Identiteet on üks neid sõnu, mille mõistepiirid on ähmased ja sisu osas puudub üksmeel. Mõned teadlased on seetõttu soovitanud seda sõna terminina üldse mitte kasutada ja püüda selle sisu kirjeldada mitme kitsama, kuid täpsemalt defineeritava mõiste abil. Mure on mõistetav, kuid pole kindel, kas sõna identiteet vältimine teaduslikus tekstis tuleb mingilgi moel kasuks sellele, kuidas seda kasutatakse poliitikas ja avalikus mõttevahetuses. Seega tuleb paratamatult identiteedist rääkida ja oleks hea, kui…
Rohkem kui soov püüda kinni rikkamad riigid, võib valijat praegu mõjutada hirm elatustaseme languse ees.
Seni avalikustatud valimisprogrammid ja arvamuslood lähtuvad stabiilse majanduskasvu eeldusest, mis näib toetuvat usule, et masu on kohe läbi ja järgneb stabiilne ja ühtlane kasvuperiood. Eeldatakse, et elame jätkuvalt üldiselt aktsepteeritud vabakaubanduse tingimustes, kus kaupade ja teenuste eksport on põhiline rikkuse loomise viis (Neivelt, Sirp 26. XI). Selline majanduskeskkond on aluseks ka Eestis valitsevale nn „neoliberaalsele…
Kui Haabsaare teos kriitika välja kannatab, toob see ilmselt kaasa soome-ugri rahvaste põlvnemise ja etnogeneesi küsimuste suurema ümberhindamise.
Enn Haabsaare (1943–2008) postuumselt ilmunud raamat „Soome-ugri saamine” on erakordne tekst. Milles täpselt see erakordsus seisneb, on raske hinnata, sest haarde ja interdistsiplinaarsuse tõttu ületab see mu kriitikavõime piirid. Teos võib osutuda sama silmapaistvaks omamütoloogiaks nagu Lennart Mere „Hõbevalgem”: tunnustatakse küll autori mõttelendu, kuid teaduslikku maailmapilti see ei mõjuta. Kui aga raamat…
Keel täidab kaht olulist ülesannet: võimaldab infot vahetada ja märgib ühtlasi inimese kollektiivset identiteeti, niihästi etnilist, piirkondlikku kui ka sotsiaalset. Infovahetuse seisukohalt oleks hea, kui oleks ainult üks keel. Kõik oleks palju lihtsam ja kokkuhoid tohutu. Samas on inimesele oluline ka kuulumine mingisse rühma ja selle liikmena vastandumine teistele.
Keelelise mitmekesisuse säilimise küsimused on eelmise sajandi algusega võrreldes täna ilmselgelt aktuaalsemad.
Nii tuleb Eiseni käsitluses selgelt esile rahvusliku elujõu seos moderniseerumisega: mida tugevamaks on rahvas arenenud, seda kindlamalt on ta hüljanud endisaegsed kombed, rahvaluule, riietuse ja uskumused.
Eelmises Sirbis arutles Jaak Kangilaski, kas Eesti kannab kaht ülikooli, ja pidas sellist mõtet ebatõsiseks, viidates ressursside piiratusele. Õnneks on ta järeldus ekslik, sest põhineb valedel eeldustel. Nimelt eeldab Kangilaski, et ressursse paralleelsete erialade (näiteks ajaloo) väljaarendamiseks saab leida põhiliselt kahel viisil ? kas suurendades riiklikku koolitustellimust vastavas valdkonnas või seda Tartu ja Tallinna ülikoolide vahel ringi jagades.
Tõsi, riiklik koolitustellimus on küll kõige mugavam, kuid nagu näitab TPÜ kogemus, kaugeltki…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.