Ega mõttelugu kinnistaval pärandil peagi otseselt lugejaid olema. Laasbergi kogumik on narratiivi kinnistav allikmaterjal, dokumenteerides analüütilise filosoofia teekonda Eestisse.
Margo Laasberg (1970–1998) oli üks esimestest eestlastest, kes hakkas 1990. aastate alguses süstemaatiliselt tegelema kaasaegse analüütilise keelefilosoofiaga. Kohe alguses liitus ta Madis Kõivu algatatud analüütilise filosoofia seminariga. Seminari asutamist 1991. aastal võikski pidada Eesti analüütilise filosoofia mõtteloo sümboolseks alguseks. Selles mõtteloos on Laasbergil oma kindel roll: ta pidas…
DeLanda ja Deleuze’i jaoks seisneb filosoofi roll tegelemises küsimustega, mis teaduse silmis pole esialgu lahenduvad või on halvasti püstitatud.
Manuel DeLanda (s 1952) on New Yorgis elav filosoof, kelle keskseks huviks on mõjuka prantsuse filosoofi Gilles Deleuze’i ideede esitamine kaasaegse teaduse keeles. DeLanda on menukas mõtleja – Google Scholari andmetel on tema kõige populaarsemale raamatule „A New Philosophy of Society: Assemblage Theory and Social Complexity“ (2006)…
„Sissejuhatus filosoofiasse“ juhatab sisse küll, aga just nimelt filosoofiasse kui teadusdistsipliini, mitte filosofeerimisse laiemas rahvalikumas mõttes.
Teadusfilosoof Bas C. Van Fraassen (snd 1941) alustab oma tuntuimat teost „Teaduslik pilt“ Walter Pateri tsitaadiga: „Kerge on anda järele üldlevinud metafüüsilisele instinktile.“ Tõepoolest, eriti mõnes piirsituatsioonis – kui kogeme kummalisi kokkusattumusi või surm on silme ees – oleme altid postuleerima nähtamatute struktuuride võimu, olgu selle väljenduseks siis mõni vandenõuteooria või usutunnistus, kusjuures viimast võib pidada esimese omanäoliseks alaliigiks.
Metafüüsiline instinkt, mille vastu Fraassen argumenteerib, on teaduslik realism. See on seisukoht,…
Mõistete nagu „tõde“, „tähenduslikkus“, „mõeldavus“, „meie vaatepunkt“, „eksisteerimine“ omavahelistel seostel on piir, neid ei saa mitte igat moodi kokku klapitada.
„Avatud Eesti raamatu“ sarjas ilmunud Thomas Nageli „Vaade eikusagilt“ (1986, ee 2015) ja Adrian W. Moore’i „Lõpmatus“ (1990, ee 2015) räägivad näiliselt küll eri asjust, ent Moore’i raamatus leidub üks kõnekas vastuargument Nageli maailmavaatele. Seda argumenti saab käsitleda ühena paljudest samalaadsetest keelefilosoofilistest argumentidest, mille eesmärk on näidata, et Nageli…
Oxfordi ülikooli filosoofiaprofessori ja esmaklassilise filosoofiaajakirja Mind ühe peatoimetaja Adrian W. Moore’i (sünd 1965) esimeses raamatus „Lõpmatus“ (ingl k „The Infinite“, 1990, täiendatud trükk 2001) on käsitletud mitmeid analüütilise filosoofia teemasid, seotud need lõpmatuse mõiste analüüsi abil ühte kimpu kokku.
Raamatu esimeses osas annab Moore ajaloolise ülevaate, kuidas on suured filosoofid mõelnud lõpmatusest ja milliseid lahendusi on nad pakkunud sellega seotud paradoksidele. Teises osas tüürib Moore aredate ja analüütilistelt eeskujulike argumentide ja mõttekäikudega oma lõpmatusekäsituse…
XX sajandi teise poole ühe mõjukama Ameerika filosoofi Nelson Goodmani (1906–1998) hilisemasse loomeperioodi kuuluva ja nüüd eestikeelsena ilmunud raamatu „Kuidas tehakse maailmu” (1978) seitse esmapilgul eri teemade vahel hüplevat peatükki teenivad siiski ühte eesmärki – selgitada erinevaid maailma ehitamise viise ehk seda, kuidas üksteiseks taandumatuid ja võrdselt tegelikke reaalsusi kokku pannakse. Erinevate reaalsuste olemasolu üksteise kõrval on „irrealismi” keskne väide ja seda filosoofilist positsiooni seostataksegi ennekõike Goodmaniga. Nii et selles raamatus…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
On terve hulk väiteid, milles tegelikult ei saagi kahelda, sest see tooks kaasa ulatuslikuma tähenduslikkuse murenemise. Näiteks me ei saa niisama lihtsalt kahelda, kas meil on käed või mitte. See pole enam süütu skeptiline meelisklemine, vaid tekitab semantilise iivelduse: nii mõeldes pole me enam kindlad, mida need väited ja mõtted üldse tähendavad.mic wernej/flickr
Lõpmatusest mõtlemine lõikab sügavale kahel moel. Sellesse on kätketud paradokse ja vasturääkivusi, mis peibutavad meid igasuguse abstraktse mõtlemise südamesse.
