-
Ajalugu pakub võimalusi neile, kes oskavad otsida.
Iseseisvusmanifest. Artikleid, dokumente ja mälestusi. Koostanud Tõnu Tannberg ja Ago Pajur, toimetaja Katre Kaju, tehniline toimetaja Helina Tamman. Kujundanud Kalle Müller. Rahvusarhiiv, 2014. 374 lk.
-
Vigala vallakirjutaja abi Mihkel Aitsam juunior (1877–1953) oli 1905. aasta sündmuste kaasaegne ja aktiivne osaline. Ta korraldas rahvakoosolekuid, levitas lendlehti ja keelatud kirjandust, pidas sidet revolutsioonitegelastega Tallinnas ja Tartus. Vigala valla maatamehed valisid ta oma esindajaks Tartus novembrikuus peetud rahvaasemike kongressile, kus ta esines sõnavõtuga mässumeelsel aulakoosolekul (seda juhatas Jaan Teemant). 23. detsembril 1905. aastal Aitsam arreteeriti ja tal tuli olla viis kuud Paksu Margareeta vangitornis. See päästis ta kõige…
-
Tõnu Tannberg. Eesti mees Vene kroonus. Toimetanud Liis Vaher. Kujundanud Mari Ainso. Ilmamaa, 2011, 392 lk.
Kuigi Vabadussõja akadeemiline ajalugu on täies ulatuses ikka kirjutamata, on sõjaajalugu Eesti uusimas historiograafias siiski üks neid valdkondi, kus edasiminek on silmaga näha. Sellest annab tunnistust ka Tõnu Tannbergi artiklite kogumik, mis pakub võimaluse jälgida Eesti ja mõnevõrra ka Läti ala (Balti kubermangud) integreerimist Vene suurriigi sõjaväesüsteemi läbi kõigi kolme etapi: 1) nn vabastuse aastad 1721–1796,…
-
Kauaoodatud suurteos Eesti kooli ajaloost
Aleksander Elango, Endel Laul, Allan Liim, Väino Sirk. Eesti kooli ajalugu. 2. köide. 1860. aastaist 1917. aastani. Koostaja ja toimetaja Endel Laul, toimetaja Veronika Varik. Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2010. 774 lk.
Eestlaste mütoloogias on haridus rahvuslik ülesanne, missioon, kutsumus saada vaimselt suureks. Hurdal oli idee luua eestlastest eriline vaimselt kõrgseisuslik haridusrahvas, mida Jaan Undusk nimetab „eestlaste tuleviku nn kreeka variandiks”, kodumaisemalt aga „eestlaste baltisaksa variandiks”…
-
Mõtteid Brüggemanni ja Mertelsmanni dialoogi puhul
Sirbis areneb huvitav mõttevahetus kahe saksa päritolu Eesti ajaloolase vahel teemal. „Mis teeb Eesti ajaloo maailmale huvitavaks?”. Seejuures avaldavad kolleegid Karsten Brüggemann ja Olaf Mertelsmann arvamust ka Eesti ajalookirjutuse tänase taseme ja tulevikuväljavaadete kohta. Brüggemann kirjutab Mainzis ja Göttingenis hiljuti toimunud konverentside tulemusi üldistades, et „eksklusiivsust taotlevad rahvuslikud narratiivid” pole maailmale huvitavad, nendega pole suurt midagi pihta hakata. Need kõlbavad parimal juhul vaid uurimisteemadeks. Konkreetselt…
