2010-33 (3312)
Teine sulepea läheb Koffile!
Siugjas sulepea on säärane kummaline kirjandusauhind, millel hinda vähe, aga au palju. Selle algatasid Peeter Helme, Asko Künnap, Jürgen Rooste ja Karl Martin Sinijärv aastakese tagasi, eesmärgiks märgata väga häid raamatuid, mida veel küllaldaselt märgatud pole. Esimene laureaat oli Holger Kaints oma suurepärase „Lennukivaatlejaga“, ning seetõttu on ta ka tänavu…
1 minut
Homme jälle tavakohased 28 lehekülge Sirpi!
Hind tõuseb – see ei ole nali. Kuu aja pärast jõustuvad Sirbi uued tellimishinnad, kes varem tellib, saab odavamalt.
Sirbis:
* Kõige paremad tekstid on tasuta tekstid ehk e-raamatu maksustamisest.
* Alistumise alternatiivid 1939. aastal: vastuhakk ja rahvademokraatia.
* Ühe impeeriumi lõpp Andrus Pargi loomingus.
* Mis teeb Eesti ajaloo muule maailmale huvitavaks?
* Aare Pilv…
Sirbis:
* Kõige paremad tekstid on tasuta tekstid ehk e-raamatu maksustamisest.
* Alistumise alternatiivid 1939. aastal: vastuhakk ja rahvademokraatia.
* Ühe impeeriumi lõpp Andrus Pargi loomingus.
* Mis teeb Eesti ajaloo muule maailmale huvitavaks?
* Aare Pilv…
1 minut
Kadrioru kunstimuuseumi 10. juubeliks ilmub seni põhjalikem ülevaade Kadrioru lossi ajaloost
Neljapäeval, 16. septembril 2010 tähistab Kadrioru kunstimuuseum oma 10. tegevusaastat piduliku vastuvõtuga, kus esitletakse eksklusiivset raamatut ,,Kadriorg. Lossi lugu”.
1 minut
Kadriorus tuleb heategevuslik eesti kirjanduse laat
Laupäeval, 18. septembril, toimub Kadriorus Vilde muuseumi hoovil kolmandat korda sügisene eesti kirjanduse laat. Esmakordselt leiab sündmus aset heategevuslikul eesmärgil ning laiemalt. Kogu perele jagub tegevust nii muuseumis ja selle õuel, Kadrioru seltsimajas kui ka NOPi kohvikus.
2 minutit
Eesti filmid Helsingi rahvusvahelisel filmifestivalil „Rakkautta & Anarkiaa” 16.-26.9.2010
Sel aastal on Helsingi rahvusvahelise filmifestivali „Rakkautta & Anarkiaa” programmis viis täispikka Eesti mängufilmi: Veiko Õunpuu mängufilm „Püha Tõnu kiusamine” (2009), Ilmar Raagi ja Kiur Aarma film „September” (2010), Marko Raadi visuaalselt kaunis romantiline draama „Lumekuninganna” (2010) ning Venemaal töötava režissööri Andres Puustusmaa esimene Eestis tehtud põnevusfilm „Punane elavhõbe”. Festivali…
1 minut
Helsingis avab uksed Eesti Maja – Viro-keskus
Sel reedel avab Helsingi Suvilahti piirkonnas oma uksed Eesti Maja – Viro-keskus, mille ruume hakkavad jagama olulisemad Eesti–Soome kultuuri-, haridus-, turismi- ja majandussuhteid korraldavad organisatsioonid. EASi turismiinfokeskusest saab Soome inimene infot ja nõuandeid Eestisse reisimise kohta, lisaks tegeleb esindus aktiivselt Soome investoritele Eesti võimaluste tutvustamisega ja on abiks Eesti ettevõtetele…
2 minutit
Paavo Järvi dirigeerib täna esmakordselt uue peadirigendina Pariisi Orkestrit
Täna ja homme annab Pariisi Orkester uue peadirigendi Paavo Järvi juhatusel hooaja avakontserdid, kus osaleb ka Eesti Rahvusmeeskoor. Lisaks kirjutavad Eesti ja Prantsuse kultuuriministrid tänasel kohtumisel alla ühiste kavatsuste kokkuleppele Eesti kultuurifestivali korraldamiseks Prantsusmaal 2011. aasta sügisel.
1 minut
Sissejuhatus XX sajandisse
„Pöörastes aastates” on üsna selgelt märgata kultuuriteooriate mõju, mis puudutab vähemuste ja marginaalide tähendust kultuuriprotsessile.
Philipp Blomi raamatu sissejuhatav peatükk käsitleb 1900. aasta Pariisi maailmanäitust ja reaktsiooni seal demonstreeritud moodsa maailma imedele. Kuid kuna tekstidel on komme teinekord iseeneslikultki üllatavaid seoseid või selgitusi genereerida, siis juhatabki siinse lühikese ülevaate sisse…
Philipp Blomi raamatu sissejuhatav peatükk käsitleb 1900. aasta Pariisi maailmanäitust ja reaktsiooni seal demonstreeritud moodsa maailma imedele. Kuid kuna tekstidel on komme teinekord iseeneslikultki üllatavaid seoseid või selgitusi genereerida, siis juhatabki siinse lühikese ülevaate sisse…
6 minutit
„Ma ei ole number, olen vaba inimene!”
„Vang nr 6” on üks poleemilisemaid ja läbivaieldumaid kultussarju, mis ei pruugi sugugi kõigile meeldida.
1960. aastail olid populaarsemad omamaised seriaalid Briti telemaastikul seikluspõnevikud „Ohtlik mees” ja „Pühak”, situatsioonikomöödia kohalikest reservväelastest formeeritud kodukaitserühma tolatsemisest ilmasõja algusaastail „Isa armee” ning 1963. aastal käivitunud ja pärast väikest vahepausi senini jätkunud ulmekas „Doktor…
1960. aastail olid populaarsemad omamaised seriaalid Briti telemaastikul seikluspõnevikud „Ohtlik mees” ja „Pühak”, situatsioonikomöödia kohalikest reservväelastest formeeritud kodukaitserühma tolatsemisest ilmasõja algusaastail „Isa armee” ning 1963. aastal käivitunud ja pärast väikest vahepausi senini jätkunud ulmekas „Doktor…
3 minutit
Režissöör Snežkin tõi Puustusmaale peegli ja ütles, et no mis venelane sa oled?!
Andres Puustusmaal on praegu käsil Vene-Eesti ühistööna valmiva mängufilmi „Rotilõks” võtteperiood. Kristiina Davidjants sai Sirbi esindajana režissöör Puustusmaaga veidi juttu ajada.
Oled ajakirjanduses „Rotilõksu” iseloomustanud kui draamat, milles on kriminaalseid jooni. Millest film veel räägib?
Ühest tõestisündinud loost, mille üks osalisi olin ma ise, nagu ka mu tuttavad ja lähedased.…
Oled ajakirjanduses „Rotilõksu” iseloomustanud kui draamat, milles on kriminaalseid jooni. Millest film veel räägib?
Ühest tõestisündinud loost, mille üks osalisi olin ma ise, nagu ka mu tuttavad ja lähedased.…
8 minutit
Otsib kohta, kus ta saab
Kohaspetsiifiline tantsukunst otsib endale Eestis alles õiget kohta.
Kohaspetsiifiline kunst (site-specific art) on valdkond, mis ammutab loomeks vajalikku lähtejõudu ja ideid valitud koha ajaloolisest, sotsiaalsest, keskkondlikust, kultuurilisest või muust sellega seotud tähenduskihist. Teisisõnu: teose loomisel peetakse silmas koha tausta. Kõnealust mõistet kasutatakse tihti ka kunstiteoste kohta, mis on püsivalt seotud…
Kohaspetsiifiline kunst (site-specific art) on valdkond, mis ammutab loomeks vajalikku lähtejõudu ja ideid valitud koha ajaloolisest, sotsiaalsest, keskkondlikust, kultuurilisest või muust sellega seotud tähenduskihist. Teisisõnu: teose loomisel peetakse silmas koha tausta. Kõnealust mõistet kasutatakse tihti ka kunstiteoste kohta, mis on püsivalt seotud…
3 minutit
Kommentaar järgmisest hommikust
Vaadates samal festivalil tulevikutegijaid ja olevikutähti, mõjub see üsna samamoodi kui juua segamini veini ja õlut – pärast pea valutab ning kuigi mällu on talletunud eredaid hetkigi, tuleb olnule lõpphinnangut andes enesele tunnistada: ehk poleks mõlemat pidanud. Paratamatult mõjuvad Hooman Sharifi, Anne Teresa De Keersmaeker, Vava Ştefănescu ja Mart Kangro…
2 minutit
Igaviku poole, murumunad suus
Augusti tantsufestivalil nägi vaheldumisi Euroopa tulevikutegijaid ja olevikutähti.
XI rahvusvaheline Augusti tantsufestival 14. – 28. VIII Kanuti gildi saalis, teatris NO99, Von Krahli teatris ja Tallinna linnaruumis. Lisaks eesti koreograafidele oli festivalil esinejaid Belgiast, Venemaalt, Austriast, Hispaaniast, Rumeeniast ja Norrast, kokku anti 13 etendust.
Augusti tantsufestivali 11. väljalase oli pühendatud…
XI rahvusvaheline Augusti tantsufestival 14. – 28. VIII Kanuti gildi saalis, teatris NO99, Von Krahli teatris ja Tallinna linnaruumis. Lisaks eesti koreograafidele oli festivalil esinejaid Belgiast, Venemaalt, Austriast, Hispaaniast, Rumeeniast ja Norrast, kokku anti 13 etendust.
Augusti tantsufestivali 11. väljalase oli pühendatud…
5 minutit
Mastaap
Kui pikk peaks olema väärt lavastus? Muidugi kõlab see küsimus totralt, keegi ei hakka lavastuse väärtust meetriga mõõtma. Aga millegipärast tundub siiski, et lühikest lavastust, väikevormi, ei peeta kaugeltki nii tõsiseks ja tähtsaks kui suurt ja mastaapset. Miks siis ikkagi nii?
Godzilla puhul on suurus kindlasti efektiivsuse mõõt. Teatrilavastusega ei pruugi…
Godzilla puhul on suurus kindlasti efektiivsuse mõõt. Teatrilavastusega ei pruugi…
2 minutit
Viinistu, kaevurist kunstnik
Olemuslikult täpsemat mängupaika oleks „Kaevuritest kunstnikele” raske leida.
Eesti Draamateatri „Kaevuritest kunstnikud”, autor Lee Hall, tõlkija Krista Kaer, lavastaja ja muusikaline kujundaja Priit Pedajas, kunstnik Riina Degtjarenko, videokunstnik Taavi Varm, valguskujundaja Triin Suvi. Mängivad Guido Kangur, Taavi Teplenkov, Ivo Uukkivi, Tõnu Oja, Raimo Pass, Mihkel Kabel, Britta Vahur ja Laine…
Eesti Draamateatri „Kaevuritest kunstnikud”, autor Lee Hall, tõlkija Krista Kaer, lavastaja ja muusikaline kujundaja Priit Pedajas, kunstnik Riina Degtjarenko, videokunstnik Taavi Varm, valguskujundaja Triin Suvi. Mängivad Guido Kangur, Taavi Teplenkov, Ivo Uukkivi, Tõnu Oja, Raimo Pass, Mihkel Kabel, Britta Vahur ja Laine…
3 minutit
Marje Lohuaru: EMTA-l on väga head eeldused olla edukas kogu maailmas
EMTA välissuhete prorektoril on põhjust rõõmustada: juba viiendat sügist on just meie muusikaakadeemia Läänemere maade muusikakõrgkoolide kohtumispaik, et Erasmuse programmi toel ületada harjunud piire muusikalises mõtlemises. Enamgi veel, ühe projekti õnnestumine võib anda tõuke arenguks ja julgustada veel ulatuslikumateks ettevõtmisteks. Et nii on, kinnitabki vestlus Marje Lohuaruga.
3 minutit
Rõõm värskest lähenemisest
Euroopa elukestva õppe Erasmuse alaprogrammi rahvusvaheline suvekursus „Innovative Approaches to Music Education and Cultural Management” („Uuenduslik lähenemine muusikaharidusele ja kultuurimänedžmendile”) 19. – 29. VIII EMTAs
Samalaadne rahvusvaheline üritus korraldati meie muusikaakadeemias esimest korda juba 2005. aastal pealkirja all „Ületades piire” („Crossing Boarders”). Tollal oli see kolmel järjestikusel aastal rahastatud Euroopa…
Samalaadne rahvusvaheline üritus korraldati meie muusikaakadeemias esimest korda juba 2005. aastal pealkirja all „Ületades piire” („Crossing Boarders”). Tollal oli see kolmel järjestikusel aastal rahastatud Euroopa…
3 minutit
Psühhedeelne surm à la Noé
Noé puhul võiks koguni kõnelda kaamera muutmisest teadvuse „silmadeks”, mille kaudu tungitakse psüühika sisimatesse visioonidesse.
Mängufilm „Ootamatu tühjus” („Enter The Void”, Saksamaa-Prantsusmaa-Itaalia 2009, tavaversioon 137 min, režissööri montaaž 155 min), režissöör Gaspar Noé, stsenaristid Lucile Hadzihalilovic ja Gaspar Noé. Operaator Benoît Debie, Thomas Bangalteri muusika, Marc Boucrot’ ja Gaspar Noé…
Mängufilm „Ootamatu tühjus” („Enter The Void”, Saksamaa-Prantsusmaa-Itaalia 2009, tavaversioon 137 min, režissööri montaaž 155 min), režissöör Gaspar Noé, stsenaristid Lucile Hadzihalilovic ja Gaspar Noé. Operaator Benoît Debie, Thomas Bangalteri muusika, Marc Boucrot’ ja Gaspar Noé…
4 minutit
Psühhedeelne surm à la Noé
Noé puhul võiks koguni kõnelda kaamera muutmisest teadvuse „silmadeks”, mille kaudu tungitakse psüühika sisimatesse visioonidesse.
Mängufilm „Ootamatu tühjus” („Enter The Void”, Saksamaa-Prantsusmaa-Itaalia 2009, tavaversioon 137 min, režissööri montaaž 155 min), režissöör Gaspar Noé, stsenaristid Lucile Hadzihalilovic ja Gaspar Noé. Operaator Benoît Debie, Thomas Bangalteri muusika, Marc Boucrot’ ja Gaspar Noé…
Mängufilm „Ootamatu tühjus” („Enter The Void”, Saksamaa-Prantsusmaa-Itaalia 2009, tavaversioon 137 min, režissööri montaaž 155 min), režissöör Gaspar Noé, stsenaristid Lucile Hadzihalilovic ja Gaspar Noé. Operaator Benoît Debie, Thomas Bangalteri muusika, Marc Boucrot’ ja Gaspar Noé…
4 minutit
100 maja Veneetsias
Eesti varasem osalemine Veneetsia arhitektuuribiennaalil näitusega „Simulacrum City”, hobupeldiku, JointSpace’i ja gaasitoruga on iga kord olnud kantud erinevatest arhitektuurist mõtlemise ja rääkimise vormidest. Need on olnud tugeva sotsiaalse, kunstilise, kohaspetsiifilise või tehnoloogilise sõnumiga, kuid ikka on kostunud arvamusi, et üks kord võiks Veneetsias näidata ka „päris arhitektuuri”.
Kui 2010. aasta varakevadel…
Kui 2010. aasta varakevadel…
4 minutit
Mida uuenduslikku tabati ja kas mõni näitus /paviljon üllatas või ehmatas? Mis tunde jättis Eesti seekordne esinemine?
Kommentaarid biennaali avapäevadel näitusi väisanud Eesti arhitektidelt.
Tõnu Laigu:
Küsisin Mark Soosaarelt, kes oli Veneetsias ainus institutsiooni esindaja Eesti näituse avamisel, miks ei jää ta filmimehena Veneetsiasse kauemaks kohe algavale filmifestivalile. Vastus oli lihtne: seal on liialt palju kommertsi. Millist meelsust kannab aga arhitektuuribiennaal? Kas ka sellest on saamas mess,…
Tõnu Laigu:
Küsisin Mark Soosaarelt, kes oli Veneetsias ainus institutsiooni esindaja Eesti näituse avamisel, miks ei jää ta filmimehena Veneetsiasse kauemaks kohe algavale filmifestivalile. Vastus oli lihtne: seal on liialt palju kommertsi. Millist meelsust kannab aga arhitektuuribiennaal? Kas ka sellest on saamas mess,…
5 minutit
ARHITEKTUURIBIENNAAL: Kohtume arhitektuuris
XII Veneetsia arhitektuuribiennaal. Avatud 29. augustist kuni 21. novembrini.
Tänavuse Veneetsia arhitektuuribiennaali puhul rõhutatakse üldiselt seda, et üle hulga aja on näituse kuraatoriks tegevarhitekt ja esimest korda on ta naine – Kazuyo Sejima Jaapanist. Sejimal on särav arhitektuuriaasta olnud: kevadel sai ta koos oma partneri Ryue Nishizawaga maineka Pritzkeri arhitektuuripreemia,…
Tänavuse Veneetsia arhitektuuribiennaali puhul rõhutatakse üldiselt seda, et üle hulga aja on näituse kuraatoriks tegevarhitekt ja esimest korda on ta naine – Kazuyo Sejima Jaapanist. Sejimal on särav arhitektuuriaasta olnud: kevadel sai ta koos oma partneri Ryue Nishizawaga maineka Pritzkeri arhitektuuripreemia,…
2 minutit
Pallase uurimuse ilusal kokkuvõttel on sõlmed sees
Mare Joonsalu, Tiiu Talvistu, Pallas. Koostanud-toimetanud Tiiu Talvistu, tõlkinud Kersti Unt, keeletoimetaja Kristi Metste, kujundanud Peeter Paasmäe. Tartu Kunstimuuseum, 2010. 529 lk.
Mare Joonsalu ja Tiiu Talvistu koostatud raamat, mida autorid albumiks nimetavad, on kaunis, sisaldab üle 500 kunstiteose reproduktsiooni ja foto, kõik hästi valitud ja raamatusse kujundatud. Imestan järjekordselt,…
Mare Joonsalu ja Tiiu Talvistu koostatud raamat, mida autorid albumiks nimetavad, on kaunis, sisaldab üle 500 kunstiteose reproduktsiooni ja foto, kõik hästi valitud ja raamatusse kujundatud. Imestan järjekordselt,…
6 minutit
Meeldivalt mõtisklev marmelaad
Kui Lauri Kitsniku raamat suvaliselt leheküljelt lahti lüüa ja selleks suvaliseks kohaks juhtub olema näiteks kahekümne kaheksas lehekülg, leiab pahaaimamatu lugeja tahes-tahtmata näiteks niisugused (märk)sõnaühendid: „ahi nagu köeb”, „kampsunis on auk”, „rüüpan peale teed” või „raamat ootab avamist”. Selle peale võib nõrgema närviga kodanik raamatu hirmuga sulgeda, sest juba näikse…
2 minutit
Kirjanduse teener
Fujii Sadakazu, Titt maksab kätte. Valitud luuletused. Tõlkinud Lauri Kitsnik. Koma, 2010.
Jaapani kultuur, kirjandus on väljast vaadates nagu suletud süsteem, säärane … saarepäälne asi. Isegi kui nad laenavad teemasid, kujundeid, nimesid lääne kultuuriruumist, sulanduvad nood tos erilaadses tekstis ikkagi kuidagi jaapanipäraseks. Nii et distantsilt vaadates tundub Fujii Sadakazu arutlemine,…
Jaapani kultuur, kirjandus on väljast vaadates nagu suletud süsteem, säärane … saarepäälne asi. Isegi kui nad laenavad teemasid, kujundeid, nimesid lääne kultuuriruumist, sulanduvad nood tos erilaadses tekstis ikkagi kuidagi jaapanipäraseks. Nii et distantsilt vaadates tundub Fujii Sadakazu arutlemine,…
2 minutit
Luule kirjutamine on ihast tagant sunnitud liikumine
Jaapani luuletaja Fujii Sadakazu äsja trükivalgust näinud kakskeelsest valikkogust „Titt maksab kätte / Akachan no fukushū” vestlevad autor ning tõlkija Lauri Kitsnik. Tōkyō Risshō ülikooli kirjandusprofessori ametis Fujii Sadakazu osaleb ettekandega ka 10. ja 11. septembril Tallinna ülikoolis toimuval teaduskonverentsil „Theorizing Japanese Literature: Memories, Evocations, Ghosts”.
Lauri Kitsnik: Mõtlen, et alustaks…
Lauri Kitsnik: Mõtlen, et alustaks…
5 minutit
Ringlained Tahkuna tipus
Hiiumaa põhjapoolseim ots Tahkuna poolsaar näib üksildane ja mahajäetud isegi suvel. Hiiumaa ilusaimad valge laulva liivaga rannad on tühjad. Sõites mööda männimetsas vooklevat teed, pole näha elumaju ega infrastruktuuri – bussipeatusi ega poodi, üksnes puukirik surnuaias ja endisesse koolimajja asutatud turismikeskus Malvastes. Tahkuna mets on täis militaarseid jälgi, mitme sõja…
3 minutit
Resonabilise sügistuuled marsruudil Tallinn – Glamorgan
Walesis peetakse 5. – 11. septembrini nüüdismuusikapidu Vale of Glamorgan Festival, mis tänavu suuresti seotud Eesti ja võõrustajamaa kultuuri-, eelkõige muusikasuhetega. „Walestonia”-nimelise kultuurisilla algatas 2008. aastal Eesti saatkond Londonis ning selle viljadena tähistabki Glamorgani festival Arvo Pärdi juubelit koos Eesti Filharmoonia Kammerkooriga.
Teiste eesti heliloojate loomingut sidus Walesi nüüdismuusikaga kahel kontserdil…
Teiste eesti heliloojate loomingut sidus Walesi nüüdismuusikaga kahel kontserdil…
3 minutit
Rolf Uusväli 80
Mõni päev pärast Arvo Pärdi homset 75. sünnipäeva, mida tähistatakse tema Kolmanda sümfoonia ja kantaadi „Meie aed” esitusega kahel tasuta kontserdil (kl 12 tema sünnilinna Paide ja kl 19 lapsepõlvelinna Rakvere spordihallis), möödub 80 aastat Rolf Uusvälja sünnist. Siinkohal on sobiv meenutada, et helilooja on organisti kõrgelt hinnanud.
Arvo Pärt: Eesti…
Arvo Pärt: Eesti…
1 minut
Arvo Pärt ajas ja ajatuses
Kuidas ikkagi mõista Arvo Pärti tema (ja meie kõikide) nüüdisajas ja samaaegselt ka ajatutes dimensioonides – kui pidada silmas tema loominguga kaasnevat, muusikalisi stiile, usulisi konfessioone ja etnilisi piirkondi ühendavat sünergilist kiirgust?
Mõtlesin sellele, kui nägin ETVs (2. IX) kahte järjestikust Pärdi-teemalist programmi. Esimene oli režissöör Erle Veberi ja produtsent Ruth…
Mõtlesin sellele, kui nägin ETVs (2. IX) kahte järjestikust Pärdi-teemalist programmi. Esimene oli režissöör Erle Veberi ja produtsent Ruth…
5 minutit
Bergi intellektuaalne ulmekunst
Janno Bergmann ei ole ehk kõigile teada-tuntud tegelane, seetõttu alustuseks väike tutvustus. Ta on alati otsinud kunstimaailma sissetallatud struktuuride vahel kõrvalteid ja salakäike. Seda tõestab juba tema haridustee: ta on õppinud Pärnu kodumajanduskoolis sotsiaaltööd, Sütevaka kunstiosakonnas, Academia Non Gratas, New Yorgis Ilja Kabakovi stuudios, Academia Gratas ja Pärnu Saksa tehnoloogiakoolis…
2 minutit
Pinge all
Näitusest „Pinge. Saksa ekspressionism Eesti Kunstimuuseumi kogust” Mikkeli muuseumis kuni 31. X. Kuraator Anu Allikvee, kujundaja Inga Heamägi.
Kui Austria arhitekt Adolf Loos 1908. aastal ornamendi kuriteoks kuulutas ning sellega uuele esteetikale aluse pani, töötas Lutherite perefirma mööblivabrik Tallinnas veel vanade eeskujude järgi. Selles, et kaunistused sealgi üha madalamaks muutusid,…
Kui Austria arhitekt Adolf Loos 1908. aastal ornamendi kuriteoks kuulutas ning sellega uuele esteetikale aluse pani, töötas Lutherite perefirma mööblivabrik Tallinnas veel vanade eeskujude järgi. Selles, et kaunistused sealgi üha madalamaks muutusid,…
5 minutit
Värvi triumf
Näitus „Mägi ja Finch. Neoimpressionismi jälgedes” Kumus kuni 12. IX. Kuraator Tiina Abel, kuraatori abi Liisa Kaljula, kujundaja Inga Heamägi.
Neoimpressionismi teemaga, mida on meil aastakümnete vältel mitme kandi pealt puudutatud, on jõutud lõpuks kokkuvõtliku näituseni. Neoimpressionismiga puutus vahetult kokku juba I maailmasõja eelne kunstnike generatsioon, sellega oli kursis ka…
Neoimpressionismi teemaga, mida on meil aastakümnete vältel mitme kandi pealt puudutatud, on jõutud lõpuks kokkuvõtliku näituseni. Neoimpressionismiga puutus vahetult kokku juba I maailmasõja eelne kunstnike generatsioon, sellega oli kursis ka…
4 minutit
Õpetaja, kes julges mõtelda
Leida Tarand, Mälestused. Toimetanud Katre Ligi. Kujundanud Mari Ainso. Ilmamaa, 2010. 288 lk.
Väidetavalt ulatub autobiograafiate ja memuaaride kirjutamise algusaeg XV sajandisse. Antiigiperioodil edastati oma mõtteid ja seisukohti kaitsekirjade, kõnede või pihtimuste vormis. XXI sajandi alguses on Eestis ilmuvate mälestuste ja elulugude laviin lugejaid enda alla matmas. Miks inimesed ikkagi…
Väidetavalt ulatub autobiograafiate ja memuaaride kirjutamise algusaeg XV sajandisse. Antiigiperioodil edastati oma mõtteid ja seisukohti kaitsekirjade, kõnede või pihtimuste vormis. XXI sajandi alguses on Eestis ilmuvate mälestuste ja elulugude laviin lugejaid enda alla matmas. Miks inimesed ikkagi…
4 minutit
Turvalisus ja terror
1. Turvalisus kui riikliku poliitika põhiprintsiip ulatub tagasi moodsa riigi sünnini. Juba Hobbes mainib seda kui vastandit hirmule, mis sunnib inimolendeid ühinema ja koos ühiskonda moodustama. Kuid alles XVIII sajandil areneb turvalisuse paradigma täielikult välja. Ühel Collège de France’i avaldamata loengul 1978. aastal näitas Michel Foucault, kuidas füsiokraatide poliitilises ja…
2 minutit
Caput meum doleo – Mu pea! Mu pea! (2 Ku 4:19)
Tere tulemast Agambeni masinasse
Giorgio Agamben, Homo sacer. Tõlkinud Maarja Kangro. Kujundanud Jüri Kaarma. Eesti Keele Sihtasutus, 2010. 237 lk.
Oma 1977. aasta intervjuus „Tõde ja võim” nendib Michel Foucault traditsiooniliste võimu mõtestamise katsete kohta väga üheselt: neid kõiki iseloomustab juriidiline skematism. See tähendab, et poliitilist võimu käsitatakse olemuslikult keelava,…
Giorgio Agamben, Homo sacer. Tõlkinud Maarja Kangro. Kujundanud Jüri Kaarma. Eesti Keele Sihtasutus, 2010. 237 lk.
Oma 1977. aasta intervjuus „Tõde ja võim” nendib Michel Foucault traditsiooniliste võimu mõtestamise katsete kohta väga üheselt: neid kõiki iseloomustab juriidiline skematism. See tähendab, et poliitilist võimu käsitatakse olemuslikult keelava,…
15 minutit
Kultuuridemokraatiast tagasi- ja lähivaates
Eestlase identiteet tugineb suure määral vastandumisele. Mitte ainult vanema põlvkonna teadvuses, vaid ka n-ö ametlikes seisukohtades on väga levinud praeguse olukorra kirjeldamine võrdluses nõukogude ajaga. See kehtib ka kultuurilise identiteedi kohta: ajaloopööretega sünkroonis on selles regulaarselt esile kerkinud kollektiivset, „rahva tahet” väljendav uuestisünni, puhastumise ja vabanemise tung.
2 minutit
Suur-Karja tänava patsient
23. augustil 2002. aastal lausus toonane peaminister Siim Kallas ajaloolised sõnad: „Ühtlasi viib kultuuriministri tagasiastumisavaldus Eesti poliitilise kultuuri ametlikult XXI sajandisse”. See käis kultuuriminister Signe Kivi kohta, kes võttis enda kanda poliitilise lõppvastutuse kultuurkapitali tegevjuhi finantskuritegude eest. Kaheksa aasta jooksul on poliitilises kultuuris juhtunud mitmesugust, aga poliitilise lõppvastutuse võtmist ministrid…
3 minutit
Veneetsia arhitektuuribiennaalist, valgetest majadest ja Eesti koduarhitektuurist
Intervjuu XII Veneetsia arhitektuuribiennali Eesti näituse ühe autori arhitekt Kalle Vellevooga.
FOTO: Piia Ruber
Margit Mutso: Eesti eramajade näitus Veneetsia biennaalil sai 27. augustil veini ja pidukõnedega avatud. Mis mulje sulle endale väljapanekust jäi?
Kalle Vellevoog: Eks seda pea rohkem teised hindama. Eesmärk oli näidata võimalikult mitmekesist pilti meie eramuarhitektuurist ja…
FOTO: Piia Ruber
Margit Mutso: Eesti eramajade näitus Veneetsia biennaalil sai 27. augustil veini ja pidukõnedega avatud. Mis mulje sulle endale väljapanekust jäi?
Kalle Vellevoog: Eks seda pea rohkem teised hindama. Eesmärk oli näidata võimalikult mitmekesist pilti meie eramuarhitektuurist ja…
6 minutit
