2009-41 (3274)
Sirp nr 42
Sirbiga kaasas Roheline Värav.
Värskes Sirbis:
* Eesti Kunstimuuseumil täitub 90 aastat. Muuseumi mõttekusest, olevikust ja tulevikust räägib Sirbile muuseumi juht Sirje Helme. Lisamõtteid näitusekorraldusest, muuseumipedagoogikast ja konserveerimisest Anu Liivakult, Anu Purrelt ja Hilkka Hiiopilt.
* Kulka uued nõukogud (Kaarel Tarand) ja kampaaniakollektiivsus (Evi Arujärv).
* Kuldse maski kandjad Moskvast käisid taas Tallinnas. Venemaa…
Värskes Sirbis:
* Eesti Kunstimuuseumil täitub 90 aastat. Muuseumi mõttekusest, olevikust ja tulevikust räägib Sirbile muuseumi juht Sirje Helme. Lisamõtteid näitusekorraldusest, muuseumipedagoogikast ja konserveerimisest Anu Liivakult, Anu Purrelt ja Hilkka Hiiopilt.
* Kulka uued nõukogud (Kaarel Tarand) ja kampaaniakollektiivsus (Evi Arujärv).
* Kuldse maski kandjad Moskvast käisid taas Tallinnas. Venemaa…
1 minut
Tartu Kunstimaja pool sajandit
Reedel, 13. detsembril kell 18.00 avab Tartu Kunstimaja oma 50. juubelit tähistava ülemajanäituse “Pool sajandit” (14. XI – 13. XII 2009).
2 minutit
Ilmar Kruusamäe ja Albert Gulk ERMi Postimuuseumi joonistusstuudios
12. novembril kell 14.00 jagavad Kursi koolkonna kunstnikud Ilmar Kruusamäe ja Albert Gulk teadmisi Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseumis (Rüütli 15, Tartu). Joonistusvahendid palume ise kaasa võtta!
1 minut
Eesti-teemaline suursündmus Helsingis: Mardilaat. Teemaks Lääne- ja Ida-Virumaa
Mardilaat toimub laupäeval ja pühapäeval 21.-22. novembril. Soome suurima Eesti-teemalise ürituse teemaks on seekord Lääne- ja Ida-Virumaa maakonnad. Ürituse tunnuslause kõlab soome keeles “Viro alkaa Virumaasta” (“Eesti algab Virumaast”), sest Eesti on teatavasti soome keeles “Viro”. Virumaa on niisiis andnud soome keeles nime kogu maale.
2 minutit
Lauri Kulpsoo fotonäitus „Elame veel!“
Tampere Majas korraldatav näitus „Elame veel!“ (12.– 25. XI 2009) on Lauri Kulpsoo esimene isikunäitus. Varem on tema fotosid lisaks ajalehtedele-ajakirjadele saanud näha Tartus kohvikus „Crepp“ (2004) ning ühisnäitustel Tartu Lastekunstikooli galeriis ( 2004) ning Athena keskuses (2007).
1 minut
Betti Alveri kirjandusauhinna nominendid selgunud
Betti Alveri kirjandusauhinna tänavune žürii koosseisus Piret Viires (esimees), Toomas Raudam, Triin Ploom, Urmo Mets ja Igor Kotjuh valis oma 10. novembri koosolekul 35 kandidaadi hulgast välja 9 debüütteost, mis ilmunud ajavahemikus hingedepäevast 2008 hingedepäevani 2009.Nende seast selgub ka Betti Alveri kirjandusauhinna laureaat.
1 minut
Richard Söödi kadunud teosed jõudsid Eestisse
New Yorgis elanud ja töötanud Välis-Eesti kunstniku Richard Söödi teosed, mille koguväärtuseks on hinnatud kaks miljonit krooni, jõudsid lõpuks kunstniku sünnimaale.
1 minut
Sari “Klass: elu pärast” võitis rahvusvahelisel festivalil Cinema Tous Ecrans peaauhinna
Genfis 2.-8. novembril toimuval rahvusvahelisel festivalil Cinema Tous Ecrans, mida peetakse 15-ndat korda, võitis telesarjade võistlusprogrammis peaauhinna ETV sari “Klass: elu pärast”.
2 minutit
Konrad Mäe preemia Andres Toltsile
Eesti maalikunsti kõrgeim auhind, Konrad Mäe medal ja preemia, määrati Andres Toltsile.
1 minut
Urve Sunny-Dzidzaria Vabaduse galeriis
12. novembril. kell 17.00 avatakse Vabaduse galeriis (Vabaduse väljak 6). Urve Sunny Dzidzaria maalinäitus “TEELised”. Näitus jääb avatuks 2. detsembrini.
1 minut
“Mati Milius 64” täna, teisipäeval kell 17.00 Ark Royal Galeriis
Mati sünnipäeva auks eksponeerivad oma uusimat loomingut Krista Sokolova ja Reiu Tüür. Näitus jääb avatuks 29. novembrini.
3 minutit
Kultuurkapitali sihtkapitalides vahetus koosseis
Eesti Kultuurkapitali nõukogu esimees ja kultuuriminister Laine Jänes kinnitasid 6. novembril sihtkapitalide nõukogude uued koosseisud, kes töötavad Kultuurkapitalis järgmised kaks aastat.
1 minut
Kaevats ja Katz esitlevad raamatut
Kolmapäeval, 11. XI.2009 kell 18.00 esitlevad luuletaja Mihkel Kaevats ja fotokunstnik Madis Katz Tampere Maja keldriklubis oma äsja ilmunud luule- ja pildikogu „Eile hommikul ja täna“. Loetakse luuletusi, näidatakse pilte ja raamatut, puhutakse juttu.
1 minut
Soome sõda koomiksis
Teisipäeval, 10. novembril 2009 kell 17.00 avatakse Akadeemilises Raamatukogus (Rävala pst 10) näitus “Lipnik Stooli kõrgepinge” Aastatel 1808-1809 toimunud Soome sõda mõjutas Soome ajalugu dramaatiliselt, tehes lõpu Soome ja Rootsi sajanditepikkusele kooselule ning pannes aluse Soome suurvürstiriigile. Tähtaasta äramärkimiseks on Soome Instituut Soome suursaatkonna abiga kokku pannud sõja sündmusi käsitleva koomiksinäituse.
1 minut
NU Performance Festival III: Recycle Pop: 11.-14. XI 2009 Kanuti Gildi SAALis
NU Performance Festival III on sel aastal adapteerinud väikese rockifestivali formaadi toimudes neljal päeval ühel pikaks venitatud nädalavahetusel 11. -14. novembrini. Sel aastal on fookusesse võetud popi afektiivne ihamaailm ja selle ümbertõlgendused, hommage`id, samastumised ning kriitika interdistsiplinaarses performance`ikultuuris; kopuleerumised bändistruktuuride ja staarimaailmaga, idiosünkraatilised identifikatsioonikogemused, personaalse ja igaühe enda pärisoma “Club…
1 minut
SA Tallinn 2011 saadab noordisainerid Eurobesti reklaamifestivalile
SA Tallinn 2011 korraldatud konkursi reklaamitudengitele ja noortele reklaamiloojatele võitis Ingmar Nikluse ja Ilmar Kurvitsa töö „Kultuuriteraapiad“. Võitjad esindavad Eestit kuu lõpus Amsterdamis peetaval Euroopa reklaamifestivalil Eurobest.
1 minut
Kogupere Biidermeier
Laupäeval, 14. novembril toimub Kadrioru lossis kogu perele mõeldud Biidermeieri päev, mis kuulub Eesti Kunstimuuseumi juubelikuu ürituste sarja. Nii lastele kui ka täiskasvanutele suunatud ekskursioonid ja loengud toimuvad näitusel „Balti biidermeier”, mis tutvustab baltisaksa kunsti ja aadlikultuuri hiilgeaega Eesti- ja Liivimaal 19. sajandi esimesel poolel.
1 minut
70 aastat A. H. Tammsaare “Põrgupõhja uue Vanapagana” ilmumisest
Kolmapäeval, 11. novembril kell 16.00 avatakse A. H. Tammsaare Muuseumis Kadriorus näitus “Põrgu põhi ja taeva võtmed. 70 aastat A. H. Tammsaare “Põrgupõhja uue Vanapagana” ilmumisest”.
1 minut
Eesti Draamateatris esietendus “Vihmatants” Merle Karusoo lavastuses
7. novembril esietendus Eesti Draamateatri väikses saalis Meir Z. Ribalowi näidend “Vihmatants” Merle Karusoo lavastuses. Kaks suurt looduse anomaaliat on inimeste elu kulgu pööranud ja mõjutanud juba piiblieelsetest aegadest, need on ühtviisi hävitavad põud ja uputus, mil vesi oma elustava toime vastupidiseks pöörab. Mõlemast on välja loetud maailma lõpu märke…
1 minut
Marius Peterson pälvis Poola Vabariigi kõrge autasu
8. mai 2009. a. otsustas Poola Vabariigi President Lech Kaczyński autasustada Theatrumi näitlejat ja tegevjuhti Marius Petersoni Poola Vabariigi Teenete Ordeni Rüütliristiga. Kõrge autasu kätteandmine toimus 5. novembril, Tallinna Raekojas.
1 minut
Pärimusmuusika detektiivid, arstid ja teemeäratajad
Tänu August Pulsti 120. sünniaastapäeva sündmustele ja aasta juveeliks mõeldud külapillimeeste ja pärimusmuusikute galakontserdile oli võimalik tutvuda ühe geniaalse vanavara talletaja mitmekülgse, mahuka ja ennekõige leidliku elutööga. August Pulsti 1922. aastal Estonias korraldatud külapillimeeste kontsertide olulise sõnumi linnastuvale ja moderniseeruvale publikule saab sõnastada järgmiselt: „Rahvamuusika on ka muusika, seda saab…
4 minutit
Rahvamuusika galakontserdist ja hetkeseisust
August Pulsti 120. sünniaastat lõpetav kontsert Estonia kontserdisaalis oli austusavaldus mitme muuseumi loojana ning suure rahvamuusika, etnograafiliste esemete ja Eesti vabariigi aegse kunstmuusika kogujana tuntud August Pulsti aastatel 1922–1936 korraldatud tolleaegse muusikamuuseumi ringreisidele, millega kogutigi raha praeguste kunsti-, vabaõhuning teatri- ja muusikamuuseumi asustamise tarbeks. Pulsti korraldatud kontserdireisidel olid esinejateks vaid…
4 minutit
Meditatsioon, ülistus ja lohutus
Tallinna Filharmoonia sarja „Viva oratorio!” hingedepäeva kontsert, kavas A. Pärt ja E. Zeisl. 1. XI Tallinna Jaani kirikus.
Kõigi pühakute mälestuspäeval kõlas Tallinna Jaani kirikus Arvo Pärdi ja Eric Zeisli sakraalne muusika, esitajateks Voces Musicales, Pärnu Linnaorkester, dirigendid Jüri Alperten ja Endrik Üksvärav ning solistid Nadia Kurem, Helen Lokuta ja…
Kõigi pühakute mälestuspäeval kõlas Tallinna Jaani kirikus Arvo Pärdi ja Eric Zeisli sakraalne muusika, esitajateks Voces Musicales, Pärnu Linnaorkester, dirigendid Jüri Alperten ja Endrik Üksvärav ning solistid Nadia Kurem, Helen Lokuta ja…
2 minutit
Kas kriiskas, vihastas või hammustas?
Sümfooniakontsert: Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester, solist Aleksandra Kamenskaja (klaver), dirigent Lutz Köhler (Saksamaa) 29. X Estonia kontserdisaalis.
Seekordse kontserdi kava oli üsnagi ebaproportsionaalne, sisaldades esimeses pooles Sergei Prokofjevi veidi üle veerandtunni kestva I klaverikontserdi Des-duur ja pärast vaheaega üle tunni kestva grandioosse suurteose – Anton…
Seekordse kontserdi kava oli üsnagi ebaproportsionaalne, sisaldades esimeses pooles Sergei Prokofjevi veidi üle veerandtunni kestva I klaverikontserdi Des-duur ja pärast vaheaega üle tunni kestva grandioosse suurteose – Anton…
3 minutit
Mendelssohn ja Feigelson Lassmanniga
„Violino bis!”: Jossif Feigelson (tšello, USA ) ja Peep Lassmann (klaver) 27. X Estonia kontserdisaalis.
27. oktoobril esitati Estonia kontserdisaalis kogu Felix Mendelssohn Bartholdy looming tšellole ja klaverile. Mendelssohn on väga täpselt planeerinud oma loomingu mahu eelnimetatud koosseisule nii, et see mahuks ühe täismõõdulise kontserdi kavva. Neid teoseid on neli…
27. oktoobril esitati Estonia kontserdisaalis kogu Felix Mendelssohn Bartholdy looming tšellole ja klaverile. Mendelssohn on väga täpselt planeerinud oma loomingu mahu eelnimetatud koosseisule nii, et see mahuks ühe täismõõdulise kontserdi kavva. Neid teoseid on neli…
3 minutit
Epohhi loova innovatiivsuseta
Veljo Tormis „Töötlused: laulu jäävuse seadus”. Ulmeplaadid, 2009.
See kogumikplaat on sündinud taotlusest luua kokkupuude akadeemilise ja mitteakadeemilise muusika vahel. Täpsemalt seisnes projekt selles, et Veljo Tormise teosed anti töötlemiseks Eesti alternatiivartistidele. Aivar Tõnso projektis oma Ulmeplaatide label’i jaoks lõi kaasa viisteist artisti (kaasa arvatud Tõnso ise) elektroonikutest kuni indie-gruppideni.…
See kogumikplaat on sündinud taotlusest luua kokkupuude akadeemilise ja mitteakadeemilise muusika vahel. Täpsemalt seisnes projekt selles, et Veljo Tormise teosed anti töötlemiseks Eesti alternatiivartistidele. Aivar Tõnso projektis oma Ulmeplaatide label’i jaoks lõi kaasa viisteist artisti (kaasa arvatud Tõnso ise) elektroonikutest kuni indie-gruppideni.…
2 minutit
Bruno Luki sajand
Tänavu juunis möödus 100 aastat eesti pianismi suurkuju Bruno Luki (1909–1991) sünnist. Sel puhul korraldasid professori kunagised õpilased eesotsas Martti Raide ja Lembit Orgsega Eesti muusika- ja teatriakadeemias 24. oktoobril Bruno Luki päeva, mille põhiosa moodustasid I Bruno Luki nimeline klaverikonverents ja kontsert. Konverentsi ettekannetes räägiti Luki noorusajast, muusikuks kujunemisest,…
3 minutit
Inimelu kaitsetu südamik
„Püha Tõnu kiusamise” „Püha Tõnu …” maailmas jääb Tõnu peaaegu tummaks, naeruväärseks, osutub vaimse elu aimduses üksildaseks ja avastab selle, et mõte ise, rahu ja süütuse ase, on mürgitatud.
I
Miks inimene on ja mis temast sõltub? Need on küsimused, mis ei juhata tingimata kinno. Võib-olla ei juhata nad kuhugi. Põhiküsimused viibivad…
I
Miks inimene on ja mis temast sõltub? Need on küsimused, mis ei juhata tingimata kinno. Võib-olla ei juhata nad kuhugi. Põhiküsimused viibivad…
9 minutit
Hääle ja mäletamise vahel
Värvikad tegelased ja võimas kirg, ränki takistusi ületav elujõud ja seebiooperlik süžee on koondatud üheks kirevaks tervikuks, kuid sedapuhku raugemalt, tasasemalt, vaagivamalt.Mängufilm „Murtud embused” („Los abrazos rotos”, Hispaania 2009, 127 min), režissöör ja stsenarist Pedro Almodóvar. Operaator Rodrigo Prieto. Osades Penélope Cruz, Luís Homar, Blanca Portillo, José Luis Gómez, Tamar…
5 minutit
Eesti Kunstnike Liidu X aastanäitus „Vastandumised”
Eesti Kunstnike Liidu traditsiooniline aastanäitus toimub Tallinna Kunstihoones 19. VI – 25. VII 2010. Näituse märksõna on „vastandumised”.
Võime ihaldada ühtsust ja harmooniat, ometi elame maailmas, mis püsib vastandumisel, mida hävitab vastastamine ja mille (võib-olla) päästab vastandumine. Näituse siht on uurida vastandumisilminguid ja -märke, nende tähendust ja mõjuulatust tänapäeva maailmas.
Võime ihaldada ühtsust ja harmooniat, ometi elame maailmas, mis püsib vastandumisel, mida hävitab vastastamine ja mille (võib-olla) päästab vastandumine. Näituse siht on uurida vastandumisilminguid ja -märke, nende tähendust ja mõjuulatust tänapäeva maailmas.
2 minutit
Kutse diskussioonile
Tartu Kõrgema Kunstikooli (TKK ) skulptuuriosakonna ja Imatra Saimaa Rakenduskõrgkooli kaunite kunstide osakonna tudengite ühisnäitus „DISKUSSIOON ” Tartus TKK galeriis Noorus 2. X – 31. X.
Diskussiooni esilekutsumiseks on palju võimalusi, kuid see ei ole kunagi lihtne. On vaja osapoolte tõsist huvi ja argumendivaru, aktiivsust, provokatsiooni, lihtsalt loomulikke eeldusi ja,…
Diskussiooni esilekutsumiseks on palju võimalusi, kuid see ei ole kunagi lihtne. On vaja osapoolte tõsist huvi ja argumendivaru, aktiivsust, provokatsiooni, lihtsalt loomulikke eeldusi ja,…
4 minutit
Käestlastud võimaluste kultuur
Vastavatud Solarise keskuse ümber on arhitektuuriteadlastest kolleegide, arhitektide ja avaliku elu tegelaste kriitikalained juba kokku löönud, konfliktse JOKK-projektina läheb ajalukku kogu kompleksi saamislugu, nagu juba mitmel pool rõhutatud: ühena paljude omasuguste seas. Tänaseks on keskus üle elanud juba ka suure ehmatuse, õnneks kannatajateta õnnetuse, mille tõsidust arvestades ükski kultuurikorraldaja ega…
4 minutit
Mis on siis see Solaris?
Viru keskus lajatas kümmekond aastat tagasi naabermajale jämeda toruga otsaette ja tõmbas tühjaks vanalinna. Pole toidupoode, trendikamad kauplused suleti, järele jäid merevaik, suveniirid, kudumid ja kallid restoranid. Solaris tõmbab tühjaks Viru keskuse ja CocaCola Plaza. Oh seda sõda, oh seda ajutist osturõõmu odavatel väljamüükidel. Väljapakutud kultuurikeskuse, nüüdse meelelahutus- ja elustiili…
8 minutit
Kulu Jüri kiusamine ehk Puhas leht ja tühi ruum
Eluterve lähenemine pidevatele identiteediotsingutele, pühatutele enesekiusamistele.Mart Aas, „IDentiteet”, film-lavastus, mis tehtud kaamerata, lavastaja: H. H. Sankovsky, helilooja ja muusikaline kujundaja Tõnis Leemets, kunstnik Ivar Põllu, kostüümikunstnik Kristel Leesmend. Mängivad Nero Urke, Kristel Leesmend, Mart Aas, Sulev Teppart, Raimo Pass (Eesti Draamateater) ja Tõnis Leemets. Tartu Uus Teater, esietendus 25. X…
4 minutit
Maastik pärast madinat
Tegelikult pole ca 70% eestikeelsel elanikkonnal ja ca 30% venekeelsel elanikkonnal ületamatuid probleeme ühiselu korraldamises. Vastuseis on kunstlikult loodud.
Koos 2009. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistega lõppes üks etapp Eesti arengus, kuna need tõid välja uue situatsiooni siinses poliitikas. Elektoraat jaguneb nüüd lihtlabaselt eesti- ja venekeelseks valijaskonnaks ning kõik jutud…
Koos 2009. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistega lõppes üks etapp Eesti arengus, kuna need tõid välja uue situatsiooni siinses poliitikas. Elektoraat jaguneb nüüd lihtlabaselt eesti- ja venekeelseks valijaskonnaks ning kõik jutud…
3 minutit
Metalne Shakespeare
Pole kindel, kas kokkusaamine välislavastajaga raputab Vanemuise näitlejad kohatisest letargiast.
William Shakespeare, „Kuningas Richard Kolmas”, tõlkinud Anu Lamp. Lavastaja Barrie Rutter (Suurbritannia), kunstnik Lilja Blumenfeld, helilooja ja muusikaline kujundaja Conrad Nelson (Suurbritannia), valguskunstnik Andres Sarv. Mängivad Jüri Lumiste, Marika Barabanštšikova, Merle Jääger, Kais Adlas, Maria Soomets, Riho Kütsar, Ao Peep,…
William Shakespeare, „Kuningas Richard Kolmas”, tõlkinud Anu Lamp. Lavastaja Barrie Rutter (Suurbritannia), kunstnik Lilja Blumenfeld, helilooja ja muusikaline kujundaja Conrad Nelson (Suurbritannia), valguskunstnik Andres Sarv. Mängivad Jüri Lumiste, Marika Barabanštšikova, Merle Jääger, Kais Adlas, Maria Soomets, Riho Kütsar, Ao Peep,…
4 minutit
Stalinismi ajalugu
Zubkova raamat on praegu parim Balti riikide stalinismiaegset sovetiseerimist käsitlev monograafia Jelena Zubkova, stalinismi ja Hruštšovi-aegse ajaloo ning eriti vastava ajaperioodi ühiskonnaajaloo üks juhtivaid Vene eksperte, uuris terve aastakümne jooksul Balti riikide sovetiseerimisega seonduvat. Teemakohaseid artikleid on ta avaldanud juba 1998. aastast. Oma pika uurimistöö tulemused on ta kokku võtnud…
3 minutit
Õpetaja lõpuni
Valeri Bezzubovit meeles pidadesOma elu viimasel aastal, kevadsuvest 1990 hilistalveni 1991, oli dotsent Valeri Bezzubovil rohkem kui talle endale ja teistele meeldinuks, aega olla iseenesega. See polnud sabatiaasta enesetäiendamiseks või suuremaks uurimuseks. Ta töötas lõpuni, pidades loengu veel kümmekond päeva enne lahkumist meie keskelt 9. märtsil. Aja olla üksi ja…
4 minutit
Baltimaade sovetiseerimine ida poolt nähtuna
Kui eelmise sajandi võimuhullude hävituslikku eneseteostust ja jõugusisest võimuvõitlust esitatakse kuiva nendingute reana, jääb tolle aja mõistmisel midagi tarvilikku puudu.
Jelena Zubkova, Baltimaad ja Kreml 1940–1953. Tõlkinud Margus Leemets. Varrak, 2009. 304 lk.
Jelena Zubkova (sündinud 1959) võtab oma raamatus (algupärand ilmus 2007) vaatluse alla Eestis, Lätis ja Leedus toimunu…
Jelena Zubkova, Baltimaad ja Kreml 1940–1953. Tõlkinud Margus Leemets. Varrak, 2009. 304 lk.
Jelena Zubkova (sündinud 1959) võtab oma raamatus (algupärand ilmus 2007) vaatluse alla Eestis, Lätis ja Leedus toimunu…
6 minutit
Muutumine kui distsipliini surm?
Möödunud nädala lõpul naasin selleaastaselt kirjainimeste väljasõidult. Toimub see juba väga mitmendat aastat järjest ja selle ülesandeks on viia kohalikke kirjainimesi üle Eesti raamatukogudesse. Mina reisisin n-ö purpurmustlaste ekipaažis ja külastasin raamatukogusid Rapla- ning Harjumaal. Rahvast ei olnud raamatukogudes küll lademetes, kuid tühjale saalile ei pidanud ka kordagi esinema. Purpurmustlaste…
4 minutit
Mõningad baltisakslaste ümberasumise tõlgendused
Üheks motiiviks, mida baltisaksa ajalookirjutus püüdis kaua aega eitada või alahindas, oli Hitleri ja tema ideoloogia imetlemine baltisakslaste hulgas.Baltisakslaste Umsiedlung’ist kõneldakse Eestis peamiselt ümberasumise ümmarguste tähtpäevade ajal. Muidu ületab see uudisekünnise enamasti seoses omandireformiga ning vaidlustega selle üle, kas ja millistel ümberasujatel on õigus vara tagasi saada. Vaatlen baltisakslaste ümberasumist…
6 minutit
Raamat, teekruus, purk mett, soojad labakud ja pastakas
Eelmisel nädalal toimus kuuendat korda Eesti Kirjanike Liidu, Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu korraldatud ettevõtmine „Eesti kirjanikud Eesti raamatukogudes”, mille raames külastas seitse kirjanike ekipaaži Eesti raamatukogusid. Sirp otsustas pärida kõikide ekipaažide tegemiste kohta: kuidas läks ning mis jäi silma ja meelde? JAAN PEHK: Projekti „Eesti kirjanikud Eesti raamatukogudes 2009”…
11 minutit
Väike, põhjamaine, kristlik?
Eesti kultuuri nimetatakse sageli „väikeseks kultuuriks”. Selline suhtehinnangul põhinev otsustus on täiesti õige, kui Eestit võrreldakse mõne kultuurikooslusega, millel on rohkem koostisosi või mis väljendub suuremates mahtudes, nagu näiteks euroopa kultuur, aafrika kultuur, india kultuur, saksa kultuur, prantsuse kultuur jne. Sealsamas jätab see hinnang arvestamata tõsiasja, et enamik maailma kultuurikooslusi…
2 minutit
Kas kvaliteetleht lahendab mured?
Indrek Neivelt (Möte 30. X) on teinud ettepaneku asutada korraliku majandusajakirjanduse puudumist korvav riiklik majandusleht. Neivelt ei konkretiseeri, kes ja kellele uues väljaandes kirjutama hakkaksid, ent tema sõnavõtu teiste teemade põhjal jääb mulje, et silmas peetakse pigem elitaarset, intellektuaalse ja idealistliku kaldega tribüüni. Neivelt räägib küll lehest kui äratasuvast investeeringust,…
3 minutit
Hakkab juhtuma
Vahelduseks midagi välismaalt. Väidet, et Lissaboni leping ei kujuta endast midagi ohtlikku rahvusriiklusele, kinnitavad kujukalt viimaste päevade „Tšehhi sündmused”. Eesti mättalt vaadates on tegemist puhtakujulise välisasjaga, mitte meie ühise Euroopa siseasjaga. Õigusteooria, lepingutekst ja poliitiline tõlgenduskunst võivad ju midagi ühtpidi määrata (näiteks suveräänsuse kadumise Tšehhimaal, Ühendkuningriigis või ka Eestis), kuid…
2 minutit
Me ei usu, et on olemas Tõde
Laupäeval esietendus teatris NO99 Edward Albee’ „Kes kardab Virginia Woolfi?”, mille on lavastanud Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo.
Margot Visnap: Sel laupäeval NO99-s esietenduv lavastus „Kes kardab Virginia Woolfi?” põhineb läbi ja lõhki psühholoogilisel dramaturgial, Edward Albee’ 1962. aastal kirjutatud näitemängul. Teatri NO99 repertuaar just ei hiilga nn klassikalise dramaturgia lavastamisega –…
Margot Visnap: Sel laupäeval NO99-s esietenduv lavastus „Kes kardab Virginia Woolfi?” põhineb läbi ja lõhki psühholoogilisel dramaturgial, Edward Albee’ 1962. aastal kirjutatud näitemängul. Teatri NO99 repertuaar just ei hiilga nn klassikalise dramaturgia lavastamisega –…
7 minutit
