2011-22 (3348)
Täiendatud konspekt
Manuel Benguigui vestlusring Triinu Tamme ja Leena Tomasbergiga
Küsimus, ega valitud vorm suurt kunstnikku kuidagi naeruväärista, tekkis seoses iroonia võttega, mida autor ohtralt kasutab. Vormi kohta võiks veel öelda, et teos põhineb Düreri reisipäevikul (1620-1621 Nürnbergist Madalmaadesse), kus põhilised ülestähendused on seotud rahaga (tasud, mis tal saada, asjade maksumus, mis…
Küsimus, ega valitud vorm suurt kunstnikku kuidagi naeruväärista, tekkis seoses iroonia võttega, mida autor ohtralt kasutab. Vormi kohta võiks veel öelda, et teos põhineb Düreri reisipäevikul (1620-1621 Nürnbergist Madalmaadesse), kus põhilised ülestähendused on seotud rahaga (tasud, mis tal saada, asjade maksumus, mis…
4 minutit
Totaalsuse triumf
Laupäev, 28. mai, Eesti kaasaegse kunsti muuseumi tagahoov. Kell on 21.12, käimas on gaalaõhtu: kelnerid valavad pokaalidesse šampust, publik on jagunenud salkadesse ning ringi hõljub roosas kleidis ning võimsalt meigitud Kiwa. Hoovi parempoolses nurgas on lava, lava peal pole kedagi. 21.34 on olukord täpselt samasugune, ainult šampus hakkab otsa saama.…
2 minutit
Kaks Dantet
Kommentaator ei ole mõistnud, et mitte ükski tõlgendus ei sünni otsese tähenduse lõpmatust täpsustamisest. Eesti rahvast tuleb õnnitleda. Me jätkame oma vaimse alusmüüri kindlustamist inimkultuuri nurgakividega. Mullu ilmus maailma vanima säilinud eepose „Gilgameši” eestindus, tänavu Dante Alighieri „Jumaliku komöödia” vahendus – ja koguni kahes väljaandes – tarbelises ning luksuslikus formaadis. Tagantjärele…
4 minutit
72 protsenti puhtust
Puhtus ei tähenda mitte niivõrd hügieeni ja tervishoidu, kuivõrd juhib tähelepanu religioossele vastandusele puhtad-ebapuhtad, omad-võõrad.
Mängufilm „Legend vägevast seebist” (Mustfilm, 2011, 104 min), režissöör Andrew Bond, operaator Heiko Sikka, kunstnik Elo Soode, helilooja Mihkel Zilmer, helirežissöör Matis Rei, monteerija Kaisa Pitsi, produtsent Evelin Soosaar. Osades Kristo Viiding, Andres Ots, Riina Maidre,…
Mängufilm „Legend vägevast seebist” (Mustfilm, 2011, 104 min), režissöör Andrew Bond, operaator Heiko Sikka, kunstnik Elo Soode, helilooja Mihkel Zilmer, helirežissöör Matis Rei, monteerija Kaisa Pitsi, produtsent Evelin Soosaar. Osades Kristo Viiding, Andres Ots, Riina Maidre,…
3 minutit
Valglinnastumine Põhja-Tallinnas
Pealkiri tundub esmapilgul kohatu. Valglinnastumise all mõistame ju eelõige väikeelamualade tungimist linnapiiridest väljapoole, põldudele ja metsadesse. Seejuures tekib monofunktsionaalne piirkond, kus puudub sotsiaalne keskkond või see on väga napp. Kui aga lähemalt süveneda sellesse, mis toimub Põhja-Tallinna (PT) linnaosas, leiame siin palju sarnast näiteks Viimsi ja Kakumäe olukorraga. Mis sellest,…
3 minutit
Sealpool siirust ja teesklust
Avameelne film „Kuku: mina jään ellu”, kus portreteeritavate hing lahti krutitakse, kergitab eetilisi küsimusi.
Dokumentaalfilm „Kuku: mina jään ellu” (Kuukulgur Film, 2010, 87 min), autorid Arvo Kukumägi, Andres Maimik, Kaidi Kaasik ja Martin Männik. Operaatorid Andres Maimik, Kaidi Kaasik, Mihkel Soe ja Martin Männik. Monteerija Martin Männik, helirežissöör Horret Kuus. Esilinastus…
Dokumentaalfilm „Kuku: mina jään ellu” (Kuukulgur Film, 2010, 87 min), autorid Arvo Kukumägi, Andres Maimik, Kaidi Kaasik ja Martin Männik. Operaatorid Andres Maimik, Kaidi Kaasik, Mihkel Soe ja Martin Männik. Monteerija Martin Männik, helirežissöör Horret Kuus. Esilinastus…
5 minutit
Reedel taas lugemist kuhjaga
Sirbiga kaasas suvine topelt-Diplomaatia ja Keele Infoleht.
Sirbis:
– Kui palju on kultuuril järgmisel aastal raha?
– Kas Eesti Rahva Muuseum jääbki ehitamata?
– Roxanna Panufnik: Tallinn väärib missat.
– Professor Parkinsoni õpetused.
– Õigusegeen ja õpitud sugu ja muu, mis kappides varjul olnud.
– Müüdi olemusest Korea müüdi näitel.
– Michel Foucault’ maitse.
– Feministlik poliitika ja institutsioonikriitika.
– …
Sirbis:
– Kui palju on kultuuril järgmisel aastal raha?
– Kas Eesti Rahva Muuseum jääbki ehitamata?
– Roxanna Panufnik: Tallinn väärib missat.
– Professor Parkinsoni õpetused.
– Õigusegeen ja õpitud sugu ja muu, mis kappides varjul olnud.
– Müüdi olemusest Korea müüdi näitel.
– Michel Foucault’ maitse.
– Feministlik poliitika ja institutsioonikriitika.
– …
1 minut
Kui vaikus filmis ei kõnele
Režissöör on püüdnud filmida lineaarselt ja katkematult kulgevat aega ühes muutustega looduses aastaaegade sinusoidses vahetumises ja inimeste tegevuses.
Dokumentaalfilm „See on see päev” (Exitfilm 2011, 65 min), režissöör, operaator ja heli Kersti Uibo, monteerija Jaan Kolberg (Stuudio Navona), helikujundus Seppo Vanhatalo, produtsent Peeter Urbla. Esilinastus 24. V kinos Sõprus.
Filme kloostrielust on…
Dokumentaalfilm „See on see päev” (Exitfilm 2011, 65 min), režissöör, operaator ja heli Kersti Uibo, monteerija Jaan Kolberg (Stuudio Navona), helikujundus Seppo Vanhatalo, produtsent Peeter Urbla. Esilinastus 24. V kinos Sõprus.
Filme kloostrielust on…
3 minutit
Kõikide vennad
Ühel pool on islamiäärmuslased ja valitsuse sõjavägi, teisel aga Atlase kloostri mungad ja rahumeelsed moslemid.
Mängufilm „Inimestest ja jumalatest” („Des Hommes et des Dieux”, Prantsusmaa 2010, 120 min), režissöör Xavier Beauvois, stsenarist Etienne Comar, operaator Caroline Champetier, produtsendid Pascal Caucheteux ja Etienne Comar. Osades Lambert Wilson, Michael Lonsdale, Oliver Rabourdin jt.…
Mängufilm „Inimestest ja jumalatest” („Des Hommes et des Dieux”, Prantsusmaa 2010, 120 min), režissöör Xavier Beauvois, stsenarist Etienne Comar, operaator Caroline Champetier, produtsendid Pascal Caucheteux ja Etienne Comar. Osades Lambert Wilson, Michael Lonsdale, Oliver Rabourdin jt.…
5 minutit
KOMMENTAAR
On saamas heaks tavaks, et linnaplaneerimise teemadel ilmub ajakirjanduses üha enam artikleid, arvamuslugusid ja kommentaare. Linlik elamisviis on kindlamalt juurdumas meie üldisesse kultuuripilti ning jääb vaid loota, et see suundumus saab nähtavamaks ka poliitilisel mõttemaastikul.
Hea tava juurde käib seegi, et teemasid käsitletaks kontekstitruult ja järeldusi ei tehtaks suvaliselt valitud infole…
Hea tava juurde käib seegi, et teemasid käsitletaks kontekstitruult ja järeldusi ei tehtaks suvaliselt valitud infole…
2 minutit
Maastikuarhitektuuri seis: kaks sammu sissepoole, … sammu … poole
Okupatsioonijärgses Eesti riigis on maastikuarhitekte koolitatud alates 1994. aastast. Maastikuarhitekti pädevus ja tööülesanded on määratlenud IFLA (International Federation of Landscape Architects) ja need põhimõtted on olnud aluseks ka maastikuarhitektide koolitamisele Eestis.
Eesti Maaülikooli kodulehelt: „Maastikuarhitektuuri pärusmaa on erinevate välisruumide kujundamine. Nii nagu arhitekt kavandab hooneid, kus inimestel oleks hea elada ja…
Eesti Maaülikooli kodulehelt: „Maastikuarhitektuuri pärusmaa on erinevate välisruumide kujundamine. Nii nagu arhitekt kavandab hooneid, kus inimestel oleks hea elada ja…
4 minutit
KOMMENTAAR
Peeter Pere, EALi esimees:
Arhitektide liidu mure on eelkõige see, mis saab meie ühisest ruumist. Eraldatud raha on suur ja eesmärk energiat säästa õilis, kuid tähtajad on absurdselt lühikesed. Arhitektide liit palus RKASilt kokkusaamist, et koos arutada, kuidas oluline protsess läbi viia maksimaalselt professionaalselt, kuidas soojustamisel säilitada ja võimalusel ka parandada…
Arhitektide liidu mure on eelkõige see, mis saab meie ühisest ruumist. Eraldatud raha on suur ja eesmärk energiat säästa õilis, kuid tähtajad on absurdselt lühikesed. Arhitektide liit palus RKASilt kokkusaamist, et koos arutada, kuidas oluline protsess läbi viia maksimaalselt professionaalselt, kuidas soojustamisel säilitada ja võimalusel ka parandada…
2 minutit
Uued CO2 kasukad vanadele majadele
Vabade CO2 kvootide müügist laekunud raha eest rekonstrueeritakse energiatõhusaks 480 Eesti hoonet.
Eesti on loodust hoidev maa, mis on liitunud, nagu umbes kolmandik maailma riikidest, Kyōto protokolliga, mille eesmärk on võidelda üleilmalise soojenemisega kasvuhoonegaaside õhkupaiskamise piiramise kaudu. Euroopa Komisjoni kliimamuutuse kodulehe andmetel nõutakse protokolli raames tööstusriikidelt kokku esimese elluviimisperioodi 2008 – 2012…
Eesti on loodust hoidev maa, mis on liitunud, nagu umbes kolmandik maailma riikidest, Kyōto protokolliga, mille eesmärk on võidelda üleilmalise soojenemisega kasvuhoonegaaside õhkupaiskamise piiramise kaudu. Euroopa Komisjoni kliimamuutuse kodulehe andmetel nõutakse protokolli raames tööstusriikidelt kokku esimese elluviimisperioodi 2008 – 2012…
5 minutit
Talent kodus käimas
„Eliitkontsert”: Mari-Liis Päkk ja Peep Lassmann 28. V Kadrioru lossis.
Interpreetide liidu viimatine „Eliitkontsert” oleks võinud kanda alapealkirja „Talent kodus käimas”, kuna laval oli pärast Tallinna muusikakeskkooli lõpetamist Mare Teearu viiuliklassis USAsse suundunud, seal muusikakõrgkooli õpingud läbinud ning nüüdseks seal tegevmuusikuna jätkav Mari-Liis Päkk, klaveripartneriks siinne korüfee Peep Lassmann. Esimest korda seitsmeaastase…
Interpreetide liidu viimatine „Eliitkontsert” oleks võinud kanda alapealkirja „Talent kodus käimas”, kuna laval oli pärast Tallinna muusikakeskkooli lõpetamist Mare Teearu viiuliklassis USAsse suundunud, seal muusikakõrgkooli õpingud läbinud ning nüüdseks seal tegevmuusikuna jätkav Mari-Liis Päkk, klaveripartneriks siinne korüfee Peep Lassmann. Esimest korda seitsmeaastase…
3 minutit
Aegade lõpust Tallinnas ja Pärnus
Tallinna Kammerorkester (Tallinna Filharmoonia) ja Pärnu Linnaorkester (endine Pärnu Filharmoonia) lõpetasid oma talvise hooaja järjestikku.
Reedel, 27. mail Tallinnas esitas Tallinna Kammerorkester Metodisti kirikus külalisdirigendi Stanislav Kotšanovski (1981) Jaan Räätsa Noneti ja Gustav Mahleri „Laulu maast”, solistideks Annely Peebo ja Mati Turi.
Alustama peaks kõige nooremast, s.t külalisdirigent Stanislav Kotšanovskist (Peterburi). Dirigendil…
Reedel, 27. mail Tallinnas esitas Tallinna Kammerorkester Metodisti kirikus külalisdirigendi Stanislav Kotšanovski (1981) Jaan Räätsa Noneti ja Gustav Mahleri „Laulu maast”, solistideks Annely Peebo ja Mati Turi.
Alustama peaks kõige nooremast, s.t külalisdirigent Stanislav Kotšanovskist (Peterburi). Dirigendil…
3 minutit
Ellerhein avas Peterburis koorifestivali
Ellerhein ja dirigent Tiia-Ester Loitme 26. V Peterburi Filharmoonia suures saalis.
Tütarlastekoor Ellerhein pani publiku maailma ühes kuulsamas saalis vaimustusest rõkkama. Tiia-Ester Loitme oskas koorifestivali avaõhtul kõik miinused plussideks keerata. See, et koori solist ei saanud eksamite tõttu esinemisele kaasa tulla, oli algul ilmselge kaotus. Kui aga Peterburist leiti kiiresti konservatooriumi…
Tütarlastekoor Ellerhein pani publiku maailma ühes kuulsamas saalis vaimustusest rõkkama. Tiia-Ester Loitme oskas koorifestivali avaõhtul kõik miinused plussideks keerata. See, et koori solist ei saanud eksamite tõttu esinemisele kaasa tulla, oli algul ilmselge kaotus. Kui aga Peterburist leiti kiiresti konservatooriumi…
1 minut
„Improtesti” hooaja lõpetused
„Improtest” on teadupoolest improvisatsioonilist muusikat vahendav kontserdisari ning nüüd juba teist aastat ka festival. Kuid mis asi on üldse improvisatsioon? Proovides mõistet määratleda negatiivsena, hoides kõrvus kõla „protest”, satume hätta. Kas saab üldse olla ilma igasuguste piirangute ja piiritlusteta muusikat, ning kui saakski, siis mis mõte sellel oleks? Sisukamana näib positiivne…
3 minutit
Vali Netiraadio, vali eestimaine muusika!
Muusika kolib Internetti. Õigem oleks ehk öelda, et muusikaga äritsemine, pakkumine, nõudlus ja järgmiste kuulajapõlvkondade peibutamine on pöördumatult siirdunud Internetti. Selle üks tagajärgi on heliplaatide müügi aastast-aastasse kahanemine, millele vastandub digiformaatides ringleva muusika kasvukõver.
Kõik üleilmsed muusikaäri trendid ei kajastu Eestis siiski üksüheselt. Internetis teeb siinne helitoodang ikka veel kobavaid samme…
Kõik üleilmsed muusikaäri trendid ei kajastu Eestis siiski üksüheselt. Internetis teeb siinne helitoodang ikka veel kobavaid samme…
3 minutit
Lavajõud ja sõjavägi
Sander Puki „Biloxi blues” on peamiselt näitekunsti, mitte niivõrd teatrikunsti sündmus.
Tallinna Linnateatri „Biloxi blues”, autor Neil Simon, tõlkija Peeter Sauter, lavastaja Sander Pukk, dramaturg Maria Lee Liivak, kunstnikud Ellen-Alice Hasselbach, Annika Lindemann ja Sander Pukk. Mängivad Priit Strandberg, Karl-Andreas Kalmet, Henrik Kalmet, Pääru Oja, Priit Pius, Piret Krumm, Kristjan Üksküla,…
Tallinna Linnateatri „Biloxi blues”, autor Neil Simon, tõlkija Peeter Sauter, lavastaja Sander Pukk, dramaturg Maria Lee Liivak, kunstnikud Ellen-Alice Hasselbach, Annika Lindemann ja Sander Pukk. Mängivad Priit Strandberg, Karl-Andreas Kalmet, Henrik Kalmet, Pääru Oja, Priit Pius, Piret Krumm, Kristjan Üksküla,…
6 minutit
PEALELEND: SVEN KARJA, Vanemuise draamajuht
Vanemuise „Puhastusest” on kujunemas Eesti loomemajanduse üks jõulisemaid ekspordiartikleid: jaanuaris anti sellega külalisetendusi Helsingis Soome Rahvusteatris, 27. ja 28. mail mängiti seda Oulu Linnateatris ning sügisel ollakse taas Soomes, sest oktoobris oodatakse eestlaste „Puhastust” Turu Linnateatrisse. Milline on olnud vastuvõtt?
Eks soomlaste kõrgendatud huvist „Puhastuse” vastu anna märku juba fakt, et…
Eks soomlaste kõrgendatud huvist „Puhastuse” vastu anna märku juba fakt, et…
1 minut
Põgene, et sind jälitataks
Minoru Betsuyaku tekst on plastiline, lööv, väga selge.
Polygonteatri „Krahv Dracula sügis”, autor Minoru Betsuyaku, lavastaja Tamur Tohver, kunstnik Kalju Kivi. Mängivad Argo Aadli, Peeter Jakobi, Elisabet Tamm, Janek Joost, Anti Kobin, Mihkel Kabel ja Kadri Adamson. Esietendus 13. V Kumu auditooriumis.
Minu keel küll ei paindu „Draculat” komöödiaks (mis sest,…
Polygonteatri „Krahv Dracula sügis”, autor Minoru Betsuyaku, lavastaja Tamur Tohver, kunstnik Kalju Kivi. Mängivad Argo Aadli, Peeter Jakobi, Elisabet Tamm, Janek Joost, Anti Kobin, Mihkel Kabel ja Kadri Adamson. Esietendus 13. V Kumu auditooriumis.
Minu keel küll ei paindu „Draculat” komöödiaks (mis sest,…
2 minutit
PEALELEND: NIKOLAI KUNITSÕN, VAT-teatri foorumigrupi liige
Kuidas toimib foorumteater Eestis?
Eestis võib foorumteatri alguseks lugeda 1999. aastat, kui moodustati VAT-teatri foorumigrupp. Esimesed õpetajad tulid Eestisse Soomest ning sellest ajast on ka foorumteatrialast tegevust VAT-teatri kaudu edendatud. Foorumigruppi kuuluvad lisaks asutajatele Mari-Liis Velbergile, Piret Soosaarale, Kadi Jaanisoole, Mihkel Roolaiule ja Margo Tedrele veel lastekaitse liidu sotsiaalteatri grupi Meie…
Eestis võib foorumteatri alguseks lugeda 1999. aastat, kui moodustati VAT-teatri foorumigrupp. Esimesed õpetajad tulid Eestisse Soomest ning sellest ajast on ka foorumteatrialast tegevust VAT-teatri kaudu edendatud. Foorumigruppi kuuluvad lisaks asutajatele Mari-Liis Velbergile, Piret Soosaarale, Kadi Jaanisoole, Mihkel Roolaiule ja Margo Tedrele veel lastekaitse liidu sotsiaalteatri grupi Meie…
2 minutit
Rõhk on rõhututel
Iwan Brioc: mulle on rõhutute teater ennekõike signaal solidaarsusest.
Walesis Cardiffis elav Iwan Brioc on rakendusteatri konsultant ja praktik, kes on õppinud filmindust, humanitaarteadusi, draamateraapiat ja kunsti ning tegutseb praegu Cynefini teatri kunstilise juhina. Ta on teinud aastate jooksul üle veerandsaja lavastuse, kasutades enda loodud labürintteatri meetodit. Samuti on Brioc…
Walesis Cardiffis elav Iwan Brioc on rakendusteatri konsultant ja praktik, kes on õppinud filmindust, humanitaarteadusi, draamateraapiat ja kunsti ning tegutseb praegu Cynefini teatri kunstilise juhina. Ta on teinud aastate jooksul üle veerandsaja lavastuse, kasutades enda loodud labürintteatri meetodit. Samuti on Brioc…
5 minutit
Head, üha paremad read
Doris Kareva: Tänavu toimus „HeadRead” kolmandat korda ja ikka ei ole meedias üksmeelt selles osas, kuidas festivali pealkirja täpselt hääldada või käänata. Kuidas on õige?
Krista Kaer: „Head read” muidugi, eesti keeles.
Kas tänavuse festivali suurejoonelisus tulenes kuidagi ka kultuuripealinna staatusest?
Britta Koržets: Muidugi oli sellest suurt abi, nii rahalist kui ka toetust…
Krista Kaer: „Head read” muidugi, eesti keeles.
Kas tänavuse festivali suurejoonelisus tulenes kuidagi ka kultuuripealinna staatusest?
Britta Koržets: Muidugi oli sellest suurt abi, nii rahalist kui ka toetust…
3 minutit
Prantsuse luulekevad
Kirjandusfestivalide „HeadRead” ja „TriaLogos” raames toimus Prantsuse Kultuurikeskuses eelmisel nädalavahetusel rida kirjandusüritusi, mis tõi kokku hea hulga huvilisi.
Omamoodi pretsedendi lõi noore prantsuse kirjaniku Manuel Benguigui esikromaani „Le Voyage d’Albert” („Alberti reis”) ilmumine kirjastuses Hermes. Ei ole just tavaline, et Eesti kirjastused annaksid välja võõrkeelseid raamatuid tundmatutelt autoritelt. Koostöö esimest korda…
Omamoodi pretsedendi lõi noore prantsuse kirjaniku Manuel Benguigui esikromaani „Le Voyage d’Albert” („Alberti reis”) ilmumine kirjastuses Hermes. Ei ole just tavaline, et Eesti kirjastused annaksid välja võõrkeelseid raamatuid tundmatutelt autoritelt. Koostöö esimest korda…
3 minutit
Romaan nagu katedraal
Katrina Kalda. Eesti romaan. Tõlkinud Anti Saar. Kujundanud Britt Urbla, toimetanud Kaia Sisask. Varrak, 2011. 190 lk.
Olen juba aastaid oodanud, millal ilmub mõne välismaale siirdunud eestlaselt välismaa keeles kirjutatud romaan. Nüüd nad siis tulevad. Tublid on meie tüdrukud. Esimene pääsupoeg oli Tiiu Näveri, kelle jutt ilmus Soomes antoloogias „Vaata uussoomlast!”…
Olen juba aastaid oodanud, millal ilmub mõne välismaale siirdunud eestlaselt välismaa keeles kirjutatud romaan. Nüüd nad siis tulevad. Tublid on meie tüdrukud. Esimene pääsupoeg oli Tiiu Näveri, kelle jutt ilmus Soomes antoloogias „Vaata uussoomlast!”…
4 minutit
Õnnekonverents – õnneta, aga õnnestunud
Verbaalvisuaalne teine „Õnnekonverents. Paremad maailmad” peeti 5. mail Tartus Nooruse galeriis, festivali „Prima vista” raames, eestvedajateks Maia Tamjärv ja Nele Tammeaid. Esinesid Jaak Tomberg ja Andrus Laansalu, Kaja Pae ja Paco Ulman, Maria Rõhu ja Kaisa Eiche, Mart Velsker ja Liisa Kruusmägi, Kadri Tüür ja Anna-Stina Treumund, Mart Kuldkepp ja Kristjan…
6 minutit
Aktuaalne kunst ja valgustatud monarhia
Kaasaegne kunst kuulub Araabia Ühendemiraatide prioriteetide hulka.
Homme avatakse 54. Veneetsia kunstibiennaal: ikka suurem ja uhkem kui senised. Suurem eelkõige uute rahvuspaviljonide lisandumise mõttes. Üksikasjalikku teavet saab biennaali kodulehelt, aga seda hakkas Interneti postikanalite kaudu laekuma juba märtsist peale. Üks esimesi rahvuspaviljone, kes on oma nähtavuse eest hoolt kandnud, on Araabia…
Homme avatakse 54. Veneetsia kunstibiennaal: ikka suurem ja uhkem kui senised. Suurem eelkõige uute rahvuspaviljonide lisandumise mõttes. Üksikasjalikku teavet saab biennaali kodulehelt, aga seda hakkas Interneti postikanalite kaudu laekuma juba märtsist peale. Üks esimesi rahvuspaviljone, kes on oma nähtavuse eest hoolt kandnud, on Araabia…
5 minutit
Vana Maailma tegevuskunstimaastikel
Tegevuskunstifestival „Diverse Universe” toimub sel aastal üheaegselt mitmel pool Põhja-, Ida- ja Lääne-Euroopas. Nomaadidena rändavad tegevuskunstnikud peatusid Prantsusmaal Pariisis 5. – 7. maini, Tšehhis Kolínis 8. ja 9. mail, Poolas Piotrków Trybunalskis 9. – 13. maini, Saksamaal Berliinis 14. – 18. maini, Helsingis 4. mail, Poris 19. – 23. maini…
5 minutit
PEALELEND: Olga Temnikova
Eelmisel aastal käisid sa Viini messil Artdepoo projektiga, seekord Temnikova ja Kasela galeriiga. Nagu pressiteatest võis lugeda, läks teil hästi, sest Temnikova ja Kasela galerii vahendamisel läks väliskogudesse teadaolevalt seni suurim kogus eesti nüüdiskunsti: „Erakollektsionäärid Austriast, Saksamaalt ja Lätist ostsid Kaido Ole, Krista Möldri ja Merike Estna ning läti kunstniku…
1 minut
Häbikilomeeter
Hommikuti, kui mu arvutisse hakkavad tungima mahukad pressiteated olukorrast kultuuripealinnas, tekib ikka küsimus: ei tea, kas need pressikirjutajad ka ise neis kohtades on käinud, mida nad minusugustele maha püüavad müüa? Tõenäoliselt mitte. Või siis on nad täiesti küünilised valetajad. Näiteks väidetakse järjekindlalt, et „kultuurikilomeeter on valmis ja rahvale avatud” ja…
2 minutit
Artdepoo projekt läheb edasi
Hausi galerii juhataja ja Artdepoo projekti kuraator Piia Ausman kõneleb Viini kunstimessi kogemusest.
Hausi galerii saadetud pressiteates oli lugeda, et Artdepoo osales Viini kunstimessil. Mõni kuu tagasi teatasite, et Artdepoo näitusesaal suletakse. Mis vormis Artdepoo edasi tegutseb?
Hausi galerii üheks olulisemaks eesmärgiks on näidata publikule Eesti kunsti tervikpilti: nii möödanikku, tänast…
Hausi galerii saadetud pressiteates oli lugeda, et Artdepoo osales Viini kunstimessil. Mõni kuu tagasi teatasite, et Artdepoo näitusesaal suletakse. Mis vormis Artdepoo edasi tegutseb?
Hausi galerii üheks olulisemaks eesmärgiks on näidata publikule Eesti kunsti tervikpilti: nii möödanikku, tänast…
4 minutit
Timo Steiner kahe esiettekande vahel
Timo Steinerit tuntakse kui erakordselt tegusat ja mitmekülgset kultuuritegelast: ta on koolidirektor, muusikaajakirjanik, helilooja ja produtsent. Tema juhtida on Tallinna Muusikakeskkool, kord nädalas astub ta üles saate „Mi” juhina Eesti Televisioonis ning aitab heliloojate liidus produtsendi ja kunstilise juhina korraldada Eesti muusika päevi. Lisaks sellele valmivad aga ka suuremad ja…
5 minutit
Natsism kui poliitiline religioon
Michael Burleigh, Kolmas Reich. Uus ajalugu. Tõlkinud Rein Turu ja Jaanus Õunpuu. Varrak, 2010. 840 lk.
Mahutada Kolmas Reich ühte köitesse tähendab paratamatult valikut pinnapealse ülevaatlikkuse või probleemikeskse süvenemise vahel. Michael Burleigh on väga selgelt teinud valiku viimase kasuks. Üheks tema sooviks on pakkuda alternatiivi harjumusele analüüsida „poliitilist irratsionaalsust” rangelt mõistuspäraselt.
„Üritatagu serveerida…
Mahutada Kolmas Reich ühte köitesse tähendab paratamatult valikut pinnapealse ülevaatlikkuse või probleemikeskse süvenemise vahel. Michael Burleigh on väga selgelt teinud valiku viimase kasuks. Üheks tema sooviks on pakkuda alternatiivi harjumusele analüüsida „poliitilist irratsionaalsust” rangelt mõistuspäraselt.
„Üritatagu serveerida…
4 minutit
Trotski tema omas ajas ja ruumis
Robert Service, Trotski. Tõlkinud Tõnis Värnik, Varrak, 2011. 583 lk.
„Trotski” on Oxfordi ülikooli Venemaa ajaloo professori Robert Service’i Nõukogude riigijuhtide elukäiku ja arusaamu käsitleva triloogia järjekordne raamat. Ning kuna Trotski on ilmumisjärjekorras kolmas, saavadki selles loetelus paikneda eespool vaid „Lenin” ja „Stalin”. Seda vaatamata asjaolule, et Nõukogude ajaloos on olnud…
„Trotski” on Oxfordi ülikooli Venemaa ajaloo professori Robert Service’i Nõukogude riigijuhtide elukäiku ja arusaamu käsitleva triloogia järjekordne raamat. Ning kuna Trotski on ilmumisjärjekorras kolmas, saavadki selles loetelus paikneda eespool vaid „Lenin” ja „Stalin”. Seda vaatamata asjaolule, et Nõukogude ajaloos on olnud…
3 minutit
Juristid ei taha olla eeskäijad
Indrek Teder: „Üks vaikuse tsooni pandud teema on Eestis venekeelse elanikkonna positsioon. Ma olen seda teemat korduvalt torkinud, aga kahjuks eriliste tulemusteta.”
Õiguskantsler Indrek Teder, mõne nädala eest kohtunike foorumil peetud ettekandes sidusite juriidilised küsimused laiema filosoofilise kontekstiga (Foucault) ja osutasite, et juura pole täppisteadus ning et juura valdkonnas vastu võetud…
Õiguskantsler Indrek Teder, mõne nädala eest kohtunike foorumil peetud ettekandes sidusite juriidilised küsimused laiema filosoofilise kontekstiga (Foucault) ja osutasite, et juura pole täppisteadus ning et juura valdkonnas vastu võetud…
9 minutit
Milleks on Eestis vaja ülikoole?
Ülikoolidel arvatakse olevat kolm peamist eesmärki. Esiteks annab ülikool keskmisest andekamatele noortele võimaluse arendada oma võimed välja ja leida nende rakendamiseks sobiv ühiskondlik roll. Teiseks vajab ühiskond ülikooli kui keskkonda, kus otsitaks tõde, headust, õiglust, ilu, nähtuste seoseid ja seaduspärasusi. Ja kolmandaks õpetatakse ülikoolis tööturul nõutavaid keerukamaid ameteid.
3 minutit
