$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Epp Lankots
-
Põltsamaa loss on nüüd taastatud sedavõrd ulatuslikult, et sajandite jooksul korduvalt hävinud ja üles ehitatud ehitusmälestis on ellu äratatud.Terje UgandiPõltsamaa lossi toores ilu
Rekonstrueeritud Põltsamaa loss üllatab: arhitektid pole kartnud libastuda ei normatiivse hea maitse ega ka enda kehtestatud kvaliteedi skaalal.
4 minutit -
Mitmekesine funktsionalism
Funktsionalism on meie kultuuriteadvuses kinnistunud sõjaeelsest „kuldsetest kolmekümnendatest” pärit valge moodsa arhitektuuristiilina, mis kõneleb peamiselt toonase eliidi maitseteadlikkusest ning noore Eesti riigi esteetilistest püüdlustest. Eesti funktsionalismi formaliseeriv ning tehnoloogiliselt endiselt suuresti käsitöönduslikest ehitustraditsioonidest lähtuv loomus on arhitektuuriajaloolaste poolt juba läbi kirjutatud teema ning viimastel aastatel on sedavõrd enam huvi pakkunud funktsionalismi siirded ehk kuidas toona moodne ehitusstiil jõuab keskustest (Tallinn, Pärnu, Tartu) kaugemale väikeasulatesse. Seda sorti huvi nähtub kas või…5 minutit -
2010. aasta parimad
28. jaanuaril andis Eesti Kultuurkapital välja arhitektuuripreemiad möödunud aasta parimate saavutuste eest. Väljavalituid tutvustab ja kommenteerib arhitektuuri sihtkapitali esimees Epp Lankots.
2010. aasta kultuurkapitali arhitektuuripreemia määramiseks esitatud valik töid (kokku 34 kandidaati eri kategooriates) on kahtlemata oma aja nägu: projitseerituna majandussituatsiooni ning tagasi tõmbunud ehitusturu foonile saab öelda, et möödunud aastat Eesti arhitektuuris iseloomustas sõna „väike”. Mastaapseid avalikke hooneid ning väljakuid möödunud aastal ei ehitatud, ent rõõmustav oli näha, et…7 minutit -
Linn isiklikus fotomälus
„Meikimata linn Tallinna nõukogudeaegsetel slaididel” Karin Hallas Murula autorinäitus Eesti Arhitektuurimuuseumi III korruse galeriil 18. IX–31. X.
Eesti Arhitektuurimuuseumis avatud autorinäitusel „Meikimata linn” heidab Karin HallasMurula nostalgilise pilgu 1980. aastate ning 1990. aastate alguse Tallinna ajaloolisele arhitektuurile, nagu see paistab tollal üles võetud slaididelt. Autori kunagi tehtud, nüüd digitaliseeritud ja suurendatud slaidid esitavad Tallinna historitsistlikku ja juugendarhitektuuri vanalinnas ning kesklinnas: Kühnerti majad Pikal tänaval, Saarineni Pärnu mnt 10, Vene Seltskondliku Kogu…1 minut -
Arhitektuuri sihtkapitali nõukogu jätkab vanas vaimus
Uus nõukogu lähtub toetuste jagamisel loomulikult arhitektuuri sihtkapitali üldistest jaotamise põhimõtetest. See tähendab laiemas plaanis arhitektuuriteadlikkuse kasvatamist, arhitektuurielu edendamist ning arhitektuuri dokumenteerimist. Meie sihtkapitali nimetus viitab küll kitsalt arhitektuurile, ent peame silmas ikkagi laiemalt (professionaalse) ruumikultuuri ning ehitatud keskkonna arendamist ning uurimist: sihtkapital eraldab stipendiume lisaks arhitektuurile ka tootedisaini, sisearhitektuuri, maastikuarhitektuuri, muinsuskaitse ja urbanistika projektidele.1 minut -
Mida (kunsti)ajalootekstid tahavad?
Pilditeooria tuntuma autori W. J. T. Mitchelli viimase raamatu pealkirjas esitatud retooriline küsimus „Mida pildid tahavad?” („What do Pictures Want?”) vihjab kontekstile, millega muu hulgas ka tänane Eesti kunstiteadus ennast kohandada püüab. See on visuaalsuse diktaadile allutatud reaalsus, kus kujundid hõivavad „reaalse reaalsuse” ning elavad oma elu väljaspool neid kontrolli all hoida püüdvaid kunstiteadlaste kabinette, nagu selgelt nägime sel kevadel lahvatanud pronks- ja kuldsõdurite sõjas.3 minutit -
Modernismi teisenemine XX sajandi arhitektuuris
7 minutit
