-
Arvustades minu raamatut „Lembitu: eestlaste kroonimata kuningas” (Sirp 12. XI) on Mihkel Mäesalu mõistnud mu raamatu paljusid lõike täiesti omamoodi. Ma ei suuda küll oma raamatus kusagilt välja lugeda, et olen ristisõdu nimetanud risti nimel ette võetud röövretkedeks. Vastupidi. Lehekülgedel 76–80 arutlen ma üsna pikalt ristisõdade (ja mitte ainult Liivimaa) põhjuste, korralduse ja muu asjasse puutuva üle. Mina pole eesti autorite käsitlustes pikemaid arutlusi ekspansiooni demograafiliste jm põhjuste üle kohanud.…
-
Eestit näib möödunud nädala vandaalitsemiste ja muude vaenuaktide järel olevat tabanud uus rünnak – enda süüdimõistmine juhtunu eest, mille kandvateks jõududeks on mõned Venemaast huvitatud ärimehed ja meie liberaalne intelligents.
-
-
Asi pole niivõrd fašismis või kommunismis, kuivõrd rahva solvatud õiglustundes.
Itaalia omaaegse diktaatori Mussolini pooldajaid kutsuti mustsärklasteks. Hiina diktaatorist presidendi Chiang Kai-shi pooldajaid kutsuti sinisärklasteks. Meil Eestis on nüüd päevakorral punasärgid. Näibki siis nii, et särk on olnud poliitikas läbi aegade märgiline nähtus.
-
Referendumi tagasilükkamine Prantsusmaal ja Hollandis vabastab Eesti käed, et teha seda, mis on tema riiklikes ja rahvuslikes huvides.
Euroopa, mida meie poliitikud ja trenditeadlik ajakirjandus on aastaid visalt kujutanud Eesti tõotatud maana, on kriisis. Ja see kriis on olemuslik, mitte kriis uue põhiseaduse ümber. Selle kriisi tegelikuks tuumaks on euroeliidi aastaid kestnud ebademokraatlik superriigi loomisele suunatud omavoli rahvaste üle. Samavõrd aga ka nn vana Euroopa püüded laienenud Euroopas kõik poliitilised mehhanismid…
-
Praeguse poliitilise süsteemi ja parteidevahelise kartelli juhtimisel ootab Eestit hääbumine ja lahustumine. Üksnes eksistentsiaalne sise- ja välispoliitiline kriis värskendaks Eesti läppuva veega tiiki.
?Kes meeldida tahab, peab roomama?? need Juhan Liivi surematud read on mind viimastel aastatel kummitanud, kui vaatan, kuidas Eesti laias maailmas oma asju ajab. Sest pole mingit kahtlust: Eesti on XXI sajandi algul oma välis- ja kaitsepoliitikas teinud panuse selgelt ja üheselt sellele, et teised (USA ja Euroopa…
