Sirbi jõulud algavad teistest varem
Jõuluaja Sirbiga kaasas Keele Infoleht ja Roheline Värav.
Sirp võtab kokku kirjandus-, muusika-, kunsti-, teatri-, arhitektuuri- ja
filmiaasta hea ning parema. Tõrvatilgad ka.
Sirbi paremad kirjutajad 2010.
Allar Jõksi hinnang poliitika neliaastakule.
Pühad tulekul. Mihhail Lotman kristlusest ja tänapäevast, Peep Ilmet
inimlikust mõõtmest.
Jaanus Aadamsoni vaade geeniuste asjale.
Ülevaated kontserdi-, teatri- ja näituseelust.
Lugemist topeltnumbri jagu ehk vähemasti uue aastani.
Ühtlasi soovib Sirp…
Sirp võtab kokku kirjandus-, muusika-, kunsti-, teatri-, arhitektuuri- ja
filmiaasta hea ning parema. Tõrvatilgad ka.
Sirbi paremad kirjutajad 2010.
Allar Jõksi hinnang poliitika neliaastakule.
Pühad tulekul. Mihhail Lotman kristlusest ja tänapäevast, Peep Ilmet
inimlikust mõõtmest.
Jaanus Aadamsoni vaade geeniuste asjale.
Ülevaated kontserdi-, teatri- ja näituseelust.
Lugemist topeltnumbri jagu ehk vähemasti uue aastani.
Ühtlasi soovib Sirp…
1 minut
Eesti Akvarellistide Ühenduse aastavahetusnäitus Würthi Kunstigaleriis
Täna, 14. detsembril kell 16 avab Eesti Akvarellistide Ühendus Würthi Kunstigaleriis oma aastavahetusnäituse „Värvidega läbi pimeduse. Vol. 6”.
Oma töödega esinevad
Oma töödega esinevad
1 minut
Kui tsirkus lahkub, hakkab linnakeses igav
Kehtiv ehitusseadus ei sisalda selliseid mõisteid nagu arhitekt või arhitektuur. Arhitekti tegevus on selle seaduse järgi küll kaudselt reglementeeritud, kuid seaduse praegune redaktsioon oma sõnastusega annab võimaluse arhitektuuri teha kõikvõimalikele „projekteerijatele”.
5 minutit
Veel kord Lembitust
Arvustades minu raamatut „Lembitu: eestlaste kroonimata kuningas” (Sirp 12. XI) on Mihkel Mäesalu mõistnud mu raamatu paljusid lõike täiesti omamoodi. Ma ei suuda küll oma raamatus kusagilt välja lugeda, et olen ristisõdu nimetanud risti nimel ette võetud röövretkedeks. Vastupidi. Lehekülgedel 76–80 arutlen ma üsna pikalt ristisõdade (ja mitte ainult Liivimaa) põhjuste, korralduse ja muu asjasse puutuva üle.…
4 minutit
Toomiku aus „Oleg”
Lühimängufilm on kultuuriantropoloogiliselt tõetruu, ajateenijate elu lõigud kajastavad ehtsaid sündmusi.
Lühimängufilm „Oleg” (20 min), režissöör ja stsenarist Jaan Toomik, operaator Mait Mäekivi, heli Ivo Felt, kunstnikud Maiu Rõõmus ja Jaan Toomik, helilooja Mihkel Kleis, produtsent Ivo Felt. Osades Pärt Uusberg, Valter Uusberg, Dmitri Sobolevski, Sulev Teppart jt. Esilinastus kinos Sõprus 19. X.
Jaan Toomik tunnistab filmi…
Lühimängufilm „Oleg” (20 min), režissöör ja stsenarist Jaan Toomik, operaator Mait Mäekivi, heli Ivo Felt, kunstnikud Maiu Rõõmus ja Jaan Toomik, helilooja Mihkel Kleis, produtsent Ivo Felt. Osades Pärt Uusberg, Valter Uusberg, Dmitri Sobolevski, Sulev Teppart jt. Esilinastus kinos Sõprus 19. X.
Jaan Toomik tunnistab filmi…
3 minutit
Luupaljas hüljesnaine ja mineviku vangid
Juba ligi veerand sajandit USA sõltumatute kineastide esiritta kuuluv John Sayles lavastas aastaid tagasi müstikasugemetega perefilmi „Roan Inishi saladus” (1994), millel on oma eellugu. Nimelt olevat üks 12aastase peakangelase kaugetest esivanematest sattunud nägema pealt imeilusa olevuse suplust. See oli pooleldi naine, pooleldi hüljes. Sarnaseid veteasukaid on harjutud kutsuma merineitsiteks, kuid Iirimaa läänerannikul…
3 minutit
Buñuel, Dalí ja Õunapuu
„Taevavõtit” hoiab koos esteetika, kunstiline lähenemisnurk, mis püsib kogu linateose vältel.
Lühimängufilm „Taevavõti” (Film Towr Kuubis, 2010, 20 min), stsenarist, režissöör ja kunstnik Ervin Õunapuu, operaator ja monteerija Rein Kotov, helilooja Rivo Laasi, produtsent Margus Õunapuu. Osades Roman Baskin, Mattias Jürgens, Kaido Veermäe, Hendrik Toompere jr, Tuuliki Poom, Väino Laes, Mait Malmsten, Ivo Uukkivi, Ants…
Lühimängufilm „Taevavõti” (Film Towr Kuubis, 2010, 20 min), stsenarist, režissöör ja kunstnik Ervin Õunapuu, operaator ja monteerija Rein Kotov, helilooja Rivo Laasi, produtsent Margus Õunapuu. Osades Roman Baskin, Mattias Jürgens, Kaido Veermäe, Hendrik Toompere jr, Tuuliki Poom, Väino Laes, Mait Malmsten, Ivo Uukkivi, Ants…
3 minutit
Euroopa moodi naerud
4. detsembril Tallinnas peetud 23. Euroopa Filmiakadeemia auhinnapidu möödus suuremate viperusteta ja jättis külalistele hea mulje. Piduliku auhinnatseremoonia juhtideks olid seda tööd juba varemgi teinud saksa naljanaine Anke Engelke ning meie näitleja Märt Avandi. Eestlastes tekitasid nende naljad kohati piinlikkust, eriti sellised, mis vihjasid, et Eesti asub täielikus pärapõrgus ning eestlased ei tea lennuliiklusest midagi. Tõsi…
2 minutit
Usume, mis meile õpetatud
Tegu on õrnulmelise linalooga kolme kloonlapse sirgumisest erilaadses Inglise internaatkoolis, kus kasvatatakse inimteisikuid organidoonoriteks.
Kolmel korral PÖFFil linastunud Mark Romaneki filmi „Ära lase mul minna” („Never Let Me Go”) viimane seanss täitis publikuga Solarise kino suure saali kõik istekohad ja ka trepiastmed. Põhiliselt muusikavideote ning oma esimese filmiga „Kiirfoto” („One Hour Photo”, 2002) kuulsust kogunud…
Kolmel korral PÖFFil linastunud Mark Romaneki filmi „Ära lase mul minna” („Never Let Me Go”) viimane seanss täitis publikuga Solarise kino suure saali kõik istekohad ja ka trepiastmed. Põhiliselt muusikavideote ning oma esimese filmiga „Kiirfoto” („One Hour Photo”, 2002) kuulsust kogunud…
2 minutit
PÖFFi võitis põrgulik teekond läbi ilge Venemaa
Mundri- ja relvakandjad kaifivad oma võimu lihtsalt rohkem ja on veel julmemad.
Mängufilm „Minu õnn” („Stšastje majo”, Ukraina-Saksamaa-Holland-Prantsusmaa 2010, 127 minutit), režissöör Sergei Loznitsa, operaator Oleg Mutu. Osades Viktor Nemets, Vlad Ivanov, Olga Šuvalova jt.
PÖFFi „EurAsia“ võistlusprogrammi lõi see film kinni, aga ühes vene kommentaarinurgas kirjutas keegi ägedalt, et…
Mängufilm „Minu õnn” („Stšastje majo”, Ukraina-Saksamaa-Holland-Prantsusmaa 2010, 127 minutit), režissöör Sergei Loznitsa, operaator Oleg Mutu. Osades Viktor Nemets, Vlad Ivanov, Olga Šuvalova jt.
PÖFFi „EurAsia“ võistlusprogrammi lõi see film kinni, aga ühes vene kommentaarinurgas kirjutas keegi ägedalt, et…
1 minut
Gender Check – veel kord soolisusest Ida-Euroopa kunstis
Novembri lõpus peeti Viinis „Gender Check’i” projekti järjekordne üritus: artiklite kogumiku esitlus ja konverents, kus analüüsiti „Gender Check’i” näituse kogemust ja sellele eelnenud ja järgnenud uurimistöö tulemusi. Näitus „Gender Check. Feminiinsus ja maskuliinsus Ida-Euroopa kunstis” toimus juba aasta tagasi Viini MUMO Kis seejärel Varssavis Zachęta rahvuslikus kunstigaleriis. Projekti eestvedajaks…
4 minutit
Feminism ja naisõiguslus
Kuigi feminism esineb mitmesuguses vormis, on enamiku jaoks feminist see, kes arvab, et naised on ahistatud olukorras ning tahab parandada naiste positsiooni, naisõiguslus on sellega võrdlusmärgilises suhtes. Kas keeles kasutatav naise mõiste ja selle sotsiaalse tähendusega seotud mõisted on ikka ühesugused? Kui pidada (keele)konstruktsioone tegelikkuseks, siis loome taas juba eksisteerivat mõistete ja tähenduste võrgustikku, küsimata,…
4 minutit
Intellektuaalne emotsionaalsus
Mary Kelly näitus „Neli tööd dialoogis” Stockholmi Moderna Museetis kuni 23. I 2011.
Mary Kelly on vaieldamatult feministliku kunsti (ja ka kunstimõtte) suurkujusid. See väide on igati õige, kuid samas kahes mõttes vildakas: rõhutades tema tähendust vaid feministlikus kunstis, tähendaks see kunstniku eraldamist nüüdiskunsti areenilt ning paigutamist mingisse talle (ja temasugustele) mõeldud kasti; tõstes…
Mary Kelly on vaieldamatult feministliku kunsti (ja ka kunstimõtte) suurkujusid. See väide on igati õige, kuid samas kahes mõttes vildakas: rõhutades tema tähendust vaid feministlikus kunstis, tähendaks see kunstniku eraldamist nüüdiskunsti areenilt ning paigutamist mingisse talle (ja temasugustele) mõeldud kasti; tõstes…
3 minutit
Seksuaalsus, perekond elik sotsiaalne kunst
Anna-Stina Treumundi „Sina, mina ja kõik, keda me ei tea” Y-galeriis 26. X – 10. XI; Erki Meistri „Kas teie usute?” Tartu Lastekunstikooli galeriis 3. – 26. XI.
Anna-Stina Treumundi ja Erki Meistri näitus olid huvitavad eelkõige asjaolu tõttu, et sattusid täiesti juhuslikult ühel ajal ühte linna, tegemist ei olnud galeristide n-ö…
Anna-Stina Treumundi ja Erki Meistri näitus olid huvitavad eelkõige asjaolu tõttu, et sattusid täiesti juhuslikult ühel ajal ühte linna, tegemist ei olnud galeristide n-ö…
2 minutit
Ehtekunsti pidusöök
Rühmituse Otse! näitus „Ebatuba” Märzi projektiruumis 22. XI – 1. XII ; Mari Relo-Šaulyse ja Adolfas Šaulyse näitus „Yes” disaini- ja tarbekunstimuuseumis kuni 9. I 2011; Anneli Tammiku näitus „Des ménages – leibkond” A-galeriis kuni 6. XII ; Villu Plingi näitus „Tuhat aastat armastust” Iida galeriis kuni 31. I 2011; Kadri Mälgu näitus „Paranatéllonta” Dominiiklaste kloostri…
3 minutit
Ahne hamster lõikuskuul
„Ahne hamstri . . . .” kammerlik hubasus mõjub keset seda jõulurüsinat meeldivalt iselaadsena.
Eesti Nuku- ja Noorsooteatri „Ahne hamster ja värvilised jäälilled”, autor Miloš Macourek, tõlkija Leo Metsar, lavastaja ja muusikaline kujundaja Virko Annus, kunstnik Maret Kukkur, valguskujundaja Georg Oldekop, konsultant Charlekas. Mängib Tarmo Männard. Esietendus 21. XI Köismäe tornis.
Küllap olete teiegi juba mõnda aega kuulnud mingit…
Eesti Nuku- ja Noorsooteatri „Ahne hamster ja värvilised jäälilled”, autor Miloš Macourek, tõlkija Leo Metsar, lavastaja ja muusikaline kujundaja Virko Annus, kunstnik Maret Kukkur, valguskujundaja Georg Oldekop, konsultant Charlekas. Mängib Tarmo Männard. Esietendus 21. XI Köismäe tornis.
Küllap olete teiegi juba mõnda aega kuulnud mingit…
2 minutit
Vaataja osavõtuteatri häbipostis
Osavõtuteater pole mugav saalisistumine, vaid intensiivne kaasloomine.
Rahvusvaheline nüüdisteatri festival „Baltic Circle” 17. – 21. XI Helsingis.
„Kas sa tuleksid minuga korraks õue?” küsib minult talviselt riietunud mees. Väljun koos temaga Helsingi kesklinnas asuva Espan Lava klaasist suvemajakesest ning järgnen talle lumevaibaga kaetud süvendi juurde pargis – muul ajal on see ilmselt tehistiik, aga…
Rahvusvaheline nüüdisteatri festival „Baltic Circle” 17. – 21. XI Helsingis.
„Kas sa tuleksid minuga korraks õue?” küsib minult talviselt riietunud mees. Väljun koos temaga Helsingi kesklinnas asuva Espan Lava klaasist suvemajakesest ning järgnen talle lumevaibaga kaetud süvendi juurde pargis – muul ajal on see ilmselt tehistiik, aga…
3 minutit
Eesti teater väärtuste embuses
Seminaril „teater | väärtus” arutati, milliseid väärtusi peaks teatrikunst Eestis kandma ehk milleks me teatrit teeme.
Eesti Teatri Agentuur korraldab Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali toel juba kolmandat aastat mõttevahetuse sarja „teater | . . . .”. Toimunud oli viis kohtumist: „teater | positsioon”, „teater | riik”, „teater | tabu”, „teater | laen” ja „teater | paus”. Oktoobri…
Eesti Teatri Agentuur korraldab Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali toel juba kolmandat aastat mõttevahetuse sarja „teater | . . . .”. Toimunud oli viis kohtumist: „teater | positsioon”, „teater | riik”, „teater | tabu”, „teater | laen” ja „teater | paus”. Oktoobri…
13 minutit
Sempre con brio
XI Eesti noorte interpreetide konkurssfestival „Con brio” 27. ja 28. XI ning lõppkontsert 5. XII Estonia kontserdisaalis.
Katse ennustada, mis on hea või mis on halb, lõpeb harilikult ebaõnnestumisega, eriti kui tegu on värske ideega. Murdelistel üheksakümnendatel käis Eesti Kontserdis tõenäoliselt eksperdi ametis töötanud pianist Madis Kolk välja idee korraldada konkurss, mis on kõige ausam viis leida…
Katse ennustada, mis on hea või mis on halb, lõpeb harilikult ebaõnnestumisega, eriti kui tegu on värske ideega. Murdelistel üheksakümnendatel käis Eesti Kontserdis tõenäoliselt eksperdi ametis töötanud pianist Madis Kolk välja idee korraldada konkurss, mis on kõige ausam viis leida…
4 minutit
Kirkuse kuma
Vanemuise Sümfooniaorkestri advendikontsert 5. XII Tartu Jaani kirikus. Dirigent Lauri Sirp, kaastegevad solistid ja Tartu Noortekoor.
Teise advendipühapäeva õhtupoolikul kogunes Tartu Jaani kirikusse palju muusikuid: Vanemuise Sümfooniaorkester (SO) koos dirigent Lauri Sirbi ja kontsertmeister Kristel Eeroja-Põldojaga, Tartu Noortekoor koos oma dirigentide Riho ja Kadri Leppojaga, oboesolist Riivo Kallasmaa, sopran Alla Popova, metsosopran Karmen Puis, tenor Mati Turi ja…
Teise advendipühapäeva õhtupoolikul kogunes Tartu Jaani kirikusse palju muusikuid: Vanemuise Sümfooniaorkester (SO) koos dirigent Lauri Sirbi ja kontsertmeister Kristel Eeroja-Põldojaga, Tartu Noortekoor koos oma dirigentide Riho ja Kadri Leppojaga, oboesolist Riivo Kallasmaa, sopran Alla Popova, metsosopran Karmen Puis, tenor Mati Turi ja…
1 minut
Kirgastus contra masendus
Sümfooniakontsert: ERSO ja EMTA SO, solist Maksim Štšura (klaver), dirigent Paul Mägi 3. XII Estonia kontserdisaalis.
Harva juhtub kavasse nii vastandlikke teoseid, nagu seda on Ludwig van Beethoveni Neljas klaverikontsert G-duur op. 58 ja Dmitri Šostakovitši Neljas sümfoonia c-moll op. 43. Miks armastatakse Beethoveni IV kontserdile külge kleepida „lüüriline”? See sõna tähendab teatavasti tundeelamuslikkust, meeleolutsemist,…
Harva juhtub kavasse nii vastandlikke teoseid, nagu seda on Ludwig van Beethoveni Neljas klaverikontsert G-duur op. 58 ja Dmitri Šostakovitši Neljas sümfoonia c-moll op. 43. Miks armastatakse Beethoveni IV kontserdile külge kleepida „lüüriline”? See sõna tähendab teatavasti tundeelamuslikkust, meeleolutsemist,…
3 minutit
Talvekaamos ja kurbuse ilu
„Jõulujazz”: Robert Jürjendal (kitarr), Aleksei Saks (trompet), Peter Chilvers (süntesaator) ja Tim Bowness (vokaal) 2. XII Tartu Jaani kirikus.
„Jõulujazzi” raames esines Tartu Jaani kirikus koosseis, kuhu kuulusid Robert Jürjendal, Aleksei Saks, Peter Chilvers ja Tim Bowness, iga muusiku instrumentaariumisse kuulus ka paras ports live-elektroonikat. Teatavasti ühendab kahte esimest ECMiliku „täiusliku vaikuse” esteetikat järgiv, jahedates…
„Jõulujazzi” raames esines Tartu Jaani kirikus koosseis, kuhu kuulusid Robert Jürjendal, Aleksei Saks, Peter Chilvers ja Tim Bowness, iga muusiku instrumentaariumisse kuulus ka paras ports live-elektroonikat. Teatavasti ühendab kahte esimest ECMiliku „täiusliku vaikuse” esteetikat järgiv, jahedates…
3 minutit
Vaimustuseks polnud põhjust
Robert Schumanni oratoorium „Paradiis ja Peri”: ERSO, Eesti Filharmoonia Kammerkoor ning solistid Liisi Kasenõmm (sopran, Peri), Marianne Beate Kielland (metsosopran, Ingel), Thomas Walker (tenor), Mattjis van de Woerd (bariton, Mees) ja koorisolistid Daniel Reussi juhatusel 28. XI Estonia kontserdisaalis.
Robert Schumanni oratooriumi „Paradiis ja Peri” ettekanne esimesel advendil Daniel Reussi dirigeerimisel, mil selle mahuka oopuse…
Robert Schumanni oratooriumi „Paradiis ja Peri” ettekanne esimesel advendil Daniel Reussi dirigeerimisel, mil selle mahuka oopuse…
2 minutit
Pärisinetus fotošoppimatus peegelpildis ehk esteetiline lunastamatus cosmoneurootilises tajuväljas
1.
Kõik kolm Birk Rohelennu proosaraamatut on jõudnud mõne romaanivõistluse esikolmikusse. Ainuüksi see fakt kutsub üles põhjalikumale sisulisele analüüsile, sest need tekstid pole kindlasti keelelises mõttes meisterlikud ega nauditavad. Keelekasutus siiski ei häiri ning samuti tundub meelelahutuslikkus olevat üsna teisejärguline1 (pean…
Kõik kolm Birk Rohelennu proosaraamatut on jõudnud mõne romaanivõistluse esikolmikusse. Ainuüksi see fakt kutsub üles põhjalikumale sisulisele analüüsile, sest need tekstid pole kindlasti keelelises mõttes meisterlikud ega nauditavad. Keelekasutus siiski ei häiri ning samuti tundub meelelahutuslikkus olevat üsna teisejärguline1 (pean…
13 minutit
Meeleparandus
Küllap vajame moodsaid vagajutte – puhtaks saanud ja meeleparanduse läbi teinud patustajate pihtimusi.
Eesti kirjanduses on ka varem olnud raamatuid, mille peategelaseks on New York. „Ebanormaalne” – Kaur Kender elas kahetuhandetate aastate alguses Suures Õunas oma venna kušetil, käis linna peal sihitult ringi ning ihales räppareid – nende cool’i, attitude’i ja rikkust, mida märgistasid firmariided ja kuldketid. „Let…
Eesti kirjanduses on ka varem olnud raamatuid, mille peategelaseks on New York. „Ebanormaalne” – Kaur Kender elas kahetuhandetate aastate alguses Suures Õunas oma venna kušetil, käis linna peal sihitult ringi ning ihales räppareid – nende cool’i, attitude’i ja rikkust, mida märgistasid firmariided ja kuldketid. „Let…
3 minutit
Kirjanduskriitikuna poksiringis
Kriitika stiil on praegu ühelt poolt targem ja keerulisem, teiselt poolt kiledam ja toorem.
Üllatusega märkasin, et mu Eeva Pargi proosast kirjutatud lugu üle-eelmises Sirbis sattus kõrvuti noorte kirjanduskriitikute aruteluga kirjanduskriitika teemadel laiemalt. Nagu ikka, oli arvamusi sama palju kui kriitikuid. Lugesin huviga – ja läks isegi meelest, et eesti kirjanduselu pikkade aastate jooksul…
Üllatusega märkasin, et mu Eeva Pargi proosast kirjutatud lugu üle-eelmises Sirbis sattus kõrvuti noorte kirjanduskriitikute aruteluga kirjanduskriitika teemadel laiemalt. Nagu ikka, oli arvamusi sama palju kui kriitikuid. Lugesin huviga – ja läks isegi meelest, et eesti kirjanduselu pikkade aastate jooksul…
3 minutit
Rootsi lõvist lõvideni Rootsi terrassil
Narva linnavalitsus kuulutas välja ideekonkursi, et leida Narva kaldapealsele promenaadile kavandatavate lõviskulptuuride grupi lahendus.
Kui Erik Dahlberg kavandas XVII sajandi teisel poolel Narvale uusi linnakindlustusi, kulges piki jõe liivakallast vaid kitsas tee sadamasse. Uute bastionide müürid kerkisid peaaegu otse kaldast ning jõe ääres promeneerimas ei käidud. Dahlbergi kavandatud uhkeldavalt ladinakeelseid nimesid kandnud…
Kui Erik Dahlberg kavandas XVII sajandi teisel poolel Narvale uusi linnakindlustusi, kulges piki jõe liivakallast vaid kitsas tee sadamasse. Uute bastionide müürid kerkisid peaaegu otse kaldast ning jõe ääres promeneerimas ei käidud. Dahlbergi kavandatud uhkeldavalt ladinakeelseid nimesid kandnud…
4 minutit
Üks maja: must maja Tartus
SEB büroohoone Tartus, valminud 2010, arhitektid Emil Urbel ja Andrus Mark (Emil Urbel OÜ), sisearhitekt Kristiina Tuulberg, ehitajad AS Ehitusfirma Rand & Tuulberg, Nordecon Ehitus AS .
Kauaaegne Tartu linna peaarhitekt Arnold Matteus pidas oma suurimaks teeneks seda, et suutis vene ajal kesklinna uushoonestusest puhta hoida. Ühel hetkel võeti aga pidur maha ja hooneid hakkas…
Kauaaegne Tartu linna peaarhitekt Arnold Matteus pidas oma suurimaks teeneks seda, et suutis vene ajal kesklinna uushoonestusest puhta hoida. Ühel hetkel võeti aga pidur maha ja hooneid hakkas…
2 minutit
Soome arhitektuuri tõhus eksport
Näitus „Soome arhitektuur 08/09” Rotermanni soolalaos kuni 19. XII .
Veel nädala jagu kestab arhitektuurimuuseumis ülevaatenäitus Soome nüüdisarhitektuuri paremikust. Samast sarjast on Tallinnas varem eksponeeritud Soome arhitektuuri aastatest 2002/2003 ja 2006/2007. Kaheaastase intervalliga näitus on tõhus skeem, millega kindlustada ääremaal asuva Soome ehituskunsti pidev teadvustamine Euroopa arhitektuuriringkondades ja kaugemalgi – iga kahe aasta tagant…
Veel nädala jagu kestab arhitektuurimuuseumis ülevaatenäitus Soome nüüdisarhitektuuri paremikust. Samast sarjast on Tallinnas varem eksponeeritud Soome arhitektuuri aastatest 2002/2003 ja 2006/2007. Kaheaastase intervalliga näitus on tõhus skeem, millega kindlustada ääremaal asuva Soome ehituskunsti pidev teadvustamine Euroopa arhitektuuriringkondades ja kaugemalgi – iga kahe aasta tagant…
3 minutit
Linnaplaneerimine ja turvalisus
Olen nõus politoloog Tõnis Saartsiga, kes kirjeldas hiljuti Eesti elu üht valupunkti – dialoogi kängumist („Eksimatuse sündroom”, Postimees 9. XI 2010). Ilmselt on iga eluvaldkonna esindajal selle kohta oma arvamus, kuid ka minule tundub, et dialoogi on vähe. Kahjuks. Näiteks turvalisus on harva arutelu objektiks. Kajastatakse-arutatakse küll kuritegevusega seonduvat, kuid see on pigem tagantjärele…
3 minutit
Maksupoliitilised valikud
Kasumi maksustamata kujul riigist väljaviimise võimalus kuulub ebakindla majanduskeskkonnaga riikides harrastatava liigse erikohtlemise hulka. Maksupoliitiline diskussioon võtab tavaliselt hoogu enne valimisi, saavutab oma apogee ja raugeb siis visinaks. Samas on Eesti maksupoliitiline peajoon olnud ligikaudu sama peaaegu kakskümmend aastat. See on mitmeski mõttes loomulik, kuna vaidlus on käinud üksikküsimuste üle nagu astmeline tulumaks. Üritan siinkohal…
4 minutit
Elu võimalikkusest provintsiühiskonnas
Riikide sünnist räägitakse tavaliselt kahel, ühtviisi ekslikul moel. Esimese, rahvusromantilise müüdi kohaselt on riigi teke iidsetest aegadest eksisteerinud rahva enesekehtestamise lõppfaas. Seitsmesaja-aastane orjapõlv ja nii edasi. Teine, valgustusajast pärit käsitlus rõhutab riikluse sekulaarset ja ratsionaalset iseloomu. Rahvusriikide teke XVIII ja XIX sajandil tähendas selle narratiivi kohaselt keskaegse vaimupimeduse lõplikku kummutamist, tervete ühiskonnakihtide…
3 minutit
Kohustuslikku kirjandust lihtsameelsetele linlastele
Ajaloo varjus askeldavad omasoodu arvutud inimesed, kelle maailm püsib ajastust ajastusse muutumatuna, toimib oma kohalike seaduste järgi, ning kus ollakse täielikus teadmatuses teistest samasugustest maailmadest.
Graham Robb, Prantsusmaa avastamine. Tõlkinud Triinu Pakk, toimetanud Sander Liivak. Kujundanud Mari Kaljuste. Varrak, 2010. 479 lk.
Kõigepealt lüüakse maha üks maamõõtja. Juhtum pole ka…
Graham Robb, Prantsusmaa avastamine. Tõlkinud Triinu Pakk, toimetanud Sander Liivak. Kujundanud Mari Kaljuste. Varrak, 2010. 479 lk.
Kõigepealt lüüakse maha üks maamõõtja. Juhtum pole ka…
5 minutit
Ideaalsed ja mitteideaalsed sisserändajad
Harituid multikultuursuse loosungiga eksiili jääma ja seal rasestuma meelitav Saksamaa üldiselt pigem tõrjub võõraid ja püüab neid assimileerida.
Toomas Hiio käsitlus (Sirp 5. XI) Thilo Sarrazini raamatu kohta (mida ma lugenud ei ole) on äärmiselt poleemiline. Kahtlemata peegeldab see omal moel ka praegu Saksamaa ühiskonna ees seisvaid probleeme. Hiio tõdeb, et Sarrazini…
Toomas Hiio käsitlus (Sirp 5. XI) Thilo Sarrazini raamatu kohta (mida ma lugenud ei ole) on äärmiselt poleemiline. Kahtlemata peegeldab see omal moel ka praegu Saksamaa ühiskonna ees seisvaid probleeme. Hiio tõdeb, et Sarrazini…
2 minutit
Valimislubadused kahanevas majanduses
Rohkem kui soov püüda kinni rikkamad riigid, võib valijat praegu mõjutada hirm elatustaseme languse ees.
Seni avalikustatud valimisprogrammid ja arvamuslood lähtuvad stabiilse majanduskasvu eeldusest, mis näib toetuvat usule, et masu on kohe läbi ja järgneb stabiilne ja ühtlane kasvuperiood. Eeldatakse, et elame jätkuvalt üldiselt aktsepteeritud vabakaubanduse tingimustes, kus kaupade ja teenuste eksport on…
Seni avalikustatud valimisprogrammid ja arvamuslood lähtuvad stabiilse majanduskasvu eeldusest, mis näib toetuvat usule, et masu on kohe läbi ja järgneb stabiilne ja ühtlane kasvuperiood. Eeldatakse, et elame jätkuvalt üldiselt aktsepteeritud vabakaubanduse tingimustes, kus kaupade ja teenuste eksport on…
4 minutit
Veel kord tuntud maineprojektist
Info- ja eneseväljenduse vabadus ning regulatsioon – tuntud ja pikaajaline diskussioon Interneti-kommentaaride teemal või ka nn allikakaitse seadus – on keerulised, vastuolusid tulvil teemad. Ometi, rääkides viimasest: kui tolle silmakirjaliku nimetusega seaduse sisu ja kilomeetripikkune seletuskiri lühidalt kokku võtta, siis peaks neile, kes selle läbi on lugenud, küll ilmselge olema, et seaduse siht ei ole…
2 minutit
Kaks protsenti on parasjagu
16. septembril 1998. aastal kiitis riigikogu heaks dokumendi „Eesti riigi kultuuripoliitika põhialused” (www.riigiteataja.ee/akt/76129). Vanemad inimesed mäletavad seda veel ja teinekord tsiteerivadki heldimusega. Väidetavalt on kõik hilisemad valitsused selle dokumendi järgi ka kultuurielu korraldanud ja et põhialused on üsna üldsõnalised, oleks ka raske tõestada lausa vastupidist. Mõnes punktis siiski. Näiteks on olnud riigikogu tahe see, et…
2 minutit
„Göseken on tulnud minu juurde kolmel korral”
Külli Habichti intervjuu Valve-Liivi Kingisepaga
11. novembril esitleti Tartu ülikoolis Valve-Liivi Kingisepa ja tema õpilaste koostatud väljaannet „Heinrich Gösekeni grammatika ja sõnastik 350”. Raamatust leiab…
11. novembril esitleti Tartu ülikoolis Valve-Liivi Kingisepa ja tema õpilaste koostatud väljaannet „Heinrich Gösekeni grammatika ja sõnastik 350”. Raamatust leiab…
6 minutit
