel, mille väljatöötamisel on arvesse võetud riigi poliitilist lõimitust, tehnoloogiliste ühenduste olemasolu…
Paljudel oli oma riiki taastama asudes silme ees ennesõjaaegne EW. Sinna me ent küll tagasi pole läinud. Eestist on saanud üks globaliseerunumaid ühiskondi maailmas. Paigutusime globaliseerumisindeksi alusel, mille väljatöötamisel on arvesse võetud riigi poliitilist lõimitust, tehnoloogiliste ühenduste olemasolu…
4 minutit
Valitsust valvates
Valitsemise valvurite tegevusega on kodanikuühiskond riigi partnerina tõusnud uuele tasemele.
Ühe politoloogias levinud seletava skeemi järgi iseloomustas XIX sajandi riigivalitsemist ning riigi ja kodanike suhtlemist kodanike nõue saada seaduse ees võrdselt koheldud, XX sajandit aga kodanike soov saada sisuliselt ehk siis sotsiaalmajanduslikult võrdseks. Sama skeem tembeldab XXI sajandi osalemise sajandiks, kus inimestel on valitsejatega vähemalt potentsiaalselt võrdsed võimalused…
Ühe politoloogias levinud seletava skeemi järgi iseloomustas XIX sajandi riigivalitsemist ning riigi ja kodanike suhtlemist kodanike nõue saada seaduse ees võrdselt koheldud, XX sajandit aga kodanike soov saada sisuliselt ehk siis sotsiaalmajanduslikult võrdseks. Sama skeem tembeldab XXI sajandi osalemise sajandiks, kus inimestel on valitsejatega vähemalt potentsiaalselt võrdsed võimalused…
2 minutit
Õigus surra loomulikku surma
Marek Strandberg
Me liigiomane (ja eriti meespoole) agressiivsus lööb ikka välja, kui talle võimalus antakse. Tõukeks pole palju vaja, nagu kinnitas teisipäev Varssavis. Kultuurilised tõkked maha, sobiv ettekääne ja piisav hulk…
Me liigiomane (ja eriti meespoole) agressiivsus lööb ikka välja, kui talle võimalus antakse. Tõukeks pole palju vaja, nagu kinnitas teisipäev Varssavis. Kultuurilised tõkked maha, sobiv ettekääne ja piisav hulk…
3 minutit
