Üks roll
Eesti hümn on kõigi huulil. ERRi läbimõtlemata aastavahetusetavade innovatsioonikatse riivas paljude rahvustunnet, aga tõi ka uuesti päevakorda meie hümni sobivuse küsimuse. Teema algatas ajakirjanik Alo Raun, kes küsis: „Kas tõesti on see poolteist sajandit vana laul – ühe Soomes elanud sakslase viis, millele Johann Voldemar Jannsen tegi eestikeelsed sõnad – parim valik Eesti hümniks? . . . . Kui hümnist juttu teha,…
3 minutit
François Ozon aastal 2013 filmi „Noor ja ilus“ (Jeune & jolie“) võttel. Filmi peaosas astus üles noor Marine Vacth, kellele oli see esimene koostöö Ozoniga.
Pressifoto
Verised voodimängud
François Ozon: „Igaühes meist on varjatud osa. Mul on huvitav lavastajana proovida näha seda, mis on suletud ukse taga.“
7 minutit
Kelle maastikud on õigemini kujundatud? Kuidas on omavahel seotud maastik kui avalik ühisvara ning maa kui eraomand?
Sander Ilvest / Postimees / Scanpix
Euroopa maastikukonventsioon on avaliku ruumi poliitika nurgakivi
Maastik on demokraatia tööriist, usaldusliku partnerlussuhte alus.
4 minutit
Poliitikute kritiseerimine ei tähenda demokraatiast loobumist
Käesolev kirjutis tõukub juba 2016. aastal Saksamaal ilmunud kogumikust pealkirjaga „Demokraatia kriisis: analüüsid, protsessid ja perspektiivid“ väljendatud mõtetest. Kuna nimetatud teksti lugemine sattus…
4 minutit
Soome-ugri äng
Looduse ja kultuuri koondrünnaku sasipuntras on lihtne pea kaotada.
Valgustusaja filosoof Montesquieu mõtles, et põhjamaine kliima mõjub sealsete rahvaste „südame kirgedele“ muserdavalt, pannes inimesed tarduma. Montesquieu avastas selle füsioloogilise seaduspära, kui võrdles sakslaste käitumist prantslaste omaga. Rousseau arvas, et külm kliima tekitab barbaarsust ja metslust. Põhjaalade meelesegadust soosivat mõju märkasid juba antiikaja teadusemehed Hippokrates, Herodotos, Platon…
3 minutit
Kaupo Vipp väidab, et kogu elusloodus liigub paratamatult kollapsi suunas, sest elule justkui universaalselt iseloomuliku energiatarbimise maksimeerimise vastu saada ei ole võimalik.
YouTube
Lennuka lapitekiga paratamatu kollapsi poole
„Lokaalravitsuses“ pannakse paika, kuidas elu Maal on üldse tekkinud ja sama kindlameelselt lükatakse ümber darvinistlik evolutsioonikäsitlus.
14 minutit
Et tsirkus rahvale hea on, teadsid juba Vana-Rooma keisrid, kelle eelis oli see, et nad ei pidanud iga natukese aja tagant tagasivalimise pärast muretsema. Meie omad peavad ja seetõttu on loota, et iseseisvuspäeva kõnevõistlus tuleb enneolematult terav. Pildil Tallinna linnaisad 2013. aastal Ülemiste liiklusõlme avamas.
Rauno Volmar / Ekspress Meedia
Kriitik juubeliaastal
Iseseisvuspäeva tavapärase kahepäevase tsükli asemel vältab esindusisikute road-show sel aastal vähemalt neli, sest kõned tahavad pidamist „kõigis Eestimaa nurkades“.
5 minutit
Külm arve, natuke natsikulda ja Ida-Euroopa kauboid
Mängufilm „Rohelised kassid“ (Leo Production, Eesti 2017, 105 min). Režissöör-stsenarist Andres Puustusmaa, operaator Pavel Emilin, produtsent Katerina Monastõrskaja. Osades Tõnu Kark, Sergei Makovetski, Ülle Kaljuste, Mait Malmsten, Kirill Kägo, Tambet Tuisk jt.
Andres Puustusmaa värske mängufilm „Rohelised kassid“ jutustab tempoka ja romantilise loo kahest pensioniikka jõudnud Ida-Euroopa kauboist. Vapraid mehi tuntakse…
Andres Puustusmaa värske mängufilm „Rohelised kassid“ jutustab tempoka ja romantilise loo kahest pensioniikka jõudnud Ida-Euroopa kauboist. Vapraid mehi tuntakse…
5 minutit
Helju Sarnet Zauram 19. III 1922 – 27. XII 2017
Johannesepäeval meie seast lahkunud Helju Sarnet Zauram (kodanikunimega Helju Laine Zauram) sündis Jõgeval ja suri Haapsalus. Ta oli viimaseid Tartus Kõrgemas Kunstikoolis Pallas õpinguid alustanud kunstnikke ja viimase ajani loomejõus.
Helju Sarnet Zauram jõudis Pallasesse 1943. aastal ja jätkas kunstiõpinguid aastail 1944–1948 Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis peamiselt Elmar Kitse ja Johannes Võerahansu…
Helju Sarnet Zauram jõudis Pallasesse 1943. aastal ja jätkas kunstiõpinguid aastail 1944–1948 Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis peamiselt Elmar Kitse ja Johannes Võerahansu…
2 minutit
Küsimus, kas Tartu Emajõe vasakkalda papliallee on istutatud Eesti vabariigis XX sajandi alguses või Stalini ajal, ei ole oluline ainult dateerimise, vaid ka oma ja võõra määratlemise seisukohast.
Jorma Ratas
Paljuliigiline linn
Paljuliigilises linnas loovad erilaadsed liikidevahelised kohtumised pinnase ka kultuuri mitmekesistumiseks.
7 minutit
Fanvestory kaasasutajad jagavad ühist kirge võimsa sümfoonilise muusika vastu. Fotol on Paavo Järvi ja tema tütrega suvisel Pärnu Järvi festivalil muusikatööstuse ekspert Juko-Mart Kõlar, tegevjuht Birgit Karus ja tehnoloogiajuht Kristjan Ulst.
Erakogu
Artisti ja kuulajate kontakt ei piirdu kontserdiga
Juko-Mart Kõlar Fanvestoryst: „Me ei garanteeri, et muusikateos teenib kindla summa, aga kui soetad ühe protsendi tulevastest tuludest, siis täpselt nii palju ka saad.“
7 minutit
Kaali suurim meteoriit
Mare Isakar / TÜ loodusmuuseum
Kaali. Meteoriidid, süsi ja vanus
2017. aasta suvel leiti Kaalist killustumata meteoriidid – suurim leitud puhastamata meteoriidi kaal oli 396 grammi. Seniste teadmiste valguses olid need leiud mõnevõrra ootamatud.
8 minutit
Kutse dialoogile
Kirjandusteadlase, germanisti, kriitiku ja kultuurivahendaja Aija Sakova (1980) esimese eestikeelse raamatu kaanelt vaatab vastu telefoni kõrvalt korraks eemaldanud noor naine, kes vaatab kutsuvalt vaatajale otsa. Kaanel on kujutatud Valeriy Sakovi 1985. aastast pärinevat maali „Dialoog“. Kogumikku võibki võtta kui kutset dialoogile, mõttevahetusele nii kirjanduse, kirjaniku, iseenda kui ka ühiskonnaga.
Kuraditosinat aastat hõlmav kogumik on jaotatud neljaks. Esiteks „Valu,…
Kuraditosinat aastat hõlmav kogumik on jaotatud neljaks. Esiteks „Valu,…
4 minutit
Ikka lõksus
Šiškin-Hokusai (Aleksandr Šiškin) näitus „Teine elu“ Tallinna Kunstihoone galeriis ja Vladimir Kozini „Slaavi barokk“ Tallinna Linnagaleriis 9. XII 2017 – 7. I 2018; Valeri Vinogradovi näitus „Leonardo magab“ Vabaduse galeriis 13. XII 2017 – 3. I 2018 ja Vladimir Dubossarski maalinäitus „Magusam kui mesi“ Vaalas 19. XII 2017 – 8. I 2018.
Möödunud aasta lõpul ja selle aasta päris alguses võis Tallinnas täheldada vene kunsti invasiooni: Tallinna…
Möödunud aasta lõpul ja selle aasta päris alguses võis Tallinnas täheldada vene kunsti invasiooni: Tallinna…
3 minutit
Kommentaar – Pika vinnaga
Teeb rõõmu, et Tallinna Vene teatri veebilehelt leiab praegu mängukava kuni juunikuu lõpuni ja lisaks kevadhooaja etendustele saab pileteid juba osta ka Sagadi mõisapargis mängitavale suvelavastusele „Kuu aega maal“. Kirjandusklassik Turgenevi näidendi lavastab teatri uus kunstiline juht Filipp Loss. Nii pole see sugugi alati olnud, ei Vene teatris ega ka mujal.
Pean silmas teatrite pika vinnaga…
Pean silmas teatrite pika vinnaga…
2 minutit
Lahing, et mitte kaotada kaotust
Tatjana Manevskaja esituse põhjal usud, et ta on olnud see unelmate naine, kes on käivitanud laval nähtud traagika.
Vene teatri „Valentinipäev“, autor Ivan Võrõpajev, lavastaja Peeter Raudsepp, kunstnik Silver Vahtre, videokunstnik Aljona Movko. Mängivad Tatjana Manevskaja, Ljubov Agapova, Alina Karmazina, Anastassia Tšubina, Igor Rogatšov ja Aleksandr Žilenko. Esietendus 28. IV 2017 suures saalis.
Ivan…
Ivan…
6 minutit
„Kaarnakivi perenaises“ on kivi vägi sees
Kivirähk poleks Kivirähk, kui ta oleks vaataja ees rullinud lahti üksnes realistliku pildi karmidest aastatest. Sestap peab olema kohal ka vanapagan ja imeline Kaarnakivi.
Endla teatri ja Kuressaare Linnateatri „Kaarnakivi perenaine“, autor Andrus Kivirähk, lavastaja Peeter Tammearu, kunstnik Liina Unt, helilooja Veiko Tubin, muusikalised kujundajad Peeter Tammearu ja Veiko…
5 minutit
Leedi Macbeth (Elina Reinold) valitseb seda maailma, ka siis, kui ta on vait.
Siim Vahur
Suure väiketeatri taak
Hulk vaimukaid ideid, mis võisid proovides inspireerida ja kannustada, hägustavad valmis lavastuses pealiini, segavad fookust ja kallutavad sõidusuunalt kõrvale.
4 minutit
Piret Põldver
Piret Põldver
õpib Tartu ülikoolis eesti kirjandust ja töötab õppematerjalide kirjastuses Maurus keeletoimetajana. 2006. aastast peale on ta avaldanud kirjanduskriitikat, pisut ka ilukirjanduslikke tekste.
Mida pead Eesti kultuuripoliitikas suurimaks õnnestumiseks?
Väga keeruline on niimoodi üldistada. Üks…
õpib Tartu ülikoolis eesti kirjandust ja töötab õppematerjalide kirjastuses Maurus keeletoimetajana. 2006. aastast peale on ta avaldanud kirjanduskriitikat, pisut ka ilukirjanduslikke tekste.
Mida pead Eesti kultuuripoliitikas suurimaks õnnestumiseks?
Väga keeruline on niimoodi üldistada. Üks…
1 minut
Sööta kivi
Koputan kivi uksele.
„See olen mina, tee lahti.
Tahan tulla sinu sisse,
vaadata ringi,
hingata sind kui õhku.“
„Mine ära,“ ütleb kivi.
„Ma olen kõvasti kinni.
Isegi tükkideks lõhutult
olen ma kõvasti kinni.
Isegi liivaks hõõrutuna
ei lase ma kedagi sisse.“
[—]
Koputan kivi uksele.
„See olen mina, tee lahti.“
„Mul ei ole ust,“ ütleb kivi.
Wisława Szymborska1
Mõeldes kõigi nende kivide peale, mis ilmaruumi hubasemaks teevad, ei peaks keegi ennast kunagi üksi…
„See olen mina, tee lahti.
Tahan tulla sinu sisse,
vaadata ringi,
hingata sind kui õhku.“
„Mine ära,“ ütleb kivi.
„Ma olen kõvasti kinni.
Isegi tükkideks lõhutult
olen ma kõvasti kinni.
Isegi liivaks hõõrutuna
ei lase ma kedagi sisse.“
[—]
Koputan kivi uksele.
„See olen mina, tee lahti.“
„Mul ei ole ust,“ ütleb kivi.
Wisława Szymborska1
Mõeldes kõigi nende kivide peale, mis ilmaruumi hubasemaks teevad, ei peaks keegi ennast kunagi üksi…
4 minutit
Sõnapaar „Eesti gootika“ Ervin Õunapuu teoste pealkirjades on Grant Woodi maali „Ameerika gootika“ („American Gothic“, 1930) pealkirja parafraas.
Wikimedia Commons
Heinsaar + Kender = Õunapuu
Ervin Õunapuu kirjeldab tihti Eesti olusid: vahel on see alternatiivreaalsus või -ajalugu, teinekord tulevikuilm, kuid alati düstoopiline ja väändunud.
5 minutit
Adamson-Eric. Dekoratiivplaat päikesega. Glasuurmaal, keraamika, 1962–1968. EKM.
Pressifoto
Isepäine Adamson-Eric
Äsja ilmunud väärikat raamatut ei saa nimetada monograafiaks, tegemist on artiklite kogumikuga, kus käsitletakse Adamson-Ericut mitme nurga alt tugeva uudse tervikuni jõudmata.
6 minutit
Otsa koolis on kõigi mõtted oodatud
Ivo Lille: „Otsa kooli teeb tugevaks paindlikkus, individuaalne lähenemine igale õpilasele.“
Detsembri algul alustas tööd Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli uus direktor Ivo Lille, kes on silma paistnud ärksa meelega saksofonistina. Õpetajaametit on Lille pidanud juba peaaegu 20 aastat ning Otsa koolil on tema südames ikka olnud tähtis koht.
Mis on seni olnud…
Mis on seni olnud…
5 minutit
Folkloori ja kombestikku võib leida ka arhiividest, sellist väljapanekut saab näha aga ainult Varnjas ehk Voronjas.
Piia Ruber
Õnnistatud ja neetud Peipsiveer
Romaanis „Serafima ja Bogdan“ panevad kommunistlik ideoloogia ja tarbimisühiskonna mentaliteet seljad kokku, et hävitada kolm sajandit vastu pidanud pärimuskultuur.
5 minutit
Sotside imagoloogiline lõks
Ei saa ühekorraga nõuda sotsiaalselt võrdsemat ühiskonda ning lähtuda õhukese riigi mudelist, kuna viimasest ei piisa esimese ülalpidamiseks.
Eesti paradoks on, et riik on uskumatult vaene, ent ka üllatavalt rikas. Kui võtta lahti andmebaasid, pingeread või vaadata, millistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse Eesti kuulub, siis pole kahtlust: me oleme maailma rikkaima viiendiku või isegi…
4 minutit
Eel- ja järellooga eneseküllane manerism
Varssavi rahvusmuuseumi valikuga on loodud Kadrioru lossi püsiekspositsioonile täiendav kontekst.
Maneristliku maali näitus „Uudistava pilguga. Maneristlik maal Varssavi Rahvusmuuseumist“ Kadrioru kunstimuuseumis kuni 25. II, kuraatorid Greta Koppel ja Aleksandra Janiszewska; maneristliku graafika näitus „Rooma stiilis“ Mikkeli muuseumis kuni 11. III, kuraatorid Anu Allikvee ja Greta Koppel.
Maneristliku stiili – heitlevad, kuhjuvad, väänlevad, teab…
Maneristliku stiili – heitlevad, kuhjuvad, väänlevad, teab…
8 minutit
Helve Võsamäe 16. I 1938 – 27. XII 2017
Märkimisväärsed inimesed surevad ebatavaliselt: on kummaline, et nii läbi ja lõhki eestlust oma hinges hoidnud Helve Võsamäe lahkus meie hulgast Eestist kaugel, reisil Kagu-Aasias. Meil, järelehüüdjail, on kergem mõelda nii, et ta lahkus täpselt nii, nagu ise oli soovinud – ootamatult, vähimagi mureta, jalapealt.
Helve Võsamäed tunti omal ajal tõelise raadiostaarina, sellisena, milliseid…
Helve Võsamäed tunti omal ajal tõelise raadiostaarina, sellisena, milliseid…
2 minutit
Kodukootud vägiteod
Lühifilmide kassett „Paha lugu“ (Kuukulgur, Eesti 2018, 85 min). Režissöörid Andres ja Katrin Maimik, Rain Tolk, Maria Avdjuško, Gustaf Boman Bränngård. Osades Lauli Otsar, Ott Raidmets, Joseph Mattias Metsala, Katariina Kilk, Märten Männiste, Annabrith Heinmaa, Rain Tolk, Ester Kuntu, Margus Prangel, Piret Kalda, Maria Avdjuško, Markus Habakukk.
Juhtun töötama teenindajana ühes kobedas Tallinna restoranis. Ühel vihmasel novembriõhtul,…
Juhtun töötama teenindajana ühes kobedas Tallinna restoranis. Ühel vihmasel novembriõhtul,…
4 minutit
