Sirbiga väikese vahe järel taas kaasas Roheline Värav
Sirbis:
* Leonhard Lapinit ei inspireeri mölaklus, aga näitusi teeb ikka.
* Arvamusi meie liigsest rahast, avalikkusest klaasmullis, teaduse finantseerimisest ning Euroopa langusest.
* Kaks raamatut Lotmanilt ja Lotmanist – mehest, kes leidis õige meetodi nii elus kui teaduses.
* Andri Luubi lendav teater ja munk Nestori tantsuline mörin.
* Rõõmudega kitsi “Tabamata ime”.
*…
* Leonhard Lapinit ei inspireeri mölaklus, aga näitusi teeb ikka.
* Arvamusi meie liigsest rahast, avalikkusest klaasmullis, teaduse finantseerimisest ning Euroopa langusest.
* Kaks raamatut Lotmanilt ja Lotmanist – mehest, kes leidis õige meetodi nii elus kui teaduses.
* Andri Luubi lendav teater ja munk Nestori tantsuline mörin.
* Rõõmudega kitsi “Tabamata ime”.
*…
1 minut
KEELEUUDISED
Eesti-vene õpilase ÕS
Helle Leemets, Tiina Leemets, Eesti-vene õpilase ÕS. Eesti Keele Instituut, Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2011. 960 lk, u 23 000 märksõna.
2004. aastal ilmus Eesti Keele Instituudi ja EKSA väljaandena „Õpilase ÕS” (koostanud Tiiu Erelt ja Tiina Leemets). Mõne aasta eest sündis idee kohandada see kerge põhikoolisõnastik ka venekeelsete õpilaste tarbeks. Äsja ilmunud „Eesti-vene õpilase ÕS” …
Helle Leemets, Tiina Leemets, Eesti-vene õpilase ÕS. Eesti Keele Instituut, Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2011. 960 lk, u 23 000 märksõna.
2004. aastal ilmus Eesti Keele Instituudi ja EKSA väljaandena „Õpilase ÕS” (koostanud Tiiu Erelt ja Tiina Leemets). Mõne aasta eest sündis idee kohandada see kerge põhikoolisõnastik ka venekeelsete õpilaste tarbeks. Äsja ilmunud „Eesti-vene õpilase ÕS” …
5 minutit
Keeleoskus päästab ebamugavustundest
Kohtusime Eesti Peterburi peakonsulaadis Peterburi eestlaste keelepäeval eelmise aasta 18. detsembril. Kuidas teadsite keelepäevale tulla? Pole te ju mitte eestlaste järeltulija, vaid peterburilasest keelehuviline. Kus on teie enda juured?
Sergei Terešenkov: Loen regulaarselt Eesti Peterburi peakonsulaadi kodulehe uudiseid ja nii sain teada ka keelepäevast. Tõepoolest, mu esivanemate seas pole eestlasi, kuid mu suguvõsa…
Sergei Terešenkov: Loen regulaarselt Eesti Peterburi peakonsulaadi kodulehe uudiseid ja nii sain teada ka keelepäevast. Tõepoolest, mu esivanemate seas pole eestlasi, kuid mu suguvõsa…
3 minutit
VASTAB Aile Laats, Peterburi Riikliku Ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor
Peterburi Riiklikus Ülikoolis alustas Eestist saadetud lektor tööd 2002. aasta sügissemestril. Kas Eesti riigi „Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe programmi 2005–2010” võimalused on olnud piisavad, et pakkuda keeleõppe kõrval kultuuri tervikkäsitlust? Milles viimane seisab ja kuidas lektoreid selleks koolitatakse?
Olen Peterburis töötanud alates…
Olen Peterburis töötanud alates…
2 minutit
VASTAB Ilmar Tomusk, Keeleinspektsiooni peadirektor
Kas uus keeleseadus annab sisuliselt võimaluse Narva ja Sillamäe eestlaste venestamiseks?
Sellist asjakäiku on kardetud. Küsimusest ei selgu kahjuks, kes nimelt sellist asjakäiku kartnud on, kuid selline küsimuseasetus on pehmelt öeldes asjatundmatu. Igaüks, kellel on olemas algteadmised põhiseadusest, Eesti haldusõigusest ja kes on kas või põgusaltki lugenud kehtivat keeleseadust ning…
Sellist asjakäiku on kardetud. Küsimusest ei selgu kahjuks, kes nimelt sellist asjakäiku kartnud on, kuid selline küsimuseasetus on pehmelt öeldes asjatundmatu. Igaüks, kellel on olemas algteadmised põhiseadusest, Eesti haldusõigusest ja kes on kas või põgusaltki lugenud kehtivat keeleseadust ning…
2 minutit
Eesti keel Peterburis
Keelekosti kodumaalt. Kümme aastat Peterburi keelepäevi. Koostanud ja toimetanud Jüri Valge, keeletoimetaja Tiina Hallik. Kujundaja Eneken Moorlat. Emakeele Selts, Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2010. 186 lk.
Peterburi Jaani kiriku taastamise taustal väärib tähelepanu 2010. aasta detsembris ilmunud raamat „Keelekosti kodumaalt. Kümme aastat Peterburi keelepäevi”. Tegu ei ole kitsalt keeleteadlastele adresseeritud kogumikuga, see sisaldab märksa huvitavamat lugemist,…
Peterburi Jaani kiriku taastamise taustal väärib tähelepanu 2010. aasta detsembris ilmunud raamat „Keelekosti kodumaalt. Kümme aastat Peterburi keelepäevi”. Tegu ei ole kitsalt keeleteadlastele adresseeritud kogumikuga, see sisaldab märksa huvitavamat lugemist,…
2 minutit
Eesti keelest võõrkeelena
Võõrkeel (ka eesti keel) on sageli stardipakuks mõne muu eriala omandamisel.
Eesti keele õpetamine muu emakeelega üliõpilastele on Tartu ülikoolis väga pika traditsiooniga: varsti saab sellest juba 210 aastat, kui Friedrich David Lenz alustas esmakordselt eesti keelt tutvustavaid loenguid. Eesti keele õpetamine võõrkeelena ei katkenud ka sel ajal, kui Tartu ülikool oli Tartu Riiklik Ülikool.…
Eesti keele õpetamine muu emakeelega üliõpilastele on Tartu ülikoolis väga pika traditsiooniga: varsti saab sellest juba 210 aastat, kui Friedrich David Lenz alustas esmakordselt eesti keelt tutvustavaid loenguid. Eesti keele õpetamine võõrkeelena ei katkenud ka sel ajal, kui Tartu ülikool oli Tartu Riiklik Ülikool.…
4 minutit
Kas keelelised inimõigused ja keeleline julgeolek on Eestis tagatud?
Keeleaasta 2010/2011
Õppeaasta algab Eestis traditsiooniliselt tarkusepäeval 1. septembril, keeleaasta emakeelepäeval 14. märtsil. Möödunud keeleaasta 2010/2011 oli põnev ja kirju nagu eelmisedki, sündmusi mahtus mitmesse kohta ja valdkonda, saime juurde tublisid keeleauhindade laureaate. Eelmine pärjatu oli Ain Kaalep (Wiedemanni auhind), keeletegusid tegi Sergei Metlev (keeleteo rahva lemmik)…
Õppeaasta algab Eestis traditsiooniliselt tarkusepäeval 1. septembril, keeleaasta emakeelepäeval 14. märtsil. Möödunud keeleaasta 2010/2011 oli põnev ja kirju nagu eelmisedki, sündmusi mahtus mitmesse kohta ja valdkonda, saime juurde tublisid keeleauhindade laureaate. Eelmine pärjatu oli Ain Kaalep (Wiedemanni auhind), keeletegusid tegi Sergei Metlev (keeleteo rahva lemmik)…
7 minutit
Vahendades Ristikivi …
. . . . sain teada, mõistsin ning õppisin nii mõndagi. Põhiline on minu arusaamist mööda see, et hakkasin kirjanikku mõistma, peale stiili tabama ka hingeseisundit, milles need või teised read kirja on pandud. Hakkasin teda armastama (on ju ütlemine, et armastada tähendab mõista). Arvan, et nüüd, kui mul on seljataga üksteist tema raamatu tõlget, on mul õigus nii…
5 minutit
Rain Tolk: „Režissöör ümbritsegu end andekate inimestega ja loogu heasoovlik õhkkond”
Jutuajamine „Kormoranide” kaaslavastaja ja -stsenaristiga
Vaatasin, et Wikipedias on sinu kohta öeldud „eesti näitleja, kirjanik ja režissöör”. Värskenda mu mälu: mida ja millal sa kirjutada jõudnud oled?
Ma ei tea, kuidas selline info Wikipediasse on jõudnud. Mäletan, et Andres Lõo on mind kor,…
Vaatasin, et Wikipedias on sinu kohta öeldud „eesti näitleja, kirjanik ja režissöör”. Värskenda mu mälu: mida ja millal sa kirjutada jõudnud oled?
Ma ei tea, kuidas selline info Wikipediasse on jõudnud. Mäletan, et Andres Lõo on mind kor,…
6 minutit
Objekt nr 2011 ; GALLUP
Installatsioon „Objekt nr 2011” Tallinnas Vabaduse väljakul 27. II – 20. III.
Liina Siib, kunstnik
Andsin nõusoleku istuda „Objekt nr 2011s” uudishimust. Mitmeid aastaid olen väisanud Vabaduse väljakut oma ateljee aknast Kunstihoone neljandalt korruselt, rakursiga ülevalt alla. Vabaduse väljak on minu nii-öelda koduväljak ja sellel toimuv läheb mulle vägagi korda. Alguses tundus mulle kuplis istumine nagu mitmetele…
Liina Siib, kunstnik
Andsin nõusoleku istuda „Objekt nr 2011s” uudishimust. Mitmeid aastaid olen väisanud Vabaduse väljakut oma ateljee aknast Kunstihoone neljandalt korruselt, rakursiga ülevalt alla. Vabaduse väljak on minu nii-öelda koduväljak ja sellel toimuv läheb mulle vägagi korda. Alguses tundus mulle kuplis istumine nagu mitmetele…
4 minutit
Inimlik või jumalik teadlane?
Ohudraamaga on oht, et tegelaste suhted jäävad globaalsete probleemide varju.
Rakvere teatri „Eksperiment õhupumbaga”, autor Shelagh Stephenson, lavastaja Peeter Tammearu, kunstnik Silver Vahtre. Mängivad Toomas Suuman, Tiina Mälberg, Kertu Moppel, Liis Haab, Maarika Mesipuu, Natali Lohk, Lauri Kaldoja ja Margus Grosnõi. Esietendus 19. II Rakvere teatri suures saalis.
„Eksperiment õhupumbaga” on puhtakujuline ohudraama teaduse…
Rakvere teatri „Eksperiment õhupumbaga”, autor Shelagh Stephenson, lavastaja Peeter Tammearu, kunstnik Silver Vahtre. Mängivad Toomas Suuman, Tiina Mälberg, Kertu Moppel, Liis Haab, Maarika Mesipuu, Natali Lohk, Lauri Kaldoja ja Margus Grosnõi. Esietendus 19. II Rakvere teatri suures saalis.
„Eksperiment õhupumbaga” on puhtakujuline ohudraama teaduse…
4 minutit
Lasteteatrist välja- ja üleskutsuvalt
Olen tänu Salme Reegi auhinnažüriisse kuulumisele (või õigemini selle pärast) vaadanud viie aasta jooksul ära enamiku eesti lastelavastustest ning pealekauba kümme aastat aktiivselt osalenud ASSITEJ tegevuses. Seda on paganama palju, mis annab julguse kogetut üldistada ning selle kohta midagi kõva häälega arvata. Eestis räägitakse üha rohkem innovatsioonist, uutmisest. Loovust ja loomist oodatakse igalt…
5 minutit
Maailmapärand ja maailmaimed
ASSITEJ presidendi Wolfgang Schneideri pöördumine 20. märtsi ülemaailmse laste- ja noorteteatri päeva puhul.
Teatril on kõikjal maailmas pikk elujõuline traditsioon. Etenduskunstid on olnud kultuurielu osa tuhandeid aastaid ning juba sajandeid on suunatud seda kunsti ka spetsiaalselt lastele ja noortele. Ilmselge, et juba varasest noorusest algav ja kogu elu kestev võimalus saada osa teatrikunstist on suur…
Teatril on kõikjal maailmas pikk elujõuline traditsioon. Etenduskunstid on olnud kultuurielu osa tuhandeid aastaid ning juba sajandeid on suunatud seda kunsti ka spetsiaalselt lastele ja noortele. Ilmselge, et juba varasest noorusest algav ja kogu elu kestev võimalus saada osa teatrikunstist on suur…
1 minut
Lapsed … teater … lasteteater … Mis see on?
See põhineb sinu paeluval ideel,
mis on ere nagu hommikune päike.
See on sinu ja sa oled õnnelik selle üle.
See puudutab ootamatuid plaane ja
teadmatust, kuidas neid ellu viia,
need on kahtlused ja luupainajad,
lämmatav kabuhirm,
hirm, et võid läbi kukkuda,
mõeldes, et kõik, mis sa siiani tegid, oli
puhas õnn.
See on üksinda jalutamine
ja soov lahkuda teerajalt,
sest sa tunned,…
mis on ere nagu hommikune päike.
See on sinu ja sa oled õnnelik selle üle.
See puudutab ootamatuid plaane ja
teadmatust, kuidas neid ellu viia,
need on kahtlused ja luupainajad,
lämmatav kabuhirm,
hirm, et võid läbi kukkuda,
mõeldes, et kõik, mis sa siiani tegid, oli
puhas õnn.
See on üksinda jalutamine
ja soov lahkuda teerajalt,
sest sa tunned,…
1 minut
Mehed, kes vähemalt proovisid
Hallisegused vandid püüavad kokku ajada bändi ent see ei taha hästi õnnestuda: üht utsitab range abikaasa, teisel on keeruline religioosne taust, kolmandal on tütar, kellest saab neljanda armastatu jne.
Mängufilm „Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta” (Kuukulgur Film, 2011, 115 min), režissöörid ja stsenaristid Andres Maimik ja Rain Tolk, operaatorid Mait Mäekivi ja Mart Raun,…
Mängufilm „Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta” (Kuukulgur Film, 2011, 115 min), režissöörid ja stsenaristid Andres Maimik ja Rain Tolk, operaatorid Mait Mäekivi ja Mart Raun,…
6 minutit
Kultuur kuplis
Kui biitlite kollase allveelaeva filmis asusid sinkjadsünkjad kadekopsud vallutama õnnelikku Pipramaad, oli nende esimene taktikaline liigutus visata üle seersant Pipra bändi heli summutav klaaskuppel. Kuplisse vangistatud muusikast ilma jäänud Pipramaa kodanikud kaotasid pea, muutusid mõtlemis- ja vastupanuvõimetuks. Kadekopsud said takistamatult kivistada kõik elava ja nautida oma hirmuvalitsust. Lavastajad Mart Koldits ja Kaarel Oja koostöös Allianss Arhitektidega on pannud…
4 minutit
Miks ei saa Tallinna planeerida nii nagu Helsingit?
Eesti Arhitektuurikeskuse initsiatiivil koostöös Helsingi Linnaplaneerimise Ameti ja Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga sai 2. märtsil Helsingis teoks seminar „Linnaplaneerimise protsessidest Helsingis ja Tallinnas” ja seejärel arhitektuurinäituse BOOM-ROOM avamine Helsingi planeerimisameti näitusegaleriis Laituri. Helsingis võrreldi ruumilise planeerimise protsessi ja selle tulemusi Tallinnas (Eestis) ja Helsingis (Soomes) ning interpreteeriti seda nii mõlema maa…
6 minutit
Laste- ja noorteteatri hallides toonides liigirikkus
Majanduslangus kasvatas teatrite huvi tuua lavale publikumenukaid lastelavastusi.
Kolm aastat tagasi alustasin tööd Salme Reegi nimelise laste- ja noortelavastuste auhinna žüriis. Pärast esimest tegutsemisaastat tegime Sirbi veergudel žürii liikmete vestlusringi.1 Järgnevalt vaatangi tagasi vestlusringi arutelule ja üritan selgitada, kas midagi on nende aastatega muutunud. Mäletan praegugi oma tookordset üllatust: kas…
Kolm aastat tagasi alustasin tööd Salme Reegi nimelise laste- ja noortelavastuste auhinna žüriis. Pärast esimest tegutsemisaastat tegime Sirbi veergudel žürii liikmete vestlusringi.1 Järgnevalt vaatangi tagasi vestlusringi arutelule ja üritan selgitada, kas midagi on nende aastatega muutunud. Mäletan praegugi oma tookordset üllatust: kas…
5 minutit
Fotod Peterburi tänavatelt
По улице, по улице, свистя,
заглядывая в малекькие окна,
и уличные голуби летят
и клювами колотятся о стекла.
Как шепоты, как шелесты грехов,
как занавес, как штора, одинаков,
как посвист nожниц, музыка шагов,
и улица, как белая бумага.
Jossif Brodski poeemist „Külaline”
Peterburis on vaid kolm fotole pühendunud galeriid, mida on hõbelembese linna kohta häbiväärselt vähe. Kuid arvestades, et siin on veel sadu kaasaegse…
заглядывая в малекькие окна,
и уличные голуби летят
и клювами колотятся о стекла.
Как шепоты, как шелесты грехов,
как занавес, как штора, одинаков,
как посвист nожниц, музыка шагов,
и улица, как белая бумага.
Jossif Brodski poeemist „Külaline”
Peterburis on vaid kolm fotole pühendunud galeriid, mida on hõbelembese linna kohta häbiväärselt vähe. Kuid arvestades, et siin on veel sadu kaasaegse…
3 minutit
„Ladyfest” tahab jõuda kõikide naisteni
Vestlusring „Ladyfest’i” korraldajate Dagmar Kase, Aet Kuusiku, Johanna Rossi ja Anna-Stina Treumundiga.
Eesti esimene „Ladyfest”, 2000. aastate alguses toimuma hakanud mittetulunduslik festival, et tõsta esile naiskunstnikke, -kirjanikke, -muusikuid ja teisi naisloojaid, nagu kirjutatakse pressitekstis. Pärast õnnestunud esimest festivali on „Ladyfest’i” korraldatud mitmel pool maailmas. Miks me vajame Eestis seda laadi üritust?…
Eesti esimene „Ladyfest”, 2000. aastate alguses toimuma hakanud mittetulunduslik festival, et tõsta esile naiskunstnikke, -kirjanikke, -muusikuid ja teisi naisloojaid, nagu kirjutatakse pressitekstis. Pärast õnnestunud esimest festivali on „Ladyfest’i” korraldatud mitmel pool maailmas. Miks me vajame Eestis seda laadi üritust?…
8 minutit
Seekord seitsmendad
Kursi koolkonna näitused Tartu Kunstimajas kuni 20. III, Tartu ülikooli ajaloomuuseumi Valges saalis kuni 28. III, Tartu ülikooli raamatukogu kohvikus Gaudeamus kuni 19. IV.
Päevi on mitmesuguseid. On hullud päevad, on väikese taksi päevad, on isegi punased päevad. Naistelgi on päevad ja see on hea, sest siis on nad sünnitamisvõimelises eas. Kursilastel on käsil seitsmendad Kursi koolkonna…
Päevi on mitmesuguseid. On hullud päevad, on väikese taksi päevad, on isegi punased päevad. Naistelgi on päevad ja see on hea, sest siis on nad sünnitamisvõimelises eas. Kursilastel on käsil seitsmendad Kursi koolkonna…
4 minutit
Imat Suumann – vahtimise meister
Tartus on praegu Kursi koolkonna päevad. Olen Kursil ikka püüdnud silma peal hoida, aga olen aru saanud, et kõige ahnemalt otsin nende näitustel Imat Suumanni pilte. Nüüdki sain, mida otsisin, või õigemini, sain, mida otsida ei oska, vaid mis tuleb äkki, otsekui juhtumisi, millegi elusana vastu. Seekord vist eelkõige kaks pilti pealkirjaga „Betooni tänav”,…
3 minutit
Anakronistlik popkunstilaine Tartus
Tartu lastekunstikooli õpetajate näitus „Alla 14aastastele keelatud!” 1. – 25. II ja Kalju Küti ja tema õpilaste näitus „Ühepajatoit” kuni 18 III Tartu lastekunstikooli galeriis; Kursi koolkonna näitus „Kursi Koolkond XXIII ” Tartu Kunstimajas kuni 20. III ; Nadežda Tšernobai näitus „Altarid” Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis kuni 20. III ; Rait Rosina, Mari-Liis Eskussoni…
2 minutit
Nulla dies sine linea
Helju Vals, Ei päevagi kirjareata. Toimetanud Egle Pullerits, kujundanud Sirje Ratso. Illustreerinud Urmas Nemvalts. Keelehooldekeskus, 2010. 66 lk.
2010. aasta lõpus ilmus Keelehooldekeskuse viienda väljaandena Helju Valsi „Ei päevagi kirjareata”. Loodetavasti tähistab Valsi eesti keele teemaliste ajaleheartiklite valikkogu ilmumine just nimelt Keelehooldekeskuse eestvedamisel legendaarse keelenaise leebunud suhtumist keskuse inimestesse ja tegevusse, sest veel paar aastat tagasi,…
2010. aasta lõpus ilmus Keelehooldekeskuse viienda väljaandena Helju Valsi „Ei päevagi kirjareata”. Loodetavasti tähistab Valsi eesti keele teemaliste ajaleheartiklite valikkogu ilmumine just nimelt Keelehooldekeskuse eestvedamisel legendaarse keelenaise leebunud suhtumist keskuse inimestesse ja tegevusse, sest veel paar aastat tagasi,…
4 minutit
Eesti keelte paabel
On ütlematagi selge, et kuna ma olen eesti keeles kirjutav kirjanik, seda enam, et luuletaja, siis on eesti keele käekäik mulle eluliselt tähtis. Keele ja selle sõnade varal mu looming tekibki. Heliloojale helid, kunstnikule värvid, minule sõnad, ehk Juhan Liivi sõnadega: minu erakond on eesti keel. Ja kohe alguses pean rõhutatult kordama kahte põhitõde, mis kehtivad kõikide…
10 minutit
Väikene kaabaklusevastane vyitlus
Kalju Kruusa, tühhja. Toimetanud Elli Feldberg. Ussimunni, 2010. 91 lk.
Kalju Kruusa puhul ei saa üle ega ümber keelest. Ka oma neljandas luulekogus „tühhja” kirjutab Kruusa nii täpselt ja mõjuvalt, et tabab keelt otse naelapea pihta. Kruusa keel on mänglev ja mõnus – ta otsib ja kompab ning leiab nagu seenemetsast täiesti lihtsaid, aga…
Kalju Kruusa puhul ei saa üle ega ümber keelest. Ka oma neljandas luulekogus „tühhja” kirjutab Kruusa nii täpselt ja mõjuvalt, et tabab keelt otse naelapea pihta. Kruusa keel on mänglev ja mõnus – ta otsib ja kompab ning leiab nagu seenemetsast täiesti lihtsaid, aga…
4 minutit
Mida naine siis ütles?
Hando Runnel, Ütles mu naine. Kujundanud Mari Ainso, autori illustratsioonid. Korrektuuri lugenud Mu Naine. Ilmamaa, 2010. 158 lk.
Olin harjunud tõdema, et kuigi muutunud on nii aeg, riigikord, majandusolud kui ka inimesed, siis vähemasti Hando Runnel on ikka jäänud üheks ja samaks.
Minu kujutelmis on ta loomult elupõline taluperemees, kes kaalub hoolikalt, kuhu hooned püsti panna, kunas…
Olin harjunud tõdema, et kuigi muutunud on nii aeg, riigikord, majandusolud kui ka inimesed, siis vähemasti Hando Runnel on ikka jäänud üheks ja samaks.
Minu kujutelmis on ta loomult elupõline taluperemees, kes kaalub hoolikalt, kuhu hooned püsti panna, kunas…
3 minutit
Kui klaver mängib viiulit Olli Mustonen ja ERSO 11. III Estonia kontserdisaalis.
Viimati juhatas ERSOt soome kuulsaim ja isikupäraseim pianist Olli Mustonen, kes on maailmas läbi löönud ka dirigendina. Saanud parima muusikalise hariduse, mis Soomes võimalik, s.o pianistina Ralf Gothóni ja Eero Heinoneni ning heliloojana Einojuhani Rautavaara juhendamisel, ei ole ta arvatavasti kunagi õppinud dirigeerimist. Kuid…
2 minutit
Kaks õhtut vene muusikaga
Vene heliloojate vokaalmuusikat 1. III RO Estonia talveaias ja 5. III Vene Kultuurikeskuse kammersaalis.
Täiesti väljaspool valimiskampaaniat oli suur nauding kuulata märtsi algul kahel õhtul Tallinnas vene heliloojate romansse, ooperiaariaid ja -duette meie lauljate esituses. Esimesel kuulsime teatrilavalt eemaldunud Nadia Kuremit ja Mati Palmi, klaveril Tarmo Eespere, ning teisel Vanemuises aktiivselt hõivatud Alla Popovat ja…
Täiesti väljaspool valimiskampaaniat oli suur nauding kuulata märtsi algul kahel õhtul Tallinnas vene heliloojate romansse, ooperiaariaid ja -duette meie lauljate esituses. Esimesel kuulsime teatrilavalt eemaldunud Nadia Kuremit ja Mati Palmi, klaveril Tarmo Eespere, ning teisel Vanemuises aktiivselt hõivatud Alla Popovat ja…
2 minutit
Preemia
Juba 14. korda kuulutab teatri- ja muusikamuuseum Heino Elleri sünnipäeval 7. märtsil välja temanimelise muusikaauhinna laureaadi(d). Tänavu täienes see auväärne muusikute rida noore pianisti STEN LASSMANNIGA, kes jätkab praegu õpinguid Londoni Kuningliku Muusikaakadeemia doktoriõppes. Auhinna tõi talle Heino Elleri klaverimuusika esitamine, salvestamine ja propageerimine aastatel 2008–2011. Sirp uuris laureaadilt, kuidas noor interpreet jõuab eesti muusikani, mis selles eriti köidab…
1 minut
Muusikud ja tervis
Ühiskonnas võib teinekord muusikast kaugel seisvate inimeste seas kohata hoiakut, mille järgi pillimäng või laulmine polevat muud kui üks lust ja lillepidu. Tõepoolest, olen inglise keeles lugenud ütlust „Never met a musician who regretted for being one”, mis viitab sellele, et muusikaga tegelemine võib ka elukutselisele muusikule pakkuda suurt emotsionaalset ja intellektuaalset rahuldust. Siiski leiab teaduslikus kirjanduses…
2 minutit
Tüüri ava(sta)mas, kuid mitte ainult
Erkki-Sven Tüüri uued teosed tunduvad tekstuurilt läbipaistvamad kui varasemad.
ERSO ja Herbert Schuch (klaver, Saksamaa) Olari Eltsi dirigeerimisel, kavas Tüüri Sümfoonia nr 8 Eesti esiettekanne, Pärdi „Nekroloog” ja Ullmanni Klaverikontsert 4. III Estonia kontserdisaalis. Erkki-Sven Tüüri autorikontsert: Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Sinfonietta Rīga Daniel Reussi juhatusel, kavas ka Tüüri „Ärkamise” maailma esiettekanne 10. III…
ERSO ja Herbert Schuch (klaver, Saksamaa) Olari Eltsi dirigeerimisel, kavas Tüüri Sümfoonia nr 8 Eesti esiettekanne, Pärdi „Nekroloog” ja Ullmanni Klaverikontsert 4. III Estonia kontserdisaalis. Erkki-Sven Tüüri autorikontsert: Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Sinfonietta Rīga Daniel Reussi juhatusel, kavas ka Tüüri „Ärkamise” maailma esiettekanne 10. III…
4 minutit
Kerko kell ja kremli kell
Ilmalikus riigis ei võta avalik võim religiooni suhtes seisukohta. Veel vähem tegeleb ta ise eelarveraha jõul pühakodade ehitamisega. Erandiks võiks lugeda ajalooliste vaimsete ja füüsiliste mälestusmärkide säilimise toetamist, näiteks kultuuriministeeriumi kaudu rahastatud „Pühakodade programm”.
Eesti riigivõimu ja Tallinna munitsipaalvõimu tegevus viimastel aastatel seab eelnimetatud õhtumaise põhimõtte sügava kahtluse alla. Lasnamäe kaljule kerkiv monument sureva Kremli-Venemaa imperialistlike…
Eesti riigivõimu ja Tallinna munitsipaalvõimu tegevus viimastel aastatel seab eelnimetatud õhtumaise põhimõtte sügava kahtluse alla. Lasnamäe kaljule kerkiv monument sureva Kremli-Venemaa imperialistlike…
4 minutit
Islami pealetung
Me oleme harjunud Egiptust pidama islamiusuliseks riigiks juba aegade hämarusest peale. Paraku on islam ajaloolises mõttes suhteliselt uus nähtus, tekkinud alles VII sajandil m.a.j. Enne seda oli Egiptus oluline kristlik piirkond. Praeguseks on varakristlasi kopte jäänud Egiptuses ametlikel andmetel järele vaid 9%, mitteametlikel 15%. Lähis-Ida oli alguses kristluse kants, see kiirgus sealt Aafrikasse, Aasiasse ja läbi Konstantinoopoli…
5 minutit
Kas Põhja-Aafrika purustab muinasjutu müstilisest moslemihingest?
Me peaksime veel mäletama, kui skeptiliselt suhtusid lääneriigid 1989. aasta revolutsioonidesse Ida-Euroopas, Nõukogude Liidu lagunemisest rääkimata. Kes ei mäleta, võib lahti võtta suvalise paarikümne aasta vanuse New York Timesi ja see tuletatakse talle kiiresti meelde. Analüütikud, nende seas ka „külma sõja” termini loonud George Kennan, kahtlesid Ida-Euroopa…
5 minutit
Sotsialism, liberalism ja võssakasvanud teeots
Korporatiivne-monopolistlik kapitalism ja sotsialism nõuavad täpselt samasuguseid majandamise oskusi ja meetodeid.
Iga lollgi teab, kuidas asjad ei tohi olla, ja pole vaja suurt mõistust, et ütelda, kuidas need peavad olema. Aga kogu nipp on selles, seletab Venemaa stand-up’i grand old man Mihhail Žvanetski, et välja mõelda, kuidas üle minna sellelt, kuidas…
Iga lollgi teab, kuidas asjad ei tohi olla, ja pole vaja suurt mõistust, et ütelda, kuidas need peavad olema. Aga kogu nipp on selles, seletab Venemaa stand-up’i grand old man Mihhail Žvanetski, et välja mõelda, kuidas üle minna sellelt, kuidas…
7 minutit
Inimene kui loodusõnnetus
Paljudes viimase aja katastroofides on inimkond end ise süüdi tunnistanud. Mõnel juhul pole konkreetsete kompaniide ja isegi indiviidide süüs mingit kahtlust, näiteks Mehhiko lahe naftalekke puhul. Mõnel juhul on süü kaudsem ja jagatum, nagu orkaanide, üleujutuste puhul, kuivõrd suure osa klimatoloogide arvates on selliste ilmastikunähtuste äge ilmnemine seotud üleilmse kliimamuutusega, mille taga on moodne energiakulukas …
2 minutit
Venekeelne ETV 15 aasta pärast
Ma ei teagi, kuidas nad nüüd vastu kevadet selle kassi laiba jälle üles leidsid, aga igatahes jätkus mäng täpselt selle koha pealt, kuhu see viimati pooleli jäi. Igaüks vaatab, kuidas laipa üle aia naabrimehele sokutada, selmet õnnetuke korra ja kombe järgi maha matta ja jutul lõpp. Raviks siis sellega vähemasti soolatüükaid, nagu Tom Sawyer,…
2 minutit
Quo vadis, eesti muusika(elu)?
Märt-Matis Lillega vestleb Virge Joamets
Eesti muusika päevad 21. – 26. märtsini on taas eesti heliloojate pidunädal (kava vt lk 26). Tänavu toimub festival valvsate naabrite silme all: külla tuleb muusikuid Lätist, Soomest, Rootsist ja Venemaalt. Keskne roll on aga endiselt meie heliloojatel ja interpreetidel. Festivali ainsal autorikontserdil kõlab MärtMatis Lille looming 22. märtsil…
Eesti muusika päevad 21. – 26. märtsini on taas eesti heliloojate pidunädal (kava vt lk 26). Tänavu toimub festival valvsate naabrite silme all: külla tuleb muusikuid Lätist, Soomest, Rootsist ja Venemaalt. Keskne roll on aga endiselt meie heliloojatel ja interpreetidel. Festivali ainsal autorikontserdil kõlab MärtMatis Lille looming 22. märtsil…
8 minutit
