2011-5 (3331)

Sõbrapäeva kontsert Estonia kontserdisaalis

Esmaspäeval, 14.veebruaril 2011 kell 19:00 toob kauni muusika Estonia kontserdisaali silmapaistev trio Anna-Liisa Bezrodny viiulil, Henry-David Varema tšellol ja Ralf Taal klaveril.
Maailmaklassi muusikud Bezrodny, Varema ja Taal esitavad sõbrapäeva õhtul romantilist muusikat Schumannilt, Mendelssohnilt ja Turinalt.

Värskes Sirbis

Festivali “Täiuslik vaikus” alguse puhul räägib muusikast ja loomisest Helena Tulve.
Sirbi eri on pühendatud kunstitöötajate häälele: küsime, kes on kunstniku tööandja, kuidas peaks kujutava kunsti rahastamine toimuma
Indrek Ibrus erakondade kultuuriprogrammidest ja ideoloogiast. Lisaks Sirbi toimetajate suur vestlusring kultuuripoliitikavisioonidest eel valimisi.
Toomas Tammis arutleb, kes on arhitekt.
Linnateater saab 45-aastaseks. Elmo Nüganen pajatab.
Triin…

Rohmakus I

Tere, tavaline inimene!       
1.
Luule omadusena on kinnistunud teatav keeleline väljapeetus, keelepruugi erilisus, selle „pidulikkus” (mitte küll „paraadlikkus”), võrreldes  argikeelesituatsiooniga. Eks seetõttu ole ka valuline too dissonants, nihe – vastuolu tänase noorema luule valikute ja lugejakuulaja ootuste vahel. Muidugi, iseasi, kas on õigustatud me püüdlus panna luule õlgadele ka mingeid esteetilis-psühholoogilisi…

Võõras ja teadmata kadunud

Tähendused tihenevad ja muutuvad nõnda erikaaluliselt raskeks. Toimib nii kontsentratsioon kui hajumine, mis loob kummastava pinge.       
Mängufilm „Kirjad Inglile” (F-Seitse ja Frame Productions, 2011, 118 min), režissöör Sulev Keedus, stsenaristid Madis Kõiv ja Sulev Keedus, operaator Rein Kotov, kunstnik  Toomas Hõrak, kostüümikunstnik Elo Soode, monteerija ja produtsent Kai-Ene Rääk, helilooja…

Kristina Norman: „Meil ei ole kombeks ühiskondlikke probleeme avalikult läbi vaielda”

Krisitiina Davidjants: Monumentide ja mälu temaatika on sulle alati hingelähedane olnud. Kas oma dokis „Et meeldiks kõigile” tahtsid lihtsalt jäädvustada ühe  uue monumendi püstitamist või oli sul juba endal arvamus selle monumendi kohta?       
Kristina Norman: Minu jaoks on see temaatika loomulikult sügavam kui ainult see, kuidas Vabadussõja ausammas ehitatakse. Minu …

Kokutaja triumf

Hästi välja peetud stsenaarium, üleoleva elegantsiga linale toodud 1930. aastate Inglismaa, profilt jutustatud lugu ja suurepärased näitlejatööd pakuvad filmisõbrale head meelelahutust.         
Mängufilm „Kuninga kõne” („King’s Speech”, Suurbritannia-Austraalia 2010, 118 minutit), režissöör Tom Hooper, stsenarist David Seidler, operaator Daniel Cohen, helilooja Alexandre Desplat. Osades Colin Firth, Geoffrey Rush, Helena Bonham Carter,…

Kas „eestlaseks” olla on uhke ja hää? ehk Eestlase identiteedifilm

Dokumentaalfilm „Et meeldiks kõigile” (Rühm Pluss Null, 2011, 87 min), režissöör ja stsenarist Kristina Norman, operaatorid Erik Norkroos, Arvo Vilu, Kullar Viimne,  Madis Mihkelsoo, Ralf Siig ja Mart Arjukese, helioperaatorid Jüri Sooäär, Antti Mäss ja Meelis Salujärv, monteerijad Kristina Norman ja Erik Norkroos. Produtsent Erik Norkroos. Esilinastus kinos Sõprus 25.…

Põgus pilk kohalikule kunstiareenile ehk Muljeid teisest galaktikast

Berliini kuraatorit Ellen Blumensteini küsitleb Rael Artel         
Ellen Blumenstein on sündinud 1976. aastal Saksamaal Witzenhausenis. Aastatel 1998–2005 tegutses ta Berliini Kaasaegse Kunsti Instituudis kuraatorina. 2007. aastal kureeris ta koos Felix Enssliniga Karlsruhe kunsti ja media keskuses näituse „Kahe surma vahel”, 2008. aastal Brasiilias São Paulos „Vajadusest arutada kaasaegse kunsti sotsiaalsete…

Kehatu liha

Tartu ülikooli maalieriala magistrantide näitus „L. I. H. A.” Tartu Kunstimajas  kuni 20. II.         
Juba neljandat aastat järjest pääsevad Jaan Elkeni juhitud kursuse „Maal/dekonstruktsioon” raames valminud Tartu ülikooli magistrantide tööd avalikkuse ette. Kui varem on neid eksponeeritud Tallinnas Draakoni galeriis ning Tartus Y-galeriis ja Tartu Kunstimaja väikeses saalis, siis seekord on…

Zugzwang ehk sundus balti noorte ühinemiseks

Eesti, Läti ja Leedu noorte maalikunstnike näitus „Zugzwang” („Sundkäik”) Polymeris kuni 11. II.         
Polymeris on väljas Eesti, Läti ja Leedu elluastuv maalikunst, sekka mõned eriti industriaalsed skulptuurid Lätist ja paar videoteost. Esimene „Zugzwang” toimus Vilniuses ja kolmas näitus tuleb sel suvel Riias. Vilniuse näitus sai sealses meedias tähelepanu nii palju, kui üks…

Kulka aastapreemia Dénes Kalev Farkasile

Nii nagu võib väita, et preemia on juhuse, mitmete õnnelike juhuste kokkulangemine, nii võib sama kindlalt väita, et ühtegi tunnustust ei jagata ka täielikult teenimatult. Vähemalt  kultuurkapitali puhul on see niiviisi. Seekord küsis kujutava ja rakenduskunsti sihtkapital kolleegidelt nõu. Loomulikult on see iga komisjoni, žürii, otsustajate kogu oma asi, kui…

Ajutine Tartu

Enn Tegova protsessimaalikunstinäitus „Kiirkiri ehk tahhügraafia” Tartu lastekunstikooli galeriis 7. – 28. I, Kadri Toomi ja Margus Loki näitus „valgustatud/ LINN” Y-galeriis 12. – 29. I, näitus „Minu  Tartu. Arhitekt Raul-Levroit Kivi” Tartu linnamuuseumis kuni 26. II .       
On lausa hämmastav, et Tartu mitmetes näitusekohtades olid üksteisest täiesti sõltumatult  vaadata väljapanekud,…

Raha paneb rattad käima …

Tanel Rannala ja Mart Rauna näitus „Uus raha” Tallinna Linnagaleriis kuni 13. II . 
Raha ei haise, nagu ütleb vana kõnekäänd. Ise tehtud, hästi tehtud. Tanel Rannala ja Mart Raun on Tallinna Linnagaleriis saanud hakkama jätkusuutliku projektiga „Uus raha”, kuhu on kaasatud ka kunstipublik ehk siis erapooletud  kõrvaltvaatlejad. 
Väljapaneku põhimõte peitub…

Vahetus Ungari Instituudis

Lőrinc Borsosi näitus Tallinna Ungari Instituudis kuni 13. II .         
Seoses rohkem kui kakskümmend aastat tagasi toimunud poliitiliste muutustega Ida- ja KeskEuroopas ning hiljem Euroopa Liidu laiendamisega  kujunes selles regioonis välja täiesti uus ajaloolis-ühiskondlik-poliitiline maastik. See kutsus esile juba minevikust hästi tuntud ja tõsiseid poliitiliste konfliktideni viinud probleeme, ideoloogiat nagu…

2010. aasta parimad

28. jaanuaril andis Eesti Kultuurkapital välja arhitektuuripreemiad möödunud aasta parimate saavutuste eest. Väljavalituid tutvustab ja kommenteerib arhitektuuri sihtkapitali esimees Epp Lankots.       
2010. aasta kultuurkapitali arhitektuuripreemia määramiseks esitatud valik töid (kokku 34 kandidaati eri kategooriates) on kahtlemata oma aja nägu: projitseerituna majandussituatsiooni ning tagasi tõmbunud ehitusturu foonile saab  öelda, et möödunud…

Arhitektuurikriitika uued rõivad

Arhitektuurikeskuse korraldatud jaanuarikuine välkloeng arhitektuurist ja kriitikast oli antud loenguseeria senist kohati haralist formaati silmas pidades erakordselt kompaktne ning ühte teemasse räägitud. Väitlusjuhina tegutsenud Andres Kurg võttis teemaks arhitektuurikriitika  koha kaasaja kultuuripildis ning küsis, kas kriitika on üldse olemas, kust seda leida ja kes seda ülepea loeb. Rääkima olid peale…

Nõtked nullindad: Undist Uusbergini

Üheksa teatrikriitiku tagasivaatelisi mõtteid äsja lõppenud teatrikümnendist 2001–2010.       
1. Kui vaatate üle õla tagasi äsja lõppenud teatrikümnendile, siis millised olulised suundumused torkavad teile silma selle aja eesti teatris?
2. Millised nähtud sõnalavastused kerkivad sellest kümnendist kõige eredamalt esile?
3. Kuhu teie arvates eesti teater alanud kümnendil suundub ja/või  suunduma peaks? 

Sebaldiaana

W. G. Sebald, Saturni rõngad. Inglise palverännak. Tõlkinud Mati Sirkel. Kujundanud Kairi Kullasepp. Atlex 2011. 247 lk. 
W. G. Sebald, Peapööritus. Tunded. Tõlkinud Mati Sirkel. Kujundanud Kairi Kullasepp.  Atlex 2011. 181 lk. 
Kirjutamisel on palju vorme; kuid üksnes kirjanduslikus vormis, kõrgemal faktide registreerimisest ja teadusest, on võimalik katse midagi taastada.
W.…

Õiglusetusest

Arvo Pesti,  Olavi Pesti. Kirjad vennale. 15.04.1983 – 29.09.1986. Toimetanud Siiri Ombler. Kaane kujundanud Mari Ainso. Ilmamaa, 2011.  191 lk.       
Наша совестъ не ваша совесть!
Marina Tsvetajeva 
Õiglusetus sünnib sellest, et inimeste puhul ühed pole teised. Siin on meil kahe venna raamat. Oleks vaid vennad. Vahepeal on inimesed. Oma arusaamade ja hinnangutega.…

Teet Kallase mäluteraapia

Teet Kallas, Kaks meest lauas. Kümme novelli ja üks kuuldemäng. Faatum, 2010.  352 lk.  
Miks on nende habe, juus nii valge,kuu miks helgib nende kubemeist?Nad on olemata. Nad on sündindsurnud mees- ja naissoo kubemeist                       Ilmar Mikiver, „Igavene noorus”    
Need värsid nägid trükivalgust aastal 1976, Ilmar Mikiveri (1920–2010) esimeses luuletuskogus „Kirves ja…

Harjutused professionaalses ettekandes

Ansambel Cantores Vagantes 23. I Kadrioru lossis. 
Ansambel Cantores Vagantes on ette võtnud tänuväärt ürituse, esitades neljaks jagatult kõik teosed Georg Philipp Telemanni kogumikust „Essercizii Musici”. Ilmselt olid kuuldused pärast kahte juba toimunud kontserti aktiivselt levima hakanud, sest tagasihoidlikule reklaamile vaatamata oli sarja kolmandale kontserdile  kogunenud hulk kuulajaid. Õnnelikke kuulajaid, sest…

Madjarite tipporkester Maarjamaal

Franz Liszti kammerorkester 20. I Estonia  kontserdisaalis.         
Estonia kontserdisaalis astus üles meie hõimuvellede ungarlaste üks tooniandvamaid muusikakollektiive Euroopas – Franz (või ungaripäraselt Ferenc) Liszti kammerorkester. Ungari tipporkester oli Eestis esmakordselt ja ilmselt mängis kontserdi toimumises suurt rolli ka Ungari äsja alanud Euroopa Liidu eesistuja positsioon.         

PNP ja futurism – soov midagi ära teha

14. jaanuari Sirbis andis Siram juba ülevaate Pärnu rahvusvahelisest „In graafika” festivalist. Täiendan seda oma mõtetega Pärnu nüüdismuusika päevadest (PNP), mis toimusid juba mitmendat aastat koostöös selle kunstnike foorumiga. 
Mittepärnakale, kes jälgib iga aasta jaanuaris Pärnus toimuvat ajakirjanduse vahendusel, võib jääda mulje, et PNP üritused on liiga laiali – need…

Parmupill – soolopill

Eesti rahvapillidel mängimise traditsiooni taastamine kogub aasta-aastalt hoogu. Tagasitee rahvamuusika ansamblitesse on leidnud torupill, väikekannel ja hiiu kannel. Kaua on oma järge oodanud parmupill. Nüüd on lünk parmupillimängu ja -mängijate uurimises taastatud. Pärimusmuusik Cätlin Jaagol on valmis  saamas kogumik „Eesti parmupill”. Autori sõnul ajendas seda koostama vajadus teadvustada, et parmupill…

Kultuur, poliitika ja reklaam

Reformierakond ei varja oma ülbust ja üleolekut. Kuigi see on ebameeldiv, on see talutavam Keskerakonna sotsiaal-Pierrot’de matsakast maskiballist.       
Kuna kommenteerisin Vikerraadios erakondade  kultuuriprogramme, avanes nüüd võimalus mõningaid raadioeetris paari minuti jooksul öeldud väiteid pisut (kuigi kindlasti mitte piisavalt) täpsustada ja avada – seda enam et mu sõnavõtu põhjal tekkis ka…

Kui mugav on Tartu ülikoolis ära elada?

Tore on tõdeda, et minu ülikooliaegne õppejõud Ülo Vooglaid, kellelt oli mul väga palju õppida, on jätkuvalt ergas ja paneb tähele, mis toimub riigikogu menetluses oleva Tartu ülikooli seaduse muudatusega. Kogu respekti juures oma õpetaja vastu ei saa ma aga nõus olla tema tõlgenduste ja järeldustega. Mõned neist puudutavad mind…

Ülikoolis pidanuks juba ammu häirekella lööma

Ülikooli juhtkond on aastaid ignoreerinud tegelikkust ega ole olnud võimeline adekvaatselt hindama juba kujunenud või kujunevaid vajadusi ja võimalusi ning käituma kooskõlas rahvuslike huvidega.       
Riigikogu kultuurikomisjon on üles näidanud soovi Tartu ülikoolis lahvatanud sisemiste erimeelsuste lahendamiseks-lepitamiseks. Ometi pole selge, keda oleks vaja lepitada. Küsimus ei ole selles, et keegi on tülli…

Tahaks teada? Või ei tahaks?

Mõtete lugemise masina kallal töötatakse juba aastaid ja väidetavalt mitte päris edutult.  Valedetektor on selles töös muidugi vaid esimene teivasjaam. Võiks hetkeks kujutleda, mis saaks, kui mõttelugemisseadeldised oleksid taskukohase hinnaga müügil. Kõnnid aga inimeste seas, andur peos, või suunad kõikenägeva kiire naabrile tuppa ja loed teise uitja salamõtteid. Milline hulk…

Valimisprogramm ja rahva teenimine

Valimisprogrammide koostamist on paljuski vaja just erakondadele endile ja seda mitmetel metodoloogilistel ja psühholoogilistel põhjustel.       
On õige ja loomulik, et iga erakond tahab saada valimistel võimalikult hea tulemuse. Hea tulemuse peamine mõõt on võimalikult palju hääli. Kogemus õpetab, et üks valimisteks vajalik ettevalmistav töö on valimisprogrammi (vahel mõned nimetavad seda…

Kui tahta, siis saab …

… kinnitab direktor Jüri Leiten Eesti Kontserdi 70. sünnipäeva eel       
Eesti suurim kontserdikorraldaja Eesti Kontsert on aastal 1941 loodud Eesti Riikliku Filharmoonia järeltulija ja tähistab barokifestivali homse lõppkontserdiga oma 70. sünnipäeva. Nii saab vestlust Eesti Kontserdi mitte enam väga uue direktori Jüri Leiteniga alustada topeltõnnitlusega, et siis jätkata töises meeleolus. …
Sirp