2011-11 (3337)

Sirbiga väikese vahe järel taas kaasas Roheline Värav

Sirbis:
* Leonhard Lapinit ei inspireeri mölaklus, aga näitusi teeb ikka.
* Arvamusi meie liigsest rahast, avalikkusest klaasmullis, teaduse finantseerimisest ning Euroopa langusest.
* Kaks raamatut Lotmanilt ja Lotmanist – mehest, kes leidis õige meetodi nii elus kui teaduses.
* Andri Luubi lendav teater ja munk Nestori tantsuline mörin.
* Rõõmudega kitsi “Tabamata ime”.
* Kirjanik…

KEELEUUDISED

Eesti-vene õpilase ÕS
Helle Leemets, Tiina Leemets, Eesti-vene õpilase ÕS. Eesti Keele Instituut, Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2011. 960 lk, u 23 000 märksõna.         
2004. aastal ilmus Eesti Keele Instituudi ja EKSA väljaandena „Õpilase ÕS” (koostanud Tiiu Erelt ja Tiina Leemets). Mõne aasta eest sündis idee kohandada see kerge põhikoolisõnastik ka…

Keeleoskus päästab ebamugavustundest

Kohtusime Eesti Peterburi peakonsulaadis Peterburi eestlaste keelepäeval  eelmise aasta 18. detsembril. Kuidas teadsite keelepäevale tulla? Pole te ju mitte eestlaste järeltulija, vaid peterburilasest keelehuviline. Kus on teie enda juured? 
Sergei Terešenkov: Loen regulaarselt Eesti Peterburi peakonsulaadi kodulehe uudiseid ja nii sain teada ka keelepäevast. Tõepoolest, mu esivanemate seas pole eestlasi,…

VASTAB Aile Laats, Peterburi Riikliku Ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor

Peterburi Riiklikus Ülikoolis alustas Eestist saadetud lektor tööd 2002. aasta sügissemestril. Kas Eesti riigi „Eesti keele  ja kultuuri akadeemilise välisõppe programmi 2005–2010” võimalused on olnud piisavad, et pakkuda keeleõppe kõrval kultuuri tervikkäsitlust? Milles viimane seisab ja kuidas lektoreid selleks koolitatakse?         
Olen Peterburis töötanud alates 2009. aasta septembrist. Kuigi minu põhiülesandeks…

VASTAB Ilmar Tomusk, Keeleinspektsiooni peadirektor

Kas uus keeleseadus annab sisuliselt võimaluse Narva ja Sillamäe eestlaste venestamiseks? 
Sellist asjakäiku on kardetud. Küsimusest ei selgu kahjuks, kes nimelt sellist asjakäiku kartnud on, kuid selline küsimuseasetus on pehmelt öeldes asjatundmatu.  Igaüks, kellel on olemas algteadmised põhiseadusest, Eesti haldusõigusest ja kes on kas või põgusaltki lugenud kehtivat keeleseadust ning…

Eesti keel Peterburis

Keelekosti kodumaalt. Kümme aastat Peterburi keelepäevi. Koostanud ja toimetanud Jüri Valge, keeletoimetaja Tiina Hallik. Kujundaja Eneken Moorlat. Emakeele Selts, Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2010. 186 lk. 
Peterburi Jaani kiriku taastamise taustal väärib tähelepanu 2010. aasta detsembris ilmunud raamat „Keelekosti kodumaalt. Kümme aastat Peterburi keelepäevi”. Tegu ei ole kitsalt keeleteadlastele adresseeritud…

Eesti keelest võõrkeelena

Võõrkeel (ka eesti keel) on sageli stardipakuks mõne muu eriala omandamisel.       
Eesti keele õpetamine muu emakeelega üliõpilastele on Tartu ülikoolis väga pika traditsiooniga: varsti saab sellest juba 210 aastat, kui Friedrich David Lenz alustas esmakordselt eesti keelt tutvustavaid loenguid. Eesti keele  õpetamine võõrkeelena ei katkenud ka sel ajal, kui Tartu…

Kas keelelised inimõigused ja keeleline julgeolek on Eestis tagatud?

Keeleaasta 2010/2011       
Õppeaasta algab Eestis traditsiooniliselt tarkusepäeval 1. septembril, keeleaasta emakeelepäeval 14. märtsil. Möödunud keeleaasta 2010/2011 oli põnev ja kirju nagu eelmisedki, sündmusi mahtus mitmesse kohta ja valdkonda, saime juurde tublisid keeleauhindade laureaate. Eelmine pärjatu oli Ain Kaalep (Wiedemanni auhind), keeletegusid tegi Sergei Metlev (keeleteo rahva lemmik) ja selleks oli…

Vahendades Ristikivi …

 … sain teada, mõistsin ning õppisin nii mõndagi. Põhiline on minu arusaamist mööda see, et hakkasin kirjanikku mõistma, peale stiili tabama ka hingeseisundit, milles need või teised read kirja on pandud. Hakkasin teda armastama (on ju ütlemine, et armastada tähendab mõista). Arvan, et nüüd, kui mul on seljataga üksteist tema…

Rain Tolk: „Režissöör ümbritsegu end andekate inimestega ja loogu heasoovlik õhkkond”

Jutuajamine „Kormoranide” kaaslavastaja ja -stsenaristiga       
Vaatasin, et Wikipedias on sinu kohta öeldud  „eesti näitleja, kirjanik ja režissöör”. Värskenda mu mälu: mida ja millal sa kirjutada jõudnud oled?       
Ma ei tea, kuidas selline info Wikipediasse on jõudnud. Mäletan, et Andres Lõo on mind kor, keel põses, ajakirjanduse veergudel kirjanikuks tituleerinud. Hiljem põhjendas…

Objekt nr 2011 ; GALLUP

Installatsioon „Objekt nr 2011” Tallinnas Vabaduse väljakul 27. II – 20. III.         
Liina Siib, kunstnik 
Andsin nõusoleku istuda „Objekt nr 2011s” uudishimust. Mitmeid aastaid olen väisanud Vabaduse väljakut oma ateljee aknast Kunstihoone neljandalt korruselt, rakursiga ülevalt alla. Vabaduse väljak on minu nii-öelda koduväljak ja sellel toimuv läheb mulle vägagi korda. Alguses…

Inimlik või jumalik teadlane?

Ohudraamaga on oht, et tegelaste suhted jäävad globaalsete probleemide varju.       
Rakvere teatri „Eksperiment õhupumbaga”, autor Shelagh Stephenson, lavastaja Peeter Tammearu, kunstnik Silver Vahtre. Mängivad Toomas Suuman, Tiina  Mälberg, Kertu Moppel, Liis Haab, Maarika Mesipuu, Natali Lohk, Lauri Kaldoja ja Margus Grosnõi. Esietendus 19. II Rakvere teatri suures saalis.         
„Eksperiment õhupumbaga”…

Lasteteatrist välja- ja üleskutsuvalt

Olen tänu Salme Reegi auhinnažüriisse kuulumisele (või õigemini selle pärast) vaadanud viie aasta jooksul ära enamiku eesti lastelavastustest ning pealekauba kümme aastat aktiivselt osalenud ASSITEJ tegevuses. Seda on paganama palju, mis annab julguse kogetut üldistada ning selle kohta midagi kõva häälega arvata. Eestis räägitakse üha rohkem innovatsioonist, uutmisest. Loovust ja…

Maailmapärand ja maailmaimed

ASSITEJ presidendi Wolfgang Schneideri pöördumine 20. märtsi ülemaailmse laste- ja noorteteatri päeva puhul. 
Teatril on kõikjal maailmas pikk elujõuline traditsioon. Etenduskunstid on olnud kultuurielu  osa tuhandeid aastaid ning juba sajandeid on suunatud seda kunsti ka spetsiaalselt lastele ja noortele. Ilmselge, et juba varasest noorusest algav ja kogu elu kestev võimalus…

Lapsed … teater … lasteteater … Mis see on?

See põhineb sinu paeluval ideel,mis on ere nagu hommikune päike.See on sinu ja sa oled õnnelik selle üle.See puudutab ootamatuid plaane jateadmatust, kuidas neid ellu viia,need on kahtlused ja luupainajad,lämmatav kabuhirm,hirm, et võid läbi kukkuda,mõeldes, et kõik, mis sa siiani tegid, olipuhas õnn.See on üksinda jalutamineja soov lahkuda teerajalt,sest sa…

Mehed, kes vähemalt proovisid

Hallisegused vandid püüavad kokku ajada bändi ent see ei taha hästi õnnestuda: üht utsitab range abikaasa, teisel on keeruline religioosne taust, kolmandal on tütar, kellest saab neljanda armastatu jne.       
Mängufilm „Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta” (Kuukulgur Film, 2011, 115 min), režissöörid ja stsenaristid Andres Maimik ja Rain Tolk, operaatorid Mait…

Kultuur kuplis

Kui biitlite kollase allveelaeva filmis asusid sinkjadsünkjad kadekopsud vallutama õnnelikku Pipramaad, oli nende esimene taktikaline liigutus visata üle seersant Pipra bändi heli summutav klaaskuppel. Kuplisse vangistatud muusikast ilma jäänud Pipramaa kodanikud kaotasid pea, muutusid mõtlemis- ja vastupanuvõimetuks. Kadekopsud said takistamatult kivistada  kõik elava ja nautida oma hirmuvalitsust. Lavastajad Mart Koldits…

Miks ei saa Tallinna planeerida nii nagu Helsingit?

Eesti Arhitektuurikeskuse initsiatiivil koostöös Helsingi Linnaplaneerimise Ameti ja Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga  sai 2. märtsil Helsingis teoks seminar „Linnaplaneerimise protsessidest Helsingis ja Tallinnas” ja seejärel arhitektuurinäituse BOOM-ROOM avamine Helsingi planeerimisameti näitusegaleriis Laituri. Helsingis võrreldi ruumilise planeerimise protsessi ja selle tulemusi Tallinnas (Eestis) ja Helsingis (Soomes) ning interpreteeriti seda nii mõlema maa…

Laste- ja noorteteatri hallides toonides liigirikkus

Majanduslangus kasvatas teatrite huvi tuua lavale publikumenukaid lastelavastusi.       
Kolm aastat tagasi alustasin tööd Salme Reegi nimelise laste- ja noortelavastuste auhinna žüriis. Pärast esimest tegutsemisaastat tegime Sirbi veergudel žürii liikmete vestlusringi.1 Järgnevalt vaatangi tagasi vestlusringi arutelule ja üritan selgitada, kas midagi on nende aastatega muutunud. Mäletan praegugi oma tookordset üllatust: kas…

Fotod Peterburi tänavatelt

По улице, по улице, свистя,заглядывая в малекькие окна,и уличные голуби летяти клювами колотятся о стекла.
Как шепоты, как шелесты грехов,как занавес, как штора, одинаков,как посвист nожниц, музыка шагов,и улица, как белая бумага.
Jossif Brodski poeemist „Külaline”
Peterburis on vaid kolm fotole pühendunud galeriid, mida on hõbelembese linna kohta häbiväärselt vähe. Kuid arvestades, et…

„Ladyfest” tahab jõuda kõikide naisteni

Vestlusring „Ladyfest’i” korraldajate Dagmar Kase, Aet Kuusiku, Johanna Rossi ja Anna-Stina Treumundiga.       
Eesti esimene „Ladyfest”, 2000. aastate alguses toimuma hakanud mittetulunduslik festival, et tõsta esile naiskunstnikke, -kirjanikke, -muusikuid ja teisi naisloojaid, nagu kirjutatakse pressitekstis. Pärast õnnestunud esimest festivali on „Ladyfest’i” korraldatud mitmel pool maailmas. Miks me  vajame Eestis seda laadi…

Seekord seitsmendad

Kursi koolkonna näitused Tartu Kunstimajas kuni 20. III, Tartu ülikooli ajaloomuuseumi Valges saalis kuni 28. III, Tartu ülikooli raamatukogu kohvikus Gaudeamus kuni 19. IV. 
Päevi on mitmesuguseid. On hullud päevad, on väikese taksi päevad, on isegi punased päevad. Naistelgi on päevad ja see on hea, sest siis  on nad sünnitamisvõimelises…

Imat Suumann – vahtimise meister

Tartus on praegu Kursi koolkonna päevad. Olen Kursil ikka püüdnud silma peal hoida, aga olen  aru saanud, et kõige ahnemalt otsin nende näitustel Imat Suumanni pilte. Nüüdki sain, mida otsisin, või õigemini, sain, mida otsida ei oska, vaid mis tuleb äkki, otsekui juhtumisi, millegi elusana vastu. Seekord vist eelkõige kaks…

Anakronistlik popkunstilaine Tartus

Tartu lastekunstikooli õpetajate näitus „Alla 14aastastele keelatud!” 1. – 25. II ja Kalju Küti ja tema õpilaste näitus „Ühepajatoit” kuni 18 III Tartu lastekunstikooli galeriis; Kursi koolkonna näitus „Kursi Koolkond XXIII ” Tartu Kunstimajas kuni 20. III ; Nadežda Tšernobai  näitus „Altarid” Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis kuni 20. III ; Rait…

Nulla dies sine linea

Helju Vals,  Ei päevagi kirjareata. Toimetanud Egle Pullerits, kujundanud Sirje Ratso. Illustreerinud Urmas Nemvalts. Keelehooldekeskus, 2010. 66 lk. 
2010. aasta lõpus ilmus Keelehooldekeskuse viienda väljaandena Helju Valsi „Ei päevagi kirjareata”.  Loodetavasti tähistab Valsi eesti keele teemaliste ajaleheartiklite valikkogu ilmumine just nimelt Keelehooldekeskuse eestvedamisel legendaarse keelenaise leebunud suhtumist keskuse inimestesse ja…

Eesti keelte paabel

On ütlematagi selge, et kuna ma olen eesti keeles kirjutav kirjanik, seda enam, et luuletaja, siis on eesti keele käekäik mulle eluliselt tähtis. Keele ja selle sõnade varal mu looming tekibki. Heliloojale helid, kunstnikule värvid, minule sõnad, ehk Juhan Liivi sõnadega: minu erakond on eesti keel. Ja kohe alguses pean…

Väikene kaabaklusevastane vyitlus

Kalju Kruusa, tühhja. Toimetanud Elli Feldberg. Ussimunni, 2010. 91 lk.   
Kalju Kruusa puhul ei saa üle ega ümber keelest. Ka oma neljandas luulekogus „tühhja” kirjutab Kruusa nii täpselt ja mõjuvalt, et tabab keelt otse naelapea pihta. Kruusa keel on mänglev ja mõnus – ta otsib ja kompab ning leiab nagu…

Mida naine siis ütles?

Hando Runnel, Ütles mu naine. Kujundanud Mari Ainso, autori illustratsioonid. Korrektuuri lugenud Mu Naine. Ilmamaa, 2010. 158 lk. 
Olin harjunud tõdema, et kuigi muutunud on nii aeg, riigikord, majandusolud kui ka inimesed, siis vähemasti Hando Runnel on ikka jäänud  üheks ja samaks. 
Minu kujutelmis on ta loomult elupõline taluperemees, kes kaalub…

Kui klaver mängib viiulit Olli Mustonen ja ERSO 11. III Estonia kontserdisaalis.

Viimati juhatas ERSOt soome kuulsaim ja isikupäraseim  pianist Olli Mustonen, kes on maailmas läbi löönud ka dirigendina. Saanud parima muusikalise hariduse, mis Soomes võimalik, s.o pianistina Ralf Gothóni ja Eero Heinoneni ning heliloojana Einojuhani Rautavaara juhendamisel, ei ole ta arvatavasti kunagi õppinud dirigeerimist. Kuid selleks ametiks on arvatavasti piisav, kui…

Kaks õhtut vene muusikaga

Vene heliloojate vokaalmuusikat 1. III RO Estonia talveaias ja 5. III Vene Kultuurikeskuse kammersaalis.         
Täiesti väljaspool valimiskampaaniat oli suur nauding kuulata märtsi algul kahel õhtul Tallinnas vene heliloojate romansse, ooperiaariaid ja -duette meie lauljate esituses. Esimesel kuulsime teatrilavalt eemaldunud Nadia Kuremit ja Mati Palmi, klaveril Tarmo Eespere, ning teisel  Vanemuises…

Preemia

Juba 14. korda kuulutab teatri- ja muusikamuuseum Heino Elleri sünnipäeval 7. märtsil välja temanimelise muusikaauhinna laureaadi(d). Tänavu täienes see auväärne muusikute rida noore pianisti  STEN LASSMANNIGA, kes jätkab praegu õpinguid Londoni Kuningliku Muusikaakadeemia doktoriõppes. Auhinna tõi talle Heino Elleri klaverimuusika esitamine, salvestamine ja propageerimine aastatel 2008–2011.  Sirp uuris laureaadilt, kuidas…

Muusikud ja tervis

Ühiskonnas võib teinekord muusikast kaugel seisvate inimeste seas kohata hoiakut, mille järgi pillimäng või laulmine polevat muud kui üks lust ja lillepidu. Tõepoolest, olen inglise keeles lugenud ütlust „Never met a musician who regretted for being one”, mis viitab sellele, et muusikaga tegelemine võib ka elukutselisele muusikule pakkuda suurt emotsionaalset…

Tüüri ava(sta)mas, kuid mitte ainult

Erkki-Sven Tüüri uued teosed tunduvad tekstuurilt läbipaistvamad kui varasemad.
ERSO ja Herbert Schuch (klaver, Saksamaa) Olari Eltsi dirigeerimisel, kavas Tüüri Sümfoonia nr 8 Eesti esiettekanne, Pärdi „Nekroloog” ja Ullmanni Klaverikontsert 4. III Estonia kontserdisaalis. Erkki-Sven Tüüri autorikontsert: Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Sinfonietta Rīga Daniel Reussi juhatusel, kavas ka Tüüri „Ärkamise” maailma…

Kerko kell ja kremli kell

Ilmalikus riigis ei võta avalik võim religiooni suhtes seisukohta. Veel vähem tegeleb ta ise eelarveraha jõul pühakodade ehitamisega.  Erandiks võiks lugeda ajalooliste vaimsete ja füüsiliste mälestusmärkide säilimise toetamist, näiteks kultuuriministeeriumi kaudu rahastatud „Pühakodade programm”.         
Eesti riigivõimu ja Tallinna munitsipaalvõimu tegevus viimastel aastatel seab eelnimetatud õhtumaise põhimõtte sügava kahtluse alla. Lasnamäe kaljule…

Islami pealetung

Me oleme harjunud Egiptust pidama islamiusuliseks riigiks juba aegade hämarusest peale. Paraku on islam ajaloolises mõttes suhteliselt  uus nähtus, tekkinud alles VII sajandil m.a.j. Enne seda oli Egiptus oluline kristlik piirkond. Praeguseks on varakristlasi kopte jäänud Egiptuses ametlikel andmetel järele vaid 9%, mitteametlikel 15%. Lähis-Ida oli alguses kristluse kants, see…

Kas Põhja-Aafrika purustab muinasjutu müstilisest moslemihingest?

Me peaksime veel mäletama, kui skeptiliselt suhtusid lääneriigid 1989. aasta revolutsioonidesse Ida-Euroopas, Nõukogude Liidu lagunemisest rääkimata. Kes ei mäleta, võib lahti võtta suvalise paarikümne aasta vanuse New York Timesi ja see tuletatakse talle kiiresti meelde. Analüütikud, nende seas ka „külma  sõja” termini loonud George Kennan, kahtlesid Ida-Euroopa võimekuses läänemaailmaga integreeruda,…

Sotsialism, liberalism ja võssakasvanud teeots

Korporatiivne-monopolistlik kapitalism ja sotsialism nõuavad täpselt samasuguseid majandamise oskusi ja meetodeid.       
Iga lollgi teab, kuidas asjad ei tohi olla, ja pole vaja suurt mõistust, et ütelda, kuidas need peavad olema. Aga kogu nipp on selles, seletab Venemaa stand-up’i grand old man Mihhail Žvanetski, et välja mõelda, kuidas üle minna sellelt,…

Inimene kui loodusõnnetus

Paljudes viimase aja katastroofides on inimkond end ise süüdi tunnistanud. Mõnel juhul pole konkreetsete kompaniide ja isegi indiviidide süüs mingit kahtlust, näiteks Mehhiko lahe naftalekke puhul. Mõnel juhul on süü kaudsem ja jagatum, nagu orkaanide, üleujutuste puhul, kuivõrd suure osa klimatoloogide arvates on selliste ilmastikunähtuste äge ilmnemine seotud üleilmse kliimamuutusega,…

Venekeelne ETV 15 aasta pärast

Ma ei teagi, kuidas nad nüüd vastu kevadet selle kassi laiba jälle üles leidsid, aga igatahes jätkus mäng täpselt selle koha pealt, kuhu see viimati pooleli jäi. Igaüks vaatab, kuidas laipa üle aia naabrimehele sokutada, selmet õnnetuke korra ja kombe järgi maha matta ja jutul lõpp. Raviks siis sellega vähemasti…

Quo vadis, eesti muusika(elu)?

Märt-Matis Lillega vestleb Virge Joamets       
Eesti muusika päevad 21. – 26. märtsini on taas eesti heliloojate pidunädal (kava vt lk 26). Tänavu toimub festival valvsate naabrite silme all: külla tuleb muusikuid Lätist, Soomest, Rootsist ja Venemaalt. Keskne roll on aga endiselt meie heliloojatel ja interpreetidel. Festivali ainsal autorikontserdil kõlab MärtMatis…
Sirp