Priit ja Olga Pärna film sai Grand Prix
I Castelli Animati festivali Grand Prix sai Olga ja Priit Pärna joonisfilm „Elu ilma Gabriella Ferrita“.
1 minut
Adamson-Ericu Kreeka-ainelised maalid Kreeka suursaatkonnas
Kreeka suursaadik Tallinnas hr Polydore Kokonas ja Eesti Kunstimuuseumi peadirektor pr Sirje Helme juhatasid eile keskpäeval Kreeka suursaatkonnas sõnavõttudega sisse eksklusiivse näituse, mis on seotud 75. aasta taguse nn ateljeemanifestatsiooniga, kui kunstnik Adamson-Eric esitles Tallinna Kunstihoones asunud ateljees oma Kreeka-ainelisi maale.
1 minut
Swedbanki kunstipreemia laureaat kuulutatakse välja juba kümne päeva pärast
10. detsembril avatakse Riias Riga Art Space galeriis Swedbanki kunstipreemia 2009 kandidaatide näitus. Kohapeal kuulutatakse välja võitja, kellele omistatakse 10 000 euro suurune rahaline auhind.
1 minut
46. Sirp
Reedene Sirp jälle normsuurusest paksem. Miks? Sest kultuurielu rikkus lihtsalt nõuab tüsedamat tagasisidet kui tavapaksuses lehte ära mahub.
Sirp tervitab rahvusülikooli tema 90. sünnipäeval:
* intervjuu klassikalise filoloogia professor Anne Lillega
* valik teaduskirjanduse ja populaarteaduslike raamatute arvustusi.
PÖFF – sisse vaatavad Donald Tomberg, Jüri Laulik, Aare Ermel.
Ike Volkov nõukodadest, Jaak Tomberg Laanese lepitamatutest dialoogidest.
Dramaatiline road-movie Henrik Visnapuust.
Risto Joost…
Sirp tervitab rahvusülikooli tema 90. sünnipäeval:
* intervjuu klassikalise filoloogia professor Anne Lillega
* valik teaduskirjanduse ja populaarteaduslike raamatute arvustusi.
PÖFF – sisse vaatavad Donald Tomberg, Jüri Laulik, Aare Ermel.
Ike Volkov nõukodadest, Jaak Tomberg Laanese lepitamatutest dialoogidest.
Dramaatiline road-movie Henrik Visnapuust.
Risto Joost…
1 minut
Tiiu Kirsipuu Vabaduse galeriis
Neljapäeval, 3.detsembril kell 17.00 avatakse Vabaduse galeriis (Vabaduse väljak 6) Tiiu Kirsipuu näitus “Rollimäng”. Näitus on avatud 3. XII 2009 – 5. I 2010.
1 minut
Konverents “Kuradi küsimus. A. H. Tammsaare Põrgupõhja uus Vanapagan 70”
Reedel, 4. detsembril toimub A. H. Tammsaare Muuseumi 5. sügiskonverents “Kuradi küsimus. A. H. Tammsaare Põrgupõhja uus Vanapagan 70”.
Konverents keskendub kirjaniku viimasele romaanile “Põrgupõhja uus Vanapagan”, mille ilmumisest möödub tänavu 70 aastat. Romaan on nii eesti kui välismaiste kirjandusteadlaste seas huvi äratanud nii oma erilise…
Konverents keskendub kirjaniku viimasele romaanile “Põrgupõhja uus Vanapagan”, mille ilmumisest möödub tänavu 70 aastat. Romaan on nii eesti kui välismaiste kirjandusteadlaste seas huvi äratanud nii oma erilise…
1 minut
“Muutus” Kondase Keskuses
Kondase Keskuses Viljandis avatakse 4. detsembril 2009, algusega kell 14.30 kahe Soome kunstniku ühisnäitus “Muutumine – Muutos”. Näitusel maalidega esinev Maarit Hedman ja fotodega ülesastuv Tilanto Ismo on nägemispuudega kunstnikud. Maarit Hedmani maalid võrsuvad tema meelemaastikutest, olles puutepunktiks sisemise ja välise tegelikkuse vahel. Töödes on muutus kohal tunnete, valguse, värvide ja vormi voogava dialoogina. Tilanto…
2 minutit
Ivi ja Jüri Arraku ühisnäitus Pärnus
Ivi ja Jüri Arrak jõulunäitusega „Naine ning mees“ Pärnus, Uue Kunsti Muuseumis 02.12.2009-15.01.2010, pidulik avamine kolmapäeval, 02. detsembril kell 15.00.
2 minutit
Robert Annus toob Sadamateatris lavale „Linna“
Vanemuise teater esietendab laupäeval, 5. detsembril Sadamateatris briti nüüdisaegse draama ühe tuntuma autori Martin Crimpi koomilist müsteeriumi „Linn“.
1 minut
Vana-aasta ööl lõpeb nüüdismuusika-alaste artiklite koostamise võistlus!
Kuni 31.detsembrini 2009 kell 23.59:59 Eesti aja järgi on kõigil huvilistel võimalik osaleda Vikipeediapõhise nüüdismuusika-alaste artiklite koostamise võistlusel. Võistluse võitjale on Eesti Arnold Schönbergi Ühing Eesti Terminoloogia Ühingu toel pannud välja tunnustusauhinna, mille maksab Eesti Kultuurkapital. Tunnustusauhinna määramine on osa Eesti Arnold Schönbergi Ühingu poolt…
2 minutit
Jõulunäitus TAM Galeriis
2. detsembril, kell 18.00 avatakse TAM Galeriis heategevuslik jõulunäitus „ Maailm on mõistatus“. Jõulud on teatavasti imede ja endasse vaatamise aeg. Ühe kunstitöö valmimine on omaette ime ning tema lõppkuju ning sõnum tihtipeale võimalus vaadata ja korrastada oma mõtteid elu ja selles leiduva ilu osas. Seda põnevam ning ootamatum on aga võimalus osa saada Tallinna…
1 minut
Valmis film Henrik Visnapuust
Karl Ristikivi Seltsi toodetuna ning koostöös Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti Rahva Muuseumiga sai operaator ja režissöör Vallo Kepp valmis kultuuriloolise dokumentaalfilmi isamaalauliku ja lembelüüriku Henrik Visnapuu viimasest 10 eluaastast „Henrik Visnapuu üheteistkümnes kiri“.
1 minut
Linnaorkester ja noortekoor unistavad jõuludest
Kolmapäeval, 2. detsembril kell 19 annavad Eliisabeti kirikus advendikontserdi Pärnu Linnaorkester ja Pärnu Noortekoor. Kaunimad jõulu-talvelaulud on koondatud kavasse „Ootusaeg“, dirigeerib hollandlane Lukas Groen, koormeistrid on Anne Uusna ja Annely Kuningas. Kaastegevad Anne Uusna laulustuudio solistid Kunstide Majast: Sirli Algo, Hannele Uutsalu, Getter-Heleen Aron, Liisa Vunk ja Taavi Holter. Kontsert on…
2 minutit
Kontserdiagentuur Corelli Music avas Corelli Metseenide Klubi
Kontserdiagentuur Corelli Music avas jõulude eel, 1. advendipühapäeval Corelli Metseenide Klubi. Corelli Music korraldab juba aastaid heategevusprojekte − üksteist suve toimunud mõisakoole ja -lastekodusid toetav sari „Eesti mõisad“ on saanud väga tuntuks ja kogunud igal aastal arvestatava summa lasteasutuste ja arhitektuuriväärtuste toetuseks. Nüüd soovib Corelli Music teisigi oma…
1 minut
MUUSEUMIAASTA. Parim muuseumitöötaja
Eesti umbes 250 muuseumi töötajaid ei ole keegi kokku lugenud. Selge, et sellises olukorras on ka võimatu otsida nende hulgast parimat. Mida me oma kolleegide juures hindame ja väärtustame? Konkursiga lootsime muuseumiaasta lõpus tõmmata tähelepanu nendele inimestele, tänu kellele on muuseum eriline paik. Kandidaatide esitamise üleskutses oli kirjas: „Kriteeriumidena peame silmas eetilisust, professionaalsust,…
2 minutit
MUUSEUMIAASTA. ICOMi Eesti Rahvuskomitee seitseteist aastat siin ja maailmas
Täna seitseteist aastat tagasi oli Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu (ICOM) Eesti Rahvuskomitee oma asutamiskoosoleku juba pidanud. 16. novembril 1992. aastal kogunes kultuuriministeeriumi saali üksteist inimest, kellest viis juba olid ICOMi liikmed, kokku kaheksast Eesti muuseumist. Valiti neljaliikmeline juhatus, kuhu hakkasid kuuluma Toomas Tamla (Eesti Ajaloomuuseum, juhatuse…
3 minutit
MUUSEUMIAASTA. Väljavõte märgukirjast „Liitmuuseumi ettepaneku taust, sisu ja põhjendused”,
29.09.2009
KULTUURIMINISTEERIUMIS JÕUTI JÄRGMISE TÕDEMUSENI:
– Kui tahame, et IGA maakond oleks kaetud valdkondliku kompetentsikeskuse teenuste ja koostöövõrgustikuga
– Kui tahame, et vaatamata eelarvekärbetele viidaks maakonnamuuseumides ellu mitmekesist sisuprogrammi ning arendustegevusi
– Kui tahame, et muuseumid oleks jätkuvalt külastajatele atraktiivsed, professionaalselt turundatud ja ühise eesmärgi…
KULTUURIMINISTEERIUMIS JÕUTI JÄRGMISE TÕDEMUSENI:
– Kui tahame, et IGA maakond oleks kaetud valdkondliku kompetentsikeskuse teenuste ja koostöövõrgustikuga
– Kui tahame, et vaatamata eelarvekärbetele viidaks maakonnamuuseumides ellu mitmekesist sisuprogrammi ning arendustegevusi
– Kui tahame, et muuseumid oleks jätkuvalt külastajatele atraktiivsed, professionaalselt turundatud ja ühise eesmärgi…
2 minutit
MUUSEUMIAASTA. Maakonnamuuseumide reform on toores
Liitmuuseumi loomise idee oli kultuuriministril juba enne seda, kui asjatundjad olid kaasatud ekspertkomisjoni. Komisjonile anti liiga lühike aeg oma seisukoha väljakujundamiseks: liikmed ei suutnud teha sisulist ekspertiisi (esialgu oli lõpptähtaeg isegi 2. XI). Komisjoni liikmetele anti juhised töötada liitmuuseumi kontseptsiooni, struktuuri ja põhimääruse kallal, mistõttu pole komisjon saanud analüüsida kavandatava…
1 minut
MUUSEUMIAASTA. Liitmuuseum?!
Üheksa korda mõõda, üks kord lõika.
Pea tehtud pilla-palla, kaua tehtud kaunikene.
Enne mõtle, siis ütle.
Ükski struktuur ei ole sedavõrd ideaalne, et saaks lõpmatuseni eksisteerida samal kujul. Aja jooksul tuleb kindlasti teha suuremaid ja väiksemaid korrektuure. Selles suhtes ei ole ka muuseumid mingi erand. Olen üsna veendunud, et minuga on päri nii kultuuriministeeriumi ametnikkond…
Pea tehtud pilla-palla, kaua tehtud kaunikene.
Enne mõtle, siis ütle.
Ükski struktuur ei ole sedavõrd ideaalne, et saaks lõpmatuseni eksisteerida samal kujul. Aja jooksul tuleb kindlasti teha suuremaid ja väiksemaid korrektuure. Selles suhtes ei ole ka muuseumid mingi erand. Olen üsna veendunud, et minuga on päri nii kultuuriministeeriumi ametnikkond…
3 minutit
MUUSEUMIAASTA. Sõjamuuseumil on piinlikult vähe ruumi
2009. aastal täitus 90 aastat Eesti Vabariigi ühe mälupeegli, Eesti sõjamuuseumi rajamisest. 2001. aastal kaitseministeeriumi valitsemisalasse kuuluva riigimuuseumina taasloodud muuseum tegutseb praegu kindral Johan Laidoneri pikaaegses residentsis ajaloolises Viimsi mõisas, mille juured ulatuvad tagasi XVI sajandisse. Ent muuseumi vajadused ekspositsioonipinna osas on märksa suuremad ning plaanidki ambitsioonikamad.
4 minutit
MUUSEUMIAASTA. 12 aastat Narva festivali
Näituse mõte on terve aja jooksnud kahte, mõttemängulist ja informatiivset rada pidi.
Tosin aastat on paras aeg, et teha kokkuvõtteid ja analüüsida Eesti muuseumimaastiku ühte olulisemat iga-aastast suursündmust. Õnneks on ajakirjas Muuseum avaldatud läbi nende aastate festivali ülevaateid ning korraliku vahekokkuvõtte on kirjutanud Merike Ivask Narva muuseumist (vt Ivask 2007). Mõtte algataja oli…
Tosin aastat on paras aeg, et teha kokkuvõtteid ja analüüsida Eesti muuseumimaastiku ühte olulisemat iga-aastast suursündmust. Õnneks on ajakirjas Muuseum avaldatud läbi nende aastate festivali ülevaateid ning korraliku vahekokkuvõtte on kirjutanud Merike Ivask Narva muuseumist (vt Ivask 2007). Mõtte algataja oli…
4 minutit
Pealelend: Jaak Lõhmus
Jaak Lõhmus, telekava teatab, et kolmapäeval, 2. detsembri õhtul kell 23.20 läheb ETVs eetrisse dokumentaalfilm „Hurda kutsikad. Eesti Üliõpilaste Selts”, mida korratakse laupäeval, 5. detsembril kell 17. Aga midagi pole teada selle tunniajase filmi esilinastusest. Kas see film kinolinale üldse tulebki?
Filmi teleesitus on seotud väikese tähtpäevaga, nimelt tähistab 1. detsembril oma 90. sünnipäeva eestikeelne Tartu ülikool.…
Filmi teleesitus on seotud väikese tähtpäevaga, nimelt tähistab 1. detsembril oma 90. sünnipäeva eestikeelne Tartu ülikool.…
2 minutit
Pilk dokumentalistikale ülikoolist
Eesti dokumentaalfilmi konverentsil 5. novembril Tallinna Kinomajas peetud ettekanne.
Annan dokumentalistikat Tallinna ülikooli Balti filmi- ja meediakooli ingliskeelses meediaõppes ja seepärast on mul õnn õpetada mitmetelt maadelt ja eri rahvusest üliõpilasi, siiani lisaks Eestile ka Lätist, Leedust, Soomest, Ukrainast, Iirimaalt, Itaaliast, Rootsist, Fääri saartelt, Erasmuse programmi raames ka Portugali, Austria ja Türgi üliõpilasi.…
Annan dokumentalistikat Tallinna ülikooli Balti filmi- ja meediakooli ingliskeelses meediaõppes ja seepärast on mul õnn õpetada mitmetelt maadelt ja eri rahvusest üliõpilasi, siiani lisaks Eestile ka Lätist, Leedust, Soomest, Ukrainast, Iirimaalt, Itaaliast, Rootsist, Fääri saartelt, Erasmuse programmi raames ka Portugali, Austria ja Türgi üliõpilasi.…
5 minutit
Elamuslik jalutuskäik barokist klassikani
Lembit Orgse (klavikord, klavessiin, haamerklaver) 21. XI Mederi saalis.
Lembit Orgse on muusik, kes imetlusväärse energia ja põhjalikkusega suudab pühenduda nii pedagoogitööle, õpingutele muusikaakadeemia doktorantuuris kui ka aktiivsele kontserttegevusele. Kõnealusel kontserdil kõlas kolm ajaloolist klahvpilli: Orgse isiklik, eesti pillimeistri Peeter Talve ehitatud klavikord ning kaks Eesti Kontserdile kuuluvat instrumenti – Joop Klinkameri…
Lembit Orgse on muusik, kes imetlusväärse energia ja põhjalikkusega suudab pühenduda nii pedagoogitööle, õpingutele muusikaakadeemia doktorantuuris kui ka aktiivsele kontserttegevusele. Kõnealusel kontserdil kõlas kolm ajaloolist klahvpilli: Orgse isiklik, eesti pillimeistri Peeter Talve ehitatud klavikord ning kaks Eesti Kontserdile kuuluvat instrumenti – Joop Klinkameri…
2 minutit
Õhtu Mozarti ja Beethoveni seltsis
Sümfooniakontsert: ERSO , dirigent Juha Kangas, solist Kalle Randalu. Kavas Mozarti „Kuus saksa tantsu” KV 571 ja Klaverikontsert Es-duur KV 482 ning Beethoveni Sümfoonia nr 8 F-duur.
Kontserdi otseülekande tegi Euroraadio sarjas „À la carte”, Juha Kangas annetas kontserdi honorari Peeter Lilje fondile. 20. XI Estonia kontserdisaalis. Esmakordselt sel hooajal tuli Eesti Riiklik Sümfooniaorkester…
Kontserdi otseülekande tegi Euroraadio sarjas „À la carte”, Juha Kangas annetas kontserdi honorari Peeter Lilje fondile. 20. XI Estonia kontserdisaalis. Esmakordselt sel hooajal tuli Eesti Riiklik Sümfooniaorkester…
2 minutit
Küpse kunstniku kava ja noor viiuldaja
„Violino bis!”: Alexander Sitkovetsky (viiul, Suurbritannia) ja Wu Qian (klaver, Hiina) 17. XI Estonia kontserdisaalis.
Alexander Sitkovetsky viiuliõhtu algas üllatusega: saalist astus lavale vanem härrasmees, kes omakorda palus lavale meie keelpillikvarteti Prezioso noored muusikud, et anda neile üle kutse Holland Music Sessions’ile. Saal plaksutas innukalt. Tegemist oli Holland Music Sessions’i (HMS) peakorraldaja Perry…
Alexander Sitkovetsky viiuliõhtu algas üllatusega: saalist astus lavale vanem härrasmees, kes omakorda palus lavale meie keelpillikvarteti Prezioso noored muusikud, et anda neile üle kutse Holland Music Sessions’ile. Saal plaksutas innukalt. Tegemist oli Holland Music Sessions’i (HMS) peakorraldaja Perry…
2 minutit
Las ma armastan sind täna
„Segakoor Noorus 50” 21. XI Estonia kontserdisaalis.
Segakoor Noorus on Eesti koorimaastikul otsekui alati olnud. Nii alati, et 50. aastapäev ei tundu sugugi palju. Ehkki lauses „Noorus sai 50” peitub kummaline paradoks. Noorusel on auväärse tegevusaja kohta olnud vaid kolm peadirigenti: August Lüüs (1959–76), Ene Üleoja (1976–91) ja Raul Talmar (aastast 1991). Eks anna seegi…
Segakoor Noorus on Eesti koorimaastikul otsekui alati olnud. Nii alati, et 50. aastapäev ei tundu sugugi palju. Ehkki lauses „Noorus sai 50” peitub kummaline paradoks. Noorusel on auväärse tegevusaja kohta olnud vaid kolm peadirigenti: August Lüüs (1959–76), Ene Üleoja (1976–91) ja Raul Talmar (aastast 1991). Eks anna seegi…
2 minutit
Tantsija – see kõlab uhkelt!
Vaimu ja keha kooslus mõjub kui ülemlaul tantsukunstile ja tantsimisele.
Rahvusvaheline balletiprojekt „Tantsukuningad”. Nikolai Tsiskaridze (Venemaa), David Hallberg (USA ), Marcelo Gomes (Brasiilia), Jose Manuel Carreño (Kuuba) ja Deniss Matvijenko (Ukraina). Etendus Nokia kontserdimajas 19. XI, Ardani Artists (USA ) ja Company AV C (Venemaa).
Murranguaja murdlainetes on kindlasti kõige rohkem kannatada saanud tantsukunst kui…
Rahvusvaheline balletiprojekt „Tantsukuningad”. Nikolai Tsiskaridze (Venemaa), David Hallberg (USA ), Marcelo Gomes (Brasiilia), Jose Manuel Carreño (Kuuba) ja Deniss Matvijenko (Ukraina). Etendus Nokia kontserdimajas 19. XI, Ardani Artists (USA ) ja Company AV C (Venemaa).
Murranguaja murdlainetes on kindlasti kõige rohkem kannatada saanud tantsukunst kui…
3 minutit
Ja kirjutada vaid, kui laul on tükk sind end …
Üllar Saaremäe – oma teemat kandev, hoidev ja süvendav näitleja
Rakvere teatris oli 14. novembril pidulik sündmus: Edmond Rostand’i heroilise värsskomöödia „Cyrano de Bergerac” viimane etendus (lavastaja Kalju Komissarov, esietendus 14. septembril 2007. aastal). Teatriõhtu muutis ainukordseks seegi, et etenduse lõppedes austati ja tänati Viive Aamiseppa, kes olnud Rakvere teatris 48 aastat…
Rakvere teatris oli 14. novembril pidulik sündmus: Edmond Rostand’i heroilise värsskomöödia „Cyrano de Bergerac” viimane etendus (lavastaja Kalju Komissarov, esietendus 14. septembril 2007. aastal). Teatriõhtu muutis ainukordseks seegi, et etenduse lõppedes austati ja tänati Viive Aamiseppa, kes olnud Rakvere teatris 48 aastat…
4 minutit
Kinnikülmunud elu ülessulanud hokiväljakul
Ülessulanud hokiväljak, tuhanded tühjad plastistmed ja roosteauguline lagi mõjuvad hulga suursugusemana kui Nokia kontserdimaja.
„Tulevik on möödas”, Ivan Võrõpajevi näidendite „Uned” ja „Tulevik on möödas” ainetel. Teostajad Tamur Tohver, Reet Aus ja Päär Pärenson. Mängivad Epp Eespäev, Piret Simson, Elina Pähklimägi, Meelis Rämmeld, Päär Pärenson. Polygon-teatri lavastus. Esietendus linnahalli jäähallis 28. IX. …
„Tulevik on möödas”, Ivan Võrõpajevi näidendite „Uned” ja „Tulevik on möödas” ainetel. Teostajad Tamur Tohver, Reet Aus ja Päär Pärenson. Mängivad Epp Eespäev, Piret Simson, Elina Pähklimägi, Meelis Rämmeld, Päär Pärenson. Polygon-teatri lavastus. Esietendus linnahalli jäähallis 28. IX. …
3 minutit
Ühes valguses ja teises
Mihkel Kaevatsi luuletused meenutavad rahulike kaadrivahetustega ja laugelt edasi libiseva kaameratööga „ringvaateid”.
Enamasti on vastilmunud luulekogu tekstidest väike osa lugejale varasematest ajakirjades avaldamistest juba tuttavad. Seni kaks kogu avaldanud Mihkel Kaevats on oma kolmanda koguga „Eile hommikul ja täna” talitanud teisiti. Ta on luulekogusse võtnud ainult osa ajakirjades avaldatust. Nimelt on ta varakult ja väikeste vahedega 2003.…
Enamasti on vastilmunud luulekogu tekstidest väike osa lugejale varasematest ajakirjades avaldamistest juba tuttavad. Seni kaks kogu avaldanud Mihkel Kaevats on oma kolmanda koguga „Eile hommikul ja täna” talitanud teisiti. Ta on luulekogusse võtnud ainult osa ajakirjades avaldatust. Nimelt on ta varakult ja väikeste vahedega 2003.…
5 minutit
Eestile saksa geeniust ilmutamas: Mati Sirkli avaralt hariv tõlkekommentaarium
Sõjaeelses Eesti Vabariigis avaldas Johannes Semper prantsuse kirjandust ja kultuuri käsitlevate esseede ja artiklite kogumiku „Prantsuse vaim” (1934). Ain Kaalepi julgustusel söandasin taastatud Eesti Vabariigi algusaastail omagi esseed (peamiselt) hispaania kirjanduse kohta koondada samasuguse pealkirja alla – „Hispaania vaim” (1995). Kas oleks mõeldav kujutleda Mati…
6 minutit
Tee bändi nagu kunstiteost, tee kunsti nagu jam session’it
Et „NU Performance” toimub kolmandat korda, osutab sellele, et festival on parajalt valulises esimeste kikude küpsemiseas. Nii et ei tea, kas öelda „juba” või „alles”. Siiski tasub alustuseks meenutada lähtepositsiooni, millega korraldajatandem Anders Härm ja Priit Raud 2005. aastal esimese festivali puhuks välja tulid, sest kuigi seekordne festival…
4 minutit
„Ars Electronica 2009”
Euroopa kultuuripealinn elektroonilise kunsti ja natsionaalsotsialistliku minevikutaaga vahel
Selle aasta „Ars Electronica” oli kolmekümnes, teemaks „Human Nature” ehk „Inimese loomus”. Sissejuhatuses nenditakse sisenemist uude ajastusse – antropotseeni (anthropocene). Ajastut iseloomustab inimkonna suur ja tagasipöördumatu mõju meie planeedile: elanikkonna kasv, kliimamuutused, keskkonna saastamine ja suundumine kosmosesse. Nagu 30 aastat tagasi, kuulutas „Ars Electronica” endiselt oma huviks kunsti,…
Selle aasta „Ars Electronica” oli kolmekümnes, teemaks „Human Nature” ehk „Inimese loomus”. Sissejuhatuses nenditakse sisenemist uude ajastusse – antropotseeni (anthropocene). Ajastut iseloomustab inimkonna suur ja tagasipöördumatu mõju meie planeedile: elanikkonna kasv, kliimamuutused, keskkonna saastamine ja suundumine kosmosesse. Nagu 30 aastat tagasi, kuulutas „Ars Electronica” endiselt oma huviks kunsti,…
6 minutit
Mida varjab Kastellaanimaja galerii?
Näitus „NAERDES LÄBI VIHMA JA PÄIKESE ” Kastellaanimaja galeriis kuni 29. XI.
Väljapaneku teeb tähelepanuväärseks asjaolu, et nii suurt vihmavarjudele pühendatud näitust ei ole Eestis varem ette võetud: eksponeeritakse vihmavarjusid 1920. aastatest kuni tänapäevani. Näituse on kujundanud Liina Unt aja Aime Unt. Kuigi vihmavarjude linnaks peetakse küll Londonit, võib aimata, et näituse korraldamise…
Väljapaneku teeb tähelepanuväärseks asjaolu, et nii suurt vihmavarjudele pühendatud näitust ei ole Eestis varem ette võetud: eksponeeritakse vihmavarjusid 1920. aastatest kuni tänapäevani. Näituse on kujundanud Liina Unt aja Aime Unt. Kuigi vihmavarjude linnaks peetakse küll Londonit, võib aimata, et näituse korraldamise…
2 minutit
Kurismaa invasioon Tartus
KAAREL KURISMAA näitused „Teise süütuse tuba” Tartu Kunstimuuseumis kuni 11. I 2010, „Topeltekspositsioon” Tartu Kunstimajas 15. X – 8. XI.
Kaarel Kurismaa on Eesti kunsti kõige järjepidevam kineetilise kunsti meister, kelle tööd kuuluvad sisuliselt in corpore eesti kunsti klassikasse. Oma 70. sünnipäeva tähistamiseks õnnestus vanameistril korraga hõivata nii Tartu Kunstimaja suur galerii, väike monumentaalgalerii kui…
Kaarel Kurismaa on Eesti kunsti kõige järjepidevam kineetilise kunsti meister, kelle tööd kuuluvad sisuliselt in corpore eesti kunsti klassikasse. Oma 70. sünnipäeva tähistamiseks õnnestus vanameistril korraga hõivata nii Tartu Kunstimaja suur galerii, väike monumentaalgalerii kui…
4 minutit
MUUSEUMIAASTA. Muuseumiaasta lõppenud
Teema aastad on mõistlik kultuuripoliitiline lahendus, eriti kitsastel aegadel. Kui suunata mingil ajaperioodil ühele kokkulepitud kultuurivaldkonnale rohkem vahendeid, saavutab see paremini avalikkuse tähelepanu. Nii on meil varem õnnestunud raamatu-, kunsti-, teatri-, disaini- ja arhitektuuriaasta. Muuseumiaasta eesmärk oli pöörata tähelepanu kultuuripärandile, vaimsetele ja esemelistele väärtustele mäluasutuste vaatenurgast, väärtustada enam kui 200 aasta jooksul tehtut,…
2 minutit
MUUSEUMIAASTA. Muuseum veebis – veeb muuseumis
Oskus veebimaailmas suhelda ja leida infot ja teha tehinguid, on ülioluline, et tulla toime argieluga. Mida tähendab see aga muuseumidele, kelle põhitegevus on siiani enamasti olnud seotud reaalse maailmaga? Kuivõrd peaks muuseum lööma kaasa veebimaailma võimalustes ja mis eesmärkidel?
4 minutit
MUUSEUMIAASTA: Miks me väärime Eesti Rahvuslikku Loodusmuuseumi?
Eesti muuseumide elu on viimasel ajal olnud nii valitsusasutuste kui ka meedia suure tähelepanu all. Vähemalt avalikust huvist on millegipärast välja jäetud loodusmuuseumid. Püüan selle tühiku täitmist alustada, et tekiks avalik diskussioon teemal, milline on lääne kultuuriruumis rahvuslik loodusmuuseum ja kas Eestil peaks midagi sellist olema. Lääne…
3 minutit
MUUSEUMIAASTA: Loodusmuuseumid – kellele ja milleks?
Muuseumiaasta saab läbi: terve aasta tegemisi, mis tõstsid muuseumid igapäevarutiinist fookusesse. Kas alati nende paremast küljest, on küsitav, sest ikka kukub välja nii, et ühel naeru-, teisel nutuvõru suu ümber. Vaevalt oleksid maakonnamuuseumid veel aasta tagasi osanud arvata, millise ühendkavaga neid üllatatakse. Kas muudatuste põhjus on ikka vaim, mitte võim?…
4 minutit
MUUSEUMIAASTA: Kunstist teaduses ja muuseumis
Maailma võib seletada mitmel viisil. Üks võimalikke teid on teadus – sellega paralleelne, mitte sugugi vähem oluline, on kunst. Teadust ja kunsti on vastandatud, on leitud, et teaduslik maailmapilt on ratsionaalne, kunstis domineerib aga emotsionaalne maailmataju. Vastandada on lihtne, sest siis polariseerub maailm kaheks pooleks. Teaduse ja kunsti seosed, kahe maailma…
5 minutit
MUUSEUMIAASTA. Mäletada, mitte mäletseda
Mõni uitmõte muuseumiaasta lõpul
Selle aasta jooksul olen sattunud korduvalt otsima vastust küsimusele, milleks mulle muuseumid? Eestis on ligi 250 muuseumi 45 000 ruutkilomeetri suurusel alal, üks iga viie ja poole tuhande inimese kohta!? See on meeletu hulk. Ja neid tuleb järjest juurde. Pakun ühe seletusena, et ilma nendeta kaotaksin mälu. Tundlikumad…
Selle aasta jooksul olen sattunud korduvalt otsima vastust küsimusele, milleks mulle muuseumid? Eestis on ligi 250 muuseumi 45 000 ruutkilomeetri suurusel alal, üks iga viie ja poole tuhande inimese kohta!? See on meeletu hulk. Ja neid tuleb järjest juurde. Pakun ühe seletusena, et ilma nendeta kaotaksin mälu. Tundlikumad…
2 minutit
Eesti dokumentalistika järjepidevus
Dokumentaalfilm on isikupärane oma aja, inimeste, sündmuste ja probleemide jäädvustamine ning tõlgendamine
1968. aasta on Andres Söödi filmi „511 paremat fotot Marsist” aeg, 2010. aastal lõpetab Sööt filmi „71 paremat minutit Hando Runneli elust”. Tähendab see kokkuvõtet? Märgib ühe ajastu lõppu meie pildimälus, kroonikafilmis? Kroonika püsiväärtused selguvad ajas. Mida kaugemale jäävad sündmused, seda suurema…
1968. aasta on Andres Söödi filmi „511 paremat fotot Marsist” aeg, 2010. aastal lõpetab Sööt filmi „71 paremat minutit Hando Runneli elust”. Tähendab see kokkuvõtet? Märgib ühe ajastu lõppu meie pildimälus, kroonikafilmis? Kroonika püsiväärtused selguvad ajas. Mida kaugemale jäävad sündmused, seda suurema…
13 minutit
Kuidas tekitada pidevust
Ikka ja jälle tuleb küsida, mis asja see eesti dokfilm õigupoolest ajab, mis rolli ta täidab Eesti kultuurimaastikul ja meie ühiskonnas.
Eestis tehakse dokumentaalfilme üsna palju. Praegu on 40 režissööri ja produtsenti hõivatud pooleli töödega, esilinastusi on sügiseti iga kuu mitu tükki, osa filme näidatakse maailma festivalidel ja üsna regulaarselt tuleb auhindugi. Paranemas on ka olukord, et…
Eestis tehakse dokumentaalfilme üsna palju. Praegu on 40 režissööri ja produtsenti hõivatud pooleli töödega, esilinastusi on sügiseti iga kuu mitu tükki, osa filme näidatakse maailma festivalidel ja üsna regulaarselt tuleb auhindugi. Paranemas on ka olukord, et…
5 minutit
Pealelend: Pille Lill
1. detsembril möödub 50 aastat ühe meie tipptenori Vello Jürna sünnist. Varalahkunud laulja mälestuseks korraldab Pille Lille Muusikute Toetusfond sellele tähtpäevale pühendatud vokalistide konkursi, mis toimub tänasest 1. detsembrini Jürna sünnipaigas VäikeMaarjas (II voor) ja Tallinnas. Žüriisse kuuluvad Margareta Haverinen-B rant (Soome), O ٳegs Orlovs (Läti), Ivari Ilja ja Pille Lill. Võitjad kuulutatakse välja ooperigalal, mis…
2 minutit
Eesti Filharmoonia Kammerkoor – eesti nüüdismuusika laboratoorium
Eesti Filharmoonia Kammerkoori kontsert Niguliste kirikus tõi meelde koori muusikalise teekonna erinevate dirigentide käe all: Tõnu Kaljuste stiili, mille põhijoonteks oli ja on selge, „neutraalne” kõla ja puänteeritud, kõnekaid detaile tulvil muusikaline retoorika, ja eelmise peadirigendi Paul Hillieri, kes lisas koori musitseerimisse romantilisi vibratsioone ja pehmet paindlikkust.…
2 minutit
Tragikomöödia sünd
Nietzsche tekstid on selleks kaunis komplitseeritud, et neid võiks masinlikult, ilma Nietzsche filosoofiat tundmata, ühest keelest teise üle kanda.
Friedrich Nietzsche, Tragöödia sünd. Tõlkinud Anne Lill. Tänapäev, 2009. 304 lk.
Võiks ju olla rõõmustav tõdeda, et Eesti n.ö nietzscheaana, mis senini koosnes kolmest raamatust („Ecce homo”, „Antikristus” ning „Zarathustra”), on „Tragöödia sünni” tõlke ilmumisega ühe teose võrra…
Friedrich Nietzsche, Tragöödia sünd. Tõlkinud Anne Lill. Tänapäev, 2009. 304 lk.
Võiks ju olla rõõmustav tõdeda, et Eesti n.ö nietzscheaana, mis senini koosnes kolmest raamatust („Ecce homo”, „Antikristus” ning „Zarathustra”), on „Tragöödia sünni” tõlke ilmumisega ühe teose võrra…
5 minutit
Suure Teooria tulek ehk Tagasi kaheksakümnendatesse
Niklas Luhmann, Sotsiaalsed süsteemid. Tõlkinud Piret Metspalu, Ilmamaa, 2009. 896 lk.
Igal ajal on oma kangelased. Nõnda on see ka akadeemilises maailmas, kus mõned autorid kipuvad ühel või teisel ajal esile tükkima ja kujunema vastupandamatult tsiteeritavaks. Niklas Luhmanniga juhtus see 1980. aastate lõpus, kui tema ühiskondlike süsteemide teooria vastu hakati…
Igal ajal on oma kangelased. Nõnda on see ka akadeemilises maailmas, kus mõned autorid kipuvad ühel või teisel ajal esile tükkima ja kujunema vastupandamatult tsiteeritavaks. Niklas Luhmanniga juhtus see 1980. aastate lõpus, kui tema ühiskondlike süsteemide teooria vastu hakati…
5 minutit
Kuidas raisata kõigi aega
Aasta viimastel kuudel võtab maad üldine kokkuvõtete tegemine, aruandmine ja otste kokkutõmbamine. Üha sagedamini kuuluvad sellesse ritta ka auditid ja eneseanalüüs, mille kasulikkus on enam kui küsitav. Nõudmised oma tööd etteantud lahtritesse toppida on tihti omavahel verivaenus või tekitavad üksteist täpsustades või järgmisega eelmise parandamist nõudes uskumatu kuhja igasuguse mõtteta lisatööd.
2 minutit
Gallup. “Avatud Eesti raamatu” 100 köidet
1. Millised sarja raamatud võtaksite kaasa üksikule saarele ?
2. Millised raamatud võiksid sarjas veel ilmuda ? Triinu Pakk:
2. Millised raamatud võiksid sarjas veel ilmuda ? Triinu Pakk:
8 minutit
