Rahavanker sõidab kultuurita
Õiglase töötasu maksmine on kohustus, mitte läbirääkimiste küsimus.
„Pikka aega heitsin ma vara voodisse“
Tõlkijale ei ole keerulisemat teost kui Marcel Prousti „Kadunud aega otsimas“. Hinnakem siis seda, et jõgiromaani mitu köidet on nauditaval kujul eesti keeles olemas ja lisagi tulemas.
Maailm teetilgas
Kuidas saab miski olla me teadvuses ühtaegu päästmatult kadunud ja siiski kaheldamatult, peaaegu tajutavalt alles? Kuidas saab mäletades olla ühtaegu siin ja ometi mujal?
Kliimamuutus ja elurikkuse hävimine on ühe ja sama mündi eri pooled
Vajame uusi majandusmudeleid.
Järgmised, palun
Igal omavalitsusel on oma…
Eetiline stress
Inimvaatlused – „Kuidas te teate, millised on kivipuravikud?“
Hoovide potentsiaal
Kesklinnas saab poolavalikku väärtuslikku ruumi luua hoovidesse. Õu võiks parkla asemel olla mänguväljak, taskupark, kogukonnaaed ja palju muudki.
Tulest sündinud
Vastutustundlik elu- ja loomelaad ei olnud kõne all ainult keraamikasümpoosionil, vaid oli keskne teema ka TAKKKi keskkonnakunsti sümpoosioniga kahasse korraldatud arutelupäeval.
Odaotsa ordu
Animafestival „Animist“ näitas ava-aastal, et pinnast, millest võiks võrsuda üks korralik animafestival, on piisavalt.
Vabaduse hõng Narva teatrilaval
Hinnatavaim, mida Narvas Vabaduse festivaliga saavutati, oli Eestis tõsise rahvusvahelise draamakunstifestivali hinguse taastamine.
Värviarmastus ja graafiline anarhia
Animafilmifestivali „Animist“ võistlusprogramm näitas, et igast hajusast nägemusest on võimalik vormida animateos.
Nihilismist pääsemise võimalikkusest
Inimorganism on geneetiliselt ja füsioloogiliselt üles ehitatud nõnda, et selles on nii egoistlikke kui ka altruistlikke impulsse, moraalsed ja käitumuslikud iseärasused on aga paljuski evolutsioonilise päritoluga.
Armastusega „Jazzkaarelt“
Ühes linnaruumiprojekti, tasuta kontsertide päeva ning džässijuttudega sai kokku mahukas programm, millega sammupidamiseks tasus andunud džässisõbral võtta vabaks terve nädal.
Tagantjärele targad poleks Pätsi ja Laidoneri asemel suutnud midagi targemini teha
Tõsine ooper reipas esituses
„Idomeneo“ võiks Estonia mängukavva jõuda täieõigusliku ooperina, nii ei tekiks segadust, kas laval on kontsert või lavastus.
Tööliste keskel vaikib vabrik
Lavastaja taotlus kontsentreerida „Sitsi silentium’i“ tegevus väiksele alale on mõistetav, ent jätab seejuures varju vabrikusaali tegeliku sügavuse ja võimsuse.
Maali autodafee. Segadusseajavalt ilmselge
Sirje Runge maali autodafee ei ole düstoopiline stsenaarium. See ei suubu kuhtumisse ja tundmatute jõudude meelevalda, vaid ületab eraldatuse, astub suhetesse, intensiivsesse kohalolusse.
Loomade õigused ja kliima soojenemine
Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. See plaan on saavutamatu, kui loomatööstus senisel kujul jätkab.
Ligipääsetavustõend ühiskonnas osalemiseks
Paljudele nii tavaline jalutuskäik pargis või kauba valimine poeriiulilt ei ole iseenesestmõistetav väga suurele hulgale inimestele.
Kaia Sisask, tõlkija, toimetaja, Tallinna ülikooli lektor
Hiina tehnodüstoopia
Ainus viis, kuidas Hiina moodi sülemlikule ühiskonnamudelile tõsiseltvõetavat alternatiivi pakkuda, on panna tehnoloogiaettevõtted oma tegude eest vastutust kandma.
Pealelend – Lumi Kristin Vihterpal ja Jekaterina Kultajeva, tänavuse Kohila keraamikasümpoosioni korraldajad
Austades kahekümne aastaga välja kujunenud traditsioone,…
Puude tänavaelu
Mitte ainult kaunid – tänavapuud pakuvad varju, jahutust ja kaitset. Kuidas on kujunenud puude ja inimeste kooselu?
Hiiglaslik kärbes, muud suurt midagi
Quentin Dupieux’ uus komöödia „Kärbes“ naerutab, kuid südamesse ei poe.
Tormiline suvelõpp kammermuusikaga
Tallinna kammermuusika festival on igati arvestatav eneseteostus nii suurepärastele külalisesinejatele kui ka meie kõige silmapaistvamatele muusikutele.
Seal ta ongi, see Hornimäe
Kaoses aimdub kord ning lavastaja tuumküsimus: kui igaühel on oma tõde, siis kellel on õigus otsustada, milline neist tõdedest kehtib kõigile?
Armastage, kui suudate!
Raul Meel: „Õigem on luuletada, musitseerida, maalida … armastada oma elu nii, nagu see loomulikult on. Siis ongi absoluutne nägemine asises, ihulises, hingelises ja vaimses.“
