kuule ma eemale nüüd
Netile omaseks peetud keelega mängimist näeb netikeeles tegelikult väga harva ning eesti netikeele morfoloogia ja tuletus on üllatavalt kirjakeelne.
4 minutit
Mis on Rail Balticu mõttest järele jäänud?
Saab aina selgemaks, et valitsusenamusel on tuleviku kavandamiseks ideeline kumm tühi. Avalikkusele lubatud korrashoitud riigi rahaasjad hakkavad tasahilju paotama oma räbaldunud olekut. Aastaid tasakaalus hoitud riigieelarve on saavutatud paljuski kohalike omavalitsuste hiiliva riigistamisega, mis lõpptulemusena peab taastama nõukogudeaegse haldussüsteemi. Nüüdseks on see ühiskonna puutumatu varu ammendumas. Enam ei leita lastetoetuse suurendamiseks…
7 minutit
Arhitektuurist, elukeskkonnast ja riigist
Arhitektide kirja pandud põhjalikust dokumendist jõudis kultuuripoliitika lõppredaktsiooni vaid mõni üldsõnaline lõik.
1999. aastal saatis Eesti Arhitektide Liit valitsusele Eesti arhitektuuripoliitika memorandumi, millega juhiti tähelepanu riigi vastutusele ruumilise keskkonna kujundamise eest. Selle avaliku pöördumise tulemusena alustati Eesti arhitektuuripoliitika väljatöötamist, kuhu kaasati väga paljude institutsioonide esindajaid. 2002 valminud ja samal aastal valitsuse 22. oktoobri…
1999. aastal saatis Eesti Arhitektide Liit valitsusele Eesti arhitektuuripoliitika memorandumi, millega juhiti tähelepanu riigi vastutusele ruumilise keskkonna kujundamise eest. Selle avaliku pöördumise tulemusena alustati Eesti arhitektuuripoliitika väljatöötamist, kuhu kaasati väga paljude institutsioonide esindajaid. 2002 valminud ja samal aastal valitsuse 22. oktoobri…
6 minutit
City Form Labi voolav paviljon Singapuri ülikoolilinnakus
Sel korral ei olnud Eesti puitehitise konkursil auhinnatud tööd pelgalt siinsed ehitised: parima vineerikasutuse auhinna pälvis Singapuri tehnoloogia- ja disainiülikooli (Singapore University of Technology and Design, edaspidi SUTD) paviljon, mille autoriks nn linnavormilabor ehk City Form Lab – Andres Sevtšuk ja Raul Kalvo.
2 minutit
Pealelend: Tiina Ollesk ja Renee Nõmmik
Pealelend: Tiina Ollesk ja Renee Nõmmik, tantsuteatri Fine 5 eestvedajad
3 minutit
Digitaalse olemise talutav kergus
Selle sügise neli uut draamalavastust, kus üheks peategelaseks on internet.
Vanemuise „Hea pohjatuule vastu”, autor Daniel Glattauer, tolkija Piret Pääsuke, dramatiseerija ja lavastaja Rein Pakk, kunstnik Annika Pakk, muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres. Mängivad Elina Pähklimägi, Andres Mähar ja Jüri Lumiste. Esietendus 27. IX Vanemuise väikeses majas.
Tallinna Linnateatri „Offline”, autor ja lavastaja Diana Leesalu, kunstnik…
Vanemuise „Hea pohjatuule vastu”, autor Daniel Glattauer, tolkija Piret Pääsuke, dramatiseerija ja lavastaja Rein Pakk, kunstnik Annika Pakk, muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres. Mängivad Elina Pähklimägi, Andres Mähar ja Jüri Lumiste. Esietendus 27. IX Vanemuise väikeses majas.
Tallinna Linnateatri „Offline”, autor ja lavastaja Diana Leesalu, kunstnik…
8 minutit
ARUTAME ASJA! #seeonnüüd
Cabaret Rhizome’i „rhizomedia. risomeedia”, lavastaja Johannes Veski, kujundaja Eero Järviste, tehnoloogiliste lahenduste autor Erik Pauklin, videokunstnik Mart Männik. Mängivad Päär Pärenson, Anatoli Tafitšuk, Joonas R. Parve ja Ajjar Ausma. Esietendus 24. X Erinevate Tubade Klubis.
4 minutit
Kõik pole kuld, mis hiilgab
„Kullaketrajad” on raamjutustus Peedu Ojamaa eduloost.
Dokumentaalfilm „Kullaketrajad” (Traumfabrik, 2013, 73 min). Autorid Hardi Volmer ja Kiur Aarma. Esilinastus 28. XI Hobujaama tn kobarkinos.
Dokumentaalfilm „Kullaketrajad” (Traumfabrik, 2013, 73 min). Autorid Hardi Volmer ja Kiur Aarma. Esilinastus 28. XI Hobujaama tn kobarkinos.
4 minutit
Filmid ja helid
PÖFF pakkus ka kõrvarõõmu.
Tänavune PÖFF pakkus nagu ikka suurtes kogustes silma- ja kõrvarõõmu. Siin kirjutan mõnest oma eredamast elamusest.
Tänavune PÖFF pakkus nagu ikka suurtes kogustes silma- ja kõrvarõõmu. Siin kirjutan mõnest oma eredamast elamusest.
3 minutit
Avo Paistiku kuus elu
Helistasin Avo Paistikule septembri alul. Kirjastus Hea Lugu hakkas välja andma eesti lastefilmide antoloogiat. Pidin Paistikut teavitama, et suursarja esimeseks filmiks valiti tema „Naksitrallid”. Kahe pooletunnise samanimelise filmi (1984 ja 1987) liitmisel sündis 1990. aastal esimene täispikk Eesti joonisfilm.
5 minutit
Valgusbiennaal poolpimedas Tallinnas
Tallinna valgusbiennaali näitused „792,548 m/s” Heliose kinos ja „Valgusutoopiad” disaini- ja arhitektuurigaleriis 24. XI – 1. XII, kureerinud Hannes Aava ja Elo Liiv. Valgusobjektid mitmel pool linnaruumis (www.valgusbiennaal.ee).
5 minutit
Kõrvaltvaataja pilk
Mihkel Ilus loob tähendusi, et neid tühistada.
Mihkel Ilusa näitus „Kuuse asemel” Vaalas 15. – 30. XI
Mihkel Ilusa näitus „Kuuse asemel” Vaalas 15. – 30. XI
3 minutit
Kas noor maal on kommunikatiivne?
Noor maal liigub vormieksperimentide poole, aga on ka erandeid.
Hiljuti sai Hobusepea ja Draakoni galeriis kõrvuti vaadata kaht noore maali näitust. Mart Vainre näitusel „Peegel, peegel” („Mirror Mirror”, Draakonis 29. X – 9. XI) keskenduti koopiamaali ja autoportree küsimustele, Vano Allsalu koostatud näitusel „Kaasaütlev. Ilmaütlev” (Hobusepeas 30. X – 11. XI) astusid üles kunstiakadeemia maalitudengid…
Hiljuti sai Hobusepea ja Draakoni galeriis kõrvuti vaadata kaht noore maali näitust. Mart Vainre näitusel „Peegel, peegel” („Mirror Mirror”, Draakonis 29. X – 9. XI) keskenduti koopiamaali ja autoportree küsimustele, Vano Allsalu koostatud näitusel „Kaasaütlev. Ilmaütlev” (Hobusepeas 30. X – 11. XI) astusid üles kunstiakadeemia maalitudengid…
3 minutit
Kuidas tuua lehmasõnnik Kosovost Euroopa Liitu?
Oma Euroopa nüüdiskunsti institutsioonides saadud kogemusi jagab Laura Toots.
Laura Toots (sünd 1986) on kunstnik ja EKA fotoosakonna külalisdotsent-projektijuht. Ta töötas 2013. aastal (kaheksa kuud) Brüsseli nüüdiskunsti…
Laura Toots (sünd 1986) on kunstnik ja EKA fotoosakonna külalisdotsent-projektijuht. Ta töötas 2013. aastal (kaheksa kuud) Brüsseli nüüdiskunsti…
8 minutit
Mängida kui hingestatud kõnet
Ivo Pogorelić esmakordselt Eestis.
Ivo Pogorelići (Horvaatia) klaveriõhtu 20. XI Estonia kontserdisaalis: Ludwig van Beethoveni sonaadid nr 8 c-moll op.
Ivo Pogorelići (Horvaatia) klaveriõhtu 20. XI Estonia kontserdisaalis: Ludwig van Beethoveni sonaadid nr 8 c-moll op.
7 minutit
Heli- ja sõnakunsti sünergiat
Sarja „Heli ja keel” teise hooaja avakontsert „Ma kuulsin sind laulmas” 26. XI Õpetajate Majas.
3 minutit
„Koopia ja originaal” plokkflöödinelikult
Cantores Vagantese flöödikvartett sarjas „Kontserdisügis” 26. XI Saue gümnaasiumi aulas.
3 minutit
Ring ümber pühendunu
Sten Lassmanni kontserdist, kommentaaridega
„Eliitkontserdid”: Sten Lassmanni klaveriõhtu 26. XI Estonia kontserdisaalis.
„Eliitkontserdid”: Sten Lassmanni klaveriõhtu 26. XI Estonia kontserdisaalis.
6 minutit
Vivat Estonia orkester ja Vello Pähn!
Charles Gounod’ ooperi „Romeo ja Julia” kontsertettekanne 28. XI Estonia kontserdisaalis: külalissolistid Oriana Kurteši (Albaania), Adam Diegel (USA), Patrick Bolleire (Belgia) ja Stella Grigoriani (Gruusia) ning RO Estonia solistid, koor ja sümfooniaorkester Vello Pähna juhatusel.
3 minutit
Sirbiga teadusväljal
Miks ikkagi on sel viisil – analüüsideta, selgitusteta, riigi alusstrateegiale toetumata – tarvis teadlaskonda kokku tõmmata?
Viimastel nädalatel avalikkuse tähelepanu köitnud Sirbi-saaga varju on jäänud teine haritlaskonda puudutav protsess. See ei paista esmapilgul ehk nii reljeefne, ent siiski leidub sisulisi sarnasusi, ja mis veelgi olulisem: tegemist on otseselt palju suuremat hulka inimesi mõjutanud sündmuste käiguga.
Jutt on Eesti…
Viimastel nädalatel avalikkuse tähelepanu köitnud Sirbi-saaga varju on jäänud teine haritlaskonda puudutav protsess. See ei paista esmapilgul ehk nii reljeefne, ent siiski leidub sisulisi sarnasusi, ja mis veelgi olulisem: tegemist on otseselt palju suuremat hulka inimesi mõjutanud sündmuste käiguga.
Jutt on Eesti…
7 minutit
Hando Runneli geoloogia
Maakoore pehmenedes põrgu läheneb.
Hando Runnel, Maakoore pehmenemine. Kujundanud Mari Ainso, kaanel Mart Trummali foto. Ilmamaa, 2013. 132 lk.
Hando Runnel, Maakoore pehmenemine. Kujundanud Mari Ainso, kaanel Mart Trummali foto. Ilmamaa, 2013. 132 lk.
3 minutit
Laps kirjanduses
2. oktoobril pidasid Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus ning Eesti Lastekirjanduse Keskus seminari lapse kujutamisest ilukirjandustekstides, pühendades selle ühtlasi kahele tähtpäevale: lastekirjanduse keskuse 80. aastapäevale ja Marie Underi 130. sünniaastapäevale. Seminari eesmärgiks oli uurida, milline on raamatulaps, tegelane, kellega noor lugeja puutub kokku kirjanduskogemuse alguses.
3 minutit
Kõige võitmatum jõud on kingitud õrnusele
Poeesia, kalligraafia ja kunsti kohtumine
Mathura, Sõstrahelmed. Currant Beads. Tõlkinud Mathura, Ilmar Lehtpere ja Sadie Murphy. Klaasikunsti autor Kairi Orgusaar, pildistanud Herbert Orgusaar. Allikaäärne, 2013. 72 lk.
Timo Maran, Poeetiline punane raamat. Poetics of Endangered Species of Estonia. Idee autor Anatoli Ljutjuk, illustreerinud ja kujundanud Nestor Ljutjuk, Kolmekäelise Jumalaema ikooni autor Mara Maria…
Mathura, Sõstrahelmed. Currant Beads. Tõlkinud Mathura, Ilmar Lehtpere ja Sadie Murphy. Klaasikunsti autor Kairi Orgusaar, pildistanud Herbert Orgusaar. Allikaäärne, 2013. 72 lk.
Timo Maran, Poeetiline punane raamat. Poetics of Endangered Species of Estonia. Idee autor Anatoli Ljutjuk, illustreerinud ja kujundanud Nestor Ljutjuk, Kolmekäelise Jumalaema ikooni autor Mara Maria…
3 minutit
Kivisildniku jeesustehas
Luulevabrikant kõnetab pööblit valgustuslikul eesmärgil.
Jüri Kolk, Seitse surmavoorust. Kujundanud Matthias Sildnik. Jumalikud Ilmutused, 2013. 104 lk.
Andra Jõgis, Teeklaas. Kujundanud Matthias Sildnik. Jumalikud Ilmutused, 2013. 102 lk.
Martin Plaser, Üraski hääl läbi küproki. Kujundanud Matthias Sildnik. Jumalikud Ilmutused, 2013. 85 lk.
Vahur Afanasjev, Eesti vaarao. Kujundanud Matthias Sildnik. Jumalikud Ilmutused, 2013. 145 lk.
(:) Kivisildnik, Inimsööja taksojuht. Kujundanud Matthias Sildnik.…
Jüri Kolk, Seitse surmavoorust. Kujundanud Matthias Sildnik. Jumalikud Ilmutused, 2013. 104 lk.
Andra Jõgis, Teeklaas. Kujundanud Matthias Sildnik. Jumalikud Ilmutused, 2013. 102 lk.
Martin Plaser, Üraski hääl läbi küproki. Kujundanud Matthias Sildnik. Jumalikud Ilmutused, 2013. 85 lk.
Vahur Afanasjev, Eesti vaarao. Kujundanud Matthias Sildnik. Jumalikud Ilmutused, 2013. 145 lk.
(:) Kivisildnik, Inimsööja taksojuht. Kujundanud Matthias Sildnik.…
6 minutit
Tuuleluulest värssesaatmiseni
Tarmo Tuule, Mine värsse! Kujundaja Rein Seppius, Ajakirjade Kirjastus, 2013. 48 lk.
2 minutit
Absoluutse nihilisti eetika
Vattimo ajastudiagnostika kohaselt kuulume postmodernsesse reaalsuse nõrgenemise aega, kus tõde on muutunud luiskelooks.
Gianni Vattimo, Modernsuse lopp. Tõlkinud Maarja Kangro ja Maarja Kaplinski, Maarja Kangro järelsona. Kaane kujundanud Eve Kask. Eesti Keele Sihtasutus, 2013. 228 lk.
Gianni Vattimo, Modernsuse lopp. Tõlkinud Maarja Kangro ja Maarja Kaplinski, Maarja Kangro järelsona. Kaane kujundanud Eve Kask. Eesti Keele Sihtasutus, 2013. 228 lk.
3 minutit
Post-sõnastik: veaesteetika
Viga tähendab argiarusaama järgi midagi halba. Loodusteaduslikust aspektist nähakse viga väljaarvutatud väärtuse ja tegeliku väärtuse erinevusena, mis ilmneb teatud eelduste või ootuste mittetäitumise korral. Ratsionaalse mõtlemise iseloomulikuks jooneks on vigu vältida, kuid see eeldus ei pruugi alati realiseeruda. XX sajandil on kõige argisemaks vea ilmnemise väljaks töötamast lakanud või katki läinud tehnoloogia. „Viga masinas” võib…
4 minutit
Vestlus üle ookeani
Tähelepanekuid kahe eesti kirjaniku transatlantilisest kirjavahetusest
Sõprade kirjad on su poole teel. Jaan Kplinski ja Hellar Grabbi kirjavahetus 1965–1991. Koostanud ja kommenteerinud Sirje Olesk, toimetanud Tiina Saluvere. Kujundanud Kalle Müller. Eesti Kirjandusmuuseum, 2013. 336 lk.
Kuid õnneks on olemas sõbrad
ja õnneks on sõpradel mõõgad.
Ühest musketäride laulust filmis „D’Artagnan ja kolm musketäri” (NSVL 1978)
Küll on tore teiste kirju…
Sõprade kirjad on su poole teel. Jaan Kplinski ja Hellar Grabbi kirjavahetus 1965–1991. Koostanud ja kommenteerinud Sirje Olesk, toimetanud Tiina Saluvere. Kujundanud Kalle Müller. Eesti Kirjandusmuuseum, 2013. 336 lk.
Kuid õnneks on olemas sõbrad
ja õnneks on sõpradel mõõgad.
Ühest musketäride laulust filmis „D’Artagnan ja kolm musketäri” (NSVL 1978)
Küll on tore teiste kirju…
9 minutit
