-
Jaapani luuletaja Fujii Sadakazu äsja trükivalgust näinud kakskeelsest valikkogust „Titt maksab kätte / Akachan no fukushū” vestlevad autor ning tõlkija Lauri Kitsnik. Tōkyō Risshō ülikooli kirjandusprofessori ametis Fujii Sadakazu osaleb ettekandega ka 10. ja 11. septembril Tallinna ülikoolis toimuval teaduskonverentsil „Theorizing Japanese Literature: Memories, Evocations, Ghosts”.
Lauri Kitsnik: Mõtlen, et alustaks vestlust luulekogu küllaltki kummalisest pealkirjast „Titt maksab kätte”. „Tite” või „lapse” kujund esineb teie luuleteostes hämmastavalt tihti. Teie kolleeg, luuletaja…
-
Doris Dörrie on ilmselt üks enim Jaapani kinnismõttest vallatud filmilavastaja.
Doris Dörrie, „Kirsiõied” („Kirschblüten – Hanami”, Saksamaa 2008, 127 min).
1
On üks saksa vanapaar, kelle päevad mööduvad tuimas rütmis. Mees (Rudi) on terve elu töötanud prügitöötlusfirmas, naine (Trudi) on kodune. Ühel päeval saab naine teada, et tema mehel pole enam kaua elada jäänud ning arst soovitab neil – enne kui hilja – koos kuhugi reisida. Trudi on alati tahtnud käia Jaapanis, kus…
-
Jaapani luules haigutab kummaline lõhe klassikalistes vormides kirjutatu ning viimase sajandi jooksul loodud vabavärsi vahel. Too omapärane taksonoomia väljendub isegi terminites, mida luule kohta kasutatakse: viie ja seitsme silbi (täpsemalt küll moora) vaheldusel põhinevaid vorme (tanka ja haiku, kuigi ka neil tehakse selget vahet) nimetatakse jaapanipäraselt lauludeks (uta), kui vabavärsilise luule puhul kasutatakse hiinapärast sõna shi. Erinevad vormid ja neid viljelevad autorid naljalt ei kohtugi, ei elus ega kultuuriajakirjanduse veergudel.…
-
La Trobe’i ülikooli dotsendi RAJ PANDEY ja REIN RAUA vestlus
Rein Raud: Üks asi, mis mind „Genji loo” juures on alati mõtlema pannud, on selle sisu suhe vormiga. Läbi sajandite on ilmunud selle romaani lugematuid mugandusi ja uusversioone ning enamik tänapäeva jaapanlasi teab selle sisuliini filmide ja graafiliste romaanide kaudu, kuid ma ei arva, et süžee on see, mis teeb „Genjist” lugemisväärse. Isegi kui mõtleme sellele, et Heiani õukonnadaamidel, kellele…
-
Paistab, et pinge katoliikliku kasvatuse saanud Rilke religioosse luuleteksti ja hoopis teistsuguses maailmas elava (:)kivisildniku tõlke vahel on juba lähtepositsioonis kruvitud maksimumini.
Rainer Maria Rilke, (:)kivisildnik, (:)joosepi kahtlused. Ji, 2008. 47 lk.
-
„Õrn” lembelüürik Beier on ta enda sõnutsi veidi laps ja veidi narr. Just see päästabki tema tekstid üheülbalisusest ning ülevoolavast pateetilisusest.
Priidu Beier, Saatmata kirjad. Luuletusi aastatest 1976–2000. Verb, 2007. 152 lk.
-
Tselluloidikihtide väljakaevamised ja mahamatmised
Minevikuga arveid klaariv režissöör Kitano Takeshi istub oma „Elagu filmitegijas”.
-
Teemadelt on Timo Maran jäänud oma pärusmaale, läbi ja lõhki loodusluuletajaks.
Timo Maran, Metsa pööramine. Erakkond, 2007. 98 lk.
-
Tranströmer oleks nagu leiutanud igiliikuri, kus kõik on paigas, pole takistusi, kuluvaid osi, kuluvaid kujundeid.
Tomas Tranströmer, Suur on mõistatus. Mälestused seiravad mind. Tõlkinud Tõnis Arnover ja Lennart-Hans Jürgenson. Loomingu Raamatukogu 2007, nr 27. 68 lk.
-
Kuigi Magrelli tõlkijad Maarja Kangro ja Kalju Kruusa on ilmselgelt haiglase põhjalikkusega tuhninud, käinud luuletaja põleva pea kallal, on tulemuseks elus, pulseeriv tekst.
