2017-3 (3623)

Üks roll

Lapsepõlves alateadvusse söövitunud õudusunenägusid, mis veel täiskasvanunagi hirmujudinaid tekitavad, on ilmselt igaühel. Paljud on ainuomased, nii mõnedki korduvad samaealistel. Minu põlvkonna luupainajate varamusse kuuluvad nii legend Mustast Käest, kes pimeduses ligi hiilib – eriti siis, kui on liialt uudishimutsetud – ja su kägistab, aga ka „Nõiutud saar“, „Klaasikillumäng“ ja „Nõiakivi“, mis astusid teleekraanilt ülbelt laste unenägudesse, nagu tegi seda mujal maailmas…
Riigivõlapõlguse moraalsusest
Tundub, et isegi abstraktne riigivõlg kui selline häirib eestlast rohkem kui riigivõla pärast pisaraid valavat ettekandjat (Solène Rigot, pildil Gérard Depardieu’ga) filmis „Saint-Amour“.
Kaader filmist

Riigivõlapõlguse moraalsusest

Kas väike Eesti peaks just riigivõlga panustama, aga ehk tuleks rikkaid riike selle ennastohverdava tegevuse eest hoopis tunnustada.

Alternatiivne privileeg ja võõritus
Tehisintellekt Ava (Alicia Vikander) on justkui emotsionaalses ja füüsilises mõttes poolikute meestegelaste täiendatud versioon.
Kaader filmist „Ex machina“.

Alternatiivne privileeg ja võõritus

Muutuv maailm on toonud kaasa muutuse ka selles, kuidas kujutatakse filmides ja telesarjades tehisintellekti.

Katkine aedik
Vabal Laval etendunud Simon Mayeri „Sissy poegades“ neli noormeest mitte ainult ei tõlgendanud Alam-Austria rahvalikke laule ja tantse, vaid testisid ka inimese mõõtu.

Katkine aedik

Targa mehe hääbumisest 2016. aasta meediapildis

Tulekul on sünteetilise bioloogia ajastu
Professor Mart Loogi sõnutsi on inimgenoomi kirjutamise projekt (Humane Genome Write), millega on liitunud Eesti sünteetilise bioloogia keskus, inimkonnale pöördelise tähtsusega. Projekti vältel sünteesivad teadlased täielikult inimese genoomi, s.o kirjutavad ja valmistavad selle nullist ise.
Erakogu

Tulekul on sünteetilise bioloogia ajastu

Uut eluteadustes: mis on inimeste elu ja maailmamajanduse kõiki harusid mõjutama hakkav sünteetiline bioloogia?

„Vene inimesi solvatakse!“
Kaadrid joonisfilmist „Ilja Muromets ja Röövel Ööbik“ (Sojuzmultfilm, 1975)

„Vene inimesi solvatakse!“

Kellele on vaja loodavat Eestimaa Rahvaste Parteid, mis ei võta arvesse asjaolu, et Eestis ei ole vene kultuuri ega ole ka vene kogukonda?

Õnn ei asu ilusas majas
Energiatõhus maja on ellujäämise küsimus. Väikemaja Koda on plussenergiamaja: ta toodab ise rohkem energiat, kui ära kulutab.
Tõnu Tunnel

Õnn ei asu ilusas majas

Ülar Mark: „Linna edukust ei määra muster, faktuur ega esteetika, vaid inimeste omavaheline läbikäimine.“

Uku Masingu esimene väike luuleraamat

Kui kellelgi on soov anda läbilõiget, peamist, olulisemat jne – need inimesed tuleks Uku Masingu valimiku tegemisest eemale hoida.

Uku Masingu luuletajasaatusel on ainulaadne käekäik – kodu-Eesti avalikkuse ette tuli ta „Luule“ kuue köitega. Kui mitte arvestada raamatuna haruldast debüütkogu 1935. aastast, samizdat’i paljundusi ja paguluses ilmunud ning nõukogude ajal Eestis üliharuldast seitset luuleraamatut…

Näitleja XXI sajandil

Esa Kirkkopelto: „Kunstilise sära puudumine kompenseeritakse tänapäeval avaliku elu säraga  – sealt saadakse au ja kuulsus, mida lavaelu enam ei too.“

Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendus ning Tartu ülikooli teatriteaduse õppetool pühendasid detsembris Tallinnas korraldatud aastakonverentsi „Näitleja XXI sajandi teatris“ näitlejale ja näitlemisele. Ehkki näitleja on teatrikunsti tuum, räägitakse tänapäeval teatrikriitikas ja -teaduses…

Tsoon – pühamu või vanakraamiladu?

Strugatskite „Väljasõit rohelisse“ on süžee põhijoonte poolest tundmatu maa koloniseerimise lugu. Kuigi Tsoonis viibitakse raamatu vältel napilt, keerleb kogu tegevus selle ümber.

Arkadi ja Boriss Strugatski kultusliku jutustuse kordustrüki ilmumine on sündmus, mis ei tohiks jääda ulmehuviliste siseasjaks. Kuigi raamat on iseenesest väga tugev ja mitmekihiline, on sellest…

Seitse vaprat

Näitus „Seitse Linnateatri/Noorsooteatri peakunstnikku“ Tallinna Linnateatri Panso saalis märtsikuu lõpuni. Kuraator Kustav-Agu Püüman, kujundaja Katre Rohumaa.
Vahel tundub, et lavastuskunstnikud, kelle luua on lavastuste lava- ning kostüümikujundus, kannaksid justkui Marek Strandbergi nähtamatuks tegevast kangast võlukeepi. Teatakse küll selliste ametimeeste (ja -naiste) olemasolu, kuid ikka libiseb kogenematu pilk nende tööst teenimatult üle. Tavalisele teatrivaatajale võib andeks anda, kui ta ei…

Kahe elava klassiku lühivormid

Võrrelda Jiří Žáčeki ja Helle Laasi valmide või killukeste raamatut on igati mõistlik, sest mõlemad autorid on paljuski sarnased. Ning eestlase mõtteterad või targutused, nagu ta neid ise nimetab, ei jää palju tõlgitud ja müügieduka tšehhi tarkusele milleski alla. See üllataski ja pani neid ristamisi vaatlema.
Jiří Žáčeki „Valme“ on tema kodumaal müüdud müstiline kogus,…

Lätlased saavad nüüdiskunstimuuseumi

Elīna Vikmane: „Üleni eraraha eest ehitatav Läti nüüdiskunstimuuseumi uus hoone on täiesti pretsedenditu juhtum.“

Eesti sai oma kunstimuuseumiks ehitatud Kumu hoone alles üksteist aastat tagasi, lätlastel on oma rahvuskunstimuuseum koos spetsiaalse hoonega juba 1905. aastast peale. Läti riigi aastapäeval 2021. aastal avatakse ka nüüdiskunstimuuseum. Rahvusvahelise arhitektuurivõistluse võitjad kuulutati välja…

Esimese maailmasõja mitmetahuline mõju eesti kultuurile

Ehkki Esimest maailmasõda tajutakse Ida-Euroopas jätkuvalt kui unustatud sõda, on akadeemilisel tasemel huvi ilmasõja sündmuste ning nende vahetu ja pikaajalise mõju vastu märgatavalt kasvanud. Saja aasta möödumine sõja algusest tõi ka Eestis kaasa uute artikli­kogumike, üksikuurimuste ning allikapublikatsioonide avaldamise.1 Esimese maailmasõja lühi- ja pikaajaliste kultuurimõjude analüüs on rahvusvaheliselt tõusev…

Ester Mägi folkloristlik modernism

Kui võrrelda folkloristlikke tendentse Eesti muusikas 1930ndatel ja 1970ndatel, siis joonistuvad välja vägagi kõnekad suunamuutused.

Kontsert „Ester Mägi 95“ 10. I Niguliste muuseum-kontserdisaalis. Peep Lassmann (klaver), Urmas Vulp (viiul), Aare Tammesalu (tšello), Andres Uibo (orel), Mati Turi (tenor), Helen Lokuta (metsosopran), Martti Raide (klaver), keelpillikvartett, Estonia Seltsi segakoor, dirigent…
Humoorikas kõrvalpilk rahvatantsule ja -muusikale
„Sissy pojad“ on eelkõige rahvatantsu ja -muusika tõlgendus, kus tegijad on lähtunud omaenda kultuuritaustast.
Arne Hauge

Humoorikas kõrvalpilk rahvatantsule ja -muusikale

„Sissy pojad“ mõjub väga veidra ja absurdihõngulisena, teisalt sisaldab stseene, mis nõuavad etendajailt-tantsijailt äärmist keskendumist ja häid füüsilisi võimeid.

Spontaansust teeselda on võimatu
Kristjan Randalu: „Muusiku kuvandisse lihtsalt ei sobi selline pilt, et keegi harjutab kusagil mitteglamuurses ülikonnas heliredeleid.“
Kaupo Kikkas

Spontaansust teeselda on võimatu

Kristjan Randalu: „Kõigil, kes arvavad, et improvisatsioon tähendab totaalset vabadust, soovitan seda ise proovida.“

Millega peaks ruumilise planeerimise  ekspertnõukogu tegelema?
Kehtivas koalitsioonileppes on eesmärgiks seatud üleriigilise ruumilise planeerimise kompetentsi koondamine ministeeriumideülesesse eksperdinõukokku. See võiks olla valitsusele nõuandev organ, kes aitab kujundada ruumi mõjutavaid otsuseid. Muu hulgas võiks mõelda, kui mõttekas on lammutada vanad ehitised, mis ei vasta küll tänapäeva normidele, kuid on heas korras. Pildil endise rahandusministeeriumi hoone lammutamine.
Priit Simson / Ekspress Meedia / Scanpix

Millega peaks ruumilise planeerimise ekspertnõukogu tegelema?

Kõige olulisem on näha Eesti tervikpilti, valdkondade seoseid ja ruumiloome mõju teistele valdkondadele.

Sissejuhatus rutiinipoeesiasse

Mängufilm „Paterson“ (2016 USA, 118 min), režissöör-stsenarist Jim Jarmusch, operaator Frederick Elmes, helilooja Sqürl (Jim Jarmusch ja Carter Logan). Osades Adam Driver, Golshifteh Farahani jt.
„Ma ei tea, kas see on idealism, aga ma tahan uskuda, et kunst ja elu on tegelikult üsna ühtemoodi asjad ehk kunst on täpselt samamoodi elu kui bussi juhtimine Kostivere vahel,“…

Žest ja selle roll muusikas

Žesti mõiste tähenduse muutumisest kuigi palju ei kõneldud.

XXV Pärnu nüüdismuusika päevad (PNP). Sümpoosion „Performatiivsus IV: žest ja muusika“ 14. I Pärnu keskraamatu­kogus.
Tavapäraselt on PNP raames toimunud pea nädalane kompositsioonitöötuba – praktiliste ja reflekteerivate ürituste osakaal on enam-vähem võrdne –, tänavu omandas töötoa puudumise tõttu suurema tähtsuse reflekteeriv osa ehk sümpoosion. Ühiselt…
Vanameister ja novellivabrik

Vanameister ja novellivabrik

Roald Dahl tõestab, et arvamus, nagu jaguneks kirjandus lastekirjanduseks ja õigeks kirjanduseks, ei pea paika.

Erksad värvid hallis ajas

Küllap on see kõigi praktiseerivate ajaloolaste saatus, et ajapikku hakatakse ilukirjandusest üha rohkem mälestusi hindama. Mälestuste lugemine on töö ja puhkus korraga. Kaks ühes, ajalugu ja kirjandus. Aga töö vaid juhul, kui on võimalik oma vaadet mõnes küsimuses avardada, teises konkretiseerida, ja puhkus vaid juhul, kui tegemist on huvitavalt kirjutatud esteetiliselt nauditavate memuaaridega. Ott Rauna,…
Miks mulle meeldib mõelda Jüri Ojaverist?
Jüri Ojaver püüdis performance’i käigus eemaldada graniidist põrandaplaati, et see sümboolsena seinale tõsta, kuid plaat osutas vastupanu. Need graniitplaadid oli Jüri Ojaver koos teiste skulptorite, Samba galerii asutajatega, kakskümmend viis aastat tagasi ise paika pannud.
Epp Kubu

Miks mulle meeldib mõelda Jüri Ojaverist?

Kui vanemad kunstnikud on teinud kunsti hästi, julgenud otsida ja kõhelda ning ajanud ausalt oma imelikke asju, siis pean seda legendaarseks. Ojaver on legend.

Värske Rõhu värske veri

Uue kriitikatoimetaja Hanna Linda Korbi käe all saavad senisest rohkem tähelepanu tõlkekirjandus ja teatriga seotud tekstid.

Sellest aastast on noorte kirjandusajakirja Värske Rõhk kriitikatoimetajana ametis Tartu ülikooli eesti kirjanduse magistrant Hanna Linda Korp. Tõnis Parksepa mantlipärija uurib oma magistritöö tarvis Erakkonna rühmituse nelja autori (Lauri Sommer, Aare Pilv, Kristiina Ehin, Kalju Kruusa) loomingut.…

Arhiivitöös võidab see, kel on raudseim tagumik

Vello Paatsi (1948–2015) alustas teadusteed geograafina, aga tegeles viimase veerandsajandi peamiselt Eesti kultuurilooga. Kuigi töötanud varem nii giidina kui ka ajakirja Eesti Loodus toimetajana, ei olnud Paatsi viimastel aastatel suur populariseerija, mistõttu avalikkus ei tunne teda nii hästi, kui võiks. Mitu Paatsi populaarteaduslikku tööd, nagu TEA entsüklopeediasse kirjutatud lühibiograafiad ja…

Punase „admirali“ saatus

Nõukogude merendustegelase ja diplomaadi Paul Orase biograafia on ajakirjaniku ja ajaloolase Tiina Tammani kolmas elulooraamat. Enne seda valmisid diplomaat August Torma ning Eestiga tööalaselt ja perekondlikult seotud olnud Briti luuraja Brian Giffey elulugu. Paul Orase avastas autor tänu Giffey eluloo uurimisele: too oli olnud abielus kirjandusteadlase ja tuntud anglofiili Ants Orase õe ning Paul Orase onutütre Anniga.…

Operaator Kõps deliiriumis

Kinoteatri lavastuses „Once Upon a Time in Estonia“ antakse rabavalt aus ja mitmetahuline pilt Eesti filmitootmise ideevaesusest ja stampidest.

Kinoteatri „Once Upon a Time in Estonia“ („Ükskord Eestis“), autorid Henrik Kalmet, Diana Leesalu ja Paul Piik, helikujundaja Arbo Maran, valguskujundaja Priidu Adlas, videokujundaja Sander Allikmäe. Mängivad Indrek Ojari ja Argo Aadli. Esietendus 4. XII 2016…
Sirp