Sirp nr 39
Sel nädalal Sirbis:
* Ene Mihkelson kaitseb kunstnikuvabadust.
* “Grupp seltsimehi” nõuab enese jäädvustamist ajalukku.
* Kuidas teadusbürokraatia humanitaare rõhub.
* Kaja Lindal ja Mari Mägi on teinud arhetüüpse tantsulavastuse kahest naisest. Ja mehest, kes kunagi lavale ei astu.
* Ivar Veermäe uurib oma näitusel “Autonoomia” inimesi meeleavaldustel.
* Festival “Klaver” on kasvanud me muusikaelu loomulikuks osaks.
* Tallinn ootab kultuuripealinna aastat nagu deus ex…
* Ene Mihkelson kaitseb kunstnikuvabadust.
* “Grupp seltsimehi” nõuab enese jäädvustamist ajalukku.
* Kuidas teadusbürokraatia humanitaare rõhub.
* Kaja Lindal ja Mari Mägi on teinud arhetüüpse tantsulavastuse kahest naisest. Ja mehest, kes kunagi lavale ei astu.
* Ivar Veermäe uurib oma näitusel “Autonoomia” inimesi meeleavaldustel.
* Festival “Klaver” on kasvanud me muusikaelu loomulikuks osaks.
* Tallinn ootab kultuuripealinna aastat nagu deus ex…
1 minut
Eesti Rahvusballeti tantsijad valiti maailma parimate hulka
Londonis ilmuva ajakirja Dance Europe poolt korraldatud maailma tantsukriitikute küsitluse tulemused lennutasid maailma parimate tantsijate hulka Eesti Rahvusballeti solistid Olga Malinovskaja ja Artjom Maksakovi. Ära märgiti kõrgel tasemel rollisooritused kogu möödunud hooaja vältel.
Olga Malinovskaja lõpetas 2007. aastal Moskva Riikliku Koreograafiaakadeemia. Ta on esinenud turneedel Jaapanis ja Itaalias ja töötanud…
Olga Malinovskaja lõpetas 2007. aastal Moskva Riikliku Koreograafiaakadeemia. Ta on esinenud turneedel Jaapanis ja Itaalias ja töötanud…
1 minut
Tallinna botaanikaaias etendub „Meri ja Orav“
Kolmapäeval, 3. novembril kell 19.00 toimub Tallinna botaanikaaias Komöödiateatri etendus „Meri ja Orav“. Etendust esitatakse botaanikaaias üks kord ning see on avasündmuseks laupäevani kestvatele meelelahutusüritustele, millega tähistatakse botaanikaaia renoveeritud kasvuhoonete avamist.
Andrus Kivirähki etenduses kehastavad Egon Nuter ja Andrus Vaarik vastavalt Lennart Merit ning Ivan Oravat, pidades maha vaimuka vestluse elulistel teemadel.
Andrus Kivirähki etenduses kehastavad Egon Nuter ja Andrus Vaarik vastavalt Lennart Merit ning Ivan Oravat, pidades maha vaimuka vestluse elulistel teemadel.
1 minut
Tanja Muravskaja portreenäituse avamine Tartu Kunstimuuseumis 22.10!
Reedel, 22.10. 2010 kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimuuseumis, Raekoja plats 18 Tanja Muravskaja portreenäituse „Split Mind“.
Näitusega “Split Mind” kuulutab Muravskaja näituse pealkirjale autegeva aktiga rahvusluse teema oma loomingus lõpetatuks. Küsimuseks jääb, kui enese identifikatsioon rahvuslikul tasandil ebaõnnestub, siis mis saab edasi?
Näitusega “Split Mind” kuulutab Muravskaja näituse pealkirjale autegeva aktiga rahvusluse teema oma loomingus lõpetatuks. Küsimuseks jääb, kui enese identifikatsioon rahvuslikul tasandil ebaõnnestub, siis mis saab edasi?
1 minut
Rahvusvaheline Eduard Tubina Ühing – 10
21. oktoobril möödub 10 aastat Rahvusvahelise Eduard Tubina Ühingu asutamisest. Ühingu peamiseks eesmärgiks seati Eduard Tubina “Kogutud teoste” trükiks ettevalmistamine ja väljaandmine. Pikaajalise ettevalmistustöö tulemusel on aastast 2007 trükist ilmunud IV köide (7. ja 8. sümfoonia, toimetaja Kerri Kotta), V köide (9, 10, 11. sümfoonia, toimetaja Edward Jurkowski), XII köide (Klaverikontsertiino partituur,…
1 minut
Eesti ajalugu: kas huvitav ainult näidisjuhtumina?
Mõtteid Brüggemanni ja Mertelsmanni dialoogi puhul
Sirbis areneb huvitav mõttevahetus kahe saksa päritolu Eesti ajaloolase vahel teemal. „Mis teeb Eesti ajaloo maailmale huvitavaks?”. Seejuures avaldavad kolleegid Karsten Brüggemann ja Olaf Mertelsmann arvamust ka Eesti ajalookirjutuse tänase taseme ja tulevikuväljavaadete kohta. Brüggemann kirjutab Mainzis ja Göttingenis hiljuti toimunud konverentside tulemusi üldistades, et…
Sirbis areneb huvitav mõttevahetus kahe saksa päritolu Eesti ajaloolase vahel teemal. „Mis teeb Eesti ajaloo maailmale huvitavaks?”. Seejuures avaldavad kolleegid Karsten Brüggemann ja Olaf Mertelsmann arvamust ka Eesti ajalookirjutuse tänase taseme ja tulevikuväljavaadete kohta. Brüggemann kirjutab Mainzis ja Göttingenis hiljuti toimunud konverentside tulemusi üldistades, et…
7 minutit
Kuidas selle ainulaadse kordumatu geeniusega siis on?
Dokumentaalfilm „The Doors” („The Doors – When Your Strange”, 2009, 86 min), režissöör ja stsenarist Tom DiCillo, teksti loeb Johnny Depp.
Kui mõne artisti või muusikakollektiivi kohta hakatakse juba pisut häirivalt sageli kasutama sõnu „briljantne”, „unustamatu” ja „ajatu”, on selge, et varem või hiljem võtab keegi nõuks portreteerida seda enigmaatiliselt kaasakiskuvat…
Kui mõne artisti või muusikakollektiivi kohta hakatakse juba pisut häirivalt sageli kasutama sõnu „briljantne”, „unustamatu” ja „ajatu”, on selge, et varem või hiljem võtab keegi nõuks portreteerida seda enigmaatiliselt kaasakiskuvat…
3 minutit
Muusikavideo on tagasi!
Püüd kaardistada Eesti tänast muusikavideo-maastikku.
Minu generatsiooni ja veidi vanemaid, vahel isegi veidi nooremaid – see on üsna sattumuslik –, on lääne eeskujul siin-sääl kutsutud MTV-generatsiooniks. Eks see pea tähendama seda, et kasvasime üles tolle muusikakanali mõjuväljas. MTV ise on muidugi muutunud: mina seda enam vaadata ei saa – liiga palju „tõsielu”, s.t piinlikkussarju. Ja muidu…
Minu generatsiooni ja veidi vanemaid, vahel isegi veidi nooremaid – see on üsna sattumuslik –, on lääne eeskujul siin-sääl kutsutud MTV-generatsiooniks. Eks see pea tähendama seda, et kasvasime üles tolle muusikakanali mõjuväljas. MTV ise on muidugi muutunud: mina seda enam vaadata ei saa – liiga palju „tõsielu”, s.t piinlikkussarju. Ja muidu…
9 minutit
Musta komöödia paradoksid
Suhted on nagu tema mõrvadki – justkui miski, mis tuleb lihtsalt ära teha.
Mängufilm „Üks üsna leebe mees” („En ganske snill mann”, Norra-Rootsi 2010, 107 min), režissöör Hans Petter Moland, stsenarist Fupz Aakeson. Osades Stellan Skarsgård, Bjørn Floberg, Gard B. Eidsvold, Jorunn Kjellsby, Jan Gunnar Røise, Jannike Kruse, Aksel Hennie, Kjerstin Holmes, Julia Bache Wiig.…
Mängufilm „Üks üsna leebe mees” („En ganske snill mann”, Norra-Rootsi 2010, 107 min), režissöör Hans Petter Moland, stsenarist Fupz Aakeson. Osades Stellan Skarsgård, Bjørn Floberg, Gard B. Eidsvold, Jorunn Kjellsby, Jan Gunnar Røise, Jannike Kruse, Aksel Hennie, Kjerstin Holmes, Julia Bache Wiig.…
2 minutit
Finantsistid, firmad, raha ja ahnus
Uus „Wall Street” näitab, kuidas finantstüübid üksteist üleüldise kriisi tingimustes õgima hakkavad ja kuidas valitsus maksumaksja rahaga nende parasiitide sigadused lõpuks kinni peab plekkima.
Mängufilm „Wall Street: raha ei maga” („Wall Street: Money Never Sleeps”, US A 2010, 133 min), režissöör Oliver Stone, stsenaristid Allan Loeb ja Stephen Schiff, operaator Rodrigo Prieto. Osades…
Mängufilm „Wall Street: raha ei maga” („Wall Street: Money Never Sleeps”, US A 2010, 133 min), režissöör Oliver Stone, stsenaristid Allan Loeb ja Stephen Schiff, operaator Rodrigo Prieto. Osades…
3 minutit
Eesti esimene muusikaturunduse kogumik
Meelis Ojasild, Äriasjad ehk Sissejuhatus muusikaturundusse. LIT A, 2010. 57 lk + CD.
Tuleb tunnistada, et kui septembris ilmus Meelis Ojasilla sulest Eesti esimene muusikaturunduse ülevaatlik kogumik, pelgasin esialgu seda kätte võtta raamatukese vähekaubandusliku välimuse tõttu. Otsa lahti teinud, ei saanud aga enam pidama. Pooletunnine lugemine oli sisukas ja kaasahaarav, näited asjakohased, pisut …
Tuleb tunnistada, et kui septembris ilmus Meelis Ojasilla sulest Eesti esimene muusikaturunduse ülevaatlik kogumik, pelgasin esialgu seda kätte võtta raamatukese vähekaubandusliku välimuse tõttu. Otsa lahti teinud, ei saanud aga enam pidama. Pooletunnine lugemine oli sisukas ja kaasahaarav, näited asjakohased, pisut …
3 minutit
Klahvpillide ajaloo järjepidevus
Toivo Nahkur, Muusika läbi vaimu. II osa. Renessansist Bachini. Toimetaja Priit Kuusk, keeletoimetaja Ingrid-Annelie Koit, kaanekujundus Arvo-Artur Palu. Toivo Nahkur, Tallinn 2010. 331 lk.
Muusikateaduse seniiti kuuluvad terminid „substants” ja „aktsidents” kõlavad eestlase kõrvale, tõsi küll, üsna võõrapäraselt. Lihtsalt väljendades tähistab see sõnapaar olemuslikku ja juhuslikku, olulist ja ebaolulist, põhisisu ja detaile. Siinses arvustuses ei…
Muusikateaduse seniiti kuuluvad terminid „substants” ja „aktsidents” kõlavad eestlase kõrvale, tõsi küll, üsna võõrapäraselt. Lihtsalt väljendades tähistab see sõnapaar olemuslikku ja juhuslikku, olulist ja ebaolulist, põhisisu ja detaile. Siinses arvustuses ei…
3 minutit
Seesam, avane!
Eesti indie-stseeni koondava plaadifirma Seksound kolmekümnes väljalase toob meieni esikalbumi ansambli Pia Fraus endistest liikmetest koosnevalt grupeeringult, kes on endale nime võtnud Koola poolsaarel asuva veekogu järgi. Rein Fuks ja Eve Komp pruugivad mitmesuguseid instrumente ja laulavad, Margus Voolpriit mängib kahes loos trumme.
Ent see pole kaugeltki mingi „säästuvariant” elik päästepaat kodumaise shoegaze’i eestvedaja-ansambli pardalt. Ja üldse, paratamatult toob…
Ent see pole kaugeltki mingi „säästuvariant” elik päästepaat kodumaise shoegaze’i eestvedaja-ansambli pardalt. Ja üldse, paratamatult toob…
1 minut
Monoodia voorused
Rahvusvahelisel Tartu vanamuusika festivalil (RTVF) „Orient & Occident”, mis toimus 7. – 10. oktoobrini juba viieteistkümnendat korda, on algusest peale püütud varajase õhtumaise muusikaga ühendada hommikumaist. Festivali korraldaja FA Concerto juht Raho Langsepp on vajutanud õiget nuppu, sest Eesti ajalugu on oma geograafilise asendi tõttu saanud mõjutusi nii ida kui lääne poolt. Mõte see eestlaste omalaadne kollektiiv-alateadvuslik …
3 minutit
Eelproov Musikvereinile ja „Turangalîla-sümfoonia”
Tallinna Filharmoonia hooaja avakontsert: Tallinna Filharmoonikud ja Lisa Smirnova (klaver, Austria) Andres Mustoneni dirigeerimisel 6. X Estonia kontserdisaalis.
Olivier Messiaeni „Turangalîlasümfoonia”: ERSO , François Weigel (klaver, Prantsusmaa) ja Thomas Bloch (ondes martenot, Prantsusmaa) Nikolai Aleksejevi dirigeerimisel 8. X Estonia kontserdisaalis.
Eelmine nädal pakkus sümfoonilises žanris kahtlemata põnevaid elamusi, kuna…
Olivier Messiaeni „Turangalîlasümfoonia”: ERSO , François Weigel (klaver, Prantsusmaa) ja Thomas Bloch (ondes martenot, Prantsusmaa) Nikolai Aleksejevi dirigeerimisel 8. X Estonia kontserdisaalis.
Eelmine nädal pakkus sümfoonilises žanris kahtlemata põnevaid elamusi, kuna…
3 minutit
Peeter Lilje oleks …
. . . . üleeile saanud 60aastaseks. Dirigendile parim iga. Kahjuks aga saab kahe nädala pärast 17 aastat sellest traagilisest päevast, mil ta elutee Oulus katkes ja Estonia kontserdisaalis kõlanud Verdi „Reekviem” tõmbas sümboolselt kriipsu alla ühe särava muusiku loomerajale. Õppinud viiulit, trompetit ja koorijuhtimist Valgas, Tartus ja Tallinnas, lõpetas ta selle pagasi najal 1980. aastal Leningradi konservatooriumi dirigendina.…
2 minutit
Kaks traavlit vaid me mängumaal*
Absurdikomöödia ühes vaatuses
Tegelased: maaomanik, tema esindaja, linnaametnik, kõrgem linnaametnik, arhitekt, linnarahvas.
Rahvas koguneb saali, on kosta ärritunud juttu, linnaametnik sätib toole ja juhatab vägesid.
Saali ühes otsas on stend joonistega, selle kõrval makett tiheda linnaplaneeringuga. Arhitekt sätib maketti, seisab tülpinud ilmel stendi ette, noogutab maaomanikule, kes saabub koos oma esindajaga (istuvad arhitekti lähedale).
LINNAAMETNIK:…
Tegelased: maaomanik, tema esindaja, linnaametnik, kõrgem linnaametnik, arhitekt, linnarahvas.
Rahvas koguneb saali, on kosta ärritunud juttu, linnaametnik sätib toole ja juhatab vägesid.
Saali ühes otsas on stend joonistega, selle kõrval makett tiheda linnaplaneeringuga. Arhitekt sätib maketti, seisab tülpinud ilmel stendi ette, noogutab maaomanikule, kes saabub koos oma esindajaga (istuvad arhitekti lähedale).
LINNAAMETNIK:…
6 minutit
Eesti linnaplaneerimisest urbanisti pilguga
Linnaplaneerimisest kirjutaks igaüks isemoodi. Kõigepealt sõltub see sellest, millisest piirkonnast Eesti puhul rääkida. Siinne artikkel on peamiselt mõjutatud protsessidest Tallinnas, kuid väidan, et kehtib paljuski ka mujal. Kindlasti ei ole küsimus Tallinna poliitilises võimus, nagu paljud ilmselt mõelda tahaksid, vaid tegu on põhimõttelisemate küsimustega. Teiseks sõltub kirjutis sellest, milliselt positsioonilt see kirjutada. Nii…
6 minutit
Põletame tuhaks – aga edasi?
Surnukehade tuhastamine kogub Eestis järjest enam populaarsust ja kolmele töötavale krematooriumile lisandub peatselt neljas Maardus. Eesti ühiskonnas on aga välja kujunemata tavad, mida teha kadunukese tuhaga. Krematooriumis pannakse tuhk urni ja antakse kahe nädala jooksul omastele üle. Aga aedasi? Pole tavasid, pole seadust. Kes paneb urni kalli inimese mälestuseks kodus riiulile, kes matab aianurka,…
1 minut
Surnud ehitised Eestis.ee ehk SEE ehk „Pauluse väravad”
Uku Põllumaa ja Tõnu Nooritsa fotonäitus Tartu laulupeomuuseumis kuni 6. XI, kuraator Talvo Pabut.
Arhitektide ja ka arhitektuuri korrastatud maailmast innustunud fotograafide silm on mõnevõrra teistmoodi ehitatud. Nad näevad äraseletatust ka motiivides, mis vaatajates tavaliselt pigem tülgastust ja tüdimust esile kutsuvad. Arhitektidest fotograafid on meil tuntud juba varasemast…
Arhitektide ja ka arhitektuuri korrastatud maailmast innustunud fotograafide silm on mõnevõrra teistmoodi ehitatud. Nad näevad äraseletatust ka motiivides, mis vaatajates tavaliselt pigem tülgastust ja tüdimust esile kutsuvad. Arhitektidest fotograafid on meil tuntud juba varasemast…
2 minutit
Kui Eesti Arhitektuurimuuseumi juhiks välismaalane?
2. oktoobril kuulutas kultuuriministeerium välja konkursi arhitektuurimuuseumi direktori ametikoha täitmiseks. Erialaste huvide tõttu see teema intrigeerib mind ning ootaksin laiemat diskussiooni. Kes oleks sobivaim kandidaat järgnevaks viieks aastaks Eesti Arhitektuurimuuseumi juhi kohale? Millist arhitektuurimuuseumi me vajame?
Minu arhitektuurimuuseumi näituste vaieldamatuks lemmikuks viimastest aastatest on Andres Kure ja Mari Laanemetsa kureeritud Tallinna…
Minu arhitektuurimuuseumi näituste vaieldamatuks lemmikuks viimastest aastatest on Andres Kure ja Mari Laanemetsa kureeritud Tallinna…
2 minutit
Nüganen ja noored
Pisut vähem kui kuu aega tagasi avas Tallinna Linnateater oma 46. hooaja Eesti Draamateatrist lahkelt laenuks saadud Uku Uusbergi uue lavastusega „Üsna maailma lõpus”. 6. oktoobril kõlas stardipüstoli vali pauk lavastuste sarjale „Kümme teatristarti”, mis annab noortele või muidu algajatele lavastajatele võimaluse tuua publiku ette oma esimene töö professionaalses teatris. „Kümne teatristardi” avalöögiks oli kõrgema lavakunstikooli dramaturgiaüliõpilase…
2 minutit
Katkulood karnevali ajal
Absurdi vastu ei saa, see pistab teksti toel pea asfaldist välja nagu võilill.
Tallinna Linnateatri „Üsna maailma lõpus”, autor Jean-Luc Lagarce, tõlkija Anu Lamp, lavastaja Uku Uusberg (Eesti Draamateater), kunstnik Iir Hermeliin. Mängivad Priit Võigemast, Indrek Ojari, Külli Teetamm, Sandra Uusberg ja Anu Lamp. Esietendus 18. IX Tallinna Linnateatri väikeses saalis.
Üsna maailma lõpus on ebamugav.…
Tallinna Linnateatri „Üsna maailma lõpus”, autor Jean-Luc Lagarce, tõlkija Anu Lamp, lavastaja Uku Uusberg (Eesti Draamateater), kunstnik Iir Hermeliin. Mängivad Priit Võigemast, Indrek Ojari, Külli Teetamm, Sandra Uusberg ja Anu Lamp. Esietendus 18. IX Tallinna Linnateatri väikeses saalis.
Üsna maailma lõpus on ebamugav.…
3 minutit
Normaalsuse uuringud
Nitra teatrifestivalil uuriti seekord normaalsust ja teid, kuidas sellest välja saab.
Rahvusvaheline teatrifestival „Divadelnà Nitra 2010” 24. – 27. IX Slovakkias Nitras. Festivali põhiprogrammis esines kuus teatrit-truppi Venemaalt, Belgiast, Ungarist, Poolast, Prantsusmaalt ja Tšehhist ning neli Slovakkiast. Kõrvalprogrammi raames toimus Nitra tänavail ligi 80 etendust ja muud sündmust.
„Divadelnà Nitra” toimus selles väikeses Slovakkia linnas üheksateistkümnendat…
Rahvusvaheline teatrifestival „Divadelnà Nitra 2010” 24. – 27. IX Slovakkias Nitras. Festivali põhiprogrammis esines kuus teatrit-truppi Venemaalt, Belgiast, Ungarist, Poolast, Prantsusmaalt ja Tšehhist ning neli Slovakkiast. Kõrvalprogrammi raames toimus Nitra tänavail ligi 80 etendust ja muud sündmust.
„Divadelnà Nitra” toimus selles väikeses Slovakkia linnas üheksateistkümnendat…
4 minutit
Melodramaatiline „Puhastus”
Eesti mälupoliitikas Sofi Oksaneni „Puhastuse” maailm on üles ehitatud kui süüdlaste ja ohvrite maailm.
Vanemuise „Puhastus”, autor Sofi Oksanen, tõlkija Kalju Kruusa, lavastaja Liisa Smith (London), kunstnik Marge Martin, muusikaline kujundaja Sakarias J. Leppik. Mängivad Marje Metsur, Liisa Pulk, Maarja Mitt, Karol Kuntsel, Margus Jaanovits, Tarmo Tagamets (Võru Linnateater) ja Maarius Pärn. Esietendus 18.…
Vanemuise „Puhastus”, autor Sofi Oksanen, tõlkija Kalju Kruusa, lavastaja Liisa Smith (London), kunstnik Marge Martin, muusikaline kujundaja Sakarias J. Leppik. Mängivad Marje Metsur, Liisa Pulk, Maarja Mitt, Karol Kuntsel, Margus Jaanovits, Tarmo Tagamets (Võru Linnateater) ja Maarius Pärn. Esietendus 18.…
6 minutit
Tiit Aleksejev: „Võib-olla teadis Aleksander Suur midagi, mida meie veel ei tea”
Eelmine nädal kujunes kirjanduseluliselt tihedaks: kõige olulisem uudis oli muidugi mõista see, et Nobeli kirjandusauhinna laureaadiks kuulutati Peruu kirjanik Mario Vargas Llosa. Oodates tema loomingust värskeid eestindusi, tasub huvilistel (üle) lugeda siiani ilmunud tõlked: jutukogu „Kutsikad” (tlk Jüri Talvet, Loomingu Raamatukogu 1975), romaan…
5 minutit
Muretsemise mõjust kirjandusretseptsioonile
17. septembri Sirbis kirjutab Mihkel Kunnus Tuuli Tauli luuleteose „Täiuslik ja turvaline” retseptsioonist, heites meeskriitikuile ette, et tekstide arvustamisel olevat lähtutud noore lauljanna-poetessi luulevälisest tegevusest-olemusest. Kui Kunnuse artiklit käsitada Tuuli Tauli luulekogu arvustusena (mida see muuhulgas näib olevat), siis on sel üsna mitu puudust: arvustaja peaks suutma lugejat veenda, et ta on…
3 minutit
Põlvkondadeülene teekond
Aino Perviku Matlena lugu sünnib erinevates kehastustes aina uuesti, selles on midagi sügavalt arhetüüpset.
Kevadel ilmus raamatulettidele Aino Perviku väga tagasihoidliku kaanekujundusega raamat „Matlena teekond”. Ümbrispaberi järgi võis kohe oletada, et seekord ei ole tegemist lasteraamatuga. Ega siin midagi imelikku olegi: Pervik on ju üht-teist varemgi täiskasvanutele kirjutanud, ehkki lastekirjanikuna on ta palju tuntum ja…
Kevadel ilmus raamatulettidele Aino Perviku väga tagasihoidliku kaanekujundusega raamat „Matlena teekond”. Ümbrispaberi järgi võis kohe oletada, et seekord ei ole tegemist lasteraamatuga. Ega siin midagi imelikku olegi: Pervik on ju üht-teist varemgi täiskasvanutele kirjutanud, ehkki lastekirjanikuna on ta palju tuntum ja…
4 minutit
Niši piiril, inimeste juures
Nick Hornby mängib oma värskes romaanis saladuslikult lahkuva rokkstaari motiiviga, selles sisalduva elust suurema romantikaga, et pookida sellele külge üldinimlikke probleemiasetusi.
Nick Hornby, Julia, alasti. Tõlkinud Triin Tael, toimetanud Kristi Sinissaar. Kujundanud Dan Mikkin. Varrak, 2010. 288 lk.
1.
Nick Hornby on kindlasti paljudele lugemishuvilistele tuntud autor – varem on eesti keeles ilmunud „Ühest poisist” (2000,…
Nick Hornby, Julia, alasti. Tõlkinud Triin Tael, toimetanud Kristi Sinissaar. Kujundanud Dan Mikkin. Varrak, 2010. 288 lk.
1.
Nick Hornby on kindlasti paljudele lugemishuvilistele tuntud autor – varem on eesti keeles ilmunud „Ühest poisist” (2000,…
6 minutit
Põhjamaade esteetika tumedam pool Londonis
Londoni disainifestivali Eesti osa „Was it a Dream?” („Kas see oli unenägu?”) Londonis (94 Berwick Street, Soho) 14. – 24. IX. Kuraator Merilyn Kesküla, kujundajad Merilyn Kesküla ja Paul Drummond. Eestlastest esinesid näitusel Kriss Soonik, Piret Kartus, Tanel Veenre, Tarmo Luisk, Jaanus Orgusaar, Kärt Ojavee ja Vinteco.
2 minutit
Parem linn ja parem elu Shanghais
Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskond esitles kahekümne tudengi töid näitusel „Noored loojad parema linna ja elu heaks” („Young Creators for Better City & Better Life”) Shanghais Tongji ülikoolis 7. septembrist 8. oktoobrini. Ühe olulistest preemiatest, jagatud III koha üle 400 osaleja hulgast, pälvis tekstiilidisainer Liis Koort magistritööga „Taktiilne tekstiil. Teraapiavahend tunnetushäiretega lastele” (juhendaja professor Mare Kelpman).…
4 minutit
Vene naise draamatiline emantsipeerimine
Lauri Sillaku (Laurentsiuse) näitus „A Portrait Gallery” („Portreegalerii”) Vaalas kuni 19. X.
Lauri Sillaku ehk Laurentsiuse näituse pealkiri on pretensioonitu ja sedastav. See on lohakalt, nagu muuseas ühele näitusesaali seinale pintseldatud, justkui sooviga rõhutada selle kõrvalisust. Sillaku-taolise meistri puhul tuleb aga rõhutada, et see pole kindlasti juhuslik. Siin on tegemist „ühe teatud”,…
Lauri Sillaku ehk Laurentsiuse näituse pealkiri on pretensioonitu ja sedastav. See on lohakalt, nagu muuseas ühele näitusesaali seinale pintseldatud, justkui sooviga rõhutada selle kõrvalisust. Sillaku-taolise meistri puhul tuleb aga rõhutada, et see pole kindlasti juhuslik. Siin on tegemist „ühe teatud”,…
2 minutit
Väliuurimuste andmed Suure Venna evolutsiooni kohta
Taaniel Raudsepa ja Sigrid Viiru näitus „Koridor” Tallinna Linnagaleriis 24. IX – 10. X.
Kas mäletate, kui Interneti ilmaleheküljele vaatluskaamera elav pilt paigaldati? Siis võis Tallinnas Vabaduse platsi serva minna, sealt ühe käega vehkida ja mobiiltelefonisse teises käes hüüda: „Ma olen siin!”. Sõber või pereliige liini teises otsas võis seda…
Kas mäletate, kui Interneti ilmaleheküljele vaatluskaamera elav pilt paigaldati? Siis võis Tallinnas Vabaduse platsi serva minna, sealt ühe käega vehkida ja mobiiltelefonisse teises käes hüüda: „Ma olen siin!”. Sõber või pereliige liini teises otsas võis seda…
4 minutit
„Enne nälg – siis viletsus” – 70 aastat
1940. aasta oktoobris ilmus Nõukogude dokumentidesse ENSV kohta uus kinnislause „Enne nälg – siis viletsus”. Võimalik, et siiski varem. Kõlades esialgu musta huumorina, sai sellest peatselt tõelisus. Rääkides või kirjutades tänapäeval 1940. või 1950. aastatest, seisavad harilikult esiplaanil poliitika, riiklik terror, vastupanuliikumine või ka sõjalised sündmused. Suurt sotsiaalset katastroofi Eestis 1940. aastatel…
3 minutit
Eesti ajalookirjutuse stiilinäiteid
Sõja ja rahu vahel. Teine köide. Esimene punane aasta. Peatoimetaja Enn Tarvel, II köite toimetaja Meelis Maripuu. Kujundaja Arbo Tammiksaar. S-Keskus, 2010. 800 lk.
Iga mudilanegi teab, et üks hea ajalooraamat on vähemalt telliskivi-paksune ning nimesid ja aastaarve täis. Need kriteeriumid täidab suurteos „Sõja ja rahu vahel. Teine köide. Esimene punane aasta” raskusteta:…
Iga mudilanegi teab, et üks hea ajalooraamat on vähemalt telliskivi-paksune ning nimesid ja aastaarve täis. Need kriteeriumid täidab suurteos „Sõja ja rahu vahel. Teine köide. Esimene punane aasta” raskusteta:…
5 minutit
Kaval Ždanov ja lihtsameelne Eesti eliit
Esimese punase aasta tulek okupatsiooni tulemusena ei ole sama enesestmõistetav nagu heliotsentriline maailmapilt.
Sõja ja rahu vahel. Teine köide. Esimene punane aasta. Peatoimetaja Enn Tarvel, II köite toimetaja Meelis Maripuu. Kujundaja Arbo Tammiksaar. S-Keskus, 2010. 800 lk.
Raamatu tiitellehe alapealkirjas „Okupeeritud Eesti julgeolekupoliitiline olukord sõja alguseni” on tähtis esimene sõna. Mart Laar…
Sõja ja rahu vahel. Teine köide. Esimene punane aasta. Peatoimetaja Enn Tarvel, II köite toimetaja Meelis Maripuu. Kujundaja Arbo Tammiksaar. S-Keskus, 2010. 800 lk.
Raamatu tiitellehe alapealkirjas „Okupeeritud Eesti julgeolekupoliitiline olukord sõja alguseni” on tähtis esimene sõna. Mart Laar…
7 minutit
Tulge koju ja võtke skanner kaasa!
Ma tahaks kirjutada Eesti teaduselust. Viimase aja suur teema teaduses on olnud välismaale läinud eestlastest teadlaste kojukutse. Otsa tegi lahti vist president ise. Riburada järgnesid teised ja ka piimajõed lubati kohe voolama panna. Lause „Tulge koju!“ ei tähenda kutset tulla kodutänavasse nostalgitsema. See tähendab kutset tööle Eesti ülikoolidesse ja teadusasutustesse. Ja see on midagi…
3 minutit
Meie huvid Hiinas
Tänavuse Nobeli rahupreemia laureaadi Liu Xiaobo nimi oli veel möödunud nädalal Eesti meediapildis sama tundmatu nagu kirjanik Herta Mülleri oma aasta tagasi. Ainult Andres Herkel oli Liust ja tema initsiatiivil koostatud ning Hiinas inimõiguste järgimist nõudnud avalikust kirjast „Harta 08” pikemalt kirjutanud (Hiina ja inimõiguste dialoog. – Sirp 27. III 2009, nr 12). Tänavune kirjanduspreemia saaja Mario…
2 minutit
Kunst, kunstiajalugu ja visuaalkultuur
Intervjuu kunstiteadlase James Elkinsiga
FOTO: Piia Ruber
Kui kaardistasite oma seminaris Kunstwissenschaft’i praegust seisu, siis juhtisite tähelepanu, et kunstiajaloo puhul, erinevalt teadusest, ei ole kuigipalju distsipliini enda käsitlusi.
On…
FOTO: Piia Ruber
Kui kaardistasite oma seminaris Kunstwissenschaft’i praegust seisu, siis juhtisite tähelepanu, et kunstiajaloo puhul, erinevalt teadusest, ei ole kuigipalju distsipliini enda käsitlusi.
On…
5 minutit
