
Frustreeritud vananemine, alfalained, perkussiivne ülakeha, võimendatud krõmpsutamised-kulinad, sapikivid ja eri tasandil mõttemängud rulasõidust.

Lonitseera äsjased esinemised Eesti Kontserdi esindussaalides Tallinnas, Tartus ja Pärnus koos laiendatud koosseisus VHK keelpilliorkestriga on vaid üks verstapost bändi eduloos.

Laval tehti muusikat ega lobisetud ning kavalehel märgitud heliplaadi „The Estonian Cello“ esitlus piirdus võimalusega soetada enne kontserti või vaheajal plaat.

Esimesel advendil Pärdi keskuses antud kontsert oli pühendatud kahe klassikalise muusika suurkuju, Arnold Schönbergi 150. ja Anton Bruckneri 200. sünniaastapäevale.

Kuigi õues oli juba lõunast saati pime, oli kontserdisaalides soe ja hea ning novembrikuu kontsertidele tagasi mõeldes tulevad pähe sõnad „hubasus“ ja „siirus“.

Alisson Kruusmaa: „Heliloojana loodan, et minu muusika annab lugu piisavalt hästi edasi. Isegi siis, kui saalis olija sulgeb silmad ega vaata, mis laval toimub.“
Juba „Kinky Boots’i“ sünnilugu kõlab nagu lennukas ja hullumeelne komöödia, aga nagu sageli juhtub, jäljendab kunst elu.

Tänavu jaanuaris tegevust alustanud ansambli Ludens ümber koondunud teotahtest tulvil muusikud on näidanud, et soovivad rinda pista just niisuguse repertuaariga, mille ees mõni teine tagasi kohkub.

Nüüdseks on Savvas Karantziase missa kõlanud nii helilooja kui ka koori koduväljakul, kuid kahtlemata oleks huvitav seda kuulata mõnes teiseski paigas.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.