2011-37 (3363)
Homne Sirp
Sirbiga kaasas Diplomaatia
Sirbis:
– Tõsisemad Nobeli auhinnad: tänavuste Nobeli füüsika-, keemia-, meditsiini- ja kirjandusauhinna sisust, ilmaruumist ja kvaasikristallidest, immuunsüsteemist ja inimhingest. Rahu ja majandus kui rohkem usuküsimused jäävad seekord valgustamata.
– James MacMillan valgusest ja varjust, süütusest ja barbaarsusest
– NYYD-festivali alguse puhul.
– Kolm süvapilku Veneetsia biennaalile: Jaan Elken, Oudekki Loone ja Reet Varblane.
–…
Sirbis:
– Tõsisemad Nobeli auhinnad: tänavuste Nobeli füüsika-, keemia-, meditsiini- ja kirjandusauhinna sisust, ilmaruumist ja kvaasikristallidest, immuunsüsteemist ja inimhingest. Rahu ja majandus kui rohkem usuküsimused jäävad seekord valgustamata.
– James MacMillan valgusest ja varjust, süütusest ja barbaarsusest
– NYYD-festivali alguse puhul.
– Kolm süvapilku Veneetsia biennaalile: Jaan Elken, Oudekki Loone ja Reet Varblane.
–…
1 minut
Katkend romaanist “Seltsimaja”
Erko ja Martucci istusid seltsika viilkatusel ja jõid vahuveini. Neil oli väike laud katuseharjale tõstetud ja kaks viini tooli harja peal kummalgi pool lauda. Laual oli valge lina ja jahutusnõu ja nõus pudel. Taevas oli selge. Tähed sirasid, kuu oli kahvatu. Jäin seisma, vaatasin ja mõtlesin, kas see saab nii…
5 minutit
Uus!
Veel paarkümmend aastat tagasi äratas Soome muusikafestivalide küllus meis imetlust, nüüd hakkame põhjanaabreid festivalitiheduselt ehk ületamagi, aga uusi algatusi tuleb üha juurde. Nii astub Eesti Interpreetide Liit järgmisel nädalavahetusel Tallinna publiku ette oma esimese festivaliga. Muusikute loomeliit ehk ei peakski kontserdikorraldusega tegelema, aga kuna oma kontserdisarju on juba kaua tehtud,…
1 minut
Loksa autobussijaam
Arhitekt Elmar Lohk (oletatavalt) Tellija Osaühing Mootor Ehitaja Ehitus-Kooperatiivühing Projekteeritud 1938. aastal Ehitatud 1938.-39. aastal Loksa autobussijaam
Eesti XX sajandi arhitektuuri kaardistamise programmi käigus on ajaloolaste huvivälja sattunud mitmeid hooneid, mis väärivad riikliku kultuurimälestise staatust. Üks selline on Loksa südames paiknev autobussijaam (1939), mille kavandas arvatavasti Elmar Lohk, Eesti esimese iseseisvusperioodi…
Eesti XX sajandi arhitektuuri kaardistamise programmi käigus on ajaloolaste huvivälja sattunud mitmeid hooneid, mis väärivad riikliku kultuurimälestise staatust. Üks selline on Loksa südames paiknev autobussijaam (1939), mille kavandas arvatavasti Elmar Lohk, Eesti esimese iseseisvusperioodi…
2 minutit
„LIFT11” lõpetab installatsioon „Rada metsas”
24. septembril avati Kadrioru pargis, „Tallinn – Euroopa kultuuripealinn 2011” programmi kuuluva linnainstallatsioonide festivali „LIFT 11” viimane ja ühtlasi suurim teos „Rada metsas”, mille autor on jaapanlaneTetsuo Kondo. Tetsuo Kondo linnainstallatsioon „Rada metsas” Kadrioru pargis jaapani aia juures. 24. IX – 22. X, avatud kl 10 – 20. Installatsiooni on…
2 minutit
Pealelend
Millega tegeleb täna EAL? Kollaaž EALi eestseisuse ja juhatuse nõupidamistel kõlanust.
Peeter Pere: Standardi „Ehitustööde ja ehitiste projekteerimise riigihangete korraldamine“ koostamisel töötati standardikavandi tekst süvitsi läbi ja kujundati selle kohta liidu seisukoht… tekst oma praegusel kujul raskesti loetav ja liiga pikk. CO2 projektist vaadati läbi investeeringute alla käivate objektide nimekiri ning…
Peeter Pere: Standardi „Ehitustööde ja ehitiste projekteerimise riigihangete korraldamine“ koostamisel töötati standardikavandi tekst süvitsi läbi ja kujundati selle kohta liidu seisukoht… tekst oma praegusel kujul raskesti loetav ja liiga pikk. CO2 projektist vaadati läbi investeeringute alla käivate objektide nimekiri ning…
1 minut
Arhitektid juubeldavad
8. oktoobril saab Eesti Arhitektide Liidu sünnist 90 aastat.
Homme tähistavad arhitektid oma loomeliidu 90. aastapäeva. Pidustused algavad juba täna, 7. oktoobril, näitusega „Jäljed” arhitektuurimuuseumis. Sellega seoses on sobiv hetk heita pilk aastakümnete taha liidu ajalukku ja tuletada meelde, mida arhitektid institutsionaalselt koondunult on teinud või hakkama saanud. Edasine pole mõeldud…
Homme tähistavad arhitektid oma loomeliidu 90. aastapäeva. Pidustused algavad juba täna, 7. oktoobril, näitusega „Jäljed” arhitektuurimuuseumis. Sellega seoses on sobiv hetk heita pilk aastakümnete taha liidu ajalukku ja tuletada meelde, mida arhitektid institutsionaalselt koondunult on teinud või hakkama saanud. Edasine pole mõeldud…
7 minutit
Kunstiteaduslikke Uurimusi tõusis teadusajakirjade nomenklatuuris
Teadusväljaandeid on tavaks hinnata lisaks sisulistele omadustele – kui palju ilmub väärtuslikku ja uut eriala infot, kui hinnatud autorid väljaandes kirjutavad – ka mitmete formaalsemate tunnuste põhjal. Nendeks on näiteks mõjufaktor, mis kujuneb välja sellele väljaandele viitamise hulga põhjal, ja kuulumine andmebaasidesse. On selge, et sisuliste tunnuste hindamine on ebamäärasem…
3 minutit
Fotokuu staar Boriss Mihhailov
Boriss Mihhailovi näituse kuraatorit, fotokunstnikku Tanja Muravskajat küsitleb Reet Varblane.
Tallinna fotokuu üritused on koondatud peamiselt oktoobrisse: üleeile avati Vabaduse galeriis Jaan Klõšeiko näitus, eile Kumus Adam Budaku kureeritud näitus „Teisele poole. Vaata mulle otsa: mu nimi on Oleks Võinud Olla, samuti kutsutakse mind Ei Enam, Liiga Hilja, Hüvasti”, täna algusega kell…
Tallinna fotokuu üritused on koondatud peamiselt oktoobrisse: üleeile avati Vabaduse galeriis Jaan Klõšeiko näitus, eile Kumus Adam Budaku kureeritud näitus „Teisele poole. Vaata mulle otsa: mu nimi on Oleks Võinud Olla, samuti kutsutakse mind Ei Enam, Liiga Hilja, Hüvasti”, täna algusega kell…
3 minutit
Mehe pilk teisele soole
Näitus „Igavesti naiselik” Adamson-Ericu muuseumis kuni 13. XI, kuraatorid Ülle Kruus ja Pekka Erelt, kujundaja Andres Tolts.
Näituse pealkiri „Igavesti naiselik” on intrigeeriv. Millised on õieti naiselikkuse parameetrid kunstis? Miks arvata, et naised inspireerivad XX sajandi esimesel poolel ainult meeskunstnikke, kui Eesti kunstis tegutses siis ka rida andekaid naisi, kes samuti…
Näituse pealkiri „Igavesti naiselik” on intrigeeriv. Millised on õieti naiselikkuse parameetrid kunstis? Miks arvata, et naised inspireerivad XX sajandi esimesel poolel ainult meeskunstnikke, kui Eesti kunstis tegutses siis ka rida andekaid naisi, kes samuti…
5 minutit
Antifeministlik näitus feministliku potentsiaaliga
Eveli Variku näitus „Seks ja söök II ” Draakoni galeriis 20. IX – 1. X.
Eveli Variku näituse impulss on kunstniku ja tema sõbrannade lood: liiderlikud mehed tahavad naistelt naudinguid ja täielikku pühendumist, aga samaga ei vasta. Varik on näituse ehitanud üles pornofilmide kaadritele ja kokaraamatute toidupiltidele, fotokollaažidele. Näitust saadab palju…
Eveli Variku näituse impulss on kunstniku ja tema sõbrannade lood: liiderlikud mehed tahavad naistelt naudinguid ja täielikku pühendumist, aga samaga ei vasta. Varik on näituse ehitanud üles pornofilmide kaadritele ja kokaraamatute toidupiltidele, fotokollaažidele. Näitust saadab palju…
2 minutit
Pusa post-psühhedeelia
Pusa näitus „Avastamata maailmad. Pitsilinnu saladus” Pärnu Linnagaleriis 25. VIII – 17. IX ja Tartu Tampere majas kuni 13. X.
Pusa maalidel on üks ilmselge eelis paljude teiste praeguste maalijate teoste ees, nimelt ei tuleta need esmapilgul liiga konkreetselt ühegi teise kunstniku loomingut meelde. Loomulikult, kirgaste, põhjakeeratud värvidega filigraanselt maalitud hipilik-psühhedeelsed…
Pusa maalidel on üks ilmselge eelis paljude teiste praeguste maalijate teoste ees, nimelt ei tuleta need esmapilgul liiga konkreetselt ühegi teise kunstniku loomingut meelde. Loomulikult, kirgaste, põhjakeeratud värvidega filigraanselt maalitud hipilik-psühhedeelsed…
2 minutit
Karm tulevik ja leebe minevik
Ester Faimani näitus „Ajastu kaugusel” A-galeriis kuni 10. X,
Margot Kase kureeritud näitus „Kantavad pildid. Foto+ehe” Hopi galeriis kuni 11. X. Ehtekunstihuvilistel on praegu elu kerge: teineteisest vaid paari sammu kaugusel saab näha kaht omanäolist ehtenäitust. A-galeriis eksponeeritakse Ester Faimani loomingut pealkirja „Ajastu kaugusel” all. Tegemist on kosmose-esteetikast kantud väljapanekuga, kus…
Margot Kase kureeritud näitus „Kantavad pildid. Foto+ehe” Hopi galeriis kuni 11. X. Ehtekunstihuvilistel on praegu elu kerge: teineteisest vaid paari sammu kaugusel saab näha kaht omanäolist ehtenäitust. A-galeriis eksponeeritakse Ester Faimani loomingut pealkirja „Ajastu kaugusel” all. Tegemist on kosmose-esteetikast kantud väljapanekuga, kus…
2 minutit
(:)MF-rahvas, MF-riik ja MF-keel
Paluge kedagi, et ta loeks teile selle loo ette, tähtis. Austatud kirjaoskamatud, lugupeetud kirjaoskamatuse õpetajad põhikoolis ja gümnaasiumis, kangelaslikud kirjaoskamatuse vastu võitlejad ülikoolis, teeneteküllased haridusministrid, uhked ja vabad esmakursuslased. Kirjaoskamatus on minu jaoks oluline küsimus, pean seda tsivilisatsiooni, kultuuri ja inimlikkuse lahutamatuks osaks. Toetudes argipäevastele tähelepanekutele ja mitmetele uurimustele, olen…
2 minutit
Elu või asi? Postautobiograafiline trauma
Elu või asi – mis see on, millest võime lugeda elulooraamatutest teiste kohta või hoopis jutustada iseendast? Kirjutanud Tartu ülikooli semiootika osakonnas bakalaureusetöö tänapäeva elulooraamatute narratiivsest omapärast ning jätkanud magistrantuuris elulootekstide konstrueerimise uurimisega, on mulle üheks huvipakkuvaks aspektiks kujunenud inimeste suhestumine oma elulooga. Pealkirjas püstitatud küsimust pruugitakse tavaliselt kõnekäänuna, aga…
5 minutit
PEN -klubi 77. kokkutulek
12.–18. septembrini toimus Belgradis rahvusvahelise PEN -klubi 77. kongress, kus Eestist osalesid Kätlin Kaldmaa ja Igor Kotjuh. Allpool nende mõttevahetus.
Igor Kotjuh : Eestis on mitu kirjanikke koondavat organisatsiooni. Miks oli Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti Kirjanduse Seltsi kõrvale tarvis luua Eesti PENi keskus?
Kätlin Kaldmaa : Kirjandus kui kunstiliik on minu…
Igor Kotjuh : Eestis on mitu kirjanikke koondavat organisatsiooni. Miks oli Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti Kirjanduse Seltsi kõrvale tarvis luua Eesti PENi keskus?
Kätlin Kaldmaa : Kirjandus kui kunstiliik on minu…
4 minutit
Püha võidusõitja
Dokumentaalfilm „Senna” (Suurbritannia 2010, 104 minutit), režissöör Asif Kapadia.
Suve alguses linastus Euroopa kinodes lõpuks film, mida mõnedki olid oodanud juba ammu enne, kui seda filmi üldse tegema hakati. Sedapuhku polnud tegemist laiade rahvahulkade ootusega ega filmifriikide lootusega, küllap paljud selle filmi fännid (juba ammu enne filmi ilmumist!) tavaliselt ei käigi…
Suve alguses linastus Euroopa kinodes lõpuks film, mida mõnedki olid oodanud juba ammu enne, kui seda filmi üldse tegema hakati. Sedapuhku polnud tegemist laiade rahvahulkade ootusega ega filmifriikide lootusega, küllap paljud selle filmi fännid (juba ammu enne filmi ilmumist!) tavaliselt ei käigi…
3 minutit
Kui ainus varandus on kana või jalgratas
Dokumentaalfilm „Charikari tüdrukud” (Ikoon, 2011, 26 min), režissöör, operaator ja produtsent Vahur Laiapea, monteerija Urmas Sepp, muusika Liisa Hirsch, vahetekste esitavad Lembit Peterson ja Liina Vahtrik. Esilinastus 26. IX Telliskivi loomelinnakus.
Sõda kuulub ilmselgelt kultuurivaldkonda. Räägitakse-kirjutatakse ju relvakunstist, sõjaromaanidest või sõjafilmidest. Sõjapidamisest on saanud rahuvalve. Eriagendid Kloss ja Stirlitz külvasid nõukogude…
Sõda kuulub ilmselgelt kultuurivaldkonda. Räägitakse-kirjutatakse ju relvakunstist, sõjaromaanidest või sõjafilmidest. Sõjapidamisest on saanud rahuvalve. Eriagendid Kloss ja Stirlitz külvasid nõukogude…
3 minutit
Võimalus Uues Maailmas
Eestimaa on täis seltsimaju, kuid sinna on raske sattuda, sest need on tavaliselt suletud. Ehk polegi suvalistel möödujatel sinna asja – seal käivad kohalikud kindlatel aegadel laulukooris ja tantsuringis ning aeg-ajalt mõnel peol.
Uues Maailmas, keset Tallinna, oli ka seltsimaja. Tervelt kolm aastat. Ja seal prooviti olla kogu aeg avali: kõigile,…
Uues Maailmas, keset Tallinna, oli ka seltsimaja. Tervelt kolm aastat. Ja seal prooviti olla kogu aeg avali: kõigile,…
2 minutit
Agul
Esimesed mälestused Tallinna agulist on mul algkooli ajast, kui käisin 46. keskkoolis Pelgulinna piiril. Otsetee koduni läks mööda suurt Karl Marxi tänavat, kuid üsna tihti eelistasin ma minna väikese ringiga läbi romantilise Pelgulinna puitaguli. Eriti kevaditi, kui Pelgulinna räämas aedades õitsesid õunapuud ja sirelid, hoovides lärmasid segaverelised nähvitsad ja otse…
4 minutit
Ilusad asjad ei lõpe
Intervjuu Uue Maailma seltsi ühe eestvedaja Madle Lippusega
Seltsimaja on nüüd kinni? Nii kinni, kui kinni saab olla? Lõplikult?
Jah. Üle antud, ära antud, võtmetest lahti. Ja kõik on hästi.
Ja mingeid kohtulikke vaidlusi ja tülisid praegu õhus ei ole?
Ei ole, sest me nägime pikalt vaeva, et seda seltsimaja nii kinni panna, et…
Seltsimaja on nüüd kinni? Nii kinni, kui kinni saab olla? Lõplikult?
Jah. Üle antud, ära antud, võtmetest lahti. Ja kõik on hästi.
Ja mingeid kohtulikke vaidlusi ja tülisid praegu õhus ei ole?
Ei ole, sest me nägime pikalt vaeva, et seda seltsimaja nii kinni panna, et…
6 minutit
Elulust
Uue Maailma noorte elust filmi vändanud Jaan Tootsenit küsitleb Jürgen Rooste.
Kas su filmis oli lugu olemas või genereerisid selle moodsa režissööri dramaturgiliste vahenditega?
Selle loo genereeris elu ise, see ongi nii lihtne, nii veider, kui see ka poleks. Seda küsis mult millalgi sõber Urmas Vadi – naeris, et dokumentaalfilmi stsenaarium,…
Kas su filmis oli lugu olemas või genereerisid selle moodsa režissööri dramaturgiliste vahenditega?
Selle loo genereeris elu ise, see ongi nii lihtne, nii veider, kui see ka poleks. Seda küsis mult millalgi sõber Urmas Vadi – naeris, et dokumentaalfilmi stsenaarium,…
6 minutit
Euroopluse origami
Kuulsad detektiivid on pärit Suurbritanniast, pornofilmid Saksamaalt, litsid ja sutenöörid Eestist
Teatri NO 99 „Three Kingdoms” („Kolm kuningriiki”), autor Simon Stephens, tõlkijad Barbara Christ ja Anu Lamp, lavastaja Sebastian Nübling, kunstnik EneLiis Semper, muusikaline kujundaja Lars Wittershagen, valguskujundaja Stephan Mariani. Mängivad Risto Kübar, Nick Tennant, Ferdy Roberts, Rupert Simonian, Jaak Prints,…
Teatri NO 99 „Three Kingdoms” („Kolm kuningriiki”), autor Simon Stephens, tõlkijad Barbara Christ ja Anu Lamp, lavastaja Sebastian Nübling, kunstnik EneLiis Semper, muusikaline kujundaja Lars Wittershagen, valguskujundaja Stephan Mariani. Mängivad Risto Kübar, Nick Tennant, Ferdy Roberts, Rupert Simonian, Jaak Prints,…
5 minutit
Muumitrollist vene klassikani
Rakvere teatri 72. hooaeg sai alguse 2. septembril, kui teatri suures saalis esietendus Üllar Saaremäe lavastatuna Tove Janssoni lastelugu „Muumitroll ja sabatäht”. Dramatiseerisid selle loo Rünno ja Üllar Saaremäe, lavastuse kunstnik on Vadim Fomitšev ja Muumitrolli mängib Kertu Moppel. 23. septembril lisandus Rakvere teatri repertuaari ennekõike noortele mõeldud lavastus „Nullpunkt”, …
1 minut
Veel üks elu pärast „Klassi”
Rakvere teatri „Nullpunkt” on romaani pealiskaudne emotsioonitu ümberjutustus.
Rakvere teatri „Nullpunkt”, teksti autorid Margus Karu, Jaanika Juhanson ja trupp, lavastaja Jaanika Juhanson, visuaali autor Taavi Varm, valguskunstnik Priidu Adlas. Mängivad TÜ Viljandi kultuuriakadeemia teatrikunsti IX lennu üliõpilased Kristian Põldma, Maaja Hallik, Saara Kadak, Katrin Kalma, Vallo Kirs, Jaanus Tepomees, Imre Õunapuu…
Rakvere teatri „Nullpunkt”, teksti autorid Margus Karu, Jaanika Juhanson ja trupp, lavastaja Jaanika Juhanson, visuaali autor Taavi Varm, valguskunstnik Priidu Adlas. Mängivad TÜ Viljandi kultuuriakadeemia teatrikunsti IX lennu üliõpilased Kristian Põldma, Maaja Hallik, Saara Kadak, Katrin Kalma, Vallo Kirs, Jaanus Tepomees, Imre Õunapuu…
3 minutit
Ugalas jutustatakse lihtsaid inimlikke lugusid
Viljandi Ugala alanud 92. hooaeg on mitmepalgeline, selle olulisemad märksõnad on: lihtsad inimlikud lood, algupärane dramaturgia ja klassika. „Tahame teha teatrit südamega ja rääkida lugusid, mis puudutavad, panevad naerma ja nutma, annavad ainest kaasa mõelda,” ütles Ugala loominguline juht Indrek Sammul. Ugala täpsemad plaanid on praegu tehtud aastavahetuseni ja selle…
2 minutit
PEALELEND: ANDRES LEPIK, „Amadeuse” lavastaja
„Amadeuse” puhul oled öelnud, et lavastuses räägitakse sellest, kuidas me ise enda sees geeniuse hävitame. Käib see vaid „Amadeuse” tegelaste kohta või on see geenius peidus meis kõigis – ja miks me seda geniaalsust hävitame?
Miks seda tehakse, ma tõesti ei tea, aga käib see küll inimeste kohta üldiselt. Geenius on…
Miks seda tehakse, ma tõesti ei tea, aga käib see küll inimeste kohta üldiselt. Geenius on…
2 minutit
Salieri ja Mozart – jumalik või inimlik komöödia?
Andres Lepiku „Amadeuse” režiis on koomikalembust, farsi ja vodevilli paroodilisi (?) puhanguid.
Viljandi Ugala „Amadeus”, autor Peter Shaffer, tõlkija Hans Luik, lavastaja Andres Lepik, kunstnik Maarja Meeru (Vanemuine), helilooja ja muusikaline kujundaja Alo Põldmäe. Mängivad Indrek Sammul, Martin Mill, Merilin Kirbits, Arvi Mägi, Aarne Soro, Margus Vaher, Peeter Jürgens, Arvo Raimo,…
Viljandi Ugala „Amadeus”, autor Peter Shaffer, tõlkija Hans Luik, lavastaja Andres Lepik, kunstnik Maarja Meeru (Vanemuine), helilooja ja muusikaline kujundaja Alo Põldmäe. Mängivad Indrek Sammul, Martin Mill, Merilin Kirbits, Arvi Mägi, Aarne Soro, Margus Vaher, Peeter Jürgens, Arvo Raimo,…
3 minutit
Külmale maale … teadmiste järele
Kavatsus Antarktika lepingu keskkonnaprotokollist loobuda näitab valitsust lühinägeliku ja teadusvaenulikuna.
Teadmised Maa kliima mineviku ja ilmselt ka tuleviku kohta asuvad polaaraladel. Võimalik, et seal on ka teadmine meie geneetilise olemuse kohta, õigemini, selle kohta, milline osa pärilikkusainest teeb sealsed harvad liigid nii vastupidavaks karmidele oludele. Kliima ja keskkond moodustavad majanduse ja…
Teadmised Maa kliima mineviku ja ilmselt ka tuleviku kohta asuvad polaaraladel. Võimalik, et seal on ka teadmine meie geneetilise olemuse kohta, õigemini, selle kohta, milline osa pärilikkusainest teeb sealsed harvad liigid nii vastupidavaks karmidele oludele. Kliima ja keskkond moodustavad majanduse ja…
12 minutit
Kaks pianisti, kaks heliloojat ja muusikaline akvarell
„Akadeemia Suurgildis”: Kirke Karja ja Johan Randvere 28. IX ajaloomuuseumi saalis.
Eesti muusika- ja teatriakadeemia uue kontserdisarja „Akadeemia Suurgildis” kolmandal kontserdil esitasid klaveri eriala üliõpilased Kirke Karja ja Johan Randvere Ludwig van Beethoveni ja György Ligeti klaveriteoseid.
Mõlemad mängijad arendavad pianismikunsti peensusi professor Ivari Ilja käe all ja tundub, et mitmele silmapaistvale…
Eesti muusika- ja teatriakadeemia uue kontserdisarja „Akadeemia Suurgildis” kolmandal kontserdil esitasid klaveri eriala üliõpilased Kirke Karja ja Johan Randvere Ludwig van Beethoveni ja György Ligeti klaveriteoseid.
Mõlemad mängijad arendavad pianismikunsti peensusi professor Ivari Ilja käe all ja tundub, et mitmele silmapaistvale…
2 minutit
Päev täis päikest
„Meistriklass II ” – „Mozart Tallinnas”: Kalle Randalu (klaver), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Christoph Poppen 30. IX Estonia kontserdisaalis.
Kontserdi avapala Erkki-Sven Tüüri „Lighthouse” keelpillidele (1997) tegi meie kõrvad lahti ja meeled erksaks, tuues oma mitmekoelise helikangaga esile Tüürile iseloomulikud rahutud kromaatilised kobarad ja hingeldavad seisakud. Stravinski olevat öelnud, et mõned…
Kontserdi avapala Erkki-Sven Tüüri „Lighthouse” keelpillidele (1997) tegi meie kõrvad lahti ja meeled erksaks, tuues oma mitmekoelise helikangaga esile Tüürile iseloomulikud rahutud kromaatilised kobarad ja hingeldavad seisakud. Stravinski olevat öelnud, et mõned…
2 minutit
ERSO külalissolistide ja -dirigentidega
Solistid Suurbritanniast laulsid oratooriumi usutavaks ja siiraks
Sarja „Saaga” 1. kontsert – Händeli oratoorium „Saul”: solistid David WilsonJohnson (Saul, bass), Katherine Manley (Miikal, sopran), Joanne Lunn (Meerab, sopran), Andrew Tortise (Joonatan, tenor) ning Stephen Wallace (Taavet, kontratenor), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor, dirigent Daniel Reuss 23. IX Estonia kontserdisaalis.
Mõnikord…
Sarja „Saaga” 1. kontsert – Händeli oratoorium „Saul”: solistid David WilsonJohnson (Saul, bass), Katherine Manley (Miikal, sopran), Joanne Lunn (Meerab, sopran), Andrew Tortise (Joonatan, tenor) ning Stephen Wallace (Taavet, kontratenor), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor, dirigent Daniel Reuss 23. IX Estonia kontserdisaalis.
Mõnikord…
2 minutit
Väljanäitusel Eesti jazzielevanti kompimas
Tallinn Jazz Weekend 23. ja 24. IX Von Krahli teatri saalis ja baaris.
21. ja 22. septembril Django Batesi ja Eesti noorte muusikute ühiskontsertidega alanud Tallinna jazzinädalalõpp jätkus kaleidoskoopilise programmiga reedel ja laupäeval. Showcase-festivalil astus üles 14 Eesti jazzkooslust. Kui võrrelda kava näiteks kevadel toimunud Tallinn Music Week’i väljanäitusega, siis…
21. ja 22. septembril Django Batesi ja Eesti noorte muusikute ühiskontsertidega alanud Tallinna jazzinädalalõpp jätkus kaleidoskoopilise programmiga reedel ja laupäeval. Showcase-festivalil astus üles 14 Eesti jazzkooslust. Kui võrrelda kava näiteks kevadel toimunud Tallinn Music Week’i väljanäitusega, siis…
3 minutit
Euroopa jazzieksperdid Tallinnas
Septembrikuu viimasel nädalavahetusel kogunes Eestisse seninägematu hulk Euroopa jazzielus kaalukatel positsioonidel inimesi: festivalikorraldajaid, promootoreid, klubiomanikke, ajakirjanikke. Põhjuseks Euroopa keskse jazziorganisatsiooni Europe Jazz Networki (EJN) aastakonverents, mis peeti kultuuripealinna-aastal just Tallinnas. Heaks tavaks on selliste sündmuste puhul, et ametlikele kohtumistele, seminaridele ja koosolekutele lisandub muusikaline külg ning korraldajamaa paneb alati kokku…
3 minutit
Kaks vastandlikku õhtut Leedu Rahvusooperiga
Verdi „Otello” ja Halévy „Juuditar” 24. ja 25. IX Estonia teatris.
Lausa müüt: üle 20 draamalavastuse Kaunase Riiklikus Draamateatris, 1996. aasta UBU auhind Itaaliast, Shakespeare’i „Hamleti” ja „Othello” sensatsiooniline lavastus, mille kumu ulatus üle Euroopa, 1994. aastast mitmed lavastused Euroopa ja Ameerika festivalidel, asutas 1998. aastal teatristuudio Meno Fortas ja…
Lausa müüt: üle 20 draamalavastuse Kaunase Riiklikus Draamateatris, 1996. aasta UBU auhind Itaaliast, Shakespeare’i „Hamleti” ja „Othello” sensatsiooniline lavastus, mille kumu ulatus üle Euroopa, 1994. aastast mitmed lavastused Euroopa ja Ameerika festivalidel, asutas 1998. aastal teatristuudio Meno Fortas ja…
5 minutit
Tüürist kammerlikult ja rituaal-maagiliselt
Erkki-Sven Tüüri autorikontsert: Harry Traksmann (viiul), Kaido Kelder (tšello), Mati Lukk (kontrabass), kammerkoor Collegium Musicale ja Hortus Musicus Andres Mustoneni dirigeerimisel 27. I X Rotermanni soolalaos.
Erkki-Sven Tüür on selle kaliibriga maailmanimi, kelle uuemast loomingust on kodupubliku ette jõudnud ja vastavat tähelepanu pälvinud eelkõige need kõige suuremad oopused – viimased sümfooniad…
Erkki-Sven Tüür on selle kaliibriga maailmanimi, kelle uuemast loomingust on kodupubliku ette jõudnud ja vastavat tähelepanu pälvinud eelkõige need kõige suuremad oopused – viimased sümfooniad…
3 minutit
Muusika räägib tõtt ja toob kokku inimesi
Eesti Muusikanõukogu preemiate ja Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastaauhindade pidulik üleandmine 1. X Estonia kontserdisaalis: laval EMTA koor, Tallinna Kammerorkester, solist Anja Lechner (tšello, Saksamaa), dirigent Tõnu Kaljuste, õhtujuht Eva Klemets (NO 99), kavamüüja Mari Abel (Von Krahli Teater) ja lilletooja Juuli Lill (RO Estonia), mõtisklused valinud Eero Epner (NO…
3 minutit
Ajalugu nagu rootsi laud
Allikate valik kajastab hästi muutusi ajalooteaduses laiemalt. Argi- ja mikroajaloo seisukohalt omandavad väärtuse inventariloendid, võlakirjad, kohtuprotokollid, lihtinimeste päevikud, kirjavahetus.
Ajalooarhiivi varasalvest. Dokumente Eesti ajaloost Rootsi ja Vene ajal (17.–20. sajandi algul). Koostanud Kersti Lust, Enn Küng, Tõnu Tannberg, Tõnis Türna. Eesti Ajalooarhiiv, Tartu 2011. 605 lk.
Eesti ajaloo lugemiku vajadust meie kirjandusturul…
Ajalooarhiivi varasalvest. Dokumente Eesti ajaloost Rootsi ja Vene ajal (17.–20. sajandi algul). Koostanud Kersti Lust, Enn Küng, Tõnu Tannberg, Tõnis Türna. Eesti Ajalooarhiiv, Tartu 2011. 605 lk.
Eesti ajaloo lugemiku vajadust meie kirjandusturul…
6 minutit
Valgustusajastust Liivi-, Eesti- ja Kuramaal
Indrek Jürjo osutab järjekindlalt, et vaimselt kuulusid Liivi-, Eesti- ja Kuramaa Euroopasse.
Indrek Jürjo, Ideed ja ühiskond: Balti provintside mõtte- ja kultuuriloost 18.-19. sajandil. Koostanud Inna PõltsamJürjo ja Tõnu Tannberg. Eesti Ajalooarhiiv, 2009. 333 lk.
Indrek Jürjo (1956–2009)1 kuulub nende Eesti ajaloolaste hulka, kes on suutnud end teostada mitmes ajalooteaduse valdkonnas. Laiem…
Indrek Jürjo, Ideed ja ühiskond: Balti provintside mõtte- ja kultuuriloost 18.-19. sajandil. Koostanud Inna PõltsamJürjo ja Tõnu Tannberg. Eesti Ajalooarhiiv, 2009. 333 lk.
Indrek Jürjo (1956–2009)1 kuulub nende Eesti ajaloolaste hulka, kes on suutnud end teostada mitmes ajalooteaduse valdkonnas. Laiem…
7 minutit
Renovare legis doctrinam: fiat lux! õ
Õigusõppe kujundajad sõltuvad turu vajadustest, mitte ei mõjuta seda suunas, mis viiks õiglasema ühiskonnani.
Igal juurahariduse pakkujal on kahtlemata oma visioon, mis seondub õppekava eesmärkidega ja kujutlusega lõpetanute võimalustest tööturul. Eesti kõrghariduspoliitikast on kumanud läbi Eesti turu, ühiskonna või riigi vajaduste katmine utilitaristlikul viisil, mis tänapäevase etteaimamatu majandus- ja ettevõtlusmaastiku ja…
Igal juurahariduse pakkujal on kahtlemata oma visioon, mis seondub õppekava eesmärkidega ja kujutlusega lõpetanute võimalustest tööturul. Eesti kõrghariduspoliitikast on kumanud läbi Eesti turu, ühiskonna või riigi vajaduste katmine utilitaristlikul viisil, mis tänapäevase etteaimamatu majandus- ja ettevõtlusmaastiku ja…
6 minutit
Tasuta tegevus ei loe
Kuidas on Uue Maailma Selts seotud Lehman Brothersi ja Kreeka või Iirimaa pudupoodnikuga? Eks ikka nii, et tagumise õnnetus on ka esimese oma. Mitte otse, sest üks kodanikuühiskonna subjekt ei alusta ju tegevust pangalaenu võtmisest või äriplaanist. Seos on kaudne. Mida halvemini läheb tulundussektori subjektidel üle ilma, seda vähem jääb…
3 minutit
Martin Creed: „Tahan luua keskkonna, kus on hea olla”
Maria Arusoo vestlus Martin Creediga
Martin Creed elab ja töötab Londonis. Peale visuaalkunsti tegutseb ta mitmetes loomingulistes valdkondades nagu muusika, nüüdistants jne. 1987. aastast peale on ta loobunud oma tööde pealkirjastamisest, ta vaid nummerdab neid, sest need on loodud programmiliselt neutraalsetena. Creedi tööd asetavad vaataja silmitsi lihtsate tehetega, silmitsi küsimusega, kas see…
Martin Creed elab ja töötab Londonis. Peale visuaalkunsti tegutseb ta mitmetes loomingulistes valdkondades nagu muusika, nüüdistants jne. 1987. aastast peale on ta loobunud oma tööde pealkirjastamisest, ta vaid nummerdab neid, sest need on loodud programmiliselt neutraalsetena. Creedi tööd asetavad vaataja silmitsi lihtsate tehetega, silmitsi küsimusega, kas see…
7 minutit
