Üks roll
Seda lauset teavad kõik eestlased: sellega tülitab Oskar Lutsu „Kevades“ koolivendi Kiir. Vähesed mäletavad aga, et raamatus kuulub ütlejate hulka Ants Vipper. Tema vastab nii:
„„Ilus poisslapse nimi. . . . Kui juba, siis ikke eesti nimi. Veel ilusam on mõni vana eesti nimi, nagu Lembit, Kaupo, Vambola.“ Ta jääb imestades vait, sest Heinrich Georg Aadniel vehkleb kätega…

Filmilahing palmide all
Tänavune Cannes’i filmifestival näitas, et oma positsiooni festivalimaastikul tuleb otsustavalt kaitsta. Esimesed sammud tehti õiges suunas.

Kuldsed kuuekümnendad
Odavam kui tekitada inimestes hirm võimude ees on ekspluateerida tema kaasasündinud muret tuleviku pärast. Noore pere laen seob inimese kehtiva korra külge kindlamini kui käerauad.
Kas põhiseadus on Eesti arengu jalapomm?
Heauskselt oletades, et ettevõtjate ind ja kavatsused pole üdini ebasiirad, ei saa mööda küsimusest, kas nad on pigem kavalad kui rumalad või vastupidi.
Pildilt maas – Murrakud riiulis

Õpime väärtustama korrastatud võhiklust
Kunstnikel on kaasa sündinud ja välja arenenud hulk omadusi, mida tippettevõtetes üritatakse väsimatult juhtidele õpetada.

Klassikalise muusika suurim apostel ja teravaim kriitik
Richard Taruskin: „Minu meelest on vaenulik arvustus austusavaldus. Kui õnnestub tekitada vaidlus või vastuolu, siis see tähendab, et tegu on millegi olulisega.“
Kooliruum ja koolirõõm
Kool on koht, kus õpitakse õppima. Ruum saab seda toetada: olla paindlik, pakkuda tegutsemis- ja süvenemisvõimalusi, kutsuda liikuma, soodustada avatust ja koostööd.
Uste avaja Gert Preegel
Gert Preegel: „Keemia on keel ja keemik peab olema väga suur optimist, sest õppimiseks on väga palju võimalusi, aga väga vähe tulemuse saamiseks.“
Vaikne mäss
Katrina Kalda kujutab romaanis „Maa, kus puudel pole varju“ diktatuuri kammitsais vaevleva inimese sisemisi heitlusi ja humaansuse minetanud ühiskonna mandumist.
Nüüdistantsu õpikunäide
Koreograafide Maria Uppini ja Marie Pulleritsu „Ainukordus“ mõjub kui nüüdistantsu õpikunäide, mida saab soovitada sellest žanrist aimusaamiseks ka tantsukaugematele huvilistele.
Avastseen: avatud…

Brno biennaal ja Eesti
Modernismi taasavastamine väljendub sageli selle väljendusvahendite maskeeritud kasutamises.
Nagu prooviruum otse-eetris
Leedu saja aasta juubeliga seotud sissevaade leedu muusikalukku ei olnud pateetiline, vaid vaimukas ja mitmekihiline.
Ansambli U: tegevuses juhindutakse suuresti filosoofilisest muusikalise maailma mõtestamise vajadusest ning ka kavades lähtutakse seetõttu aspektidest, mida…
Tanel Saare filmivormilised teatrisaladused
Kuna lavastuse „Blow-up“ visuaalne pool oli võrdlemisi paeluv, siis seda enam oleks oodanud, et näitlejatele oleks antud keerulisemaid ja kaalukamaid ülesandeid.
Rõõm, puhas rõõm
Maxim Mjödov: „Igal perel on oma arhiiv selles peituvate haruldustega, vaja vaid leida õige viis, kuidas arhiiviga ringi käia ja seda praeguses ajas võimalikult huvitavalt näidata.“
Maxim Mjödov (1983) ei ole fotokunstis tundmatu nimi: 2014. aastal pälvis ta noore fotokunstniku autasu ja sellega kaasnes…

Kitšikülvajate paraad
Kui kingitud hobuse suhu ei vaadata, siis kuidas suhtuda (Tallinna) avalikku ruumi siginevatesse kingitud skulptuuridesse? Neid piinlikkusi ei saa ju kapipõhja peita.
Ööbikud
Ja muidugi linnud – need tuhanded nähtamatud hõiskajad. Vemmeldav veri ja halastamatu võitlus sääserikkaima territooriumi ja siretiivalisima kaasa pärast. Esirinnas mõistagi ööbikud, need…
Kummaline must raamat
Vana hipipoeeti ei näi kõigutavat miski: kirjutab aga julgelt oma asja edasi ja just nii, nagu oskab.
Varblase uut luulekogu on peetud tumedaks, süngeks, kuid…
Pealelend – Taaniel Raudsepp
See näitus oli suunatud Eesti Vabariigi sajandal aastapäeval kõnetama laia publikut, Eesti ühiskonda. Võib öelda, et see õnnestus hästi: ma ei ole oma elus mitte üheski kunstinäituse külalisraamatus…
Kommentaar – Liikuma kutsuv kool

Sten Lassmann
on pianistina salvestanud kogu Heino Elleri klaveriloomingu Londoni plaadifirmale Toccata Classics üheksal CD-l ning kaitsnud samal teemal ka doktorikraadi Londoni kuninglikus muusikaakadeemias. Ta on EMTA klaveriosakonna lektor ning rahvusvahelise festivali „Klaver“…

Ujuda üle tuulise järve, põlev küünal peos
Katrina Kalda: „Raamatud on imelikud elukad: mõnikord arvad, et tuleb karvane, aga lõpuks avastad, et on hoopis suleline või soomustega!“
Vähe vett, palju küsimusi
Must valgel oli „Enne meid oli veeuputus“ absurdselt naljakas mõttemäng, aga laval kukkus see välja nagu ilutulestik päikeselisel õhtupoolikul Kalamajas.
Jaak Kilmi ja Kiur Aarma, dramaturgid Piret Jaaks ja Andris Feldmanis, kunstnik Liina Keevallik, muusikajuht Lydia Rahula, videokunstnik Aljona Movko,…
Kalju Kütt 20. I 1951 – 13. V 2018
Kui Imme Viidalepp, Tartu ülikooli kunstikabineti kaaslane Kaljo Põllu ajast, mulle Kalju Kütti tutvustas, kuna mul oli vaja abi antiikmööbli restaureerimisel, jättis Tallinna nukuteatrist tulnud noormees tartlaste, provintsilinna asukate…

Lasteteatrit mahehipsterile ja piiririkkujale
Soovitada võib Nukuteatri mõlemat kevadist uuslavastust: kellele vana aja asjad, kellele mõtte- ja mänguvabadus.
Laureaat Lapin
Leonhard Lapin ütles möödunud aasta lõpul…
Järeldoktorid: talendid koju!
Kolm tegurit, mis kõige enam kujundavad võimalust või otsust Eestisse naasta: pere, sotsiaalne kapital ning kodumaise karjäärivõimaluse olemasolu.
Rahvuslik, ilus ja ohutu
Mida näituse lõpu poole, seda hägusemad ja laiemad on välja valitud mälupaigad. Ehk on üldistuste tegemiseks veel liiga vähe aega möödas?
Kristjan Raua auhind kui demokraatia võrdkuju
Olen viimastel aastatel tõsiselt pead murdnud selle üle, milline koht on Kristjan Raua auhinnal meie teiste kunstiauhindade seas. Milline tähendus on sellel auhinnal meie praeguses väga aktiivses kunstielus?
Kristjan Raua preemia…
Jalgrattapasun ja surnud roti perse ehk Mõista-mõista, millised on sinu ihamasinad
Õis tundmatust pinnasest
Pärast aastakümneid filmides figureerimist on Maria Avdjuško võtnud sisse positsiooni kaamera taga. Kõigepealt lühifilmiga „Nõiutud“ filmilindikassetilt „Paha lugu“…
