$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical
Toeta
$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

$menuu_nimi: Ulemine_paremal
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

Vahur Made

  • Hiina kriitik ja pagulaskriis
    Ai Weiwei installatsioon „Päevalille­seemned“ Londoni Tate Modern’is. Ai sõnul demonstreerisid ekspositsioonisaali põrandale laotatud seemned hiina rahvast, kellel kommunistlik valitsus tallab, teda oma suva järgi suunates ja kujundades ja rõhudes.
    Wikimedia Commons

    Hiina kriitik ja pagulaskriis

    Näitus Ai Wei Wei at Cycladic. Küklaadide Kunsti Muuseum. Ateena. 20.05-30.10.2016. Kuraator Michael Frahm.
    Ateena Küklaadide Kunsti Muuseum on eramuuseum, mis asutati 1986. aastal hoidmaks laevandusmagnaat Nicholas Goulandrise ja tema naise kunstikogusid. Tegemist on arheoloogiamuuseumiga, mille ekspositsiooni keskmes Kreeka tsivilisatsioonidest iidseima, Küklaadide kultuuri (3000-1500 aastat eKr) muistised. Muuseumis on alates maist võimalik vaadata hiinlase Ai Weiwei näitust. Weiwei imetlejad kutsuvad teda Hiina suurimaks elavaks kunstnikuks, dissidendiks, kes ei pelga välja öelda…
    Vahur Made
    4 minutit

  • Presidendi biograafiast ja bareljeefist

    Kuidas on võimalik, et 1991. ja 1993. aastal otsustavalt KGB vastu pööranud Jeltsin andis võimu üle KGB ohvitserile Putinile, teades, et augustis 1991 oli KGB planeerinud ta arreteerida ja hukata?

    Timothy J. Colton on tunnustatud Venemaa-uurija, kes kuulub sellesse Ameerika Ühendriikide sovetoloogiajärgsesse 1990. aastate teadlaste põlvkonda, kelle silmis liikus Venemaa tollal järjest vabama ühiskonna ja jõukama majanduse suunas. Coltoni uurimuste teemaks ongi olnud peamiselt Venemaa tärkavad demokraatlikud institutsioonid, valimised, sh venelaste…
    Vahur Made
    4 minutit

  • Kui karu kartis raadiot

    Venelaste sõjad Soome, Afganistani ja Gruusiaga ning ingliskeelne maailmameedia
    Gordon F. Sander, Lahing Soome pärast 1939-1940. Tõlkinud Olavi Teppan, toimetanud Leino Pahtma, kaane kujundanud Jüri Kass. Varrak, 2011. 494 lk.
    Soome XX sajandi ajaloos ei ole Talvesõjaga võrreldavat teist sündmust, mis oleks…
    Vahur Made
    3 minutit

  • Orientatsioonidest. Tuumikutest. Võib-olla ka tarkusest

    Eesti välispoliitikat on ikka tõmmanud tuumikute poole. Mure on pigem tuumiku defineerimise pärast. Iga kord, kui tuumik leitud ja piiritletud, jääb hingele kripeldama kahtlus, kas tegelik tuumik pole mitte hoopis kusagil mujal. 1920.-1930. aastate Eesti välispoliitikale tagasi vaadates on ajaloolased…
    Vahur Made
    3 minutit

  • Haagi kohus ja Kosovo – kirjutamata sõnade tähendus

    Haagi rahvusvahelise kohtu 22. juulil esitletud ekspertarvamus Kosovo assamblee poolt 17. veebruaril 2008. aastal vastu võetud Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta on meisterlikult koostatud dokument. On üllatav, kui palju olulist on öeldud tänase maailmapoliitika seisukohalt selle pealtnäha tehnilise ja juriidiliselt rangelt piiritletud…
    Vahur Made
    4 minutit

  • Teine maailmasõda vajab täiesti uut käsitlust

    Briti teleajakirjanik Laurence Rees on varem kirjutanud teemadel, mis sobivad igati kokku praegu kasutusel Teise maailmasõja „ametliku” käsitlusega. Ta on kirjutanud Jaapani sõdurite metsikustest Vaikse ookeani sõjas, analüüsinud natside psühholoogilist olemust ja avaldanud mälestustel põhineva ülevaate Auschwitzi surmalaagrist. Ta on…
    Vahur Made
    3 minutit

  • Vestlus püssirohutünni kaanel

    Kirjastus Tänapäev on võtnud tänuväärselt vaevaks tuua eestikeelse lugejani prantsuse ajakirjaniku Raphaël Glucksmanni intervjuu Gruusia presidendi Mihheil Saakašviliga, mis ilmus kõigepealt Prantsusmaal 2008. aasta sügisel, veidi pärast Gruusia-Vene sõda. Sõja tausta kirjeldus Saakašvili poolt aitab vestluse hoogsalt käima. Seejärel on…
    Vahur Made
    4 minutit

  • Naabruspoliitika pärast Gruusia sõda

    Augustikuine sõda Gruusias tõstis päevakorda Euroopa Liidu naabruspoliitika (European neighbourhood Policy – ENP) tuleviku. Gruusia teemadel erakorralisena kogunenud Euroopa Ülemkogu (EL liikmesriikide riigi- ja valitsusjuhtide tippkohtumine) andis oma 1. septembri otsuses muu hulgas teada, et suhtlemine liidu idapoolsete naabritega on…
    Vahur Made
    3 minutit

  • Värvitud stalinism

    Peaksime kaugenema arusaamast, et NSV Liit oli midagi ühtset ja monoliitset, mis toimis automaatselt.
    Eesti NSV aastatel 1940–1953: Sovetiseerimise mehhanismid ja tagajärjed Nõukogude Liidu ja Ida-Euroopa arengute kontekstis. Koostanud Tõnu Tannberg. Eesti Ajalooarhiivi Toimetised 15(22). Eesti Ajalooarhiiv. Tartu 2007. 506 lk.
    Vahur Made
    4 minutit

  • Autoritaarsus ja demokraatia

    Välispoliitika-aasta 2007
    Nii ajaratas ringi käib… Ja olemegi tagasi 1933. aastas! Tõsi, aastanumber on teine – 2007. Peatselt 2008. Kuid see, mis maailmas praegu toimub, oleks justkui juba kunagi olnud. 1933. aastal.
    Vahur Made
    4 minutit

  • Venemaa keset Eesti lähiajaloo­käsitluste paljusust

    Ametliku ajaloo eesmärk pole niivõrd tõepüüdlus kui riigi eksistentsi õigustamine ja selle paigutamine legitiimsesse retrospektiivi ning positiivsesse perspektiivi.
    Eesti lähiajalugu ei saa käsitleda Venemaata. Isegi Eesti mõtestamisel Euroopa osana on Venemaa kas või kontseptuaalse alternatiivina vältimatu. Eesti lähiajaloole on võimalik läheneda…
    Vahur Made
    5 minutit

  • Välispoliitika stabiilse demokraatia ajastul

     
    Välispoliitika, mis peegeldub Eesti erakondade valimisprogrammides, on lausa särav. Kui õnnestuks kõik see, mida Reformierakond, Keskerakond, IRL, Rahvaliit, sotsiaaldemokraadid ja rohelised oma välispoliitilistes lausungites lubavad, koondada ja ellu viia, oleks tulemuseks täiesti arvestatav suurriik. On näha, et nii mõneski erakonnas…
    Vahur Made
    3 minutit

  • Ideaalid panteonis ja bordellis

    Mõelge, kui palju on teile huvi pakkunud Slovakkia, Nepali või Benini välispoliitika. Siis mõistate, kui palju maailmas jälgitakse Eesti välispoliitikat.
     
    Vahur Made
    4 minutit

  • Just sellist (rahva)ajalugu

    Eesti ajalootrükis pole veel XIX sajandist väljunud
     
    Vahur Made
    5 minutit

  • Kui USA-meelsed me oleme?

    On üllatav, kuivõrd viljakale pinnasele langes USA kaitseministri Donald Rumsfeldi 2003. aastal öeldud mõttetera, et Euroopa on jagunenud “uueks” ja “vanaks”. Just eurooplased ise on Ameerika sõjapealiku fraasi õhinal kasutusele võtnud. Isegi teaduslikus diskussioonis tunneb see dihhotoomia end üha kindlamalt.
    Uus…
    Vahur Made
    4 minutit

  • Maiuspala täpsete kirjelduste austajaile

    Mart Laar. EMAJÕGI 1944: TEISE MAAILMASÕJA LAHINGUD LÕUNA-EESTIS. Varrak, Tallinn 2005. 294 lk.
    Thukydides kirjutab oma kuulsas Peloponnesose sõja ajaloos, et endale meelepäraseid tegusid teevad inimesed põhjalikuma kaalumise ja aruteluta. Argumendid, mille najal otsuseid langetatakse ja tegutsema asutakse, on pigem…
    Vahur Made
    2 minutit

  • Kaks sõudmist vastutuules

    Izvestija: Venemaa ei peaks Balti boikotile valuliselt reageerima
    Foorum, ETV, 9. III. Teema: Arnold Rüütli otsus mitte sõita Moskvasse 9. mai pidustustele. Saatejuht Andres Kuusk.
    Vahur Made
    3 minutit

  • EV eksiilvalitsuse legitiimsus

    ajaloolis-poliitiline vaatenurk
    Sel aastal meie hulgast lahkunud Heinrich Mark, Eesti viimase eksiilvalitsuse peaminister aastail 1990 ? 92, lõpetas selle protsessi, mida alustas Otto Tief kuuskümmend  aastat tagasi. 1992. aastal andis Heinrich Mark riigikogu ees esinedes üle oma volitused president Lennart Merele.…
    Vahur Made
    4 minutit

  • Vahelduseks draamale ka teadust

    Uurimus rahvusvahelise konflikti venestamise kohta
    The Sovietization of the Baltic States, 1940 ? 1956. Edited by Olaf Mertelsmann. Kleio, Tartu 2003. 254 lk.
    Vahur Made
    3 minutit

  • Välispoliitilise puberteedi mälestuseks

    The Estonian Foreign Policy Yearbook 2004. Edited by Andres Kasekamp. The Estonian Foreign Policy Institute. Varrak, 2004. 172 lk.
    Eesti välispoliitika on puberteedieas. Välispoliitika tegijatel on tekkinud tunne, et nad teavad, mida teevad. Ideoloogia, iidol ja vaenlane on valitud. Valikut…
    Vahur Made
    4 minutit

  • Euroopa Liidu ?uued naabrid? ja Eesti

    Euroopa Liidu laienemisel on sarnasusi ?Sõrmuste isanda? epopöaga. Kui lääneeurooplased otsustasid laienemisprotsessi kasuks, ületasid nad nagu võlusõrmuse otsinguile siirdunud kääbikud ?piiri, millest kaugemale polnud kunagi mindud?. Nüüd on ELi piirid aga Mordorile üha lähemale nihkumas. Tuldpurskavate kraatrite kõmin, draakonite möirged…
    Vahur Made
    2 minutit
Sirp