Südame ja julgusega võetud film rannakülast
Hiljuti esilinastunud Kristjan Svirgsdeni dokumentaalfilm „Mida ei mäleta, pole olnd” tõi kinosse Sõprus kokku kirju seltskonna, kelle hulgas märkasin mitmeid kultuuri- ja filmiala inimesi nagu Heinz Valk, Mati Põldre, Sulev Teinemaa, Jaak Lõhmus, Artur Talvik, Vormsi Enn ja mitmed teised. Suur osa kohaletulnuist olid aga Lobi rannaküla inimesed Vihula vallast Virumaalt:…
2 minutit
Film kui maavanaema fotoalbum
Dokumentaalfilm „Mida ei mäleta, pole olnd” (Filmivabrik, 2012, 29 min), režissöör, stsenarist ja operaator Kristjan Svirgsden, helirežissöör Ivo Felt, monteerija Kersti miilen, operaatori assistent Olavi-Heikki Kiviloo, helioperaator Rein Urm, On-line monteerija Tanel Toomsalu, produtsent Manfred Vainokivi. Esilinastus 28. III kinos Sõprus.
Mälu on valikuline. Ühe ja sama sündmuse, paiga või ajalooetapi kirjeldus võib tagantjärele äärmiselt palju…
Mälu on valikuline. Ühe ja sama sündmuse, paiga või ajalooetapi kirjeldus võib tagantjärele äärmiselt palju…
2 minutit
Jäämäe tipp
„Polissis” näevad noorsoopolitseinikud palju hingevalu ja pisaraid, allasurutud tundeid, viha ja ka jõuetust.
Mängufilm „Poliss” („Polisse”, Prantsusmaa 2011, 127 min), režissöör Maïwenn, stsenaristid Maïwenn ja Emmanuelle Bercot, operaator Pierre Aϊm. Osades Karin Viard, Joey Starr, Farina Foïs jt. Linastub kinos Artis.
Möödunud nädalal esilinastus kinos Artis prantsuse film „Poliss”, mis noppis Cannes’i filmifestivalil žürii preemia parima filmi kategoorias ja oli…
Mängufilm „Poliss” („Polisse”, Prantsusmaa 2011, 127 min), režissöör Maïwenn, stsenaristid Maïwenn ja Emmanuelle Bercot, operaator Pierre Aϊm. Osades Karin Viard, Joey Starr, Farina Foïs jt. Linastub kinos Artis.
Möödunud nädalal esilinastus kinos Artis prantsuse film „Poliss”, mis noppis Cannes’i filmifestivalil žürii preemia parima filmi kategoorias ja oli…
2 minutit
Portreed ja autoportreed
„Varesesaare venelaste” realismist kumab läbi eksistentsiaalne hoiatus, et kõigil võib halvasti minna.
Dokumentaalfilm „Varesesaare venelased” (F-seitse, 2012, 73 min), režissöör, stsenarist ja operaator Sulev Keedus. Esilinastus 30. III Kumus.
Headuse eest võib seista mitut moodi. Võib barrikaadilt karjudes kurjust paljastada, võib näpuga näidata: vaadake, see suli on kõiges süüdi, tarvis tal nahk üle kõrvade tõmmata! Võib võtta mentoripositsiooni…
Dokumentaalfilm „Varesesaare venelased” (F-seitse, 2012, 73 min), režissöör, stsenarist ja operaator Sulev Keedus. Esilinastus 30. III Kumus.
Headuse eest võib seista mitut moodi. Võib barrikaadilt karjudes kurjust paljastada, võib näpuga näidata: vaadake, see suli on kõiges süüdi, tarvis tal nahk üle kõrvade tõmmata! Võib võtta mentoripositsiooni…
3 minutit
Kes kehtestaks tallinlase moraalikoodeksi?
Minu seekordne meediavapustus pärineb poole sajandi tagant, kuid jõuab otseliiniga ja täiel määral tänasesse.
Nimelt kirjutati Nooruse 1961. aasta 11. numbris: „Me ostame trammipileti konduktorilt või rebime selle iseteenindavast kassast. [—] Kuid tulevikus me ei pea seda enam tegema, sest NLKP programmi projektis on öeldud: „Teisel aastakümnel kaotatakse tasu võtmine kommunaaltranspordi (trammi, autobussi,…
Nimelt kirjutati Nooruse 1961. aasta 11. numbris: „Me ostame trammipileti konduktorilt või rebime selle iseteenindavast kassast. [—] Kuid tulevikus me ei pea seda enam tegema, sest NLKP programmi projektis on öeldud: „Teisel aastakümnel kaotatakse tasu võtmine kommunaaltranspordi (trammi, autobussi,…
2 minutit
Maailmamõtleja Eesti metsade vahel
Välismaised filmitegijad otsivad Eestist vaimsust, mis tundub olevat Lääne-Euroopas hääbunud või kadunud.
Dokumentaalfilm „Kaplinski süsteem” (Allfilm ja Eaux Vives Productions, 2012, 52 min), režissöör ja operaator Raphaël Gianelli-Meriano, idee autorid Raphaël Gianelli-Meriano ja Tiina Savi, produtsendid Pille Rünk ja Xénia Maingot. Esilinastus 13. III kinos Sõprus.
Ilmselt ei valeta ma väga – aga võib-olla ei…
Dokumentaalfilm „Kaplinski süsteem” (Allfilm ja Eaux Vives Productions, 2012, 52 min), režissöör ja operaator Raphaël Gianelli-Meriano, idee autorid Raphaël Gianelli-Meriano ja Tiina Savi, produtsendid Pille Rünk ja Xénia Maingot. Esilinastus 13. III kinos Sõprus.
Ilmselt ei valeta ma väga – aga võib-olla ei…
3 minutit
Unustatut taasavastamas
„Kammermuusika linna. Tallinn”: klaveritrio Olga Voronova (viiul), Leho Karin (tšello), Diana Liiv (klaver) 3. IV Tallinna keskraamatukogu suures saalis.
Kontserdi eesti kammermuusikaga korraldas Muusikasõprade Selts koostöös Tallinna keskraamatukoguga. Kuna sarja toetab kultuurkapital, anti kontsert kuulajatele tasuta. Kolmandat aastat tegutsev klaveritrio koosseisus Olga Voronova – Leho Karin – Diana Liiv tõi seekord ettekandele harva kõlavaid teoseid. Neist üht,…
Kontserdi eesti kammermuusikaga korraldas Muusikasõprade Selts koostöös Tallinna keskraamatukoguga. Kuna sarja toetab kultuurkapital, anti kontsert kuulajatele tasuta. Kolmandat aastat tegutsev klaveritrio koosseisus Olga Voronova – Leho Karin – Diana Liiv tõi seekord ettekandele harva kõlavaid teoseid. Neist üht,…
1 minut
Ülestõusmispüha kontserdist
Ülestõusmispüha kontsert: ERSO, Eesti Kontsertkoor, solistid Božena Ferancová-Berkyová (sopran), Teele Jõks (metsosopran), Ludovit Ludha (tenor) ja Priit Volmer (bass), orelil Piret Aidulo, dirigent Peter Feranec 7. IV Vanemuise kontserdimajas.
Tänavuse vaikse laupäeva õhtul kõlas Vanemuise kontserdimajas kaks suurejoonelist vaimulikku vokaal-instrumentaalteost: Leoš Janáčeki „Slaavi missa” ja Anton Bruckneri „Te Deum” C-duur. Kuulsin Janáčeki „Slaavi missast” (esiettekanne…
Tänavuse vaikse laupäeva õhtul kõlas Vanemuise kontserdimajas kaks suurejoonelist vaimulikku vokaal-instrumentaalteost: Leoš Janáčeki „Slaavi missa” ja Anton Bruckneri „Te Deum” C-duur. Kuulsin Janáčeki „Slaavi missast” (esiettekanne…
2 minutit
Särav punkt eesti muusika kuule
Puhkpillikvintett Estica: Anna Kelder (flööt), Heli Ernits (oboe), Helena Tuuling (klarnet), Mari Kalmet (fagott) ja Meelika Mikson (metsasarv) 30. III Pärnu Kontserdimaja kammersaalis.
Märtsis sai kuulda hulgaliselt uut ja vanemat eesti muusikat. Hiljutised Eesti muusika päevad tõid esile bändid, kes liiguvad nüüdismuusika, sealhulgas värske eesti muusika tuules. Kodumaise muusika kuu sai toreda lõpetuse tänu uuele…
Märtsis sai kuulda hulgaliselt uut ja vanemat eesti muusikat. Hiljutised Eesti muusika päevad tõid esile bändid, kes liiguvad nüüdismuusika, sealhulgas värske eesti muusika tuules. Kodumaise muusika kuu sai toreda lõpetuse tänu uuele…
2 minutit
Kevadpühad algasid Bachi loominguga
Igal kevadel ülestõusmispühade eel tuuakse publikuni hulgaliselt kirikumuusika tähtteoseid, mille hulgas on traditsiooniliselt auväärsel kohal Johann Sebastian Bachi looming. Sel aastal kõlasid kahel kevadõhtul Johann Sebastian Bachi „Johannese passioon” (30. III , Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Sinfonietta Rīga, dirigent Daniel Reuss) ja kontserdisarja „Kirikupühad Maarjamaal” raames valik suurmeistri kantaate ja sobiva temaatikaga üksiknumbreid…
3 minutit
ERSO liivaluidetel ja legendaarsetes saalides
Kadri Taliga ühe kollektiivi mitmest palgest
29. märtsil andis ERSO pärast kahekümneaastast pausi kontserdi Peterburi Filharmoonia suures saalis. Orkester esines dirigent Andres Mustoneni kutsel rahvusvahelise koorifestivali raames, tuues ettekandele Sofia Gubaidulina teosed „Two Paths” („Kaks teed”) kahele vioolale, soleerisid Isabel Villanueva Hispaaniast ja Marina Kataržnova Venemaalt, „The Rider on the White Horse”…
29. märtsil andis ERSO pärast kahekümneaastast pausi kontserdi Peterburi Filharmoonia suures saalis. Orkester esines dirigent Andres Mustoneni kutsel rahvusvahelise koorifestivali raames, tuues ettekandele Sofia Gubaidulina teosed „Two Paths” („Kaks teed”) kahele vioolale, soleerisid Isabel Villanueva Hispaaniast ja Marina Kataržnova Venemaalt, „The Rider on the White Horse”…
2 minutit
TMW: klassikute presentatsioon
Tallinn Music Week’i raames on enamasti esindatud artistid-bändid, kes tutvustavad oma loomingut. Festivalil juba teist korda aset leidnud süvamuusika interpreetide kontsert Estonia kontserdisaalis erinebki muust toimuvast eelkõige sellepoolest, et sinna tullakse valdavalt interpretatsioonikunsti, mitte loomingu pärast. Põnev on jälgida, millise valiku interpreedid oma maitsest, hetke-eelistustest, tugevatest-nõrkadest külgedest johtuvalt on teinud. Siin avaldub mingil määral…
3 minutit
TMW: Eesti muusika päevade kaja
31. märtsil ühendati kontserdiga Tallinna Mustpeade majas kaks festivali, Tallinn Music Week ja Eesti muusika päevad. Esitleti seitsme eesti helilooja ehk Galina Grigorjeva, Tatjana Kozlova, Mirjam Tally, Ardo Ran Varrese, Taavi Kerikmäe, Liisa Hirschi ja Rein Rannapi teoseid. Suurt rolli mängisid paljudes esitustes autorid ise. Esindatud olid ka eesti uue muusika põhiansamblid Una Corda…
2 minutit
TMW 2012: konverentsimuljeid ja -kommentaare
Tavapäraselt hõlmas Tallinn Music Week kontsertide kõrval kahepäevast konverentsi, kus mitme eriala inimesed arutlesid muusikaäri teemadel. Konverentsi tervitas kultuuriminister Rein Lang. Avakõne pidas president Ilves, kes põimis oma muusikakogemuse viidetega muusika ja poliitika suhtele kui demokraatia lakmuspaberile. Kõnele järgnes video vene punkansambli Pussy Riot etteastest Moskva õigeusu kirikus, mille üle on praeguseks…
6 minutit
Pealelend. Karen Jagodin
28. märtsil avati Prantsusmaal Strasbourg’is eesti eramuarhitektuuri näitus. Kuidas see Strasbourg’i sattus ja kuidas prantslased selle seekord vastu võtsid?
Karen Jagodin, näituse „100 maja/houses” kuraator: 2010. aastal Eestit Veneetsia arhitektuuribiennaalil esindanud näitus „100 maja/houses” on kujunenud pika elueaga ekspositsiooniks. 2011. aasta sügisel said sama näituse lühendatud varianti „50 maja/houses” näha Pariisi arhitektuurihuvilised ning nüüd, 2012. aasta kevadel,…
Karen Jagodin, näituse „100 maja/houses” kuraator: 2010. aastal Eestit Veneetsia arhitektuuribiennaalil esindanud näitus „100 maja/houses” on kujunenud pika elueaga ekspositsiooniks. 2011. aasta sügisel said sama näituse lühendatud varianti „50 maja/houses” näha Pariisi arhitektuurihuvilised ning nüüd, 2012. aasta kevadel,…
2 minutit
Fotorännak Nõukogudemaal
Mait Väljase intervjuu Frédéric Chaubiniga
Kui proovida määratleda, siis milles seisneb sinu fotorännakute iva – on see poliitiline, esteetiline, ajaloouurimuslik ettevõtmine või lihtsalt kommunismi nostalgia?
Selles projektis puudub igasugune ideoloogilisus, lähtun vaid oma kogemusest, mis pani mu võõramaalasena avastama Nõukogude Liidu kohta midagi ülimalt kummalist. Huvi on ilmselt püsinud seetõttu, et mind paeluvad teistsugused asjad: minu mõistus…
Kui proovida määratleda, siis milles seisneb sinu fotorännakute iva – on see poliitiline, esteetiline, ajaloouurimuslik ettevõtmine või lihtsalt kommunismi nostalgia?
Selles projektis puudub igasugune ideoloogilisus, lähtun vaid oma kogemusest, mis pani mu võõramaalasena avastama Nõukogude Liidu kohta midagi ülimalt kummalist. Huvi on ilmselt püsinud seetõttu, et mind paeluvad teistsugused asjad: minu mõistus…
4 minutit
Kaduvad kosmosemajad arhitektuurimuuseumis
Frédéric Chaubini fotonäitus „Nõukogude kosmosemajad” arhitektuurimuuseumis 28. III – 6. V. Näituse kuraator on Mait Väljas ja kujundaja Marge Pervik-Kaal.
Frédéric Chaubin, Kambodžas hispaanlasest ema ja prantslasest isa peres sündinud fotograaf, on ka prantsuse elustiili- ja moeajakirja Citizen K peatoimetaja. Põhitöö kõrvalt fotograafiaga tegelema hakanud Chaubin on viimasel kümnel aastal pildistanud endiste idabloki…
Frédéric Chaubin, Kambodžas hispaanlasest ema ja prantslasest isa peres sündinud fotograaf, on ka prantsuse elustiili- ja moeajakirja Citizen K peatoimetaja. Põhitöö kõrvalt fotograafiaga tegelema hakanud Chaubin on viimasel kümnel aastal pildistanud endiste idabloki…
2 minutit
Trepi tänavast ja Nõelasilmast
9. märtsil möödus 68 aastat Tallinna linna XX sajandil tabanud suurimast katastroofist – Nõukogude lennuväe korraldatud õhurünnakust, mille peamine sihtmärk oli elurajoonid. Rängalt sai kannatada üks Tallinna hansaperioodi pärlitest Harju tänav seda ümbritsevate kvartalitega. Süttis ka Niguliste kirik ja palju teisi vanalinna hooneid. Kahes rünnakulaines hävis kokku 1549 hoonet ning 3350 sai kahjustada. Ligi…
4 minutit
Pealelend. Jüri Kaldmaa
Tartus Vilde teatris esietendus 1. aprillil Jüri Kaldmaa näidend „Ärdunsoldan 2012”. Lavastanud on selle Jaan Tooming, peaosas autor.
Kuidas võtad lühidalt kokku näidendi „Ärdunsoldan 2012” põhisisu ja mõtte?
Jüri Kaldmaa, „Ärdunsoldan 2012” autor ja peaosaline: Autorina olen loomulikult õnneseen. Praegu elavate eesti näitekirjanike teostest on Jaan Tooming lavastanud vaid ühe Ain Kaalepi näidendi, aastal 1979. Ja ongi kogu…
Kuidas võtad lühidalt kokku näidendi „Ärdunsoldan 2012” põhisisu ja mõtte?
Jüri Kaldmaa, „Ärdunsoldan 2012” autor ja peaosaline: Autorina olen loomulikult õnneseen. Praegu elavate eesti näitekirjanike teostest on Jaan Tooming lavastanud vaid ühe Ain Kaalepi näidendi, aastal 1979. Ja ongi kogu…
1 minut
Kui nüüdisaegselt peaks kõlama klassika?
Lorna Marshall pole püüdnud Euripidese näidendit iga hinna eest meie kaasaega väänata.
Teatri NO99 „Iphigéneia Aulises”, autor Euripides, tõlkija Anne Lill, lavastaja ja lavakujundaja Lorna Marshall (Suurbritannia). Mängivad Tambet Tuisk, Rasmus Kaljujärv, Jaak Prints, Mirtel Pohla, Eva Klemets, Marika Vaarik, Risto Kübar, Gert Raudsep. Esietendus 17. III kammersaalis.
Antiikdramaturgiat lavastatakse meil võrdlemisi vähe, nii…
Teatri NO99 „Iphigéneia Aulises”, autor Euripides, tõlkija Anne Lill, lavastaja ja lavakujundaja Lorna Marshall (Suurbritannia). Mängivad Tambet Tuisk, Rasmus Kaljujärv, Jaak Prints, Mirtel Pohla, Eva Klemets, Marika Vaarik, Risto Kübar, Gert Raudsep. Esietendus 17. III kammersaalis.
Antiikdramaturgiat lavastatakse meil võrdlemisi vähe, nii…
5 minutit
Vana uus teatriuuendus
Pausid kannavad ja karjumine tabab vaatajat kubemesse.
Vilde teatri „Ärdunsoldan 2012”, autor Jüri Kaldmaa, lavastaja Jaan Tooming, kunstnik Ursula Noor, videokunstnik Indrek Tobre. Mängivad Rein Annuk, Matti Linno, Ursula Noor, Helve Nurk, Aire Pajur, Tess Pauskar, Sander Soo ja Jüri Kaldmaa. Esietendus 1. IV Tartus Pepleri 27 suures saalis.
Teatriuuendusega kipub Eestis olema see jama, et tegelikult pole…
Vilde teatri „Ärdunsoldan 2012”, autor Jüri Kaldmaa, lavastaja Jaan Tooming, kunstnik Ursula Noor, videokunstnik Indrek Tobre. Mängivad Rein Annuk, Matti Linno, Ursula Noor, Helve Nurk, Aire Pajur, Tess Pauskar, Sander Soo ja Jüri Kaldmaa. Esietendus 1. IV Tartus Pepleri 27 suures saalis.
Teatriuuendusega kipub Eestis olema see jama, et tegelikult pole…
3 minutit
Hinnanguvaba vabanemine
Londoni „Puhastus” näitab, et moraali, instinktide ja teadmiste kohtumispunktis on kõik võimalik, eriti õudus.
Teatri Borealis „Puhastus” („Purge”), tõlkija Eva Buchwald, lavastaja Elgiva Field, kunstnik Rosemary Flegg, valguskunstnik Joshua Pharo ja helikujundaja James Flockton. Mängivad Elicia Daly, Kris Gummerus, Illona Linthwaite, Liam Thomas, Rebecca Todd, Johnny Vivash, Benjamin Way. Esietendus 22. II Londoni Arcola teatris.
„Puhastuse” esimest korda…
Teatri Borealis „Puhastus” („Purge”), tõlkija Eva Buchwald, lavastaja Elgiva Field, kunstnik Rosemary Flegg, valguskunstnik Joshua Pharo ja helikujundaja James Flockton. Mängivad Elicia Daly, Kris Gummerus, Illona Linthwaite, Liam Thomas, Rebecca Todd, Johnny Vivash, Benjamin Way. Esietendus 22. II Londoni Arcola teatris.
„Puhastuse” esimest korda…
3 minutit
Balti kett by Oksanen
Sofi Oksase „Puhastus” Kaunase Draamateatris ja Riia Uues teatris.
Kaunase Draamateatri „Puhastus” („Apsivalymas”), lavastaja Jonas Jurašas, kunstnik Julija Skuratova, helilooja Titas Petrikis. Mängivad Eglė Mikulionytė, Gabrielė Aničaitė, Tomas Erbrederis, Sigitas Sidlauskas jt. Esietendus 13. X 2011 Kaunase Draamateatris.
Riia Uue teatri „Puhastus” („Muša”), lavastaja Inese Mičule, dramatiseerija Andra Neiburga, lavakunstnik Gints Sippo, kostüümikunstnik Ieva Veita. Mängivad Elita Kļaviņa,…
Kaunase Draamateatri „Puhastus” („Apsivalymas”), lavastaja Jonas Jurašas, kunstnik Julija Skuratova, helilooja Titas Petrikis. Mängivad Eglė Mikulionytė, Gabrielė Aničaitė, Tomas Erbrederis, Sigitas Sidlauskas jt. Esietendus 13. X 2011 Kaunase Draamateatris.
Riia Uue teatri „Puhastus” („Muša”), lavastaja Inese Mičule, dramatiseerija Andra Neiburga, lavakunstnik Gints Sippo, kostüümikunstnik Ieva Veita. Mängivad Elita Kļaviņa,…
4 minutit
Muuseum kui külastajat ahvatlev ning kõnetav bränd
Mullu Düsseldorfis peetud museoloogide konverentsi „Muuseum ja sina. Eksperimendid iga külastaja tarvis” ellukutsuja Corinne Estrada on esitanud Eesti muuseumitöötajatele küsimuse: „Miks peaksime reisima Eestisse, mitte New Yorki?”. Küllap on meil veel vara vastata Londoni Victoria ja Alberti muuseumi välissuhete juhi Damien Whitmore’i sõnadega: „Bränd on kõik, mida sa teed ja…
7 minutit
Autasu
Aasta tekstiilikunstnikuks Mare Kelpman
Tekstiilikunstnike liidu autasusid oli seekord neli: aasta tekstiilikunstniku, parima teo, noore tekstiilikunstniku ja žürii üksmeelsel otsusel seekord ka elutöö autasu.
Aasta tekstiilikunstnikuks nimetati Mare Kelpman, kellele see on sel aastal juba teine oluline tunnustus. Põhjuse selleks on andnud pikaajaline tulemuslik pühendumine „tarkade tekstiilide” loomisele ja õpetamine EKAs. Kelpmani surepärasest pedagoogitööst kõneleb ka see, et just tema õpilane…
Tekstiilikunstnike liidu autasusid oli seekord neli: aasta tekstiilikunstniku, parima teo, noore tekstiilikunstniku ja žürii üksmeelsel otsusel seekord ka elutöö autasu.
Aasta tekstiilikunstnikuks nimetati Mare Kelpman, kellele see on sel aastal juba teine oluline tunnustus. Põhjuse selleks on andnud pikaajaline tulemuslik pühendumine „tarkade tekstiilide” loomisele ja õpetamine EKAs. Kelpmani surepärasest pedagoogitööst kõneleb ka see, et just tema õpilane…
1 minut
Kommentaarid kunstinäituste publiku hulga asjus
Vt Sirp 30. III Anders Härmi artiklit „Kunst ja publiku hulk”.
Artiklis „Kunst ja publiku hulk” tegeleb Anders Härm innukalt kunstistatistikaga. Paneb kulmu kergitama: on ju varem kuraatorkonna poolt kostnud pigem juttu, et kunstinäituste puhul polegi publiku arvukus oluline. Aga olgu pealegi: kunstimatemaatika, millest ju polegi palju kirjutatud. Kuna Sirbi kunstitoimetajaks on…
Artiklis „Kunst ja publiku hulk” tegeleb Anders Härm innukalt kunstistatistikaga. Paneb kulmu kergitama: on ju varem kuraatorkonna poolt kostnud pigem juttu, et kunstinäituste puhul polegi publiku arvukus oluline. Aga olgu pealegi: kunstimatemaatika, millest ju polegi palju kirjutatud. Kuna Sirbi kunstitoimetajaks on…
4 minutit
Ülevaatenäitus – kellele ja milleks?
Terje Ojaver. Kaamel. Silikoon, segatehnika, 2012. Foto: Piia Ruber
Tallinna Kunstihoones on viimast nädalat avatud laiapõhjaline kevadnäitus. Kevadnäituse tähenduse ning formaadi teemal küsitlevad kunstnikke ja kuraatoreid Vano Allsalu,…
Tallinna Kunstihoones on viimast nädalat avatud laiapõhjaline kevadnäitus. Kevadnäituse tähenduse ning formaadi teemal küsitlevad kunstnikke ja kuraatoreid Vano Allsalu,…
13 minutit
Pealelend. Alar Karis
Su rektoriameti algaastail toimus üks haridusteemaline arutelu, kus arutlusteemaks oli õpetajate kvaliteet. Siis oli arutuse all, et ülikoolid võiksid ise õpetajakoolituse lati kõrgemale tõsta. Kas või seeläbi, et õpetajakoolitust pakutakse vaid oma põhierialal parimaile (esimese veerandi hulka kuulujaile). Toona arvasid, et saad seda küsimust arutada ülikoolide rektorite koosolekul, mis pidi järgnema vanalinna hariduskolleegiumis peetud juturingile. Kas…
1 minut
Valemikangusega ehitusmeister
Karl Õiger, Ma tulin tagasi. Toimetanud Ivo Pilve, kujundanud Madis Raidaru. Professor Karl Õigeri Stipendiumifond SA, 2011. 364 lk.
Mälestusi ja elulooraamatuid ilmub sedavõrd sagedasti, et kõiki ei saagi tähele panna. Ja ammugi ei tekita nende lugemine enam saladuslikku pinget, nagu Vene ajal August Rei, William Tomingas jne. Keelatud mälestuste lugemine. Meediatähelepanu saavad ennekõike osavalt turundatud…
Mälestusi ja elulooraamatuid ilmub sedavõrd sagedasti, et kõiki ei saagi tähele panna. Ja ammugi ei tekita nende lugemine enam saladuslikku pinget, nagu Vene ajal August Rei, William Tomingas jne. Keelatud mälestuste lugemine. Meediatähelepanu saavad ennekõike osavalt turundatud…
3 minutit
Vesine füüsika
Läänemeri on ainulaadne veekogu maailmas, mida peab ka ainulaadselt mõõtma ja uurima.
Öeldakse „maakera”, kuid õigem oleks öelda „veekera”. Vee ja veesüsteemide osa Maal on keskne. Ei ole ka meie mitte mullast, vaid veest võetud. Nii arvatakse. Vesi seob elu Maal tugevamalt kui ühine atmosfäär. Uudishimulik inimene on kolinud kõrgematelt aladelt madalatele. Mere äärde. Seal on ilus, seal…
Öeldakse „maakera”, kuid õigem oleks öelda „veekera”. Vee ja veesüsteemide osa Maal on keskne. Ei ole ka meie mitte mullast, vaid veest võetud. Nii arvatakse. Vesi seob elu Maal tugevamalt kui ühine atmosfäär. Uudishimulik inimene on kolinud kõrgematelt aladelt madalatele. Mere äärde. Seal on ilus, seal…
7 minutit
Sakilise eluteega kirjamees
Arved Viirlaid 90
Arved Viirlaid on väliseestlaste hulgas olnud üks loetavamaid kirjamehi. Tema looming, mis kajastab Eesti saatuse kõige valusamaid külgi, läks sügavale pagulaseestlaste südamesse, sest sõda, metsavendlus, küüditamine ja oma riigi kaotus puudutasid igaüht. Kodus oli Arved Viirlaiu looming sama hästi kui tundmatu, sest see oli peidetud KGB korralduste põhjal seitsme luku taha erihoidu. Tema…
Arved Viirlaid on väliseestlaste hulgas olnud üks loetavamaid kirjamehi. Tema looming, mis kajastab Eesti saatuse kõige valusamaid külgi, läks sügavale pagulaseestlaste südamesse, sest sõda, metsavendlus, küüditamine ja oma riigi kaotus puudutasid igaüht. Kodus oli Arved Viirlaiu looming sama hästi kui tundmatu, sest see oli peidetud KGB korralduste põhjal seitsme luku taha erihoidu. Tema…
2 minutit
Kui inimesed armastavad, kerkib tänavatest soojust
Kjell Westö, Kus kõndisime kunagi. Tõlkinud Tõnis Arnover, toimetanud Hille Lagerspetz. Kaane kujundanud Made Balbat. Eesti Raamat, 2011. 480 lk.
Autor ise on oma teose alapealkirjaks…
Autor ise on oma teose alapealkirjaks…
6 minutit
Tallinna Keskraamatukogu korraldatud luulevõistlusel „Eile nägin ma Eestimaad” esile tõstetud luuletusi:
Mari Jõgila
päris oma ilu
siin on ilus
eriti kevadel
kui oksad talve raskest koormast
vabanenuna
ükshaaval välja sirutavad
lehepungad
igal aastal imetlen
helerohelise sadu varjundeid
sinilillede vaipa
sarapuuvõsa hõlma all
tagasi tulnud rändlindude
lakkamatut laulu
ja seda lõhna
põhjamaist elluärkamise lõhna . . . .
tahan olla siin
just praegu
päris oma ilu
siin on ilus
eriti kevadel
kui oksad talve raskest koormast
vabanenuna
ükshaaval välja sirutavad
lehepungad
igal aastal imetlen
helerohelise sadu varjundeid
sinilillede vaipa
sarapuuvõsa hõlma all
tagasi tulnud rändlindude
lakkamatut laulu
ja seda lõhna
põhjamaist elluärkamise lõhna . . . .
tahan olla siin
just praegu
1 minut
Jalgrattast lillenäppajani ja edasi
Tervitus Mika Keränenile Nukitsa konkursil saavutatud edu puhul
Mika Keränen on eesti kirjanduses kindlasti fenomen. Sellest on juba palju kirjutatud. Soomlane, Soome passiga. Sündinud 1973. aastal Helsingis. 14aastasena kolis Põhja-Karjalasse, just sinnasamma paika, millest laulab nii kaunisti üks imelisemaid rokilegende soome Leevi and the Leavings. 19-aastasena tuli Eestisse. Alguses õpingud EPA-s metsanduse alal, siis…
Mika Keränen on eesti kirjanduses kindlasti fenomen. Sellest on juba palju kirjutatud. Soomlane, Soome passiga. Sündinud 1973. aastal Helsingis. 14aastasena kolis Põhja-Karjalasse, just sinnasamma paika, millest laulab nii kaunisti üks imelisemaid rokilegende soome Leevi and the Leavings. 19-aastasena tuli Eestisse. Alguses õpingud EPA-s metsanduse alal, siis…
3 minutit
Remsu „Kevade(d)”
„Supilinna poisid” on lõik ühe poisi maailmaavastamise ja sellega suhestumise teekonnalt
Olev Remsu, Supilinna poisid. Toimetanud Asta Põldmäe. Kujundanud Margit Randmäe. Tänapäev, 2012. 392 lk.
Juba Remsu eelmise mälestusromaani „Musketäride muutumised” (2008) lugemine viis mind mõttele, et igal põlvkonnal võiks olla oma „Kevade”. Põhjus on muidugi see, et nägin tolles raamatus, kus viidatakse tihedasti hoopis kõigi parajas vanuses…
Olev Remsu, Supilinna poisid. Toimetanud Asta Põldmäe. Kujundanud Margit Randmäe. Tänapäev, 2012. 392 lk.
Juba Remsu eelmise mälestusromaani „Musketäride muutumised” (2008) lugemine viis mind mõttele, et igal põlvkonnal võiks olla oma „Kevade”. Põhjus on muidugi see, et nägin tolles raamatus, kus viidatakse tihedasti hoopis kõigi parajas vanuses…
6 minutit
Meie maailm põhineb majanduskasvu eeldusel
Heido Vitsur: „Inimestel on vaja motiveeritud tegevust, seda aga pole väljaspool majandussfääri seni osatud leida”
Majandusinimeste seisukohti kuulates on humanitaarina teinekord kõhe tunne. Taavi Veskimäele, kes räägib „tööhõive tõusust üle täistööhõive taseme”, on 5%-line töötus ühiskonna hea käekäigu huvides paratamatu. Selleks, et 95 inimest saaks kaubamajas käia, peab viis tükki siis prügikastis tuhnima.…
Majandusinimeste seisukohti kuulates on humanitaarina teinekord kõhe tunne. Taavi Veskimäele, kes räägib „tööhõive tõusust üle täistööhõive taseme”, on 5%-line töötus ühiskonna hea käekäigu huvides paratamatu. Selleks, et 95 inimest saaks kaubamajas käia, peab viis tükki siis prügikastis tuhnima.…
6 minutit
Olematu kasumlikkus
Tööstustsivilisatsioon on praeguseks kasvanud ulatuslikumaks ja komplekssemaks kui ükskõik milline varasem.
Meie võimaliku tuleviku üle arutledes ei anna ühegi tsivilisatsiooni meenutamine alust eriliseks optimismiks. Paljud on uurinud Lihavõttesaare, Sumeri, muistse Egiptuse, Rooma, Maia ja paljude teiste silmatorkavalt tegusate tsivilisatsioonide kollapsi põhjusi. Näiteks maiade kultuuri süüdistab ökoloog Jared Diamond oma uurimistöös äärmuslikus küündimatuses elukeskkonnaga ringikäimisel. Ta hoiatab, et meiegi…
Meie võimaliku tuleviku üle arutledes ei anna ühegi tsivilisatsiooni meenutamine alust eriliseks optimismiks. Paljud on uurinud Lihavõttesaare, Sumeri, muistse Egiptuse, Rooma, Maia ja paljude teiste silmatorkavalt tegusate tsivilisatsioonide kollapsi põhjusi. Näiteks maiade kultuuri süüdistab ökoloog Jared Diamond oma uurimistöös äärmuslikus küündimatuses elukeskkonnaga ringikäimisel. Ta hoiatab, et meiegi…
7 minutit
Suveräänsus ja suurruum
Vaid suveräänsuse jagamine võimaldab muutunud oludes Euroopal ja selle osistel kaitsta majanduslikult ning kultuuriliselt saavutatut.
Õiguskantsleri tõstatatud küsimus Euroopa stabiilsusmehhanismiga (ESM) liitumise põhiseadusele vastavuse osas kutsub järele mõtlema Eesti riigi ja Euroopa Liidu omavahelise suhte üle. Kas Eesti on ELi lõimumise edenedes veel suveräänne riik ja mida suveräänsus tänapäeval üldse tähendab? Suveräänsuse temaatikat on eesti õigusteadlased…
Õiguskantsleri tõstatatud küsimus Euroopa stabiilsusmehhanismiga (ESM) liitumise põhiseadusele vastavuse osas kutsub järele mõtlema Eesti riigi ja Euroopa Liidu omavahelise suhte üle. Kas Eesti on ELi lõimumise edenedes veel suveräänne riik ja mida suveräänsus tänapäeval üldse tähendab? Suveräänsuse temaatikat on eesti õigusteadlased…
7 minutit
ERM võiks olla ülikooli ehe
Marek Strandberg
Kõige raevukamad Eesti Rahva Muuseumi ja sellele uue hoone ehitamise anonüümsed vastased kujutavad endast kõige kangemat tõestust ERMi olemasolu ja heade tegutsemistingimuste vältimatusele. ERM on ju muu hulgas ka…
Kõige raevukamad Eesti Rahva Muuseumi ja sellele uue hoone ehitamise anonüümsed vastased kujutavad endast kõige kangemat tõestust ERMi olemasolu ja heade tegutsemistingimuste vältimatusele. ERM on ju muu hulgas ka…
2 minutit
