2004-33 (3032)
Vaka-alune neoon
Uus kooliaasta on alanud, lapsed maalt lakast tänavatel tagasi, pimeneb, mis suuna fantaasia võtab? Kõik-kõik peaks olema uus septembrikuus, ka jutud, mõtted, kuhu need tüürivad? Kas kõne alla tuleb esimese ropsuga mõne linalaka pilku suvega siginenud imelik igatsus (või selle vastupeegeldus) või annab õhtune tänav pigem ruumi uutele koolivägivallaprojektidele (koos…
4 minutit
Vene vägede lahkumine
Viimasena Balti riikidest lahkusid Vene väed 31. augustil 1994. aastal Eestist. Lõppes võõrvägede ja järelikult ka võõra võimu kohaloleku ajajärk ? ajajärk, mil jõu kasutamisest omaenda suva kohaselt hoidis võõrast võimu tagasi üksnes rahvusvahelise üldsuse tähelepanu ja tõrjuv hoiak.
Nüüd, kümme aastat hiljem, tundub, et toona ei osatud täiel määral…
Nüüd, kümme aastat hiljem, tundub, et toona ei osatud täiel määral…
3 minutit
Nihestatud naljatajust
16. augustil kuulsin raadiost muude sõnumite otsa ka maakonnauudiseid. Selgus, et Mändjala kämpingus pandi nädalavahetusel (14.-15. VIII) püsti kena lõbuõhtu. Ent jutust jäi kõrva üks häiriv värving: et kontsert oleks vahva ja rahvas saaks nalja, riputati üles ka punalipud (!) ning muud okupatsiooniaegsed sümbolid. ?Noh, et noored ei kaotaks sidet…
2 minutit
?Reporter? hülgas kvaliteetajakirjanduse
Aastatega on Eesti ajalehtede seas välja kujunenud kindel tabloidleht. See on formaat, mida kõik küll tema kerglase ja kollase sisu pärast kiruvad, kuid ometi on tegu väga elujõulise nähtusega. Trükimeedias on juba ammu lepitud tõsiasjaga, et meie ahtale turule kõik kvaliteetajakirjandust tegema ei mahu. Samasugune paratamatus ootas varem või hiljem…
2 minutit
Kuidas vürst aru andis
?Volkonski annab aru? vääriks veel vähemasti ühte kontserti Tallinnas
Homme saab vürst Volkonski 50, olles oma kursuse, lavakunstikateedri VII lennu poistest noorim. ARNO SAAR
Homme saab vürst Volkonski 50, olles oma kursuse, lavakunstikateedri VII lennu poistest noorim. ARNO SAAR
2 minutit
Keegi ei ela eksiilis, kõik elavad kodus
Danica Dakič (Sarajevo-Düsseldorf). Fragment videoinstallatsioonist “Autoportree”. 1999.
Täna avatakse Tallinna XIII graafikatriennaali põhinäitused: kell 16 Rotermanni soolalaos “Maapagu”, mis hõlmab rahvusvahelise ˛ürii valitud põhinäitust ja Peeter Alliku, Redas Dir˛yse, Guntars Sietinši ning Juris Petraskeviči kureeritud balti graafika näitust, ning kell 18 Tallinna Kunstihoones ja Ku galeriis Sirje Helme kureeritud…
Täna avatakse Tallinna XIII graafikatriennaali põhinäitused: kell 16 Rotermanni soolalaos “Maapagu”, mis hõlmab rahvusvahelise ˛ürii valitud põhinäitust ja Peeter Alliku, Redas Dir˛yse, Guntars Sietinši ning Juris Petraskeviči kureeritud balti graafika näitust, ning kell 18 Tallinna Kunstihoones ja Ku galeriis Sirje Helme kureeritud…
2 minutit
Väärt monumendi loomiseks ei piisa heast tahtest
Monumendil on kaks väärtust: sümboolne ja kunstiline väärtus. See on üldiselt teada olev tõsiasi ning seetõttu polekski vaja seda üle korrata.
Lihula mälestusmärgi skandaali juures kippus teose esteetiline väärtus aga tagaplaanile jääma, kui mitte päriselt ununema. Ainuke, kes meediakäras sellele tõsiasjale osutas, oli Johannes Saar (Eesti Päevaleht 4. IX).
Lihula mälestusmärgi skandaali juures kippus teose esteetiline väärtus aga tagaplaanile jääma, kui mitte päriselt ununema. Ainuke, kes meediakäras sellele tõsiasjale osutas, oli Johannes Saar (Eesti Päevaleht 4. IX).
2 minutit
Olude mõistmine või nulltolerants
Terrorismis ilmneb ärpleva afi?eeritud esituskunsti jooni
Terrorism levib üha. Pole päevagi, mil kusagil midagi ei plahvata või kedagi pantvangiks ei võeta. Vene ajal räägiti, et religioonil on sotsiaalsed ja (seda mööndi hiljem) psühholoogilised juured. Nii on ka terrorismiga. On ammu kõneldud, et terrorism on vaese mehe aatomipomm. See maksab vähe raha,…
Terrorism levib üha. Pole päevagi, mil kusagil midagi ei plahvata või kedagi pantvangiks ei võeta. Vene ajal räägiti, et religioonil on sotsiaalsed ja (seda mööndi hiljem) psühholoogilised juured. Nii on ka terrorismiga. On ammu kõneldud, et terrorism on vaese mehe aatomipomm. See maksab vähe raha,…
4 minutit
Vorsti vastu: reformarite diagnostika
Olen Reformierakonnast püsivalt lugu pidanud. Asi ei ole pelgalt hayekliku retoorika veetluses. See ei varjuta ühiskonna valupunkte hariduses ja tervishoius. Mu lugupidamine on irratsionaalsem. Nagu Bushi toetus vähem haritud ja majanduslikult vähem edukate ameeriklaste seas. Kuigi demokraatide majanduspoliitika on rohkem nende huvides, on Bush neile lähedane ja mõistetav sarnaste hoiakute…
1 minut
Kas Eesti kannab kahte ülikooli?
Arvestatavat teadustööd teha suutvate ülikoolide arv väheneb
TPÜ rektori Mati Heidmetsa nimetatud kõrghariduse kontsentreerumine on tõepoolest ülemaailmne trend. Põhjendatud prognooside kohaselt suudab enamik Euroopa väikeriike (alla 10 miljoni elanikuga) lähitulevikus säilitada ainult mõne ülikooli, kus õpetus toetub rahvusvaheliselt arvestatava tasemega teadustöö tegemisele. Praegusest rohkem kui paari tuhandest kõrgemast õppeasutusest osutub või…
TPÜ rektori Mati Heidmetsa nimetatud kõrghariduse kontsentreerumine on tõepoolest ülemaailmne trend. Põhjendatud prognooside kohaselt suudab enamik Euroopa väikeriike (alla 10 miljoni elanikuga) lähitulevikus säilitada ainult mõne ülikooli, kus õpetus toetub rahvusvaheliselt arvestatava tasemega teadustöö tegemisele. Praegusest rohkem kui paari tuhandest kõrgemast õppeasutusest osutub või…
3 minutit
Lihula lahing:
kas võimuesindajate närvid vedasid alt?
Viimasel ajal on jäänud mulje, et Eesti Vabariik on USA osariik ja et Partsenegger on selle kuberner. Painajalikus unenäos kangastub mulle, kuidas USA suursaadik Eestis kutsub meie peaministri vaibale ja kuidas peaminister seejärel annab viivitamatult erikomandole käsu rünnata surnuaeda. Loo teeb eriti groteskseks asjaolu, et Res…
Viimasel ajal on jäänud mulje, et Eesti Vabariik on USA osariik ja et Partsenegger on selle kuberner. Painajalikus unenäos kangastub mulle, kuidas USA suursaadik Eestis kutsub meie peaministri vaibale ja kuidas peaminister seejärel annab viivitamatult erikomandole käsu rünnata surnuaeda. Loo teeb eriti groteskseks asjaolu, et Res…
2 minutit
Karjuvad või mitte?
?Karjuvaid probleeme enam ühiskonnas pole või inimesed ei tunneta enam neid. Inimestel on nüüd aega ka abstraktsemate asjadega tegeleda kui raha ja olmemured,? arvab respublikaan Mihhail Lotman (EPL 4.IX) sellest, miks inimesed identiteedi- ja väärtusprobleemidest huvituma on hakanud.
3 minutit
?Eesti ballaadid? ja maarahva regilaululised lood
Folkloristlikke märkmeid
Tormise-Jalaka-Kaljuste ?Eesti ballaadid? on leidnud kuulajate-vaatajate ning arvustajate seas peaasjalikult poolehoidvat suhtumist. Et regilaulude esitamine-etendamine tänapäeval sellist vastukaja saab, pole lihtsalt ?tore?, vaid lausa lootustandev. Lootustandev selles mõttes, et ehk hakkab vanem laul meid vähehaaval jälle rohkem kõnetama ja kasutama, tekitama hingeurkais tiksuvat tunnet, mis kutsub järgmise käänaku taha…
Tormise-Jalaka-Kaljuste ?Eesti ballaadid? on leidnud kuulajate-vaatajate ning arvustajate seas peaasjalikult poolehoidvat suhtumist. Et regilaulude esitamine-etendamine tänapäeval sellist vastukaja saab, pole lihtsalt ?tore?, vaid lausa lootustandev. Lootustandev selles mõttes, et ehk hakkab vanem laul meid vähehaaval jälle rohkem kõnetama ja kasutama, tekitama hingeurkais tiksuvat tunnet, mis kutsub järgmise käänaku taha…
4 minutit
Vahelduseks draamale ka teadust
Uurimus rahvusvahelise konflikti venestamise kohta
The Sovietization of the Baltic States, 1940 ? 1956. Edited by Olaf Mertelsmann. Kleio, Tartu 2003. 254 lk.
The Sovietization of the Baltic States, 1940 ? 1956. Edited by Olaf Mertelsmann. Kleio, Tartu 2003. 254 lk.
3 minutit
Kas inimene võidab?
Margaret Atwood, Orüks ja Ruik. Tõlkinud Riina Jesmin. Varrak, 2004.
Ei ole põhjusmõtteliselt vahet, kas uskuda evolutsiooni või piibellikku geneesi; lääneliku mõtlemise alustalades on mõõdupuuks ikkagi inimene ? inimene oma kõdukultuuri, relvade, mentaalse kannibalismiga. Looduse kroon, looduse sent. Käibiv valuuta, kiiresti devalveeruv rahaühik ? mida rohkem meid on, seda vähem me…
Ei ole põhjusmõtteliselt vahet, kas uskuda evolutsiooni või piibellikku geneesi; lääneliku mõtlemise alustalades on mõõdupuuks ikkagi inimene ? inimene oma kõdukultuuri, relvade, mentaalse kannibalismiga. Looduse kroon, looduse sent. Käibiv valuuta, kiiresti devalveeruv rahaühik ? mida rohkem meid on, seda vähem me…
4 minutit
Kolm banaani
Hando Runnel, Ilmamaa ajaraamat 2004. Ilmamaa, 2004. Jaan Pehk, Sisukord. XXI, 2004. Maario Essa, Kellegi teise muru. SE&JS, 2004.
Pihutäis kentsakaid üllitisi ? mida sihukestega peale hakata? Katsetaks lugemisega? Olgu. Kõigepealt võib lugeda pealkirju või vähemasti autorite nimesid, nii on turvalisem, kohe ei tule raamatut avada ja vaadata, mis sees on.…
Pihutäis kentsakaid üllitisi ? mida sihukestega peale hakata? Katsetaks lugemisega? Olgu. Kõigepealt võib lugeda pealkirju või vähemasti autorite nimesid, nii on turvalisem, kohe ei tule raamatut avada ja vaadata, mis sees on.…
2 minutit
Kirjandusmaailm
Oxfordis anti 19. juulil võitjale kätte selleaastane Caine?i preemia, mis on üks tähtsamaid Aafrika kirjanduspreemiaid. Selle pälvis noor zimbabwe kirjanik Brian Chikwava novelli ?Seventh Street Alchemy? eest. See ilmus 2003. aastal zimbabwe kirjanike novelle sisaldavas antoloogias, milles kujutatakse Zimbabwe äärmiselt viletsat olukorda diktaator Robert Mugabe totalitaarse re?iimi all. Chikwava novellis…
3 minutit
Modernism naise pilguga
Sigrid Hjertén. Ateljeeinterjöör. 1917. Õli, lõuend.
Näitus ?? i en ny tids anda? Naismodernistid 1900 ? 1930. Vingåkeris kuni 15. IX.
Näitus ?? i en ny tids anda? Naismodernistid 1900 ? 1930. Vingåkeris kuni 15. IX.
3 minutit
Huvitavate mõtete maailmas
Elektroonilise kunsti näitus ?ISEA 2004? Helsingi Kiasmas kuni 24. X.
Kaasaegse kunsti näitustel on elektrooniline kunst jätnud teiste teoste kõrval ebaselge mulje: mis seal elektroonika või arvutitega pistmist on. See, et midagi paberi või lõuendi asemel ekraanilt näidatakse või hiirega ringi sõuda lastakse, ei tee objektist veel ei elektroonilist ega muud…
Kaasaegse kunsti näitustel on elektrooniline kunst jätnud teiste teoste kõrval ebaselge mulje: mis seal elektroonika või arvutitega pistmist on. See, et midagi paberi või lõuendi asemel ekraanilt näidatakse või hiirega ringi sõuda lastakse, ei tee objektist veel ei elektroonilist ega muud…
3 minutit
Saage tuttavaks: Elisabeth ja Karl von Hoerschelmann
Elisabeth von Rosendorff-Hoerschelmann. Autoportree. Akvarell. Repro
4 minutit
Rahvusvaheline ?KLAVERI SUVEUNIversiteet?
Arbo Valdma ?KLAVERI SUVEUNIversiteet? 10. ? 20. VIII Pärnus.
Selline üritus, mis tegelikult on professor Arbo Valdma klaverikool Pärnus (10. ? 20. VIII), lõpetas pika, heast muusikast heas esituses tiine Pärnu suve. Suvi Pärnus vähemalt tundub olevat märksa pikem kui mujal Eestimaal, vaatamata sellele, kas on rannailma või ei ole. Suve…
Selline üritus, mis tegelikult on professor Arbo Valdma klaverikool Pärnus (10. ? 20. VIII), lõpetas pika, heast muusikast heas esituses tiine Pärnu suve. Suvi Pärnus vähemalt tundub olevat märksa pikem kui mujal Eestimaal, vaatamata sellele, kas on rannailma või ei ole. Suve…
2 minutit
Hea muusika valitsuse silme all
Need kuldsed 1600ndad…
Sarja ?Stenbocki maja õuemuusika? lõppkontsert 31. VIII, Hortus Musicuse õhtu ?Taassünd hilissuvel?.
Sarja ?Stenbocki maja õuemuusika? lõppkontsert 31. VIII, Hortus Musicuse õhtu ?Taassünd hilissuvel?.
3 minutit
Sopran ja orel vastandite ühtsuses
Heli Veskus (sopran) ja Andres Uibo (orel) 31. VIII Niguliste kirikus, kavas Mozart, Bach, Fauré, Tosti jt.
2 minutit
Skandaalse minevikuga läbimurre
Tauno Pylkkäneni ooperi ?Mare ja tema poeg? kontsertettekanne 10. ja 11. IX Estonia kontserdisaalis.
1935. aasta lõpul raputasid Eesti avalikkust kaks lavastust. Vabadussõjalaste put?ikatse 8. XII, mille lavastajaks oli suure tõenäosusega poliitiline politsei, ja Aino Kalda näidend ?Mare ja tema poeg?, mille näitejuhiks oli Ants Lauter. Kuid nii ühe kui ka…
1935. aasta lõpul raputasid Eesti avalikkust kaks lavastust. Vabadussõjalaste put?ikatse 8. XII, mille lavastajaks oli suure tõenäosusega poliitiline politsei, ja Aino Kalda näidend ?Mare ja tema poeg?, mille näitejuhiks oli Ants Lauter. Kuid nii ühe kui ka…
4 minutit
Kontsert east ettejõunud muusikamõistmisega
Jaan Kapp (klaver) Tallinna raekojas 31. VIII, kavas Bach, Bach-Busoni, Rahmaninov ja Chopin.
Noor pianist Jaan Kapp (15) esines 31. VIII Tallinna raekojas soolokontserdiga. Andekas ja töökas õpilane, kes kevadel Tallinna Muusikakeskkooli IX klassi lõpetas, pälvis I koha eest Narva rahvusvahelisel Chopini-konkursil ka õiguse neljale soolokontserdile, raekojas toimunu oligi neist esimene.…
Noor pianist Jaan Kapp (15) esines 31. VIII Tallinna raekojas soolokontserdiga. Andekas ja töökas õpilane, kes kevadel Tallinna Muusikakeskkooli IX klassi lõpetas, pälvis I koha eest Narva rahvusvahelisel Chopini-konkursil ka õiguse neljale soolokontserdile, raekojas toimunu oligi neist esimene.…
1 minut
Sibeliuse festivalilt Lahtis
Sibeliuse festival Lahtis 2. ? 5. IX.
Võib-olla poleks Sibeliuse festival Lahtis sündinudki, kui seal poleks 2000. aastal avatud uue esindussaalina 1250kohaline Sibeliustalo. Nüüd sai festival rahvusvahelise sündmusena Lahtis teoks juba viiendat korda. See on Sinfonia Lahti (Lahti Sümfooniaorkestri) oma festival, tegelikult antakse vaid kolm sümfooniakontserti Sibeliuse loomingust (tänavu 19…
Võib-olla poleks Sibeliuse festival Lahtis sündinudki, kui seal poleks 2000. aastal avatud uue esindussaalina 1250kohaline Sibeliustalo. Nüüd sai festival rahvusvahelise sündmusena Lahtis teoks juba viiendat korda. See on Sinfonia Lahti (Lahti Sümfooniaorkestri) oma festival, tegelikult antakse vaid kolm sümfooniakontserti Sibeliuse loomingust (tänavu 19…
2 minutit
Proportsionalist
ETV ekraanil kestab üritus ?Eesti filmi nädal?. Ent on siis näiteks ?Valgus Koordis? eesti film? Minu meelest mitte. Selle linastamisel osales küll instants nimega Tallinna Kinostuudio, filmi olustik on justkui eestimaine ja näitlejad enamikus eestlased, kuid õpetus ja käsulauad tulid mujalt. ?Suurt venda? mängis Lenfilm ja re?issöör läkitati Neeva äärest.…
2 minutit
Kodumasinate revolutsioon
Ulmepõnevik ?Mina, robot? (?I, Robot?, USA, 2004). Re?issöör Alex Proyas. Osades Will Smith, Bridget Moynahan jt. Tallinna kobarkinos ja Tartu Ekraanis.
Pärast mitmendat suvetäit menufilmide pähe serveeritud masendavat küündimatust võib usk hea ameerikaliku meelelahutusfilmi võimalikkusesse hajuma kippuda. Liiatigi pole siis, kui järjekordne endale väiksemate projektidega nime teinud kinovisionäär nõustub Hollywoodi suurstuudiole…
Pärast mitmendat suvetäit menufilmide pähe serveeritud masendavat küündimatust võib usk hea ameerikaliku meelelahutusfilmi võimalikkusesse hajuma kippuda. Liiatigi pole siis, kui järjekordne endale väiksemate projektidega nime teinud kinovisionäär nõustub Hollywoodi suurstuudiole…
2 minutit
Värvi ja valguse mängud Koordis
Eesti filmi nädal algas ETVs suurejooneliselt ? 6. septembri öösi näidati meile taas kord 1951. aastal Lenfilmi abiga tehtud mängufilmi ?Valgus Koordis?. Leningradis elanud ja suviti ema juures Koordis käinud Hans Leberechtist ei teatud ENSVs suurt midagi. Legend räägib sellest nii. Stalin olevat lugenud ühte tema teost (kirjutas ta vene…
1 minut
Märkmeid linnast
Meie linn oli heidikuid täis ja neid tuli aina juurde.
Nii ei saanud see edasi kesta. Siis hakkasime neid suurele prügimäele küüditama, millele ehitasime kõrge aia ümber. Prügimäeelanike arv aina kasvas ajapikku ja meie linna rahvaarv vähenes. Lõpuks olime linnas kinni püüdnud ja prügimäele saatnud iga viimse kui kaltsaka. Siis…
Nii ei saanud see edasi kesta. Siis hakkasime neid suurele prügimäele küüditama, millele ehitasime kõrge aia ümber. Prügimäeelanike arv aina kasvas ajapikku ja meie linna rahvaarv vähenes. Lõpuks olime linnas kinni püüdnud ja prügimäele saatnud iga viimse kui kaltsaka. Siis…
6 minutit
Pilk Eesti tantsuõpetusele läbi Ameerika
Meie kaasaegse tantsuga tegelevad koreograafid leiavad sageli, et nad jõuavad tantsu juurteni midagi eelnevalt teadmata
Ameerikas hakatakse üha enam tähelepanu osutama ilule kui jäävuse tähisele ja mitte ainult tantsukunstis.
Ameerikas hakatakse üha enam tähelepanu osutama ilule kui jäävuse tähisele ja mitte ainult tantsukunstis.
5 minutit
Kui keha on ?Eesti ballaadide? astja
?Eesti ballaadide? butoh oli vaatamisnärve erutav, maagiline liikumiskogemus
Soorinna küla küüni lavastus ?Eesti ballaadid? on koreograaf Aki Suzuki (pildil) nägemust mööda butoh-esteetikat kandev. PIIA RUBER
Soorinna küla küüni lavastus ?Eesti ballaadid? on koreograaf Aki Suzuki (pildil) nägemust mööda butoh-esteetikat kandev. PIIA RUBER
5 minutit
