2012-2 (3376)
Teod. Annekatrin Kaivapalu
Alguses ülikoolide toimetistena ilmuma hakanud „Lähivertailuja” sari ilmub alates 2010. aastast Eesti Rakenduslingvistika Ühingu ajakirjana Lähivõrdlusi. Lähivertailuja. Mis ajakiri see on? Kes seda teevad ja mida ning mis keeles sealt lugeda saab?
Annekatrin Kaivapalu, Lähivõrdlusi. Lähivertailuja ERÜ-poolne peatoimetaja: Soome-eesti kontrastiivuuringute artiklikogumike sarjal „Lähivertailuja”on märkimisväärne roll eesti ja soome keeleteaduses. Keeleteadlaste koostöös…
Annekatrin Kaivapalu, Lähivõrdlusi. Lähivertailuja ERÜ-poolne peatoimetaja: Soome-eesti kontrastiivuuringute artiklikogumike sarjal „Lähivertailuja”on märkimisväärne roll eesti ja soome keeleteaduses. Keeleteadlaste koostöös…
1 minut
Küsimus on alati: kas keel on tähtis ja kelle keel on tähtis?
Kõrvalise mõtteid eesti keele arendamise strateegia seire puhul
Keelepoliitika, keele arendamise strateegia on Eesti keelenõukogu ja eestlaste töös viimastel aastatel olnud väga aktuaalne, nagu see on päevakohane peaaegu igas Euroopa keelekollektiivis, kus kasutatakse muid keeli kui inglise keel. Keelekollektiivide plaanid, seadused ja soovitused on küll erinevad, kuigi iseloomult väga sarnased. Igaüks…
Keelepoliitika, keele arendamise strateegia on Eesti keelenõukogu ja eestlaste töös viimastel aastatel olnud väga aktuaalne, nagu see on päevakohane peaaegu igas Euroopa keelekollektiivis, kus kasutatakse muid keeli kui inglise keel. Keelekollektiivide plaanid, seadused ja soovitused on küll erinevad, kuigi iseloomult väga sarnased. Igaüks…
4 minutit
Mängu ilu on elu
„Edu valemis” on mäng elu ise, ilus on endaksjäämine ka siis, kui elumäng ootamatusse suunda keerab.
Mängufilm „Edu valem” („Moneyball”, USA 2011, 133 min), režissöör Bennett Miller, stsenaristid Steven Zaillian ja Aaron Sorkin. Osades Brad Pitt, Jonah Hill, Philip Seymour Hoffman, Robin Wright, Spike Jonze jt. Linastub Hobujaama tn kobarkinos.
„Edu valem”…
Mängufilm „Edu valem” („Moneyball”, USA 2011, 133 min), režissöör Bennett Miller, stsenaristid Steven Zaillian ja Aaron Sorkin. Osades Brad Pitt, Jonah Hill, Philip Seymour Hoffman, Robin Wright, Spike Jonze jt. Linastub Hobujaama tn kobarkinos.
„Edu valem”…
3 minutit
Väike fookuses. Põhja-Korea filmikunst ja Shin Sang-ok
Lõuna-Korea filmikunsti maine on maailmas võrdlemisi hea. Nii mitmedki Korea Vabariigi silmapaistvad ekraaniteosed on eeskätt tänu PÖFFile jõudnud ka eestimaise filmihuviliseni. Korea Rahvademokraatliku Vabariigi filmiproduktsioonist ei teata aga suurt midagi.
Kui Korea 1910. aastal Jaapani poolt täielikult annekteeriti, hakati aktiivselt jaapanlikku elulaadi peale suruma. Loomulikult peeti okupeerijatega siin-seal sissivõitlust, geriljasalkadest moodustatud…
Kui Korea 1910. aastal Jaapani poolt täielikult annekteeriti, hakati aktiivselt jaapanlikku elulaadi peale suruma. Loomulikult peeti okupeerijatega siin-seal sissivõitlust, geriljasalkadest moodustatud…
3 minutit
Olümposelt filmilinale
Film ei ole ei nostalgiline halin ega altariehitamine jumalikustatud kadunukesele. Pigem jookseb suur osa filmi nagu põnevik, võidujooks, heitlus kagebiitide ja „võssotskilaste” vahel.
Mängufilm „Võssotski” („Võssotski. Sbassibo, što živoi” / „Võssotski. Aitäh, et olen elus” /, Venemaa 2011, 128 min), režissöör Pjotr Buslov, stsenarist Nikita Võssotski, operaator Igor Grinjakin. Osades Sergei…
Mängufilm „Võssotski” („Võssotski. Sbassibo, što živoi” / „Võssotski. Aitäh, et olen elus” /, Venemaa 2011, 128 min), režissöör Pjotr Buslov, stsenarist Nikita Võssotski, operaator Igor Grinjakin. Osades Sergei…
4 minutit
Meedia. Me liigume loogeldes loojangu poole
„Aunaste ja Kersna. Ühe intervjuu anatoomia”. ETV, 5. I 2012.
Saate pealkiri tekitas võõristust: millise organismi ja elundite ehitust uuritakse? Lugedes ETV koduleheküljelt, et oodata on tunnipikkust Kersna ja Aunaste ultimatiivset memorandumit, hirm üha süvenes. Mingit memorandumit muidugi ei esitatud, see sai selgeks saate avaminutiga, mil vapper vanapaar sulnilt Kadrioru tiigi…
Saate pealkiri tekitas võõristust: millise organismi ja elundite ehitust uuritakse? Lugedes ETV koduleheküljelt, et oodata on tunnipikkust Kersna ja Aunaste ultimatiivset memorandumit, hirm üha süvenes. Mingit memorandumit muidugi ei esitatud, see sai selgeks saate avaminutiga, mil vapper vanapaar sulnilt Kadrioru tiigi…
2 minutit
Sada kevadet pärast „Kevadet”
Eesti kirjandusmuuseum tähistas 6. jaanuaril Oskar Lutsu 125. sünniaastapäeva konverentsiga „Sada kevadet: müüt, märk, keel”. Tänavu möödub „Kevade” esmatrükist sada aastat.
Konverents oli kavandatud meediumiülesena ehk lisaks Lutsu igakülgsele kirjanduslikule käsitlusele oli vaatluse all ka kirjaniku looming teatris ja filmis.
Mind kutsuti rääkima Lutsu lugude fenomenist filmis, sest olen sel teemal kokku…
Konverents oli kavandatud meediumiülesena ehk lisaks Lutsu igakülgsele kirjanduslikule käsitlusele oli vaatluse all ka kirjaniku looming teatris ja filmis.
Mind kutsuti rääkima Lutsu lugude fenomenist filmis, sest olen sel teemal kokku…
4 minutit
Pealelend. Tamara Luuk
Eelmise aasta lõpul avati Tallinna vanalinnas uus kunstigalerii – 1 galerii. Mis põhimõtetel hakkab see toimima? Mida seal eksponeeritakse? Kes ja kuidas seda rahastab?
Tamara Luuk, kunstiteadlane, galerii nõuandja: 1 galerii (www.1galerii.ee) on väike õdus galerii Rüütli tänava alguses. See sündis Vahur Krafti, Luksemburgi aukonsuli soovist laiendada aukonsulaadi siiani valdavalt muusikat…
Tamara Luuk, kunstiteadlane, galerii nõuandja: 1 galerii (www.1galerii.ee) on väike õdus galerii Rüütli tänava alguses. See sündis Vahur Krafti, Luksemburgi aukonsuli soovist laiendada aukonsulaadi siiani valdavalt muusikat…
1 minut
Marc küsib, Priit vastab
Pildianalüüsi eskiis
Marc Bertemese ja Priit Pärna ühisnäitus 1 galeriis kuni 29. II.
Marc Bertemese ja Priit Pärna ühisnäitus loob olukorra, kus kahe väikese kultuuriruumi kunstnikud on dialoogi astunud. Bertemes on luksemburgi kunstnik, kes on oma maali- ja graafikahariduse omandanud Karlsruhes. Pärn eraldi tutvustamist ei vaja, ta on oma headuses eestlastele ammune…
Marc Bertemese ja Priit Pärna ühisnäitus 1 galeriis kuni 29. II.
Marc Bertemese ja Priit Pärna ühisnäitus loob olukorra, kus kahe väikese kultuuriruumi kunstnikud on dialoogi astunud. Bertemes on luksemburgi kunstnik, kes on oma maali- ja graafikahariduse omandanud Karlsruhes. Pärn eraldi tutvustamist ei vaja, ta on oma headuses eestlastele ammune…
4 minutit
Jalutuskäik galeriides. Enno Lehis 100
Mälestusnäitus Vabaduse galeriis kuni 24. I.
Enno Lehise surmaga läinud aasta detsembris, vaid pisut enne tema 100. sünnipäeva juubelinäitust, lahkus jäädavalt ka üht kunstnikegeneratsiooni iseloomustanud mentaliteet, elustiil ja vaba boheemlik suhe nii kunstitegemisse kui kohaliku kunstielu argisündmustesse. Neile tagasi mõeldes meenub teesklematu huvi kõige vastu, mis Eesti kunstielus toimus, ent samuti…
Enno Lehise surmaga läinud aasta detsembris, vaid pisut enne tema 100. sünnipäeva juubelinäitust, lahkus jäädavalt ka üht kunstnikegeneratsiooni iseloomustanud mentaliteet, elustiil ja vaba boheemlik suhe nii kunstitegemisse kui kohaliku kunstielu argisündmustesse. Neile tagasi mõeldes meenub teesklematu huvi kõige vastu, mis Eesti kunstielus toimus, ent samuti…
2 minutit
Teatraalne fotolavastuslik plakat
Näitus „Teatrimaailm eesti graafikas 1970.-1980. aastatel” Kumus kuni 25. III.
Kumu kunstimuuseumi hoone hiigelsidrunilõigu keskmes asub graafikakabinet, kus vahelduvad eri teemaga näitused (kosmos, siiditrükk ja popkunst, metafüüsiline ruum jne), millele seab ajalised piirid Kumu IV korruse üldperiood 1940–1990. Turvalisena, valguse ja kliimamuutuste eest kaitstuna vastabki see ruum klassikalise graafikakabineti standarditele, ehkki…
Kumu kunstimuuseumi hoone hiigelsidrunilõigu keskmes asub graafikakabinet, kus vahelduvad eri teemaga näitused (kosmos, siiditrükk ja popkunst, metafüüsiline ruum jne), millele seab ajalised piirid Kumu IV korruse üldperiood 1940–1990. Turvalisena, valguse ja kliimamuutuste eest kaitstuna vastabki see ruum klassikalise graafikakabineti standarditele, ehkki…
3 minutit
Vaikuse maja
Ei tea, kui paljudes hoonetes tuleb ühel inimesel oma elu jooksul viibida? Oleneb muidugi elueast. Siiski on arvatavasti iga inimese elus neid maju, millest saab rohkem kui neli seina keha ümber ja katus pea kohal, mis kasvavad funktsioonist tähenduseks. Muidugi kõigepealt need kohad, kus pikemalt elatakse. Või lapsepõlvemajad, eriti vist…
6 minutit
Üks maja. Mudaravila lugu
Pikk sirge tee läbi linnakarjamaade ehk hilisem Supeluse tänav viis mereäärse kaitserajatiseni, mis kohandati 1830. aastatel teadaolevalt kõrtsiks ja aastal 1838 ehitati ümber kohalikule elanikkonnale supelasutuseks. Siin pakuti suviti sooje mereveevanne ja talviti sauna. 1889. aastal ostis linn supelasutuse ja suurendas vannitubade arvu kuuelt kuueteistkümneni. Vannides sai võtta nii lihtsalt…
2 minutit
Näitus „Ruumiline stoppkaader. Noblesse oblige”
2011. aasta 11. – 13. novembrini Pärnu mudaravilas, autor Tüüne-Kristin Vaikla (EKA doktorant), operaator Urmo Vaikla, fotograaf Ingel Vaikla.
Ravimuda nagu ka arhitektuur tekib pikemaajaliste füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste protsesside tagajärjel. Sellega ravitakse haigusi. Ka arhitektuuril võiks olla tervistav toime.
Arhitektuuribüroo Arhitektuuriagentuur teeb Pärnu mudaravilale juurdeehitust (projekti autorid on arhitektid Inga Raukas,…
Ravimuda nagu ka arhitektuur tekib pikemaajaliste füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste protsesside tagajärjel. Sellega ravitakse haigusi. Ka arhitektuuril võiks olla tervistav toime.
Arhitektuuribüroo Arhitektuuriagentuur teeb Pärnu mudaravilale juurdeehitust (projekti autorid on arhitektid Inga Raukas,…
4 minutit
Tähendusrikas paus
Fotokunstnik Krista Möldriga kõneleb tema Jaapani projektist Reet Varblane.
Kalle Kataila ja Krista Möldri näitus „Jaapan Euroopa pilgu läbi. Jaapan täna, osa 13” Temnikova ja Kasela galeriis (Müürivahe 22 ja Lastekodu 1, kolmapäeviti ja neljapäeviti kl 16–19) kuni 20. I.
Temnikova ja Kasela galeriis, nii Müürivahe kui ka Lastekodu tänavas, on veel…
Kalle Kataila ja Krista Möldri näitus „Jaapan Euroopa pilgu läbi. Jaapan täna, osa 13” Temnikova ja Kasela galeriis (Müürivahe 22 ja Lastekodu 1, kolmapäeviti ja neljapäeviti kl 16–19) kuni 20. I.
Temnikova ja Kasela galeriis, nii Müürivahe kui ka Lastekodu tänavas, on veel…
6 minutit
Hoia kodulinn puhas!
Vestlusringis on Tallinna maastikuarhitektuuri kongressi kaks peaesinejat Jan Gehl ja Mary Bowman
Jan Gehl on arhitekt, endine Taani Kuningliku Kunstiakadeemia professor. Ta on oma büroo Gehl Architects – Urban Quality Consultants asutajaliige (http://www.gehlarchitects.com/). Jan Gehl on kirjutanud mitmeid linnadeteemalisi raamatuid („Life between Buildings”, „New city spaces”, „Public Spaces – Publik Life”,…
Jan Gehl on arhitekt, endine Taani Kuningliku Kunstiakadeemia professor. Ta on oma büroo Gehl Architects – Urban Quality Consultants asutajaliige (http://www.gehlarchitects.com/). Jan Gehl on kirjutanud mitmeid linnadeteemalisi raamatuid („Life between Buildings”, „New city spaces”, „Public Spaces – Publik Life”,…
12 minutit
Tarkus toidab
Mart Saarma: „Eesti rahvas võib rikkaks saada vaid arendades teadust ja tehnoloogiat”
Viimased kaks aastakümmet Soomes biotehnoloogia ja geneetika alal töötanud ja muu hulgas ka Soome biokeskust juhtinud Mart Saarma jagab oma tähelepanekuid eluteaduse võimaliku arengu osas ja soovitab ühiskonnal keskenduda teadusele, selle rakendamisele.
Tõepoolest, oludes, kus geoloogilisest minevikust on meil kasutada…
Viimased kaks aastakümmet Soomes biotehnoloogia ja geneetika alal töötanud ja muu hulgas ka Soome biokeskust juhtinud Mart Saarma jagab oma tähelepanekuid eluteaduse võimaliku arengu osas ja soovitab ühiskonnal keskenduda teadusele, selle rakendamisele.
Tõepoolest, oludes, kus geoloogilisest minevikust on meil kasutada…
6 minutit
Kaitsmisele tulev väitekiri
Dmitri Mihhailov, sünd 1982
Tallinna Tehnikaülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), arvutiteadus
Doktoritöö „Hardware Implementation of Recursive Sorting Algorithms Using Tree-like Structures and HFSM Models” („Rekursiivsete sortimisalgoritmide riistvaraline realiseerimine kasutades puulaadseid struktuure ja HFSM mudeleid”) http://digi.lib.ttu.ee/i/?643
Kaitsmine toimub reedel, 20. jaanuaril 2012 kl 11 Tallinnas Raja tn 15 ruumis IT-209
Juhendajad: dr Aleksander Sudnitsõn, prof Valeri…
Tallinna Tehnikaülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), arvutiteadus
Doktoritöö „Hardware Implementation of Recursive Sorting Algorithms Using Tree-like Structures and HFSM Models” („Rekursiivsete sortimisalgoritmide riistvaraline realiseerimine kasutades puulaadseid struktuure ja HFSM mudeleid”) http://digi.lib.ttu.ee/i/?643
Kaitsmine toimub reedel, 20. jaanuaril 2012 kl 11 Tallinnas Raja tn 15 ruumis IT-209
Juhendajad: dr Aleksander Sudnitsõn, prof Valeri…
1 minut
Avalik loeng
Esmaspäeval, 16. jaanuaril 2012 algusega kl 16 toimub talveülikooli „Vaim ja vägi” 2012. a avaloeng Tartus Jakobi 2–226 Philosophicumi suures auditooriumis. Esineb TÜ Viljandi kultuuriakadeemia direktor Anzori Barkalaja.
Terves kehas peitub piiramatu vägi, mille vabastamine toob ellu suurema rahulolu. Rahulolu algab inimesest endast. Inimese olemus peegeldub talle vastu tema suhetest ja…
Terves kehas peitub piiramatu vägi, mille vabastamine toob ellu suurema rahulolu. Rahulolu algab inimesest endast. Inimese olemus peegeldub talle vastu tema suhetest ja…
1 minut
Kellele on vaja teadusajakirjanikke?
Massimeedia nigela teaduskajastuse ja teadusmeedia nukra olukorra kohta võib kurtmist kuulda sageli ning mitte sugugi ainult Eestis. Tihti nähakse just meedia tegemata tööd (või sihilikku õõnestustööd) ühe põhjusena probleemides, mis teaduse ja ühiskonna suhteid varjutavad: noorte vähene huvi loodus- ja täppisteaduste vastu, elanikkonna nõiavaimustus, teaduslike seisukohtade eiramine otsustuste tegemisel, lausa…
5 minutit
Kommentaar. Muusika on ka teadus
Eesti Teaduste Akadeemia valis oma viimatisel üldkogul mullu 7. detsembril seitse uut akadeemikut, nende seas helilooja Arvo Pärdi. Akadeemik Jaan Ross, kas peaksime tähtsustama Arvo Pärdi valimist akadeemikuks kui esimese helilooja jõudmist selle tiitlini TA tegevusloos või kui nn kaunite kunstide väärtustamist teaduse tasandil?
Jaan Ross: Loodan, et helilooja ei pahanda,…
Jaan Ross: Loodan, et helilooja ei pahanda,…
2 minutit
Bachi kõnetusvõimest ja -võimalikkusest Nigulistes
Tallinna uusaasta Bachi-nimeline muusikafestival
Nõukogulaste võitlus eeskätt kõige sakraalse vastu värvis mõiste „viiruk” üleolevalt tumedakarvaliseks – usutavasti oleme sellest tänaseks vabanenud. Sestap tõdegem himuga, et viiruk pole mürk ning selle suitsutamine on tegelikult õhu puhastamine. Samalaadse toime omistab Bachi muusikale ka Andres Uibo, seda ilmalikugi inimese puhul, ja leiab, et õigeim…
Nõukogulaste võitlus eeskätt kõige sakraalse vastu värvis mõiste „viiruk” üleolevalt tumedakarvaliseks – usutavasti oleme sellest tänaseks vabanenud. Sestap tõdegem himuga, et viiruk pole mürk ning selle suitsutamine on tegelikult õhu puhastamine. Samalaadse toime omistab Bachi muusikale ka Andres Uibo, seda ilmalikugi inimese puhul, ja leiab, et õigeim…
4 minutit
Ester Mägi nonaginta
Mõeldes, mida kirjutada Ester Mägist nii auväärse juubeli puhul, kuulasin uuesti läbi paar CDd tema muusikaga – raamatu „Elu ja helid” (koostaja Evi Arujärv, EMIK, Tallinn 2008) vahel olnud CD, Toccata Classicsi (TOCC0054, London 2007) välja antud orkestrimuusika plaadi ja üht-teist koorimuusikast. Nüüd, kus 1960. aastate moodsast muusikast lahutab meid…
6 minutit
Eesti muusika 2011. aastal
Valik uudisloomingut ja esiettekandeid
Tauno Aints Modi”, Amadeo Modigliani elukäigul põhinev ballett (Irina Fetissova-Müllersoni ja Toomas Eduri libreto, T. Eduri koreograafia, esietendus 2012) „Akadeemiline prelüüd” sümfooniaorkestrile „Kordamiseks” (2009) mudilaskoorile ja sümfooniaorkestrile (Jaan Pehk) „Loomiselugu” (2009) nais-, sega- ja meeskoorile, rahvapilliorkestrile ja puhkpilliorkestrile (Anzori Barkalaja)Lastelaulud häälele ja klaverile: „Pudrulaul”, „Lugu nohus röövlist”,…
Tauno Aints Modi”, Amadeo Modigliani elukäigul põhinev ballett (Irina Fetissova-Müllersoni ja Toomas Eduri libreto, T. Eduri koreograafia, esietendus 2012) „Akadeemiline prelüüd” sümfooniaorkestrile „Kordamiseks” (2009) mudilaskoorile ja sümfooniaorkestrile (Jaan Pehk) „Loomiselugu” (2009) nais-, sega- ja meeskoorile, rahvapilliorkestrile ja puhkpilliorkestrile (Anzori Barkalaja)Lastelaulud häälele ja klaverile: „Pudrulaul”, „Lugu nohus röövlist”,…
6 minutit
Numbrid, strateegiad, väärtused
Eesti helilooming aastal 2011
Trükkimineku ajaks olid Eesti Muusika Infokeskuse 2011. aasta loominguülevaatesse jõudnud andmed ligi 260 originaalteose ja/või esiettekande kohta. Koos seadete ja uusversioonidega (mis ajalehte ei mahtunud) ulatub see arv üle kolmesaja. EM IKi uudisteoste andmestik sünnib muusikasündmusi jälgides ning otsekontaktis heliloojate ja interpreetidega. See ei ole alati kerge…
Trükkimineku ajaks olid Eesti Muusika Infokeskuse 2011. aasta loominguülevaatesse jõudnud andmed ligi 260 originaalteose ja/või esiettekande kohta. Koos seadete ja uusversioonidega (mis ajalehte ei mahtunud) ulatub see arv üle kolmesaja. EM IKi uudisteoste andmestik sünnib muusikasündmusi jälgides ning otsekontaktis heliloojate ja interpreetidega. See ei ole alati kerge…
3 minutit
Mida õppida Jaan Toomingalt?
Jaan Toominga elutöö on viimase neljakümne aasta jooksul eesti teatrit vägevalt mõjutanud.
Jaan Tooming, Religioossed motiivid minu loomingus. Eesti Teatriliit, 2011. 270 lk.
Olen pidanud Jaan Toomingat oma õpetajaks alates sellest 1976. aasta jaanuari hommikupoolikust, kui sisenesin Vanemuise suure saali vasakpoolsesse, nn Irdi looži ning sattusin maailma, mis võttis esimesest hetkest hinge…
Jaan Tooming, Religioossed motiivid minu loomingus. Eesti Teatriliit, 2011. 270 lk.
Olen pidanud Jaan Toomingat oma õpetajaks alates sellest 1976. aasta jaanuari hommikupoolikust, kui sisenesin Vanemuise suure saali vasakpoolsesse, nn Irdi looži ning sattusin maailma, mis võttis esimesest hetkest hinge…
7 minutit
Õpetaja Ingo Normeti delta
Raamatust „Ujuda selles jões” ei saa rääkida Ingo Normeti pedagoogi- ja lavakooli juhi tööst lahus.
Ingo Normet, Ujuda selles jões. Teatrikooli aabits. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikool ning Eesti Teatriliit, 2011. 187 lk.
Delta on jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu.
Ingo Normeti „Ujuda selles jões. Teatrikooli aabits” on ütlemata hea lugemine, mis…
Ingo Normet, Ujuda selles jões. Teatrikooli aabits. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikool ning Eesti Teatriliit, 2011. 187 lk.
Delta on jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu.
Ingo Normeti „Ujuda selles jões. Teatrikooli aabits” on ütlemata hea lugemine, mis…
7 minutit
Kuula ja sa näed! Abielu kui argipäeva mugavushaigus
Raadioteatri „Palju õnne argipäevaks”, autor Jaan Tätte, režissöör ja muusikaline kujundaja Andres Noormets, helirežissöör Külli Tüli. Mängivad Ülle Lichtfeldt, Allan Noormets, Piret Laurimaa ja Tambet Tuisk. 31. XII Vikerraadios.
2011. aasta viimase päeva veel rahulikul õhtutunnil istun köögis, raadio mängib, olen ootel. Igalaupäevaselt algab raadioteatri kuuldeline mäng. Kuulan ja mõtlen: milles…
2011. aasta viimase päeva veel rahulikul õhtutunnil istun köögis, raadio mängib, olen ootel. Igalaupäevaselt algab raadioteatri kuuldeline mäng. Kuulan ja mõtlen: milles…
2 minutit
Nii et üks lihtne lugu?
„Gizzelle” jääb meisterlikult aupaklikuks käsitletud teemade vastu, kuid trupil on lastud ka mitmeti lõbutseda.
Tallinna Linnateatri „Gizzelle”, lavastaja Saša Pepeljajev ja dramaturg Diana Leesalu. Mängivad EMTA lavakunstikooli XXV lennu üliõpilased. Esietendus 26. XI Hobuveskis.
Saša Pepeljajev opereerib sel korral Hobuveskis oma tuntud headuses EMTA lavakunstikooli XXV lennu ja „Giselle’i” balletilibretoga. Lugu on…
Tallinna Linnateatri „Gizzelle”, lavastaja Saša Pepeljajev ja dramaturg Diana Leesalu. Mängivad EMTA lavakunstikooli XXV lennu üliõpilased. Esietendus 26. XI Hobuveskis.
Saša Pepeljajev opereerib sel korral Hobuveskis oma tuntud headuses EMTA lavakunstikooli XXV lennu ja „Giselle’i” balletilibretoga. Lugu on…
3 minutit
Eesti kirjanduse klassikud rahvaloendusest
Kogunud ja toimetanud Veiko Märka
„Kes sa oled?” „Olen perenaine,” vastab küsitav, „Liis Andervaks.” „Kust vallast, kunas sündinud, abiellunud, kunas Terikeste mõisa maadele asunud, mitu last, misnimelised, kes on mees ja kas on varemalt mõisa teeninud?” pärib Kadri. Kui ta on saanud täpsed andmed, tõuseb üles ja ütleb: „Sina, Liis Andervaks,…
„Kes sa oled?” „Olen perenaine,” vastab küsitav, „Liis Andervaks.” „Kust vallast, kunas sündinud, abiellunud, kunas Terikeste mõisa maadele asunud, mitu last, misnimelised, kes on mees ja kas on varemalt mõisa teeninud?” pärib Kadri. Kui ta on saanud täpsed andmed, tõuseb üles ja ütleb: „Sina, Liis Andervaks,…
2 minutit
Rännates inimesi pidi
Kaur Riismaaga kõneleb Jürgen Rooste (Maaleht).
Tere, Kaur.
Tere, Jürgen.
Kui vaatad oma esimest raamatut, tunned sa ka mingit kirjanikuvastutust? Milline on vastutuse ja mängu tasakaal elus, kirjanduses?
Ehk, kui sealt tagantotsast pihta hakata, ei tea ma ühtegi mingil kombel loovat inimest, kes polekski mängur. See on loomulik, loojale iseloomulik.
Niikaua, kui ma ennast tean,…
Tere, Kaur.
Tere, Jürgen.
Kui vaatad oma esimest raamatut, tunned sa ka mingit kirjanikuvastutust? Milline on vastutuse ja mängu tasakaal elus, kirjanduses?
Ehk, kui sealt tagantotsast pihta hakata, ei tea ma ühtegi mingil kombel loovat inimest, kes polekski mängur. See on loomulik, loojale iseloomulik.
Niikaua, kui ma ennast tean,…
3 minutit
Proosamehe luulekarman
Toomas Raudam, Alfabeet. Kujundanud Andres Rõhu. Eesti Keele Sihtasutus, 2011. 103 lk.
Olin tõsiselt üllatunud, kui Apollo raamatupoes uudiskirjandust sirvides jäi näppu Toomas Raudami luuleraamat „Alfabeet”. Olin siiani pidanud Toomas Raudamit paadunud proosakirjanikuks, kuigi selliseks, kellele žanride segamine päris võõras ei ole. Aga „Alfabeet” oli juba kujundatud luuleraamatuna ja tekstki sees…
Olin tõsiselt üllatunud, kui Apollo raamatupoes uudiskirjandust sirvides jäi näppu Toomas Raudami luuleraamat „Alfabeet”. Olin siiani pidanud Toomas Raudamit paadunud proosakirjanikuks, kuigi selliseks, kellele žanride segamine päris võõras ei ole. Aga „Alfabeet” oli juba kujundatud luuleraamatuna ja tekstki sees…
2 minutit
Mis on kaardil?
ASKO KÜNNAP: Kui tegemist on maakaardiga, siis on seal tõenäoliselt märgitud teed ja asulad, jõed ja järved. Täpsema kaardi puhul ehk ka samakõrgusjooned, paar piimapukki ja bussipeatust koguni. Kui tegemist on postkaardiga, siis laiutab seal mõni kulunud olemisega vaatamisväärsus, mõttetuim neist kõigist Brüsseli alamõõduline kusik. Kui aga tegemist on kolmandast…
3 minutit
Kui mängib oktett
Kristiina Ehin, Maarja Kangro, Jan Kaus, Asko Künnap, Jürgen Rooste, Karl Martin Sinijärv, Triin Soomets, Elo Viiding, Kogu tõde. Kaardipakk kolm. Kujundanud Asko Künnap. Näo Kirik, 2011.
Veidi varasemast
Seltskond eesti kirjanikke on andnud välja juba kolm pakki kaarte, mida kaunistavad luuletekstid. Esimest, 2001. aastal välja antud kaardipakki (autorid Künnap, Rooste, Sinijärv,…
Veidi varasemast
Seltskond eesti kirjanikke on andnud välja juba kolm pakki kaarte, mida kaunistavad luuletekstid. Esimest, 2001. aastal välja antud kaardipakki (autorid Künnap, Rooste, Sinijärv,…
5 minutit
Mõttesügav ajalooteos
Crusading and Chronicle Writing on the Medieval BalticFrontier: A Companion to the Chronicle of Henry of Livonia. Toimetanud Marek Tamm, Linda Kaljundi, Carsten Selch Jensen. Ashgate Publishing Company, 2011. 472 lk.
Eesti humanitaarid (Jaan Undusk, Linda Kaljundi, Marek Tamm) hakkasid aegade uuenedes, s.t viimasel paarikümnel aastal, huvituma Henriku Liivimaa kroonikast. Ja…
Eesti humanitaarid (Jaan Undusk, Linda Kaljundi, Marek Tamm) hakkasid aegade uuenedes, s.t viimasel paarikümnel aastal, huvituma Henriku Liivimaa kroonikast. Ja…
4 minutit
Lugejaeelistusi peaks uurima
Kaarel Tarand (Sirp 10. XI 2011) kirjutab, et Põlvamaal, kus elanike arv on kümne aastaga 15% võrra kahanenud, on raamatukogusid palju (35). Rahvaraamatukogude seadus näeb ent väljaspool keskusi ette vähemalt ühe rahvaraamatukogu keskmiselt kuni 500 elanikuga teeninduspiirkonna kohta. Põlvamaa elanike arv oli läinud aasta algul ligi 31 000 inimest. Kui…
2 minutit
Kultuuriajakirjandus piirab ise oma levikut
Suurim viga, mis sundnimekirjadega tehakse, on raamatukogutöötaja rolli senisest veelgi suurem instrumentaliseerimine. Kui ei ole andekat oma tööd hingega võtvat raamatukoguhoidjat, ei saavutata midagi.
Edevusehunnikutest või aferistidest pioneerid või lihtsalt küündimatud ja iseseisvuseta inimesed on lähiminevikus kultuuriministri toolil olnud pigem reegel. Seda silmas pidades võiks minister Langi, kes isepäisust üldjuhul vaka…
Edevusehunnikutest või aferistidest pioneerid või lihtsalt küündimatud ja iseseisvuseta inimesed on lähiminevikus kultuuriministri toolil olnud pigem reegel. Seda silmas pidades võiks minister Langi, kes isepäisust üldjuhul vaka…
6 minutit
Orientatsioonidest. Tuumikutest. Võib-olla ka tarkusest
Eesti välispoliitikat on ikka tõmmanud tuumikute poole. Mure on pigem tuumiku defineerimise pärast. Iga kord, kui tuumik leitud ja piiritletud, jääb hingele kripeldama kahtlus, kas tegelik tuumik pole mitte hoopis kusagil mujal. 1920.-1930. aastate Eesti välispoliitikale tagasi vaadates on ajaloolased täheldanud Briti, Prantsuse, Skandinaavia, Soome, Balti, Poola ja Saksa orientatsiooni.…
3 minutit
Immigrandid vastu tahtmist
Raivo Vetik & Jelena Helemäe (toim), The Russian Second Generation in Tallinn and Kohtla-Järve. The TIES Study in Estonia. Amsterdam University Press, 2011. 242 lk.
Tallinna ülikooli rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute instituudi (RASI) teadlaste Raivo Vetiku ja Jelena Helemäe juhitud uurimisgrupp on aastast 2006 osalenud Amsterdami ülikooli juhitud projektis TIES – „The…
Tallinna ülikooli rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute instituudi (RASI) teadlaste Raivo Vetiku ja Jelena Helemäe juhitud uurimisgrupp on aastast 2006 osalenud Amsterdami ülikooli juhitud projektis TIES – „The…
4 minutit
Meelelahutustõrje
Hea ja halva maitse ekspertide heitlus rahvaraamatukogude komplekteerimise küsimuses on võtnud juba ammu üle-elusuurused mõõtmed. Harvadele tuleb veel üldse meelde, et tegu on kõigest 1,7 miljoni euroga, mis isegi kultuuriministeeriumi valitsemisala kidurast eelarvest moodustab vaid ühe protsendi. Normaalne oleks, kui samasugune ennastunustav madin käiks kõigi avalike kulude sihtotstarbelise ja mõistuspärase…
3 minutit
