2021-05 (3827)

Rikas linn, vaene linn

Rikas linn, vaene linn

Ida-Virumaad õitsvaks ja jõukaks teha ei ole Eesti riigi võimuses.

Vahepealsuse lokkavad ruumiunistused
Ingrid Ruudit motiveeris üleminekuaastate arhitektuuri- ja kunstiloomingut uurima see, et seni on sellest perioodist kui millestki segasest ja tähtsusetust teel vaba Eesti ruumi poole enamasti möödaminnes üle libisetud.
Birgit Varblane

Vahepealsuse lokkavad ruumiunistused

Ingrid Ruudi: „Üleminekuühiskonna avatus on erakordselt inspireeriv: oli valmisolek kaaluda kõikvõimalikke ideid, arhitektuuri ja kunsti väljendusvahenditega esitatu resoneeris ühiskonnas.“

Uni annab tiivad
Mati Kütt: „Ega kosmoses ühtki staatilist objekti ei ole. Me kõik oleme liikumises ja liikumisega kaasnevad hoopis teised seosed, mida võib-olla ette ei näe.“
Piia Ruber

Uni annab tiivad

Mati Kütt: „Tahaksin anda vaatajale signaali, et kui ta millestki aru ei saa, siis vähemalt on tal võimalus mu märguannete põhjal ise oma lugu hakata punuma.“

Äpardunud suusarahva ulg

Eksistentsialistliku elukäsitluse kohaselt kaasneb inimese heitmisega siia ilma tükatine võõrandumistunne, eluolu absurdimaigulisus. Olemise abrakadabra välgutab siin ja seal, ent miskipärast iseäranis pitoreskselt ja tihti just suusatamisega seoses. Lapsepõlves elu müstiliselt seiskus, kui jälgiti, mitu sekundit Hämäläinen või Kirvesniemi kusagil kurvis kellelegi järele oli võtnud. Luuletusi neil hetkil ei loetud, eriliste silmapilkude pühadust austasid rangeimadki õpetajad.
Talispordis…

Kui lõhub tasumise äike

Istutada puu, harida põld, soetada lapsi – need on kiiduväärsed teod. Nõnda kõneles Zarathustra. А потом что? Need saavutused jäävad ju kuidagi igavaks. Kuidas oleks hoopis uue religiooni rajamisega? Zarathustra sai sellega hakkama.
Viimastel sajanditel on säärased saavutused olnud harvad. Enamik ilmutuse saanud karismaatilisi usujuhte haagib end juba olemasoleva religiooni külge ja nii sünnib heal juhul…

Musid, kallid, õhupallid!

Suvel ei rohtu ja talvel ei tuiska lund täis rada, mis viib teatrimaja juurde, kui seal etendatakse mõnda lustmängu.

Rakvere teatri „Oi, Johnny“, autor Ray Cooney, tõlkija Triin Tael, lavastaja Peeter Raudsepp, kunstnik Yana Khanikova, liikumisjuht Helen Solovjev, muusikaline kujundaja Morten-Endrik Milder, valguskujundaja Roomet Villau. Mängivad Anneli Rahkema, Ülle Lichtfeldt, Margus Grosnõi,…
Gregor Kulla,  oboist ja helilooja 
Gregor Kulla
Saara Steinberg

Gregor Kulla,  oboist ja helilooja 

Vabadus on olukord, olek, kus saab toimida oma tahte järgi ja ilma sunnita. No hüva. Tahte järgi küll, kuid sunnita?
Mkmm. Sunnita ometi mitte. Kommertspoliitik „Pealtnägijaski“ irvitab: „Haha, miks…

22 EDO – kas sünteetiline või matemaatiline mikrotonaalsus?

Mikrointervallika kuulamine ja solfedžeerimine muusikakõrgkoolide õppekavva?

Pärnu nüüdismuusika päevad „Kompositsioonimudelid 4. Mikrotonaalsus“ 23. – 31. I veebis, kunstiline juht Andrus Kallastu.
Tänavustel Pärnu nüüdismuusika päevadel (PNP), mis leidsid aset veebis, keskenduti mikrotonaalsusele: luubi alla võeti võrdtempereeritud 22helisüsteem (22 equal division of the octave ehk 22 EDO).
Mikrotonaalse muusika mõiste…
Kas itkuline või pilliline?
Solistid, kes pigemini jutustasid publikule lugu kui laulsid nii, nagu nõuab klassikaline häälekool, mõjusid ehtsa ja kütkestavana. Fotol Kristiina Hovi ja Lembi-Liis Ebre.
Gunnar Laak / Eesti Kontsert

Kas itkuline või pilliline?

Nukrust on igal pool ja see pole hea ega halb. Sellega tuleb õppida elama. Paratamatusega leppimist on kajastanud ka Tormis „Eesti ballaadides“.

Komplekssuse konksu otsas siplev kalake
Maailm on keeruline süsteem, ükskõik milline on meie vaatenurk.
Piia Ruber

Komplekssuse konksu otsas siplev kalake

Autorid rakendavad lihtsat ideed, et kõik siin maailmas on komplekssüsteemid, mille kirjeldamiseks on füüsikas väga head vahendid, järelikult saab neid rakendada ka teistele nähtustele.

Graatsiline samm teatrilavalt kinolinale

Veebruaris alanud black history month tundub olevat paslik aeg tõmmata tähelepanu siinse kinoradari alt läbi lennanud „Ma Rainey mustale tagumikule“1.

Mängufilm „Ma Rainey must tagumik“ („Ma Rainey’s Black Bottom“, Netflix, USA 2020, 94 min), režissöör George C. Wolfe, stsenarist Ruben Santiago-Hudson, operaator Tobias A. Schliessler, helilooja Branford Marsalis. Põhineb August…

Kas Rävala puiesteest saab sel suvel Tallinna (auto)vaba puiestee?

Rävala puiestee liikluse ajutine ümberkorraldamine annaks Tallinna linnavalitsusele võimaluse näidata, et avalikust ruumist hoolitakse.

Eksperimenteerimine annab ruumist mõtlemiseks vabaduse, sest kõike ei pea kohe ära otsustama, betooni valama. Peale planeerija mängurõõmu saab lustimisse kaasata ruumi kasutajad, et koos nendega saavutada parem tulemus. Tallinna linnaruumis…

Tiiu Noormets 11. XII 1939 – 29. I 2021

Tallinna Linnateater mälestab kurbuse ja tänumeelega oma kauaaegset kassapidajat Tiiu Noormetsa, kes lahkus meie hulgast 29. jaanuaril.
Tiiu Määra sündis 1939. aastal Harjumaal Raasiku vallas Perila külas talupidajate peres. Ta lõpetas 1959. aastal Tallinna 16. keskkooli ja 1961. aastal Tallinna kutsekeskkooli nr 15. 1961–1963 töötas ta kokana restoranis Nord ja Norma sööklas. 1963.…
Säärane Mutt
Mihkel Mutt pälvis teosega „Maailmas peegelduv veetilk“ Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna.
Dmitri Kotjuh / kotjuh.com

Säärane Mutt

Diogenesel olid ta suveräänsus, üleolek kõigest maisest ja sokraatiline arutlusoskus. Mis on Mihkel Mutil? Suveräänsus küll, kuid mitte üleolek maisest maailmast siinpool Styxi.

Kliimakriisi aeglustamiseks peavad institutsioonid muutuma

Alma Heikkilä: „Institutsioonid peavad tunnetama oma vastutust – neil on lihtsam teadmisi omandada ja vahendada ning olla muudatuste katalüsaatoriks.“

Alma Heikkilä on kunstnik ja Soome kunstiorganisatsiooni Mustarinda asutaja. Mustarinda koosneb teadlastest ja kunstnikest, kelle ühine eesmärk on keskkonnasõbralik üleminek fossiilkütuste järgsesse ühiskonda. 2017. aastal panid Alma Heikkilä, Pauliina Leikas…
Imelise kunstniku ime jäi sündimata
Ado Vabbe. Deemon. Õli, paber, 1944. Eesti Kunstimuuseum
Pressifoto

Imelise kunstniku ime jäi sündimata

Ado Vabbe senini ulatuslikum isikunäitus aitab kunstnikku kinnistada meie kultuurimällu, kuid ära teenitud pjedestaalile teda tõsta ei õnnestunud.

Dalai-laama mitu elu(lugu)

Dalai-laama mitu elu(lugu)

Kindlasti teatakse-tuntakse dalai-laamat üle ilma rohkem ja laiemalt, kui tema teatud mõttes vastaspoolt, Hiina Rahvavabariigi ja seda valitseva kommunistliku partei esimeest Xi Jinpingi.

Aleksander Niine märgiline pärand Tallinna südalinnas

Tallinna kesklinnas pole nüüdisaegseid parke, läbimõeldud tänavaruumi ja puhkealasid just palju. Rävala puiesteel, kus pole läbivat liiklust, võiks luua midagi head ja toimivat.

Eelmisel aastal tähistati Eesti maastiku­arhitektuuri grand old man’i Aleksander Niine (1910–1975) 110. sünniaastapäeva rahvusvahelise seminariga „Maastikuarhitektuuri väljakutsed kliimamuutustes“. Siinkohal…

Moderniseeruva kultuuri tajumustrid

Nooreestlaste ja siurulaste vaimuaristokraatlik hoiak mängis kaasa Tuglase ja Vabbe miniatuuride ja fragmentide sünnil.

Kumus saab kuni 21. veebruarini vaadata Ado Vabbe näitust „Wunderbar“. Kunstiteadlane Tiina Abel ja kirjandusteadlased Mirjam Hinrikus ning Jaan Undusk räägivad modernistlike kunstnike ja kirjanike seostest ja nende tööde kultuuriloolisest taustast.
Euroopa modernsed rühmitused või sõpruskonnad tegid sageli…
Olulised asjad. Asjalikud inimesed
Anonüümne risttikandis Jean-François Millet’ maali „Õhtupalvus“ („L’Angélus“, algse pealkirjaga „Palve kartulisaagi eest“, 1857–1859) reproduktsioon.
 wikipedia.org

Olulised asjad. Asjalikud inimesed

Nagu osutab sarja pealkiri „Olulised asjad“, avan selle artikliga autoriveeru, kus arutlen disaini ja rakenduskunsti, esemelise kultuuri tähenduste üle. Käibe­tõena vastandatakse materiaalsust tihtipeale üllaste vaimuväärtustega. Asjad on saanud meile…
Ütle, kui aitab
Jaan Rekkori lavaelu Alexina tõestab, et oma tegelaste siseilma avamine muutub tal aina põhjatumaks, sisuliselt täpsemaks ja kontsentreeritumaks, väljendusvahenditelt minimalistlikumaks.
Priit Loog

Ütle, kui aitab

Noor lavastaja Johan Elm usaldab psühholoogilist näitlejateatrit, tema senised lavastused vaevad inimhinge keerulises, valusas piirsituatsioonis.

EMIKi käsikirjade digiarhiiv avatud!

Töö andmebaasi sisuga täitmiseks on kestnud kuus pingelist aastat. Praegu hõlmab EMIKi digitaalne noodikogu ligi 220 000 lehekülge.

Eesti muusika infokeskus (EMIK) kuulutas aasta alguses tellijatele avatuks oma käsikirjade digiarhiivi. See otsus sündis hoolikalt läbi mõeldud kokkuleppe alusel ja koostöös EMIKi hea koostööpartneri Eesti muusikafondiga, mille käsikirju on EMIK digiteerinud alates 2017.…

Igatsedes vooluga kaasa

Pärnu Linnaorkester on võtnud kodumaiste instrumentaalkontsertide tellimisel eesrindliku rolli ja selle üle saab vaid rõõmustada.

Kontsert „Kruusmaa – Mozart – Ravel“ 28. I Pärnu kontserdimajas. Johan Randvere (klaver), Pärnu Linnaorkester, dirigent Kaspar Mänd. Kavas Alisson Kruusmaa klaverikontsert „Justkui jõgi oleks laulnud . . . .“ (2021, esiettekanne), Wolfgang Amadeus Mozarti sümfoonia nr 40 g-moll (1788) ja…

Keelefilosoofia enne metafüüsikat

Ega mõttelugu kinnistaval pärandil peagi otseselt lugejaid olema. Laasbergi kogumik on narratiivi kinnistav allikmaterjal, dokumenteerides analüütilise filosoofia teekonda Eestisse.

Margo Laasberg (1970–1998) oli üks esimestest eestlastest, kes hakkas 1990. aastate alguses süstemaatiliselt tegelema kaasaegse analüütilise keelefilosoofiaga. Kohe alguses liitus ta Madis Kõivu algatatud analüütilise filosoofia seminariga. Seminari asutamist 1991. aastal…
Tihedaks elatud elu
Moodulmööbel näitusele „Ruum ja vorm I“, 1969.
ETDM

Tihedaks elatud elu

Bruno Tomberg pani Eestis aluse disainiharidusele, kuid tema haare oli võrratult laiem ja ta tähendus eesti kunsti- ja disainiajaloos on suur.

Eesti Kultuurkapital jagas auhindu

Eile, 4. veebruaril selgusid Eesti Kultuur­kapitali 2020. aasta auhinnasaajad. Välja anti kaheksa valdkondlikku peapreemiat ja kaheksa sihtkapitali elutööpreemiat.
Arhitektuuri valdkonna peapreemia pälvisid Sisekaitseakadeemia ja Tartu Ülikooli Narva Kolledži ühise õppe- ja majutushoone eest 3+1 Arhitektid, T43 Sisearhitektid ja TajuRuum. Audiovisuaalse kunsti vallas pärjati mängufilmi „Viimased“ eest režissöör Veiko Õunpuu. Helikunstis tõsteti esile maailmalavade ooperisolist Ain Anger, kehakultuuris…
Sirp