$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical
Toeta
$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

$menuu_nimi: Ulemine_paremal
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

Egle Pullerits, keelehooldekeskuse koordineerija

  • Kinnisväljendite kaastähendusest

    Kes ei oleks kuulnud väljendit tal on vesi ahjus. Igale põhiharidusega eestlasele ja ka keelt õppinud välismaalasele peaks see küll tuttav olema. Sellele aga, mis nähtus see keeleliselt on ja kuidas tekib, tavaliselt ei mõelda. Eks ta õige olegi, keele peale ei pea mõtlema, teda peab pruukima ja emakeele kõneleja üldiselt keeleviga ei tee. See tähendab, omaenda keele vastu ei eksi keegi. Ühiskeel on suurem kokkulepe ja see tipneb kirjakeele,…
    Egle Pullerits, keelehooldekeskuse koordineerija
    2 minutit

  • Kas keele või korpuse korraldus?

    Eelmise Keele Infolehe esiküljel oli pikk artikkel „Kas keelelised inimõigused ja keeleline julgeolek on Eestis tagatud?” keeleteadlase Mart Rannuti sulest. Mina end keeleteadlaseks ei pea, kuid keeleinimeseks siiski. Selle tõttu eelkõige, aga ka selle pärast, et tegutsen valdkonnas, mis tolles artiklis kõneks oli, tunnen sisemist sundi arutleda kahe sõna üle: korpuskorraldus ja staatuskorraldus.        
    Egle Pullerits, keelehooldekeskuse koordineerija
    2 minutit
Sirp