Repliik mõisapeksu asjas
Kaarel Tarand alustas Ea Janseni ja Lauri Vahtre värskete ajalooraamatute tutvustamist mõisapeksu väljavabandamisega (“Rüütelkond hääbus, sest ei osanud PRi”, Sirp 16. XI, lk 4): “Ma ei tunne ühtki praegu elus olevat eestlast, kes oleks isiklikult mõisatallis vitsu saanud. Mõne üksiku kauged esivanemad ehk küll, aga tõenäoliselt kaugeltki mitte kõigi, sest ihunuhtlus ei ole saanud olla…
3 minutit
Paul Saar 1. I 1946 – 28. XI 2007
Maalikunstnik Paul Saar lahkus pärast pikka ja rasket haigust. Samblarohelise baretiga Tartu Toulouse-Lautrec oli pikki aastaid ülikoolilinna maskott, boheemluse märk selle kõige paremas mõttes. Tema Supilinna ateljeesse koguneti head muusikat kuulama, veini jooma ja eelkõige tema seltskonda nautima.
Paul Saar, passi järgi küll Pavel Saar, sündis Setumaal teisel pool praegust Eesti riigi piiri.…
Paul Saar, passi järgi küll Pavel Saar, sündis Setumaal teisel pool praegust Eesti riigi piiri.…
1 minut
MAIMU KRINAL 19. XII 1926 – 29. XI 2007
29. novembril lahkus meie seast ootamatult Vanemuise teatri kauaaegne näitleja ja ooperisolist Maimu Krinal.
Maimu Krinal sündis 19. detsembril 1926. aastal Tamsalus, lõpetas 1944. aastal Tallinna tütarlaste kaubanduskooli ning õppis seejärel aastatel 1948–1953 Tartu muusikakoolis. Vanemuises töötas Maimu Krinal alates 1954. aastast, 1954–1967 koorilauljana ning 1967. aastast ooperisolisti ja draamanäitlejana. 1980. aastal…
Maimu Krinal sündis 19. detsembril 1926. aastal Tamsalus, lõpetas 1944. aastal Tallinna tütarlaste kaubanduskooli ning õppis seejärel aastatel 1948–1953 Tartu muusikakoolis. Vanemuises töötas Maimu Krinal alates 1954. aastast, 1954–1967 koorilauljana ning 1967. aastast ooperisolisti ja draamanäitlejana. 1980. aastal…
1 minut
HEIKI KALAUS 28. XI 1950 – 2. XII 2007
Valusa šokina tabas meid teade Heiki Kalause surmast. Mõned päevad enne surma oma 57. sünnipäeva tähistanud Eesti puhkpillikoolkonna üht alustala ei viinud meie hulgast tõrkuma hakanud või käest lastud tervis. Aktiivse sporditegijana ja kirgliku jahimehena ei jätnud ta oma füüsilist vormi mitte juhuse hooleks ja võis nii mõnelegi olla eeskujuks või lausa…
1 minut
Andrus Kivirähk must valgel
„Voldemar”, „Adolf Rühka lühikene elu” ja „Teatriparadiis” – pilk paberile ja mõned mõtted.
3 minutit
Sebijate elulustlik õpikoda
Värskendav tuulepuhang, milles sundimatu osa ka kentsakal nostalgial.
Ann Jellicoe, „Nõks” (lav Priit Võigemast). Colin – Mart Toome, Tolan – Alo Kõrve, Tom – Tõnn Lamp, Nancy – Külli Teetamm. PRIIT GREPP
Ann Jellicoe, „Nõks” (lav Priit Võigemast). Colin – Mart Toome, Tolan – Alo Kõrve, Tom – Tõnn Lamp, Nancy – Külli Teetamm. PRIIT GREPP
3 minutit
Voldemar Panso nimelise preemia sai Ago Soots
Lavakunstikool tähistas 30. XI oma asutaja Voldemar Panso (1920–1977) sünniaastapäeval kooli 50. sünniaastapäeva. Pidulikul kontsert-aktusel Eesti Draamateatris esinesid I ja XXIII lennu üliõpilased ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester. Aktusel kuulutati välja käesoleva aasta Voldemar Panso nimelise preemia laureaat, kelleks sel aastal osutus kevadel teatrikooli lõpetava XXIII lennu üliõpilane Ago Soots.…
1 minut
Vaat kus lugu?!
Meediakajastustes on Toikka lavastused ja kogu programmiline töö jäänud varju.
Rait Avestik & Co, Isiklik teater. VAT Teater 20. Toimetanud Riina Reinsalu. Kirjastus VAT Teater, 2007. 160 lk.
Rait Avestik & Co, Isiklik teater. VAT Teater 20. Toimetanud Riina Reinsalu. Kirjastus VAT Teater, 2007. 160 lk.
4 minutit
Iluasi, tarbeese ja tööriist
Raamatute liigitamine ilu- ja tarbekirjanduseks võib olla väga eksitav. Eksitav on vastandamine ja välistamine, sest ilu võib olla vägagi tarvilik ning tarbeasja ilu vajalikkust ei eita disaini võidukäigu ajastul keegi.
2 minutit
Kahvipaketti ja sukkahousut
Ma ei tea, millal täpselt ja kumba sadamasse, kas Tallinna või Turusse jõudis peen lõunamaa jook kohv varem. Kuid ajaks, mil kohviubade hankimine Tallinnas lootusetuks ettevõtmiseks muutus, oli kohvijoomine mõlemal pool Soome lahte sedavõrd vankumatu tavana juurdunud, et ilma selleta ei kujutanud normaalset seltskondlikku läbikäimist ettegi. Kohvi pakkumine oli maja au ja pererahva väärikuse küsimus.
Kahe…
Kahe…
2 minutit
Tiibet, südametunnistuse hääl
„Ühe Hiina” poliitika taustal
Kui maailma riikide ülim eesmärk on rahu ja stabiilsus, siis on ju vägagi kummaline, et ühe kõige tunnustatuma rahusaadiku ja Nobeli rahupreemia laureaadi dalai-laama ees on paljude maailma riikide ja nende juhtide uksed kinni. Dalai-laama on üks tänapäeva ikoone, mis sümboliseerib rahu ja vägivallatut võitlust, ning sellisena võiks teda võrrelda näiteks…
Kui maailma riikide ülim eesmärk on rahu ja stabiilsus, siis on ju vägagi kummaline, et ühe kõige tunnustatuma rahusaadiku ja Nobeli rahupreemia laureaadi dalai-laama ees on paljude maailma riikide ja nende juhtide uksed kinni. Dalai-laama on üks tänapäeva ikoone, mis sümboliseerib rahu ja vägivallatut võitlust, ning sellisena võiks teda võrrelda näiteks…
6 minutit
Keele kaks otsa
Keele mõiste on tänapäeval muutunud järjest mõistatuslikumaks. Ühest küljest on „keel” kõik see, mille abil väljendatakse suhtumisi ja hoiakuid: nii võib sõnalise keele kõrval rääkida „keha keelest” (mis on veidi naljakas, sest keel on ka üks kehaosa). On igasuguste märkide, piltide, helide, rõivaste keeled, lõpuks veel sõnalist keelt asendav või täiendav viipekeel. Teisest küljest on olemas tohutu…
3 minutit
Hea ja halb religioon
Armstrongi käsitluses on judaism ja islam pisut paremad religioonid kui kristlus.
Karen Armstrong, Jumala ajalugu. Tõlkinud Arno Madalik. Varrak, 2007. 446 lk.
Karen Armstrong, Jumala ajalugu. Tõlkinud Arno Madalik. Varrak, 2007. 446 lk.
4 minutit
Eesti aja loo üks tahkudest
Rahamäe aeg langeb kokku nn vaikiva ajastuga Eestis.
Veiko Vihuri, Hugo Bernhard Rahamägi, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku teine piiskop 1934–1939. Dissertationes theologiae universitatis tartuensis 11. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu 2007. 363 lk.
Veiko Vihuri, Hugo Bernhard Rahamägi, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku teine piiskop 1934–1939. Dissertationes theologiae universitatis tartuensis 11. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu 2007. 363 lk.
4 minutit
Hitleri ja Stalini diktatuur võrdluses
Ühe juhtiva ajaloolase tähtis uurimus on nüüd olemas ka eesti keeles.
Richard Overy, Diktaatorid. Hitleri Saksamaa ja Stalini Venemaa. Varrak, 2007. 686 lk.
Richard Overy, Diktaatorid. Hitleri Saksamaa ja Stalini Venemaa. Varrak, 2007. 686 lk.
3 minutit
Millal tähistada Eesti riigi juubelit?
Ühest vanast ja visast vaidlusest
Mahalaskmisstseen režissöör Hardi Volmeri filmist “Oma Maapäev”.
Mahalaskmisstseen režissöör Hardi Volmeri filmist “Oma Maapäev”.
6 minutit
Maapäeva mõnus mekk
Jüri Vilms (Tiit Sukk) ja Viktor Kingissepp (Märt Avandi) pärast Maapäeva koosolekut Toompea platsil. ÜLO JOSING
Ootasin, mis mina ootasin, aga ära tuli. Lavastet stseenidega biibissii stiilis dokumentaallavastus Eesti ajaloost. Osa ajaloolasi võivad vähe viriseda. Mina olen ikka rõõmus.
Ootasin, mis mina ootasin, aga ära tuli. Lavastet stseenidega biibissii stiilis dokumentaallavastus Eesti ajaloost. Osa ajaloolasi võivad vähe viriseda. Mina olen ikka rõõmus.
3 minutit
Hispaanialik ajaloopildike Venemaast
Petlik on mulje, et „1612” puhul on tegu „Aleksandr Nevski”-taolise putinlik-stalinliku enesekiitmisega.
Pikk ja huvitav eepiline draama „1612” viib meid Venemaa segaduste aega, millel on ka kindel termin: smuta. XVII sajandi algus on Venemaal aeg, mil tsaarid ja valetsaarid üksteise järel vahelduvad, maal pole kindlat korda ja õiget tsaari. Vähemalt on nii väljakujunenud…
Pikk ja huvitav eepiline draama „1612” viib meid Venemaa segaduste aega, millel on ka kindel termin: smuta. XVII sajandi algus on Venemaal aeg, mil tsaarid ja valetsaarid üksteise järel vahelduvad, maal pole kindlat korda ja õiget tsaari. Vähemalt on nii väljakujunenud…
3 minutit
Vägev mets
Paiga vägi ulatab mäletamatusesse, ja võib, kummaline küll, tulla tagasi ja puudutada isegi siis, kui enam keegi sellest midagi ei tea.
4 minutit
Kadunud aega leidmas
Vaapo Vaheri monograafia üks võlusid väljendub soovis tuua tagasi kadunud aegu, mida Ardi Liivese kuju tabavalt esindab.
Vaapo Vaher, Imelaps, kellest ei saanud geeniust. Esseistlik monograafia Ardi Liivesest. Eesti Keele Sihtasutus, 2007. 464 lk.
Vaapo Vaher, Imelaps, kellest ei saanud geeniust. Esseistlik monograafia Ardi Liivesest. Eesti Keele Sihtasutus, 2007. 464 lk.
10 minutit
Loeb küll! Miks ei loe?
Täna kohtab arvatavasti kordades harvem lugejaid, kes maldavad raamatut poolteist või kaks korda läbi lugeda, et sellest kaasaloovat maiku saada. Hea kui üldse sirvitakse ja isegi pisut järele mõeldakse või millegagi võrreldakse.
5 minutit
Valgus mäluaukudes
Ära karda. 2007. Akvarell, tint, litopaber. Suren väheke. 2007. Akvarell, tint, litopaber. autori fotod
Kui nähtavad oleksid jooned pildil, kui seal ei oleks tühjust? Kui erksad oleksid mälestused unustamiseta? Vahemere viimase sopi uhtumine algas juba ürgmere tigudest, kes kaotasid mudases vees aeglaselt pehmeid tükke, mille asemele saviosakesed paigutusid ja paeks moondusid. Maakoore nihkumine kurrutas paekihid lumiseks mäestikuks ning…
Kui nähtavad oleksid jooned pildil, kui seal ei oleks tühjust? Kui erksad oleksid mälestused unustamiseta? Vahemere viimase sopi uhtumine algas juba ürgmere tigudest, kes kaotasid mudases vees aeglaselt pehmeid tükke, mille asemele saviosakesed paigutusid ja paeks moondusid. Maakoore nihkumine kurrutas paekihid lumiseks mäestikuks ning…
5 minutit
Juubeliüllatus Leili Muugalt
Etüüd maalile „Orkester”. 1962.
Selle näituse kuraator on Leili Muuga. Näituse idee tekkis kevadel, mil kunstnik oma ateljees revisjoni tehes leidis hulgalisel etüüde-eskiise, mida ta polnud kuskil välja pannud, ka mitte isikunäitustel Adamson-Ericu muuseumis 2003. aastal ja Kastellaanimaja galeriis 2005. aastal.
Selle näituse kuraator on Leili Muuga. Näituse idee tekkis kevadel, mil kunstnik oma ateljees revisjoni tehes leidis hulgalisel etüüde-eskiise, mida ta polnud kuskil välja pannud, ka mitte isikunäitustel Adamson-Ericu muuseumis 2003. aastal ja Kastellaanimaja galeriis 2005. aastal.
3 minutit
Jalutuskäik galeriides
Raul Kelleri passiivne installatsioon „Katkestet”. Marge Paas
Meediakunsti läbipaistvus
Meediakunsti läbipaistvus
4 minutit
Gottlieb Welté loominguloo lüngad täituvad pikkamööda
Gottlieb Welté. Autoportree. 1770. aastad. Pliiats. Frankfurt, Städeli muuseum.
Gottlieb Weltéle pühendatud näitus „Maarjamaa rokokoo” on mitmes suhtes tinglik. Kadrioru lossi kolmanda korruse näitusetubadesse paigutatud kunstiteosed, tarbeesemed, mööbli näited ja fotod markeerivad rokokoo- ja varaklassitsismi ajastu kunsti ja olustikku. Nendest piisab vaevu, et otsekui pimedusest kerkiks meie ette valgusvihku Gottlieb…
Gottlieb Weltéle pühendatud näitus „Maarjamaa rokokoo” on mitmes suhtes tinglik. Kadrioru lossi kolmanda korruse näitusetubadesse paigutatud kunstiteosed, tarbeesemed, mööbli näited ja fotod markeerivad rokokoo- ja varaklassitsismi ajastu kunsti ja olustikku. Nendest piisab vaevu, et otsekui pimedusest kerkiks meie ette valgusvihku Gottlieb…
4 minutit
Sümfooniakontsert kui poliitiline deklaratsioon?
Tundub, et seitsmega lõppevad aastanumbrid annavad põhjust siduda muusika edukalt poliitikaga. Meenub aasta 1957, kui Estonia kontserdisaalis juhatas sümfooniakontserti esimene pärast sõda Eestit külastanud välisdirigent Tauno Hannikainen ja Sibeliuse „Finlandia” kõlades tõusid tollased muusikakooli õpilased püsti ning pidid hiljem oma teguviisi kohta KGBs seletust andma.
1967. aastal olin tunnistajaks, kui juuni alguses…
1967. aastal olin tunnistajaks, kui juuni alguses…
3 minutit
Harmoonia ja energia
Möödunud laupäeval toimus Rotermanni soolalaos advendikontsert „Harmoonia ja energia”, kus esines Kremerata Baltica Sextet koosseisus Rūta Lipinaitytė (viiul), Andrei Valigura (viiul), Zita Zemoviča (altviiul), Ēriks Kiršfelds (tšello), Indrek Sarrap (kontrabass) ja Reinut Tepp (tšembalo) ning viiuldajana Andres Mustonen. Nagu kontserdi pealkiri lubas, pakuti soolalaos harmooniat, leidus energiatki ning tulemata ei jäänud ka laserkiire seiklused vanadel seinamüüridel.
Aleksandr…
Aleksandr…
2 minutit
Tartu keelpillikvartett Tallinnas
24. XI esines „Akadeemilise kammermuusika” sarjas Kadrioru lossis Tartu Keelpillikvartett koosseisus Kristel Eeroja-Põldoja, Toomas Nestor, Kadri Rehemaa ja Reet Mets. Kavas oli vaid üksainus teos – Franz Schuberti Kvintett C-duur D.956, kus esimest tšellot mängis külalisena Aare Tammesalu. Enamasti ongi nii, et selles Schuberti geniaalses ja ulatuslikus (ca 55 minutit) teoses serveeritakse ühte kahest…
2 minutit
Kitarristide antoloogia
2DVD EESTI IMPROVISATSIOONID / KITARR. Kitarristid Ain Agan, Robert Jürjendal, Ants Laig, Andre Maaker, Jaanus Nõgisto, Tiit Paulus, Riho Sibul, Jaak Sooäär, Toomas Vanem, Ain Varts jpt. DVD salvestusmeeskond: režissöörid Jaanus Nõgisto, Jan-Erik Nõgisto, juhtoperaator Tauno Uibo, helirežissöör Andre Maaker jt. © 2007 MTÜ Eesti Muusikaharidus.
Hiljaaegu NO99 teatris esitletud topelt-DVD „Eesti Improvisatsioonid / Kitarr” näol on tegemist üsna…
Hiljaaegu NO99 teatris esitletud topelt-DVD „Eesti Improvisatsioonid / Kitarr” näol on tegemist üsna…
2 minutit
Inimelu võlu ja vaev, rassipuhtus ja koolera
Režissöör Klaus Härö „Uues inimeses” ähvardab Gertrudi (Julie Högberg, keskel) sundsteriliseerimine. repro
Soome režissöör Klaus Härö mõjus draama „Uus inimene” („Den nya människan”, 2007) algab aastaarvuga 1951, mis on filmi stsenaristi Kjell Sundstedti süniaasta. Aastail 1935–1975 kehtisid Rootsis seadused, mis lubasid inimesi steriliseerida ilma asjaosaliste endi nõusolekuta. Nelja aastakümne jooksul teostati ligemale…
Soome režissöör Klaus Härö mõjus draama „Uus inimene” („Den nya människan”, 2007) algab aastaarvuga 1951, mis on filmi stsenaristi Kjell Sundstedti süniaasta. Aastail 1935–1975 kehtisid Rootsis seadused, mis lubasid inimesi steriliseerida ilma asjaosaliste endi nõusolekuta. Nelja aastakümne jooksul teostati ligemale…
3 minutit
Kas fopaa toob õnne?
PÖFFi avamise äpardustest hoolimata kulgeb festival tänavu palju sujuvamalt kui nii mõnelgi aastal.
Traditsiooniliselt oli ka sel aastal PÖFFi avatseremoonia esimene pool totaalne kaos ja liivajooksmine. Vaene Tiina Lokk tundus vahepeal isegi sel määral heituvat, et näis pisaratega võitlevat. Siit moraal: ärge kavandage pikki igavaid kõnesid mingi arvutiasjanduse saatel! Veniva, igava ja piinliku žüriide tutvustamise asemel oleks…
Traditsiooniliselt oli ka sel aastal PÖFFi avatseremoonia esimene pool totaalne kaos ja liivajooksmine. Vaene Tiina Lokk tundus vahepeal isegi sel määral heituvat, et näis pisaratega võitlevat. Siit moraal: ärge kavandage pikki igavaid kõnesid mingi arvutiasjanduse saatel! Veniva, igava ja piinliku žüriide tutvustamise asemel oleks…
4 minutit
Brežnevi aja lõpu suve näitav dramaturgiapärl
Olümpiamängude ajal Moskvast välja veetud joodikuid, taskuvargaid ja litse kujutav Arvo Iho film „Karusmari” on omalaadne poliitromanss ja ajastudraama.
Meelas külanaine Anna (Uljana Lapteva) ja põrandaalune kunstnik Boriss (Dmitri Pevtsov) 101. kilomeetri idüllis. KAADER FILMIST
Meelas külanaine Anna (Uljana Lapteva) ja põrandaalune kunstnik Boriss (Dmitri Pevtsov) 101. kilomeetri idüllis. KAADER FILMIST
5 minutit
